Category Archives: CERT-EE

Tegevjuhi petuskeem – mis see on ja mida teha?

Autor: Sille Laks, CERT-EE infoturbe ekspert

Tegevjuhi pettus ehk CEO pettus seisneb näiliselt tegevjuhi nime alt, vahel isegi “tema” meiliaadressilt, kirjade saatmises kas ettevõtte finantsjuhile või raamatupidajale (või töötajale, kes kodulehe andmetel võib olla seotud maksete teostamisega). Kirjade sisu on lühike ja konkreetne “Kas oled laua taga?” “Kas on võimalik teha kiiresti makse?” või “Kas saate teha rahvusvahelise pangaülekande täna?”.

Kirjale vastamise korral saadetakse makse tegemiseks juba uus info, mis üldjuhul on sarnane alloleva kirjaga:

Petukirja näidis

Miks just tegevjuhilt raamatupidajale/finantsjuhile?

Finantsjuht on just see inimene ettevõttes, kes kontrollib raha liikumist ning teeb makseid. Tegevjuht aga on enamasti kõige kõrgem juht, kelle korraldusi tuleb kuulata. Tihti on mõlemal töötajal ka väga tihe graafik ning pole ajaliselt võimalik või ununeb kontrollida kirja saatjainfot.

Tegevjuht võib vahel avastada mõne kirja, mis on kiire elutempo tõttu kohe edastamata jäänud. Kui veel ilmneb, et maksetähtaeg on juba täna, saab kiri viimasel hetkel raamatupidajale maksmiseks edastatud. Enamasti on sellises kirjas ka makseinfo, täpsemad selgitused ja vabandus unustamise pärast. Raamatupidaja omalt poolt tahab oma tööd võimalikult hästi teha. Ja kui varem on juhtunud, et tegevjuht lubab makse kohta täpsemat infot anda tagasi töölaua taga olles ja tookord oli kõik korras, siis tehakse ka petukirja makse vähemate küsimustega.

Siiski tuleks tähele panna tüüpilisi pettusele viitavaid väljendeid “Kiire!” ja “Makse” e-kirja teemareal ning napisõnalisi grammatiliste pisivigadega e-kirju.

Ennetavad meetmed

1. Koolita kasutajaid

Hoolimata kuvatavast saatja nimest tuleb alati pöörata tähelepanu saatja nimele ja meiliaadressile. Juhul kui kirja sisu on saatja tavapärasest kirjaviisist erinev, vaata lähemalt reply-to (vasta) rida ning vajadusel ka päiseid, mis aitavad kirja ehtsust tuvastada.

Pahatahtlikke kirju eristavad tavapärasest näiteks:

  • saatja nimi ja meiliaadress ei ühti, vastamisaadress on erinev,
  • ebatavaline saatmisaeg, tihti väljaspool tööaega,
  • soov teha ebatavaliselt suur makse ning pole lisatud arusaadavat makseselgitust või maksekorraldust,
  • (tihti märkamata jäävad) grammatilised pisivead.

2. Vaata üle oma Sender Policy Framework ehk SPF konfiguratsioon

SPF võimaldab teistel meiliserveritel kontrollida, kas asutuse nime alt saadetud kiri saabus selle asutuse poolt volitatud serverist.

SPF on domeenipõhine. Veendu, et SPF kirje oleks seadistatud nii, et asutuse nime alt tohib kirju saata vaid asutuse enda meiliserver. Selleks peab SPF kirje olema “v=spf1 a mx –all”

SPF konfiguratsiooni saad kontrollida, kui sisestad käsureale käsud:

  • Nslookup
  • Set type=TXT
  • Omadomeeninimi.ee

Iga käsk tuleb sisestada eri reale ning iga käsu järel tuleb vajutada klahvi Enter. Käskude sisestamiseks saad kasutada nii Terminali (Linux ja MacOS) kui Command Prompti (Windows).

SPF konfiguratsiooni kohta saab täpsemalt lugeda OpenSPF näidete ja tüüpvigade lehtedelt.

3. Kaitse kodulehel kuvatavaid meiliaadresse spämmirobotite eest

Mida teha, kui said sellise kirja?

  • Kui Sinu ettevõtte/asutuse töötaja postkasti on jõudnud ülalkirjeldatud kiri, kus tegevjuht soovib kiiret makset, võib kirja edastada IT-osakonda ning seejärel postkastist jäädavalt kustutada.
  • Kui Sa ei ole kirja päritolus kindel, helista kirja saatjale endale teadaoleval (mitte mõnikord e-kirjas toodud) telefoninumbril.
  • IT-osakond saab kirja koos päistega edastada intsidentide käsitlemise osakonnale CERT-EE aadressile cert at cert dot ee analüüsimaks kirja päritolu.
  • Kui õnnetu juhuse korral on pangaülekanne juba toimunud, pöördu makse tagasikutsumiseks kohe oma panga poole ning esita toimunu kohta avaldus ka Politsei- ja Piirivalveameti küberkuritegevuse büroole, kellega saad kontakti aadressil cybercrime@politsei.ee.

Lisalugemist

Meelelahutuslikku lisalugemist leiab zone.ee blogist: “Kas saaksid kiiresti ühe maksekorralduse teha?”

Kaheastmeline autentimine: Twitter

CERT-EE juhendab, kuidas aktiveerida kaheastmeline autentimine Twitteris. Blogist leiab ka varasemad juhised kaheastmelise autentimise aktiveermiseks Gmailis, Facebookis ja Microsofti kontodel.

Twitteri logo

Twitter on maailmas populaarsuselt kolmas sotsiaalmeedia keskkond, mida kasutab igapäevaselt üle 330 miljoni inimese. Twitteri puhul on märkimisväärne, et teadaolevalt on umbes 80% Twitteri kasutajaid väljastpoolt Ameerika Ühendriike ning keskkond on äärmiselt levinud nii tipp-poliitikute kui ka riigipeade seas.

Twitteri turvaliseks kasutamiseks on kõigepealt vaja korralikku ja turvalist parooli, mis ei ole kusagil mujal juba kasutusel. Üks lahendus sellise turvalise parooli valimisel võib olla näiteks tehnokratt Peeter Marveti loodud tööriist, mis genereerib kasutajatele parooliks neli levinud sõna, mida saab suurte tähtede, erimärkide ja numbrite lisamisel veelgi turvalisemaks muuta https://rabool.eu/.

Õngitsustest ja pettustest, mille vastu kaheastmeline autentimine (2FA) aitab, on juttu blogipostitustes:

Kaheastmelise autentimise lisamine

Twitterisse on võimalik konto registreerida kas meiliaadressi või telefoninumbrit kasutades. Sarnaselt kõikidele teistele suure kasutajate arvuga keskkondadele, on ka Twitteris võimalik kahetasemelist autentimist kasutades konto turvalisemaks muuta. Selleks tuleb vajutada üleval paremal nurgas profiilipildile ja ilmuvast rippmenüüst valida “Settings and privacy.”

Ekraanipilt

“Settings and privacy” alt tuleb kõigepealt valida sisselogimiste kinnitamise võimalus (“Verify login requests”). Sisselogimisi saab kinnitada nii SMSi teel saabuva koodiga kui ka Twitteri rakenduse kaudu. Lisaks tuli Twitter 2017. aasta lõpus välja uudisega, et sisselogimise kinnitamiseks võib kasutada ka kolmanda osapoole rakendusi. Juhul kui Sa pole kontot tehes lisanud oma telefoninumbrit, saad seda teha, valides “Add a phone”:

Ekraanipilt

Uuest kohast ja/või tundmatust seadmest sisse logides küsitakse parooli. Seejärel tuleb tellida kinnituskood ning see sisestada, et (oma) kontole ligi pääseda. Siis saab seadistamist jätkata.

Pärast “Login verification” märgistamist kuvatakse kasutajale järgmised võimalused:

Ekraanipilt

Esimese variandina on võimalik uuest asukohast sisselogimine kinnitada tavapärase, SMSi teel saabuva koodi kaudu. Sel juhul saabub telefoni SMSiga 6-kohaline kood, mille peab sisselogimiseks sisestama.

Samuti on võimalik kas Google Play poest, App Store’ist või Microsoft Store’ist alla laadida turvalisust tagav rakendus (mobile security app), mille saab seejärel oma kontoga siduda genereeritud QR-koodi abil.

Ekraanipilt

Ekraanipilt

Kui autentimisrakendus on kontoga seotud, saab kohe ka rakenduse ja konto koostoimimist proovida. Selleks tuleb sisestada kood, mille rakendus genereerib.

Ekraanipilt

Lisaks on võimalik endale genereerida tagavarakood konto taastamiseks. Selle abil saab samuti oma isikut tuvastada. Päheõppimise asemel soovitatakse see kood salvestada ekraanipildina, välja printida või endale e-kirjaga saata.

Ekraanipilt

Kui kaheastmeline autentimine sai edukalt aktiveeritud, küsitakse uuest ja/või tundmatust seadmest sisenemisel juba kinnituskoodi:

Ekraanipilt

Kaheastmeline autentimine: Microsofti kontod

CERT-EE juhendab, kuidas aktiveerida kaheastmeline autentimine Microsofti kontodel.
Blogist leiab ka varasemad juhised kaheastmelise autentimise aktiveermiseks Gmailis, Facebookis ja Twitteris.

Microsofti ehk Hotmaili, Outlooki, Live’i või MSNi konto kaheastmelise autentimise aktiveerimiseks pead kõigepealt sisenema oma kontole.

Kui Google’i konto kasutajad sisenevad oma kontole enamasti aadressilt gmail.com (mis suunab postkasti puhul edasi aadressile mail.google.com), siis Microsofti meiliteenuse kasutajatel on selleks aadressiks outlook.live.com. Microsoft suunab kasutajad automaatselt sellele aadressile, kui nad on trükkinud aadressireale hotmail.com, live.com või outlook.com. Kui aadressireale kirjutada msn.com, tuleb meilikontole sisenemine lehelt eraldi valida.

Järgmise sammuna tuleb ülevalt paremalt nurgast profiilipildi alt valida “Minu kontod,” “Kuva konto” ning seejärel uuel lehel “Security”.

Ekraanipilt

Seejärel vali “Update your security info” ning “Update info”:

Ekraanipilt: account.microsoft.com/security

Järgnevalt veendu, et Su kontoga on seotud vähemalt üks lisaturvalisuse meede, mille abil saad vajadusel oma kontole ligipääsu taastada. Selleks võib olla näiteks mõni teine meiliaadress, mida kasutad, või telefoninumber. Oma konto saab kinnitada SMSi või e-kirja teel. Lehe allosas saad valida “Explore more options to keep your account secure.” See link suunab Sind edasi lehele, kus saad aktiveerida kaheastmelise autentimise.

Ekraanipilt

Kui oled valinud konto kinnitamise e-kirja või SMSiga (soovitame e-kirja, sest SMS ei pruugi esimesel korral kohe kohale jõuda), saadetakse Sulle konto kinnitamiseks esmalt 4-kohaline kood:

Ekraanipilt

Suurema turvalisuse tagamiseks tuleb oma konto veelkord kinnitada ja selleks saadetakse juba pikem kood:

Ekraanipilt

Pärast konto kinnitamist on võimalik lisada oma kontole lisaturvalisust tagavaid funktsioone. Näiteks saab sisselogimisvõimaluste “Manage sign-in options” all valida, millise konto ja kasutajanimega sisse logid (näiteks, kui Sul on ühendatud Microsofti konto ja kunagine Skype’i kasutajanimi).

Ekraanipilt: https://account.live.com/proofs/Manage/additional

Juhul kui Su kontol on kaheastemeline autentimine sisse lülitamata, saad seda teha pealkirja “Two-step verification” all, valides “Set up two-step verification”.

Ekraanipilt

Lisaturvalisuse tagamiseks on kolm varianti:

  • lisada saab telefoninumbri, millele kas helistatakse või saadetakse SMS kinnituskoodiga,
  • lisada saab meiliaadressi, kuhu saadetakse kinnituskood,
  • Google Play poest, App store’ist või Windows Store’ist saab alla laadida rakenduse “Authenticator” (tootja: Microsoft Corporation).

Ekraanipilt

Sisselogimiseks nii, et kinnituskood saadetakse teise meiliaadressi peale, tuleb valida rippmenüüst “An alternate email address” ja lisada meiliaadress:

Ekraanipilt

Sisselogimiseks nii, et kinnituskood saadetakse SMSiga, tuleb valida rippmenüüst “A phone number” ja lisada telefoninumber:

Ekraanipilt

Sisselogimiseks nii, et kinnituskood genereeritakse rakenduses “Authenticator”, tuleb valida rippmenüüst “An app.”

Rakenduses “Authenticator” saab ära märkida, kas tegemist on isikliku, töö- või kooli kontoga ning määrata, kui pikka kinnituskoodi (6–8 numbrit) sisselogimise kinnitamiseks küsitakse.

Rakenduse ühendamiseks kontoga tuleb telefoniga skaneerida arvutis kuvatav QR-kood:

Ekraanipilt

Kuvatav kinnituskood muutub iga 30 sekundi järel.

Ekraanipilt

Erinevalt kõne või SMSiga autentimisest ei sõltu rakenduse “Authenticator” kasutamine mobiilside levi olemasolust: seda saab kasutada nii lennukis kui ka asukohtades, kus mobiililevi puudub. Näiteks reisides riiki, kus Su operaatoril puudub roaming, võib esineda probleeme ligipääsemisega sellele tagavara meilikontole, mille kaudu autentimiskoodi saada soovid, kui Sul on ka sellel kontol kaheastmeline autentimine aktiveeritud. Küll aga toimib sellises olukorras rakendus “Authenticator”.

Lisaturvalisuse meetmed kontol on tagatud ning kaheastmeliseks autentimiseks saab alloleval juhul kasutada näiteks nii e-kirja kui SMS-teenust:

Ekraanipilt

Kui kaheastmelise autentimise meetod on valitud, kuvatakse kasutajale kinnitus eduka aktiveerimise kohta. Samuti genereeritakse kasutajatele viiest plokist koosnev taastamiskood, mida saab kasutada juhtudel, kus on vaja konto taastada, kuid puudub ligipääs SMSidele, e-kirjadele ning rakendusele Authenticator.

Ekraanipilt

Kui kaheastmeline autentimine on aktiveeritud ja soovid oma kontole sisse logida, küsitakse kinnituskoodi. Kontole ei ole võimalik enne kinnituskoodi sisestamist ligi pääseda.

Ekraanipilt

Igapäevaselt kasutatava arvuti puhul on võimalik valida “Jäta mind selles arvutis meelde” (“Remember me on this computer”) ning selles konkreetses arvutis enam kinnituskoodi sisestama ei pea. Võõrast kohast sisse logides tuleb aga sisestada ka kinnituskood.