Category Archives: CERT-EE

Kaheastmeline autentimine: Gmail

CERT-EE juhendab, kuidas aktiveerida kaheastmeline autentimine Gmailis.

Kaksikautentimine (2FA, two-factor authentication, ka kahefaktoriline autentimine, kaheastmeline kinnitamine) on turvategevus, mis nõuab kasutajalt sisselogimisel enese identifitseerimist kahel sõltumatul viisil: näiteks ID-kaardi puhul on kasutusel füüsiline vahend, kuid sellele lisaks nõutakse veel teadmist, mida ei tohiks olla kellelgi peale kaardiomaniku (PIN-kood). Autentimise alustest ja kasutusel olevatest terminitest loe RIA blogi eelnevast kirjutisest.

Kaksikautentimine on eriti oluline just sotsiaalmeediasaitide puhul, mis ID-kaarti ei tunnista. Tänases turvaolukorras ei piisa Google’i ja Facebooki kasutamisel enam lihtsalt paroolist. Selleks, et oma kontost mitte ilma jääda, tuleb kindlasti sisse lülitada 2FA. Samas, ka parool tuleb valida turvaliselt – parooli õiget valikut on põhjalikult käsitletud Eesti Päevalehes. Õngitsustest ja pettustest, mille vastu 2FA aitab, on juttu olnud RIA blogis. Allpool õpetame kasutajaid, kuidas populaarsetes keskkondades (Google, Facebook) kasutada ajakohast turvalisust ning kaitsta sellega oma kontosid ülevõtmise eest.

Moodne autentimine Gmailis

Google kasutab kaksikautentimise (2FA) tähistamiseks omaenda tõlketerminit „kaheastmeline kinnitamine“.

Vali „Minu Konto“. Sealt leiad seaded, mis võimaldavad muuta Gmaili turvalisemaks ning häälestada autentimise ajakohaseks:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Klõpsa menüüpunktil „Google’isse sisselogimine“:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Avaneb kaheastmelise kinnitamise menüü. Siin klõpsa „2-astmeline kinnitamine“:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Siin klõpsa “Alustage”:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Turvakaalutlustel, s.o et keegi ei lukustaks sinu kontot oma telefoninumbriga, küsitakse sinult uuesti parooli:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Edaspidi hakkab Google’i turvasuhtlus Sinu suunas toimuma tekstisõnumite vahendusel. Sisesta selle mobiiltelefoni number, millele soovid edaspidi turvasõnumeid saada:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Seejärel saad Google’ilt SMSi teel ühekordse toimingukoodi. Alloleval ekraanipildil on mitmeid sõnumeid koodidega – see näitab, et turvalist sisselogimist on varemgi kasutatud:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

SMSiga saadud ühekordne kinnituskood tuleb nüüd sisestada turvahäälestuste häälestamise lehele. Veidi konarliku tõlke üle ei tasu naerda, kõrgema turvalisuse nimel tuleb tõlkevead ja -konarused lihtsalt ära kannatada:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Ettevalmistused on nüüd tehtud, on aeg moodsa, mitmeastmelise autentimise kasutuselevõtuks. Igapäevaseks kasutamiseks tuleb 2FA eraldi sisse lülitada:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Oledki pääsenud järgmisele tasemele. Ekraanile ilmub info, et kaheastmeline kinnitamine on nüüdsest aktiveeritud:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Ent kuidas toimub sisselogimine edaspidi, pärast kaheastmelise kinnitamise sisselülitamist?

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Palju õnne – oledki aktiveerinud kaheastmelise autentimise!

Kas panid tähele – on olemas valik „ära selles arvutis enam küsi“. Need eriti paranoilised kasutajad, kes kardavad rünnakut ka omas kodus, võivad selle linnukese ju maha võtta ning siis saadetakse telefonile iga sisselogimise käigus uus kinnituskood.

Enamasti kasutaja nii keerukat süsteemi ei vaja. Edaspidi tunneb sotsiaalvõrk ära tema koduarvuti ja töökoha WiFi – see toimub IP-aadressi alusel – ning varem tuntud kohast sisse logimisel koodimängu ette ei võeta. Kuid hoiatus – sama juhtub ka kooli või kohviku avalikes WiFi-des, mis on oma olemuselt palju ohtlikumad. Teisisõnu, kasutajal tuleb ise teha õige valik – näiteks selline, mis tagab piisava turvalisuse, kuid ei pommita pidevalt koodidega.

Rakenduse Google Authenticator seadistamine

Vahel juhtub, et inimene satub välismaale, kus andmerändlus (roaming) ja SMSid on kallid. Turvaline arvuti leidub ehk sõbra kodus, kuid kuhu saata sel juhul koodid?

Selgub, et Google’il on olemas spetsiaalne nutitelefonirakendus olukordadeks, kus ei taheta telefoniside peale raha kulutada. Rakendus genereerib lühiajaliselt kehtivaid koode, millega on võimalik Google’i teenustesse sisse logida. Turvalisuse tagab siin täpne kellaaeg ja telefon, mida kasutaja usaldab.

Et Google Authenticator saaks töötada, tuleb see autentimisviis esmalt oma Google’i konto tarbeks aktiveerida (lubada).

Klõpsa Google’i konto alt „Rakendus Authenticator SEADISTUS“:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Koodi turvaline arvutamine toimub Androidis ja iPhone’is pisut erinevalt, mistõttu on ühtlasi vaja ära märkida ka oma telefoni tüüp:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Google’i konto on nüüd Authenticator’i kasutamiseks seadistatud.

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Järgnevalt tuleb rakendus nutitelefoni poest alla laadida. Siinse näite puhul on tegemist Android-seadmega, seega suundume Play poodi ning leiame õige rakenduse:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Järgnevalt tuleb rakendus siduda kontoga, kuhu hakatakse koodigeneraatori abil sisse logima. Selleks tuleb siseneda valikusse „Lisa konto“:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Kõige mugavam on vajalikku andmeülekannet sooritada QR-koodi kaudu. Toimub see küllaltki sarnaselt e-hääletusega (kus samuti pildistatakse QR-kood ekraanilt maha). Ei maksa ehmuda, kui QR-koodi skannimiseks/pildistamiseks küsitakse kaamerakasutusluba (piltide/video salvestamise luba). Ning taas kord – Google’i konarlikku eestikeelset tõlget ei maksa lihtsalt tähele panna.

Ekraanikuva

Ekraanikuva

QR-koodi pildistamine ekraanilt näeb välja umbes sedasi:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Pärast rakenduse seadistamist teeb Google kasutajale puust ette, kuidas koodi genereerimine käib. Kood tuleb sisestada arvuti veebivormi:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Kood saadakse rakendusest Google Authenticator. Koode meelde jätte pole vaja, iga kord genereeritakse uus kood.

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Google Authenticator ongi kasutamiseks valmis:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

„Kaheastmelise kinnitamise“ info Sinu Google’i konto küljes näeb nüüdsest välja umbes selline:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Sisselogimine pärast rakenduse Google Authenticator kasutuselevõttu toimub sedasi:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Kuidas aktiveerida kaheastmeline autentimine Facebookis?

Kokkuvõtteks

Enamik Sinu konto ülevõtmiseks suunatud rünnetest toimub läbi Interneti kusagilt kaugelt (ja üldsegi mitte Sinu kodust, koolist, töökohast või lemmikkohvikust). Seetõttu, kui kontrollida sisselogimisel IP-aadressi ja veebilehitseja tüüpi (just seda teevad nii Google kui ka Facebook), õnnestub enamik ründeid ära hoida. Tõsi on paraku ka see, et kui rünnak lähtub Sinu enda lähiümbrusest ning ründajal on füüsiline ligipääs Sinu telefonile, siis pole kaksikautentimisest kuigivõrd kasu.

Kaheastmeline autentimine: Facebook

CERT-EE juhendab, kuidas aktiveerida kaheastmeline autentimine Facebookis.

Loe ka eelnevaid postitusi 2FA (mitmikautentimise) teemal:

Kuidas seadistada moodsat autentimist Facebookis?

Selles postituses eeldame, et eelnevalt on loetud Gmaili kohta käiv 2FA postitus. Kuid Facebook on teine inimestele väga tähtis koht, pettused ja identiteedivargused toimuvad seal päris sageli ning seetõttu vajab ka Facebooki autentimine ajakohastamist. Häälestus sarnaneb vägagi Google’i Gmaili häälestusele. On võimalik ühekordsete sisselogimiskoodide saamine nii SMSiga kui selliste genereerimine rakenduse Authy abil.

Asudes Facebookis, klõpsa üleval paremal noolekesele, vali avanevast valikust „Seaded“ ning vasakult tulbast „Turvalisus“:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Klõpsa avaneval lehel esimesele teemale: „Sisselogimise teavitused“, märgi ära valikud „Saa teavitusi“ ja „Saada sisselogimisteavitused e-postiga“ ning vajuta „Salvesta muudatused“:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Turvalisuse huvides pead sisestama oma Facebooki parooli.

Seejärel vali teine teema: „Sisselogimise kinnitamine“ ja tee märge kastikesse „Uue veebilehitsejaga sisselogimisel nõua sisselogimiskoodi“:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Seejärel avaneb aken, kus selgitatakse, kuidas „kaheastmeline kinnitamine“ toimib. Vajuta „Alusta“:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Määratle oma telefoni tüüp ning vajuta „Jätka“:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Nüüd tuleb lisada oma telefoninumber ajajoonele, seejärel vajuta „Jätka“:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Kood saabub SMSiga:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Saadud kood sisesta Facebooki ja vajuta „Kinnita“:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Sisselogimise kinnitused on nüüd seadistatud. Kui sul on telefon käepärast, märgi ära, et soovid kaheastmelise kinnituse kohe tööle panna:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Kaheastmeline teavitus SMSiga ongi aktiveeritud.

Alates sellest hetkest – kui keegi peaks üritama Sinu kontole siseneda ning kasutab selleks mõnd teist veebilehitsejat (sellist, mida SA ise pole varem kasutanud), saabuvad selle kohta teavitused nii SMSiga kui e-kirjaga. Kui oled teavitused aktiveerinud, paistab häkkimine kohe silma.

Teavitus e-kirjaga

Teavituskirjas on ära toodud sisselogimise aeg ja koht ning sisselogimiseks kasutatud seadme operatsioonisüsteem ja veebilehitseja (brauseri) nimetus:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Teavitused mobiilis

Facebooki sisselogimise teavitus ilmub koos küsimusega, kas sisselogija olid ikka Sina ise. Kui olid, siis kinnita seda klõpsates sõnal „Jah“:

E

Ekraanikuva

Juhul, kui võtsid kasutusele mõne uue veebilehitseja (või pruukisid võõrast arvutit), siis saabub teavitus, et Facebooki sisenemiseks kasutati tavapärasest erinevat veebilehitsejat. Juhul kui siseneja olid Sina ise, siis kinnita seda klõpsates nupul „See olin mina“:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Seejärel saad Facebookilt järelsõnumi:

Ekraanikuva

Ekraanikuva

Rakendus Authy

Rakendus Authy on küllalt sarnane rakendusega Google Authenticator: võimaldab sidevaeses olukorras genereerida koode arvutist FB-sse sisselogimiseks. Authy tunnistab mitmeid sotsiaalmeediasaite ning nii saab üheainsa rakendusega kenasti 2FA koode genereerida. Facebooki sel moel sisselogimiseks tuleb seadistada Code Generator – seda saab teha Facebooki seadete alt. Selleks otstarbeks on saadaval lihtne, piltidega varustatud ingliskeelne juhend.

Kokkuvõtteks

Enamik Sinu konto ülevõtmiseks suunatud rünnetest toimub läbi Interneti kusagilt kaugelt (ja üldsegi mitte Sinu kodust, koolist, töökohast või lemmikkohvikust). Seetõttu, kui kontrollida sisselogimisel IP-aadressi ja veebilehitseja tüüpi (just seda teevad nii Google kui ka Facebook), õnnestub enamik ründeid ära hoida. Ühtlasi ei maksa unustada, et kui rünnak ikkagi lähtub Sinu enda lähiümbrusest või ründajal on füüsiline ligipääs Sinu telefonile, siis pole kaksikautentimisest suurt kasu.

Multiautentimisest

Tänavu on kõige populaarsem turvasõna 2FA. RIA analüütik Anto Veldre selgitab, mida multifaktorsus tähendab, mida kõigi nende fa-fa-faa’dega peale hakata ning miks on mõne säärase pruukimine hädatarvilik.

kusimargiga-kubar

Allikas: http://10ways10days.org/wordpress/defense-of-identity/

Identiteet

Teenuste kasutamiseks Internetis tuleb inimesel masinale tõestada, kes ta on. Turvaõpik räägib identiteedist, asjast, mis (vahel ka mitu) on olemas igal inimesel.

Eestis on asi lihtne – riik annab igale inimesele isikukoodi ja see ongi inimese esmane identiteet. Kõik teised identiteedid toetuvad isikukoodile. Eestlane ei saa maksuametisse minnes väita, et ta on Miki Hiir või Sammalhabe.

Seevastu Facebookis ja Google’is saab igaüks luua kasutajakonto, tuginedes vabalt valitud nimele ja suvakohas loodud meiliaadressile. Kindlasti tuleks eristada identiteeti kontost – esimene neist määratleb indiviidi, teine moodustub alles teenuse ning kasutaja koostoimes. Eestis tagab isikusamasuse eelkõige riik, muus kontekstis võib identiteedi ja konto mõiste kergesti sassi minna.

Autentimine

Turvaõpikute järgi on autentimine tegevus, mille käigus tarbija (või teenust saada sooviv isik) masinale tõestab, et ta on just tema ja mitte keegi teine. Õpik ütleb, et turvamehega suheldes tuleb teha kaht asja: alustuseks esitada mingi väide selle kohta, kes sa selline üldse oled, teise asjana tuleb esitada identsustõend – miski, mis tõestab, et sina ikka oled sina.

token

Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/RSA_SecurID

Identsustõendeid saab liigitada kolmeks:

  • miski, mida Sa tead – (something you know) – näiteks PIN-kood või parool.
  • miski, mis Sul on – (something you have) – näiteks puuhalg, RSA tõuken riistvarapääsmik või ID-kaart.
  • miski, mida Sa oled – (something you are) – siia liigituvad biomeetrikud (ehk biomeetrilised tõendid) – sõrmejäljed, vikerkestamustrid, klaviatuuril tippimise viis jms.
kaks-lukku

Allikas: http://lifehacker.com/5932700/please-turn-on-two-factor-authentication

Topelt ei kärise

Identsustõenditega on see häda, et keegi võib need ära varastada ja siis kuritarvitada. Parooli sisestamist võidakse pealt vaadata, või kui veebisait ei kasuta https’i, siis võrgukihis pealt kuulata. ID-kaart võidakse varastada ning võõra inimesena esinedes kallis telekas osta.

Mistõttu, kui on vaja saavutada keskmisest kõrgemat turvalisust, nõutakse kaht identsustõendit korraga, eelistatult eri liikidest. Kui inimeselt tahetakse saada kaht identsustõendit korraga, siis öeldakse, et tegu on kaksikautentimisega ehk kahefaktorilise autentimisega (lühendist 2FA – two factor authentication). Kasutusel on ka sõnad kaheastmeline autentimine või kinnitamine.

Purism

Seega – turvaõpikute ja AKITi järgi on 2FA säärane autentimisviis, kus korraga pruugitakse kaht eri kategooriasse kuuluvat ning ühtlasi sõltumatut identsustõendit. Näiteks – ID-kaart (miski, mis mul on) avaneb vaid juhul, kui sisestada õigesse kohta õige PIN-kood (miski, mida ma tean). eIDAS lausa nõuab, et kõrge turvalisusega autentimisvahend sisaldaks mõlemat aspekti: eset (turvalist, mittelahtimurtavat eset) ja teadmust.

Nii nagu sel pildil kujutatud, et tohi kunagi teha!!!

kaardi-tagakulg

Allikas: http://www.wikihow.com/Keep-Your-Debit-Card-Number-(PIN)-Safe

Milline on tõenäosus, et kurjategija saab korraga oma valdusse nii ID-kaardi kui minu peast PIN-koodi? Nullilähedane! See on põhjus, miks ei peaks PIN-koode kaardi tagaküljele kirjutama ega tohi neid ka (pihtapandavas) rahakotis hoida. Siis pole ju tegemist eri kategooriatesse kuuluvate tõenditega, sest omanik omaenda käega tõstis PIN-koodi “ma tean”-sahtlist ümber “ma oman” sahtlisse.

Kvantsiire

Biomeetrikutega peaks ette vaatama – firmad kipuvad neid liiga kergekäeliselt pruukima multiautentimise ühe faktorina. Sest kui pättidel on ikka väga vaja uksest sisse saada, siis võib juhtuda õnnetus – tabamatust “miskist”, mida ma just olin, võib saada ese, mida pätid omavad.

snipes

Kaader filmist Purustaja (Demolition Man). Allikas: http://actionagogo.com/2016/01/13/demolition-man-send-a-maniac-to-catch-a-maniac-2/

Biomeetria pole ehk veel päris kasutusküps. Lekkinud parooli vahetamine on imelihtne. Kui pihta pannakse ID-kaart, siis saab üsna kiiresti uue, ent kui mõnest andmebaasist pannakse pihta sõrmejäljed, siis kuidas peaks inimene oma sõrmi vahetama?

roheline-sorm

https://blog.kaspersky.com/biometric-atms/13259/

Parooli või turvaseadme puhul, kui just pole juhtunud mõnd räiget teostusviga, saab isiku tuvastada 100% täpsusega. Biomeetria numbrid on kehvemad – valepositiivsete ja valenegatiivsete otsuste hulk on ikka häirivalt kõrge.

kolm-lukku

Allikas: http://www.helpmecore.com/two-factor-authentication/

Pooleteisttoobine 1,5FA

Kui eelneva pinnalt hinnta Google’i või Facebooki autentimist, siis lühend 2FA tekitab pisut segadust. Meenutame: ID-kaardi kasutamine Eestis on üsna unikaalne. Turvaline kandja, mille sees olevat sertifikaati saab kasutada vaid PIN-koodi abil – seda muidu IT eesliinil paiknevas USAs lihtsalt pole. Kuid identiteedikuritegusid on neil rohkem kui meil. Ainult paroolist ei piisa pangas käimiseks ega blogipidamiseks – pahaaimamatu kasutaja identiteet võidakse ära varastada.

Selles olukorras, et mitte kliente kaotada, tuleb midagi välja mõelda. Mõeldigi. Teise faktorina saab kasutada midagi, mis on kasutajal olemas – näiteks telefoninumber või e-mail.

Paar aastat tagasi, kui identiteedivarguste hulk USAs hakkas kasvama, taasloodi 2FA, kuid kasutati turvaõpikus toodust pisut erinevaid „faktoreid“. Kontoomanik logib sisse küll parooli abil, kuid: omanikule antakse igast sisselogimiskatsest teada e-kirja või SMSiga. Google’i või Facebooki nn „2FA“ on seega pigem 1,5FA – segu teadmusest, kokkulepitud sidekanalist ning kasutaja senisest käitumisajaloost. Mingit kaitset see meetod ju ikkagi pakub, sest kui kurjategija üritab kontot kaaperdada, siis esimesest „võõrast“ sisselogimisest antakse konto omanikule kohe teada, või isegi küsitakse luba, kas võõralt IP-aadressilt tulnu üldse tohib tema kontole minna.

sinised-mullid

Allikas: https://www.telesign.com/mobile-identity/

1,5FA puudus – et see töötaks, peab teenusepakkuja kliendi kohta parasjagu palju teadma (et mitte öelda – pidevalt juurde nuhkima).

Samas on stsenaariume, kus sedasorti 2FA-st pole kasu. Seda eriti siis, kui ründaja saabub sama IP-aadressi tagant sama seadet kasutades – nii juhtub näiteks kodus ja töö juures. Sestap tuleks säärast kontrolliviisi pigem nimetada pooleteistfaktoriliseks autentimiseks (1,5FA).

Siiski on Google ja Facebook oma klientide kaitseks teinud parima, mis neis tingimustes võimalikuks osutus. Meil siin on peamine aru saada, et sertifikaatidega sisselogimine, eriti kui neid hoitakse turvalises seadmes, on ikkagi kordades turvalisem 1,5FA teavitusskeemidest. Aastal 2016 on pelgalt parooliga Facebookis käimise riskid juba liiga suured. Kui 1,5FA meetodit pakutakse, olgugi siis „2FA“ nime all, tuleks seda sellegipoolest kasutada.

Kõige põnevamalt on käitunud Microsoft – kasutades termineid Duo Authentication ja Modern Authentication.

Boonus

Alljärgnev otsusepuu peegeldab parooliga ringikäimise õiget viisi aastal 2016.

anto-skeem

Autor: Anto Veldre, vabakasutus (copyleft)

Blogist leiad ka juhised: