Tag Archives: SHA-1

Kroomitud teras

Autor: Anto Veldre, RIA analüütik

Selle suve lõpp saab olema äkiline – juhtub see, mida oleme juba pea kaks aastat vastutuult ennustanud: et ühel heal päeval keerabki Google sirviku Chrome kruvid koomale ega lase ID-kaardiga e-teenusesse isikuid, kelle kaardile on sattunud iluvigased sertifikaadid.

Millenniumlaste põlvkonnale, kes üle ühe nühvliekraanitäie korraga läbi lugeda ei täi, ütleme seetõttu kohe ära – eID pruukimiseks netis leidub ometi ju ka muid sirvikuid peale Chrome’i!

Kas see teema mind üldse puudutab?

Esimene ja kõige tähtsam küsimus – kas uudis puudutab kuidagi just mind? Küsimus on oluline, sest sertifikaadiuuenduse eelmine teavituslaine tõi meie telefonide otsa 70-aastased prouad, kes kartsid, et nende ID-kaart olla ehk tagaselja kehtetuks tunnistatud. Ei midagi säärast! Füüsiline ID-kaart ja elamisloakaart kehtivad isikut tõendava dokumendina kenasti edasi, mõningased seiklused puudutavad üksnes kaardi kasutamist Internetis.

Lakmusküsimus: kas Sina tarvitad oma ID-kaarti Internetis mõnesse e-teenusesse sisenemiseks? Viisil, et internetisirvik (brauser) küsib Sinu käest PIN1 või PIN2 koode? Kui JAH, vaid siis loe edasi, igal muul juhul mine ja naudi kena hilissuve, kuniks säärane veel kestab!

Aga … ma ju kasutan ID-kaarti elektrooniliselt! Pistan seda lugerisse Prismas, Apollos ja Olerexis? Tõepoolest, elektrooniliselt küll, aga PIN-koode seal üldjuhul ei nõuta ja sirvikust Chrome pole kassaterminalis lõhnagi, ehk siis – endiselt mine ja naudi vananaistesuve!

Tallinna Deed vs Chrome 61

Kord kodulinn Tallinnat pidi ringi jalutades leidsin liiklusmärgi aluse koos kivisse valatud kirjaveaga:

Pilt: http://tallinncity.postimees.ee/1262796/dalentide-linn-dallinna-deed

Raske tagantjärele oletada, kuidas säärane valuaps läbi lipsas, kuid üks on selge – liiklusmärki hoiab vigase kirjaga post püsti täpselt sama turvaliselt kui mistahes muu kirjaga post.

Oleme varem pikalt kirjeldanud (siin ja siin), kuidas nn negatiivse mooduli viga üldse tekkis, kuid üldiselt on tegemist samalaadi veaga, kui “Tallinna Deed”.

Igatahes on nüüd asjalood sedakaugel, et 5. septembrist 2017 laaditakse sirviku Chrome kasutajatele arvutisse uusversioon numbriga 61. Millega seoses, kui kasutaja isikusertifikaadid on iluvigadega nr 532048 ja/või 534766, siis paneb Chrome oma karvase käe vahele ning väljastab tehniliselt täpse, kuid sisult täiesti mõttetu veateate: „ERR_SSL_CLIENT_AUTH_CERT_NO_PRIVATE_KEY“. Enamike kasutajate jaoks on see hiina keel, sama edukalt võiks öelda: Böö!

Ah jah – keegi pole vigase sertifikaadiga karistanud just Sind isiklikult. Enne oktoobrit 2015 toodetud kaardid vastasid kenasti tollasele arusaamale kvaliteedist. Tõlgendus, nagu ka Google’i firma hinnangud, on muutunud normaalse arengu käigus. Alates oktoobrist 2015 väljastatud kaardid on igati korras ka tänase tõlgenduse kohaselt. Seejuures ei saa me välistada, et mõne aasta pärast leitakse puudujääke või arenguvõimalusi tänastelgi kaartidel…

Mis saab edasi?

Kuidas täpselt ja mis ulatuses uuendamata sertifikaatide teema Sind puudutab? Kuna Chrome’i turuosa sirvikute seas on suurusjärgus 70% ja ülalnimetatud kahest bugist jätkuvalt puudutatud kaartide kogus on umbes 270 000, siis päris paljudel inimestel tasuks siinkohal süveneda. Sest nüüd võib Sul tekkida väga konkreetne mure.

KUI Sinu isikusertifikaatides esineb mainitud viga NING Sa üritad pärast 5. septembrit 2017 Chrome’i uue sirvikuga (v61) mõnda e-teenusesse siseneda (mis nõuab PIN1), SIIS ajab uus Chrome sõrad vastu. Sa ei saa siis enam oma ID-kaardiga siseneda ei netipanka, eKooli, eesti.ee portaali ja kes kõik teab, kuhu veel. Küll aga on tehtud poliitiline otsus, et e-hääletamine sügisestel KOV valimistel on igal juhul võimalik (ja liiatigi veel turvaline ka).

Hetkel käibel olevad ID-kaardid (elamisloakaardid, digi-ID ja e-residendi kaardid) jagunevad kolme suurde kategooriasse, mis on pildil tähistatud värvidega: punane, sinine ja roheline.

Tuleb vaadata oma kaardi väljastamise kuupäeva (trükitud kaardi tagaküljele) ning selle alusel liigitada oma kaart ühte järgnevast kolmest grupist.

I – PUNANE – kaart on väljastatud enne oktoobrit 2014. Oluline on teada, milline iganes on Sinu olukord, kaardi endaga tegelemiseks on praegu juba hilja (mäletad ju, neid sai uuendada vaid 1. juulini 2017). Sinu valik – kas lähed võtad oma raha eest PPAst uue kaardi, sinna lisaks (kui veel pole) ka m-ID VÕI hakkad 5. septembrist Chrome’i asemel mingit muud sirvikut kasutama oma lemmikutesse e-teenustesse sisenemiseks. Muide, e-residentidele nii ammu veel kaarte ei väljastatud.

II – SININE – Sinu kaart on väljastatud vahemikus oktoober 2014 kuni oktoober 2015.  Erinevus PUNASE grupi sertifikaatidest – Sa saad endiselt sertifikaate uuendada. Selleks ava ID-kaardi haldusvahend ja vajuta nupule “Uuenda” (sertifikaate). Kui midagi ei juhtunud, siis kas polnudki vaja uuendada (kõik oli niigi korras või Sa läbisid uuenduse juba varem) või siis oli tegu mõne muu kaarditüübiga. Seega usalda ID-kaardi haldusvahendit – kui uuendamist oli vaja, siis see sooritatakse. Kuidas üle neti uuendamine täpselt käib, sellest loe siit (ja vaata juurde YouTube’ist õppevideot).

III – ROHELINE – Kui aga Sinu kaardil ilutseb väljastuskuupäevana oktoober 2015 või hilisem, siis on sertifikaatidega korras ning Sa ei pea mitte midagi tegema. Kui Sul sellegipoolest miski ei tööta, siis probleem võib mõnikord asuda ka ekraani ja tooli vahel, või väga harvadel juhtudel siiski ka konkreetses e-teenuses.

Allikas: http://knowyourmeme.com/memes/pebkac

Neile, kes armastavad pedantseid juhiseid, olgu siinkohal ära toodud ka otsuse tegemise voodiagramm:

Numeroloogia

Aktiivseid kaarte on eID ökosüsteemis hetkel arvel 1 294 653. Juuli lõpu seisuga leidus kaarte, mida oli viimase 12 kuu jooksul vähemalt ühel korral elektrooniliselt kasutatud, kokku 695 799.

Numbrid on esitatud seisuga 2017-07-01.

“A”-tüüpi kaarte ehk siis enne 2014-10-14 väljastatuid, jäeti kasutajate poolt lõpptähtajaks 2017-07-01 uuendamata 409 947. Selles koguses omakorda esineb Google Chrome’i v61 mõttes kriitilisi sertifikaadivigu 116 499 kaardil, millest vaid osa on kunagigi olnud elektroonilises kasutuses. Seega: reaalselt Chrome’iga kaklema hakkavate isikute arv on veel oluliselt väiksem. Oma “A”-tüüpi kaarte uuendati kokku 240 823 juhul, mistõttu saab öelda, et enamik tegelikest kasutajatest tegid ikkagi uuenduse ära. Muide: “A”-tüüpi kaardid aeguvad tempos ~20 000 kaarti igas kuus.

Edasi, “B”-tüüpi kaarte ehk siis neid, mida hakati väljastama pärast 2014-10-14, oli seisuga 2017-07-01 uuendamata jäetud 278 685, neist Google Chrome’i mõistes “iluvigadega” on 155 226, sh kaardid, mida pole eales e-kasutatud ega pigem hakatagi. “B”-tüüpi kaarte kauguuendati 54 015 juhul ning neid saab jätkuvalt uuendada.

Pisut teise nurga alt vaadates – kahe kaarditüübi peale kokku leidus (2017-07-01 seisuga) käibes 271 725 kaarti, mille üks või isegi mõlemad sertifikaadid Google Chrome’i v61-le ei meeldi (ning ilmneks see ikka vaid juhul, kui kaardiomanik tahab või tahaks selle sirviku kaudu mõnd internetiteenust pruukida).

  • Neist 116 499 juhtu jäävadki nurka konutama ja ravi puudub (kaarditüüp “A”, joonisel punased) sest kui isik enne 2017-07-01 oma sertifikaate ära ei uuendanud, siis pärast seda kuupäeva ta enam ei saagi, isegi mitte PPA teeninduspunktides. Eks need kaardid olegi varsti aegumas, nii et aitab PPAst uue kaardi tellimine ning mobiil-ID kasutuselevõtt.
  • Seevastu 155 226 kaardi puhul (kaarditüüp “B”, joonisel sinised) saab sertifikaate kenasti kauguuendada, pärast mida suudavad nad kenasti teha koostööd ka uue Chrome’iga. Lihtsalt uuendustoiming tuleb läbi teha.

Kokkuvõttes – nimetatud on MAKSIMAALSED arvud, mis ei arvesta tegelikku internetikasutust. Mingi osa inimesi pole oma ID-kaarti eales Internetis kasutanud, paraku puuduvad e-kasutuse kohta ka täpsemad andmed. Mõjutatud inimeste arv on seega oluliselt väiksem kui ülalnimetatud numbrid.

Kronoloogia

See peatükk on tehnikutele. Tavakasutajale võib nii detailirikas käsitlus jääda keeruliseks [Oluliselt täpsustatud 2017-09-01].

Praeguse Chrome’i juhtumiga on otseselt või kaudselt seotud järgmised tehnilised sündmused:

Teisisõnu – mida lugeda täiesti korras sertifikaadiks? Tänase tõlgenduse puhul on selleks pigem oktoobrist 2015 väljastatud sertifikaadid. Siiski ei saa päris välistada, et tulevikus tunnistatakse uuendamist vajavateks ka SHA-1 põhise vahesertifikaadiga (EstEID2011) tembeldatud isikusertifikaadid, millist teemat oleme varem käsitlenud siin. Mainitud asjaolu valguses saame öelda, et märtsist 2016 väljastatud sertifikaatidel pole teada ühtki, ka kõige pisemat teoreetilist probleemi.

Kaardipõlvkondade vahetus ei leidnud aset korraga, vaid järk-järgult. ID-kaardid läksid uuele platvormile üle esimesena – 16. oktoobril 2014. Digi-ID ja e-residendikaardid alustasid uue põlvkonnaga 01. detsembril. Ning lõpuks, 19. detsembril 2014 viidi kaardiplatvormile “B” üle ka elamisloakaardid.

 

Urinad ja jorinad

Q1 Miks minu kaarti garantiikorras välja ei vahetata?

A1 Sest tegemist pole tootmispraagiga, vaid välise olukorra muutusega. Sertifikaadid, mis varem olid täiesti asjalikud, omandasid globaalse turvaolukorra arengute ja suurfirmade valitud poliitika tõttu mõnevõrra teistsuguse turvahinnangu. OpenSSL vabavarapaketiga seonduvaid riske polnud võimalik ei ette näha ega salakavalate lepingutega katta.

Q2 Miks mulle varem teada ei antud?

A1 Tegelikkus on vastupidine – anti teada küll! Juba kaks aastat on nii siinses blogis – 1 –  2 – 3 – kui RIA kodulehe uudistes, lisaks avalikus meedias pidevalt räägitud vajadusest sertifikaate uuendada. Tegime kõik, mis meie võimuses, et inimesi uuendama suunata. Isegi YouTube’i õppevideod tellisime kolmes keeles.

Q3 No mul see ID-kaardi värk ikka ei tööta. On ikka niru tarkvara!

A3 Eesti ID-kaart ja kogu selle ökosüsteem on üks eesrindlikumaid terves maailmas! Võttes arvesse eelarve suurust ja kogu eID ökosüsteemi keerukust, on tegemist päris korraliku tootega. PEBKAC!

Kui Sinu probleem püsib, siis tuleb pöörduda IT-spetsialisti poole. Abi võib saada ka ID-kaardi tarkvara väga põhjalikest installijuhenditest siinsamas blogis – eraldi Macile, Linuxile ning loomulikult Windowsile.

Paraku pole Eesti-spetsiifilisel tarkvaral miljardeid kasutajaid nagu Gmail’il või Facebook’il, mistõttu mõni viga ehk ongi alles avastamata. Seega – palun rõõmusta meid ja ülejäänud kasutajaid ning anna oma muredest teada… näiteks abiliinil 1777.

Q4 Ma pole oma ID-kaardi tarkvara juba palju aastaid (3..4) kasutanud ja nüüd küll enam ei õnnestu tarkvara uuendada.

A4 Nii pikk paus on teadaolevalt probleemiks tõesti (Win, Linux) ja võib muuta ümberinstalli tavatult keeruliseks. Vajadusel pöördu IT-spetsialisti poole.

ID-kaardi tarkvara uueneb

Autor: Anto Veldre, RIA analüütik

Neil päevil avalikustatakse uus väljalase (reliis) ID-kaardi tarkvarast. Tegemist on regulaarse uuendusega, kus lisaks pisiparandustele leidub ka mõningaid päris uusi omadusi ja võimalusi. Umbes nädala jooksul teeb ID-kaardi tarkvara kasutajale tema arvutis ettepaneku, et oleks aeg uuendused alla laadida. Entusiastid saavad reliisi kohe ise alla tirida aadressilt installer.id.ee.

Vaade 4K ekraanilt Philips 288P6

Lühikokkuvõte olulisimast

  • 4K monitoride peal paistavad haldusvahendi ja Digidoc3 aknad nüüd normaalsuuruses. Monitoride lahutusvõime uueneb tänapäeval kiiresti ja uskuge või mitte, arendajatel tuli terve teek välja vahetada, et haldusvahendi aken liiga kribuks ei muutuks.
  • kaasa tuleb TeRa rakendus – riist vanade SHA-1-põhiste .ddoc digiallkirjade ületembeldamiseks. Allpool pikemalt.
  • Olulised täpsustused eritüübiliste allkirjade kehtivuse ja kasutuspiirangute kuvamisel. Allkirja kõlblikkuse tasemeid osutatakse nüüd värviga. Allpool pikemalt.
  • Läti vormingus allkirjadega saab Digidoc3 hakkama oluliselt paremini kui enne. Hurraa!

Lätil on rahvusvahelise .asice kõrval kasutusel ka veel omaenda edoc-vorming.

Reliisiga kaasatulevate muudatuste täielikku nimekirja saab lugeda siit.

Allkirjaredelist

Vanasti oli Eestis elu lihtne – eksisteeris üksainuke jagamatu digiallkiri. Kõik teadsid, mis see on või kuidas selle kehtivust määratleda.

Siis aga, eelmise paari aasta jooksul, jõudis Euroopa Liit meile järele ning kehtestas eIDAS määruse. Mitte kõik riigid ei lenda e-allkirja mõttes stratosfääris, mõnel on hoopis tagasihoidlikumad allkirja andmise vahendid. eIDAS sätestab allkirjadele neli võimalikku (kvaliteedi)taset. Allkirjade tasemeid oleme ka varem käsitlenud siin ja seal, selle pisinüansiga, et SE237 nimeline eelnõu on vahepeal Riigikogus ära tembeldatud ning muutunud E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduseks (EUTS).

e-allkirjade tasemed. Autor: Anto Veldre

Lühikokkuvõte: e-allkirju on eIDASe järgi nüüd neli kategooriat (tegelikult pigem kolm asjalikku kategooriat ja siis lisaks veel “muu”). Täna ronime redelist allasuunas ja alustame kõige ülemisest ja tähtsamast pulgast:

1. QES (Qualified Electronic Signature) – e-allkirja kõrgeim tase – antud turvalises seadmes (nagu ID-kaart või m-ID) paikneva kvalifitseeritud sertifikaadiga (see peen väljend tähendab, et nii kaardiomaniku kui väljastaja taust on kontrollitud). Lisaks peab isikusertifikaatide väljanägemine vastama ELi tehnonõuetele (mingi asjalik algoritm ja vorming). Kõige tipuks peab allkirja andmise seade (tõuken, volitustõend) ise olema korralikult uuritud ja kõlbulikuks tunnistatud. Kas kõik tundsid ära – see ongi meie ID-kaart!

2. AdES/QC – Täiustatud (Advanced) e-allkiri koos kvalifitseeritud sertifikaadiga (Qualified Certificate). Kontrollitud olgu nii allkirjaomaniku taust (seda teeb meil PPA) kui ka sertifikaadiväljastaja (meil SK) taust. Ikkagi peab isikusertifikaatide väljanägemine vastama ELi tehnonõuetele (mingi asjalik algoritm ja vorming). Enamik ELi allkirju kuuluvad just siia gruppi, SmartID seni veel ka. Selle grupi krüptograafiakandja ei pruugi olla läbi uuritud ega ära sertifitseeritud. Vastik legaalprobleem QS allkirjade juures tekib ELi nõudest, et selsamal hetkel, kui meie riigisektor kohalikke QS e-allkirju aktsepteeriks, tekiks riigil automaatselt kohustus aktsepteerida ka kõigi teiste ELi riikide QS-taseme allkirju – ja neid on meeletu kogus.

3. AdES (Advanced Electronic Signature) – kõige nirum, kuid siiski veel mõnevõrra asjalik e-allkirja tase. Taustu ega riistu eriti ei kontrollita, üksnes sertifikaat peab ELi tehnonõuetele vastama.

4. Kõige madalam tase, ehk “Muuuuu!”  Ei mingeid nõudeid. Näiteks Telia mehhaaniku nühvliekraanile krihvliga antav omakäeline allkiri kuulub just siia gruppi.

Terminoloogia

Koll on peidus seal, et kui varem kasutati ühtainukest terminit – digiallkiri, siis nüüd on termineid mitu:

e-allkiri – ükskõik missugusesse nelja gruppi kuuluv ilmastikunähtus;
digiallkiri – QES (ehk siis kõrgeimale) tasemele vastav e-allkiri. Juriidilist selgitust vt EUTS §24.

Kasutusknihvid

Nagu aru saite, digiallkiri ja e-allkiri on mõnevõrra erinevad asjad. Esimene sisaldub teises.

Riigisektor reeglina muid e-allkirju ei tunnista, kui juba kasutusel olevad digiallkirju (QES ehk kõrgeim tase, võrdsustatud omakäelise allkirjaga). Tulevikus ei saa midagi välistada, aga hetkel pole silmapiiril lahendusi, mida saaks riik pruukida ilma umbes 100 seaduseteksti muutmata ning sunduseta tunnistada ELi allkirjade märkimisväärset paljusust. Samas, riigil ja kohalikel omavalitsustel on protsesse, kus saab suhelda ka üldse allkirja (saati e-allkirja) kasutamata: nt võib saata e-kirja või faksi. Samas kui allkirja juba nõutakse, siis ikkagi üksnes digiallkirja.

Vilgas erasektor aga otsib täpsemaid optimume – näiteks SmartID näol. SmartID täna vastab AdES/QC tasemele ja kui neil õnnestub teatavad hindamisprotseduurid läbida, pole välistatud, et nad aasta-paari jooksul tõusevadki QES tasemele.

Lihtne, kas pole?!

Ole DigiDoc3 kasutamisel hoolas!

Kokkuvõttes – kasutaja elu läks just oluliselt keerulisemaks. Enam ei piisa allkirja kehtivuse tuvastamisest. Kehtib küll, aga tase pole see, järelikult näiteks riigiasutusega suhtlemiseks ei sobi.

QES ehk Tõeline Digiallkiri (TM) näeb välja selline (märka rohelist värvi! – on kehtiv – ning tea, et vaid see allkiri on omakäelisega võrdsustatud:

Kui vajutada menüüpunktile “Vaata üksikasju”, siis on Digidoc kõigega väga rahul, mingeidki virinaid allkirja kvaliteedi üle ei ilmne:

Seevastu näiteks Smart-ID abil antud e-allkiri näeb DigiDoc3 utiliidis välja pisut teisiti (märka KOLLAST värvi!):

Maailma üks esimesi SmartID abil antud allkirju

Allkiri on igati kehtiv (roheline värv), ent kuivõrd Smart-ID alles astub samme, et QES tasemele sertifitseeruda, siis on KOLLASEGA lisatud sõna “PIIRANGUD“. Vajutades menüüpunktile “Vaata üksikasju” on võimalik piirangu olemust lähemalt uurida:

Seega, kollast nähes peaks kasutaja aru saama, et kusagil nurga taga on veel mingi aga. Menüüpunktil “Vaata üksikasju” klikkides avaneb uus aken, kus seletatakse ära, mis täpselt on konkreetse aga tähendus.

SmartID puhul peitub “piirangu” põhjus asjaolus, et seda pole veel jõutud QES tasemele sertifitseerida, mõne teise riigi mõne teise allkirja puhul võib piirangu põhjuseks olla midagi muud.

Jäta meelde!: riigiasutustes kõlbab endiselt üksnes QES ehk digiallkiri ehk see allkiri, mida näidatakse roheliselt. Samas, kui piiranguga allkirja on andnud ELi muu riigi kodanik, siis on juristide otsustada, mida säärase e-allkirjaga Eesti oludes üldse peale hakata – kas aktsepteerida või mitte.

Usun, et ELi eIDAS-süsteemile üleminek põhjustab kasutajates alul parasjagu segadust. On ju meil nüüd ühe normaalse digiallkirja asemel tervelt neli erinevat taset. Praktikas on vaid eIDASe allkirjaredeli kahel ülemisel tasemel Eestis mingi kasutusala. Ometi usun, et igaüks saab pisukese harjutamise peale need tasemed selgeks, nii et marss harjutama!

Lõpuks, leidub allkirju, mille puhul ei räägita enam mitte piirangust, vaid suisa hoiatusest. Enamasti on tegemist juhtudega, kus mõni arendaja on eksinud tehnilise vormingu suhtes. Hoiatusega allkirja kohates tuleks konsulteerida spetsialistiga – näiteks kirjutada aadressil help@ria.ee.

TeRa rakendus

TeRa (ehk Tembeldamise Rakendus) on mõeldud hapuks minevate digiallkirjade karjakaupa ärapäästmiseks Sinu arvutis.

Mure iseenesest tuleneb asjaolust, et Eestis on digiallkiri kasutusel juba 15 aastat. Esimesed digiallkirjad põhinesid räsialgoritmil SHA-1, mis tänaseks on räbalateks kuhtumas. Iseenesest pole siin midagi valesti – e-riigis tulebki arvestada, et algoritmid pidevalt täiustuvad ja et vanad algoritmid pole enam nii murdmiskindlad. Nii see hakkabki tulevikus olema, et iga n aasta tagant tuleb krüptograafialahendusi uuendada. Aga et see juhtus alles esimest korda, siis konservatiivid alles tõrguvad säärast perspektiivi uskumast…

Muide, ka SHA-1 räsialgoritmi kuhtumisest oleme varem kirjutanud.

Otse öeldes, kui Sina ei otsi üles oma olulisi digiallkirju ega tembelda neid TeRa abil üle mõne nüüdisaegsema algoritmiga, siis võib tulevikus tekkida sekeldusi. RIA itimehed ei saa küll ühtki allkirja lambist kehtetuks tunnistada, kuid kui tekib vaidlus, allkirjastatud dokumentidele “tekivad” erinevad sisud, siis neist õige tuvastamiseks võib juristidele kuluda väga palju aega ja raha.

Uued räsialgoritmid on murdmiskindlamad ja annavad eelmistest pikema väljundi

TeRa on mõeldud kodukasutajale oma hapuksminevate SHA-1 algoritmil põhinevate digiallkirjade päästmiseks. Rakendus tuleb käima panna ning ta otsib ise arvutist üles kõik vananevad digiallkirjad ning pistab need uude, krüptograafiliselt murdmiskindlasse konteinerisse (mis, hmm, loodetavasti peab vastu järgmised 10 aastat).

Vajadusel võib lugeda TeRa kasutusjuhendit.

Asutustele ja firmadele, kus vorbitakse sadu tuhandeid digiallkirju, kujuneb ületembeldus parajaks pähkliks, ent pole kahtlust, et nad mainituga hakkama saavad. Ühtlasi on asutustele loodud TeRa käsurearakendus.

TeRa protsessi voog arhitektuurinõukogu ajalooliselt slaidilt, BDOC asemel täna tegelikult moodustatakse juba ASIC-S vormingus fail. Teinegi oluline muudatus: DDOC faile tegelikult ei kustutata, need jäävad kasutajale kenasti alles.

Mis kuupäevaks peaksid kodused allkirjad saama üle tembeldatud? Hetkel hindab RIA, et 1. juuliks 2018. Ent ütleme ausalt välja, kui mõni vahepeal ilmunud krüptograafiline uuring SHA-1 algoritmi päris ribadeks kisub, eks siis tuleb ka riskid uuesti ümber hinnata.

Kartaago hävitamisest

Ehkki alljärgnev pole otseselt tänase päeva teema, palun mine ja uuenda ühtlasi ära ka oma sertifikaadid ID-kaardi sees. Nimelt, väga suur kogus sertifikaate on säärased, mida alates 1. juulist 2017 enam uuendada ei saa.

Kui jätad oma sertifikaadid enne 1. juulit uuendamata, tekib Sul risk, et mõned internetisirvikud enam ei soovi Sinu ID-kaardiga koostööd teha või Sind ei lasta sääraste sertifikaatidega enam mõnesse olulisse e-teenusesse sisse.

Märka hüüumärki!

Kui jätta 1. juuliks oma sertifikaadid uuendamata, siis küll midagi fataalset ei juhtu (ei võeta valimisõigust kelleltki ära vms) ja PPA teenindussaalist saab alati uue ID-kaardi, kuid paraku juba üldises järjekorras ja raha eest.

Kaardiuuenduse teine laine

Anto Veldre, RIA analüütik

Paar kuud tagasi algas Eesti ID-kaartide sisu uuendamine. Selle asemel, et inimene teenindusbüroosse lähetada, pistab ta oma kodus isikutunnistuse lugejasse ning mõne minutiga asendab kaardil asuvad sertifikaadid uute vastu.

Säärane e-elustiili toetav idee tundus alguses olevat parasjagu kreisi – ükski riik polnud varemalt isikutunnistuse uuendamist üle interneti teinud. Samas polegi palju riike, kus ID-kaartide kiibifunktsioon oleks üldrahvalikult kasutusel.

Praegu võib öelda, et idee töötab. Aega hoitakse kokku kõvasti – uuendame kaardi sisu, nagu värskendatakse äppe telefonides. Pole parata – täiendusi vajab ka isikuttõendav dokument.

Praeguseks on uuendatud üle 7000 kaardi ja uuendajad pole kuigivõrd hätta jäänud. Pigem on kurdetud, et miks mina veel oma kaarti uuendada ei saa?!? Inimestest võib aru saada, Google’i lubatud 6-kuulisest tähtajast on märkamatult saamas aasta, ühtki otsest ohtu kusagilt veel ei paista.

Uuendamise teine laine algas 22. juunil 2016, mil uuendamisse läksid ka 2015. aastal väljaantud kaardid (ka digitaalsed isikutunnistused, ka e-residendi kaardid). Lisanduvate kaartide kogus on 264 000, seega uutmist vajavate kaartide koguhulk on nüüd ((155k -7k) + 264k) = ~413k kaarti.
Teise laine omapära on keerukam uuendusprotsess. Uuendamisel küsitakse kaardi PIN-koode (uusi ja vanu) ikka päris mitu korda. Ning erinevalt esimesest lainest ei piirdu asi sertifikaadiuuendusega, vaid vahetada tuleb ka krüptovõtmed ja neid avavad PIN-koodid.

Miks üldse uuendame?

Nagu varem kirjutatud, 2014. aasta turvaõnnetuste tulemusel jõudsid IT suurfirmad järelduseni, et krüptograafilise tarkvara kvaliteeti võiks tõsta. Google’i uus BoringSSL tarkvara märkas 2015. aastal ära, et üks teatav aastast 2000. aastast pärinev “tõlgenduslik iseärasus” on endiselt parandamata ning mõned seniste vahenditega väljastatud sertifikaadid (sh mõnedki Eesti ID-kaartide omad) tuleks nüüd kooskõlla viia täpse tõlgendusega.

Nimelt, RSA krüptosüsteemis leidub kahe algarvu korrutis (nn “moodul”) ja algarvud on teatavasti üdini positiivsed. Varemalt tarvitati tervet mõistust: miinusmärgina tõlgendatavat kahendarvu “1” lihtsalt eirati. Iga koolipoiss ju teab, et algarv ei saa olla negatiivne. Boring SSL tulekuga aeti pill lõhki ning võeti formalistlik suund – ikkagi turvaasi, järelikult olgu kõik viimase bitini õige.

Teisestki uuenduspõhjusest on varem kirjutatud – nimelt hakkas meid truult teeninud räsialgoritm SHA-1 vanaks jääma ning tuleb käibest välja viia. Alates 1. märtsist 2016 väljastatakse Eesti isikutunnistustesse juba uusi sertifikaate, mille tembeldamisel on kasutatud moodsat SHA-2 algoritmi.

Brauserikeskses maailmas on Google, Mozilla ja Microsoft jumala staatuses – kui nemad tunnistavad sertifikaadi vigaseks, siis ei saa ei riik ega e-pood säärast sertifikaati enam pruukida. Tuleb vahetada!

Kokkuvõttes, umbes 420 000 kaardi uuendamiseks leidus vähemalt kolm head põhjust:

Millal me mida uuendame?

Lihtne vastus kõlab sedasi – too oma arvutisse ID-kaardi tarkvara uusim versioon, käivita ID-kaardi haldusvahend ning kui Sinu kaardi uutmise aeg on käes, siis Sulle öeldakse.

Autor: Anto Veldre

Autor: Anto Veldre

NB! Kogused on joonisel esitatud 2016 märtsi seisuga.

Joonisel on loetletud kõik olulisemad kaardihulgad. Alustame lõpust – punase värviga tähistatud hulgast – kui kaardil on kiip puruks või kui kasutaja ei mäleta omi PIN-koode, siis arusaadavalt pole mõtet seda kaarti uuendamiseks lugejasse sisestada.

Edasi, roosaga on tähistatud kaarditüübid, millele kunagi uuendust pakkuma ei hakatagi. Mingi kogus kaarte on sedavõrd vanad, et SHA-2 algoritmi neil rakendada ei saa. Leidub pisem kogus kaarte, mille uuendamisel tekkis vigu liiga sageli – säärase kaardi omanik suunatakse otse PPA teenindusse ning on lootust need kaardid garantiikorras asendada (ID-kaardi haldusvahend väljastab siis vastava juhise).

Rohelise värviga on tähistatud need kaardid, mida on kavas uuendada. Laine A on juba alanud. Pisut keerulisemate kaartide uuendamine algas 21. juunil.

Alles siis, kui Google Chrome’i suhtes tundlikud kaardid on eelisjärjekorras ära uuendatud, võetakse ette kolmas laine: SHA-1 abil väljastatud isikusertifikaatide asendamine moodsate, SHA-2 algoritmil põhinevatega (grupp C). Praeguse seisuga näib, et Google Chrome’i kriitiline hetk ehk ver. 53 saabumine ei tohiks toimuda enne septembrit.

Ekraanikuva: Uuendamise märguanded ID-kaardi haldusvahendis

Ekraanikuva: Uuendamise märguanded ID-kaardi haldusvahendis

Ettevalmistus uuenduseks

Uuendamiseks tuleb lehelt installer.id.ee laadida alla ID-kaardi tarkvara, paigaldada see arvutisse ning järgida selle antavaid juhiseid. Vaata läbi uuendusvideo. Uuendamise käigus paigaldatakse kaartidele uued sertifikaadid, mis tuginevad senisest tugevamal SHA-2 algoritmil. Kui haldusvahend Sulle sertifikaatide uuendusvõimalust ei paku, siis pole Sinu kaardi sertifikaatide uuendamise aeg käes.

Uuendamise jooksul küsitakse PIN-koode korduvalt (kuni seitse korda – alul vanu, siis uusi). Veelgi enam, kaardiomanikule genereeritakse uued privaatvõtmed ja sel puhul on PIN-koodide vahetamine paratamatu. (Privaatvõtmed genereeritakse ikka kaardi sees, need üle Interneti ei liigu!).

Kokkuvõttes, kui Sul on digitaalne isikutunnistus (sh e-residendi kaart) või aastal 2015 väljastatud ID-kaart, siis valmistu pisut keerulisemaks uuendusprotsessiks. Teema on mitmetahuline, vajadusel loe üle ka pikemad hoiatused eelmisest samateemalisest kirjutisest.

Sõltumata kaardi tüübist tuleks arvestada järgmist:

  • Päästa (dekrüpteeri ja salvesta) oma postkastist *.cdoc laiendiga failid – need on seotud Sinu vana privaatvõtmega ja pärast uuendust enam ei avane.
  • Veendu, et Sul on mingi alternatiivne identiteedikandja (m-ID) juhuks, kui midagi vussi läheb. Muidu jääb Su e-elu seisma.
  • Täida normaalseid e-hügieeni nõudeid ja veendu, et Sinu arvutis poleks mingit pahavara.
  • Enne kaardiuuendust paigalda viimaseim versioon ID-kaardi tarkvarast. Uuendamine toimub ID-kaardi haldusvahendiga, mille versioon olgu vähemasti 3.12.2.
  • Uuendama asu ikka vaid siis, kui tervis korras, pea värske ja puhanud. Enne uuendamist kirjuta paberile abiliini number 1777 ning veendu, et telefoni aku on täis.

Uuendamise ajal:

  • tee ettevalmistusi, et arvuti toide poole tegevuse pealt ei katkeks (laadi aku täis, kasuta UPSi vms),
  • ära mingil juhul tõmba kaarti lugejast välja uuendamise keskel – muidu läheb uuendus kindlasti katki,
  • kasuta ikka korralikku, kiiret Internetti ja ära samaaegselt suuri faile alla laadi,
  • loe korduma kippuvaid küsimusi kauguuendamise kohta lehelt id.ee.

Kui uuendamise käigus läheb miskit viltu, siis helista ID-kaardi abiliinile 1777 (välismaalt helistades +372 677 3377). Õnnestunud uuendamise peale võib robot saata Sulle sõnumi portaalis eesti.ee registreeritud ametlikule e-postiaadressile.

Pärast uuendamist:

  • Mine kontrolli üle oma lemmikteenuste (pank, maksuamet, eesti.ee portaal jms) toimivus oma uute SHA-2 ahela sertifikaatidega.

Teenusepakkujate valmisolek

Ehkki SHA-2 algoritmil põhinevaid sertifikaate väljastatakse märtsist 2016, võib juhtuda, et mõni pisem e-teenus ei toeta SHA-2 põhinevate sertifikaatide kasutamist. Sel juhul võiks teenuse omanik läbi lugeda vahesertifikaadi SK-2015 installeerimisõpetuse ning talitada vastavalt juhendile.

Kui mõni avalik teenus Sinu ärauuendatud ID-kaarti endiselt ei toeta, siis suhtle abiliiniga 1777 või saada kiri portaali omanikule.

Kauguuendamise abimaterjalid