Tag Archives: RIA

Kroomitud teras

Autor: Anto Veldre, RIA analüütik

Selle suve lõpp saab olema äkiline – juhtub see, mida oleme juba pea kaks aastat vastutuult ennustanud: et ühel heal päeval keerabki Google sirviku Chrome kruvid koomale ega lase ID-kaardiga e-teenusesse isikuid, kelle kaardile on sattunud iluvigased sertifikaadid.

Millenniumlaste põlvkonnale, kes üle ühe nühvliekraanitäie korraga läbi lugeda ei täi, ütleme seetõttu kohe ära – eID pruukimiseks netis leidub ometi ju ka muid sirvikuid peale Chrome’i!

Kas see teema mind üldse puudutab?

Esimene ja kõige tähtsam küsimus – kas uudis puudutab kuidagi just mind? Küsimus on oluline, sest sertifikaadiuuenduse eelmine teavituslaine tõi meie telefonide otsa 70-aastased prouad, kes kartsid, et nende ID-kaart olla ehk tagaselja kehtetuks tunnistatud. Ei midagi säärast! Füüsiline ID-kaart ja elamisloakaart kehtivad isikut tõendava dokumendina kenasti edasi, mõningased seiklused puudutavad üksnes kaardi kasutamist Internetis.

Lakmusküsimus: kas Sina tarvitad oma ID-kaarti Internetis mõnesse e-teenusesse sisenemiseks? Viisil, et internetisirvik (brauser) küsib Sinu käest PIN1 või PIN2 koode? Kui JAH, vaid siis loe edasi, igal muul juhul mine ja naudi kena hilissuve, kuniks säärane veel kestab!

Aga … ma ju kasutan ID-kaarti elektrooniliselt! Pistan seda lugerisse Prismas, Apollos ja Olerexis? Tõepoolest, elektrooniliselt küll, aga PIN-koode seal üldjuhul ei nõuta ja sirvikust Chrome pole kassaterminalis lõhnagi, ehk siis – endiselt mine ja naudi vananaistesuve!

Tallinna Deed vs Chrome 61

Kord kodulinn Tallinnat pidi ringi jalutades leidsin liiklusmärgi aluse koos kivisse valatud kirjaveaga:

Pilt: http://tallinncity.postimees.ee/1262796/dalentide-linn-dallinna-deed

Raske tagantjärele oletada, kuidas säärane valuaps läbi lipsas, kuid üks on selge – liiklusmärki hoiab vigase kirjaga post püsti täpselt sama turvaliselt kui mistahes muu kirjaga post.

Oleme varem pikalt kirjeldanud (siin ja siin), kuidas nn negatiivse mooduli viga üldse tekkis, kuid üldiselt on tegemist samalaadi veaga, kui “Tallinna Deed”.

Igatahes on nüüd asjalood sedakaugel, et 5. septembrist 2017 laaditakse sirviku Chrome kasutajatele arvutisse uusversioon numbriga 61. Millega seoses, kui kasutaja isikusertifikaadid on iluvigadega nr 532048 ja/või 534766, siis paneb Chrome oma karvase käe vahele ning väljastab tehniliselt täpse, kuid sisult täiesti mõttetu veateate: „ERR_SSL_CLIENT_AUTH_CERT_NO_PRIVATE_KEY“. Enamike kasutajate jaoks on see hiina keel, sama edukalt võiks öelda: Böö!

Ah jah – keegi pole vigase sertifikaadiga karistanud just Sind isiklikult. Enne oktoobrit 2015 toodetud kaardid vastasid kenasti tollasele arusaamale kvaliteedist. Tõlgendus, nagu ka Google’i firma hinnangud, on muutunud normaalse arengu käigus. Alates oktoobrist 2015 väljastatud kaardid on igati korras ka tänase tõlgenduse kohaselt. Seejuures ei saa me välistada, et mõne aasta pärast leitakse puudujääke või arenguvõimalusi tänastelgi kaartidel…

Mis saab edasi?

Kuidas täpselt ja mis ulatuses uuendamata sertifikaatide teema Sind puudutab? Kuna Chrome’i turuosa sirvikute seas on suurusjärgus 70% ja ülalnimetatud kahest bugist jätkuvalt puudutatud kaartide kogus on umbes 270 000, siis päris paljudel inimestel tasuks siinkohal süveneda. Sest nüüd võib Sul tekkida väga konkreetne mure.

KUI Sinu isikusertifikaatides esineb mainitud viga NING Sa üritad pärast 5. septembrit 2017 Chrome’i uue sirvikuga (v61) mõnda e-teenusesse siseneda (mis nõuab PIN1), SIIS ajab uus Chrome sõrad vastu. Sa ei saa siis enam oma ID-kaardiga siseneda ei netipanka, eKooli, eesti.ee portaali ja kes kõik teab, kuhu veel. Küll aga on tehtud poliitiline otsus, et e-hääletamine sügisestel KOV valimistel on igal juhul võimalik (ja liiatigi veel turvaline ka).

Hetkel käibel olevad ID-kaardid (elamisloakaardid, digi-ID ja e-residendi kaardid) jagunevad kolme suurde kategooriasse, mis on pildil tähistatud värvidega: punane, sinine ja roheline.

Tuleb vaadata oma kaardi väljastamise kuupäeva (trükitud kaardi tagaküljele) ning selle alusel liigitada oma kaart ühte järgnevast kolmest grupist.

I – PUNANE – kaart on väljastatud enne oktoobrit 2014. Oluline on teada, milline iganes on Sinu olukord, kaardi endaga tegelemiseks on praegu juba hilja (mäletad ju, neid sai uuendada vaid 1. juulini 2017). Sinu valik – kas lähed võtad oma raha eest PPAst uue kaardi, sinna lisaks (kui veel pole) ka m-ID VÕI hakkad 5. septembrist Chrome’i asemel mingit muud sirvikut kasutama oma lemmikutesse e-teenustesse sisenemiseks. Muide, e-residentidele nii ammu veel kaarte ei väljastatud.

II – SININE – Sinu kaart on väljastatud vahemikus oktoober 2014 kuni oktoober 2015.  Erinevus PUNASE grupi sertifikaatidest – Sa saad endiselt sertifikaate uuendada. Selleks ava ID-kaardi haldusvahend ja vajuta nupule “Uuenda” (sertifikaate). Kui midagi ei juhtunud, siis kas polnudki vaja uuendada (kõik oli niigi korras või Sa läbisid uuenduse juba varem) või siis oli tegu mõne muu kaarditüübiga. Seega usalda ID-kaardi haldusvahendit – kui uuendamist oli vaja, siis see sooritatakse. Kuidas üle neti uuendamine täpselt käib, sellest loe siit (ja vaata juurde YouTube’ist õppevideot).

III – ROHELINE – Kui aga Sinu kaardil ilutseb väljastuskuupäevana oktoober 2015 või hilisem, siis on sertifikaatidega korras ning Sa ei pea mitte midagi tegema. Kui Sul sellegipoolest miski ei tööta, siis probleem võib mõnikord asuda ka ekraani ja tooli vahel, või väga harvadel juhtudel siiski ka konkreetses e-teenuses.

Allikas: http://knowyourmeme.com/memes/pebkac

Neile, kes armastavad pedantseid juhiseid, olgu siinkohal ära toodud ka otsuse tegemise voodiagramm:

Numeroloogia

Aktiivseid kaarte on eID ökosüsteemis hetkel arvel 1 294 653. Juuli lõpu seisuga leidus kaarte, mida oli viimase 12 kuu jooksul vähemalt ühel korral elektrooniliselt kasutatud, kokku 695 799.

Numbrid on esitatud seisuga 2017-07-01.

“A”-tüüpi kaarte ehk siis enne 2014-10-14 väljastatuid, jäeti kasutajate poolt lõpptähtajaks 2017-07-01 uuendamata 409 947. Selles koguses omakorda esineb Google Chrome’i v61 mõttes kriitilisi sertifikaadivigu 116 499 kaardil, millest vaid osa on kunagigi olnud elektroonilises kasutuses. Seega: reaalselt Chrome’iga kaklema hakkavate isikute arv on veel oluliselt väiksem. Oma “A”-tüüpi kaarte uuendati kokku 240 823 juhul, mistõttu saab öelda, et enamik tegelikest kasutajatest tegid ikkagi uuenduse ära. Muide: “A”-tüüpi kaardid aeguvad tempos ~20 000 kaarti igas kuus.

Edasi, “B”-tüüpi kaarte ehk siis neid, mida hakati väljastama pärast 2014-10-14, oli seisuga 2017-07-01 uuendamata jäetud 278 685, neist Google Chrome’i mõistes “iluvigadega” on 155 226, sh kaardid, mida pole eales e-kasutatud ega pigem hakatagi. “B”-tüüpi kaarte kauguuendati 54 015 juhul ning neid saab jätkuvalt uuendada.

Pisut teise nurga alt vaadates – kahe kaarditüübi peale kokku leidus (2017-07-01 seisuga) käibes 271 725 kaarti, mille üks või isegi mõlemad sertifikaadid Google Chrome’i v61-le ei meeldi (ning ilmneks see ikka vaid juhul, kui kaardiomanik tahab või tahaks selle sirviku kaudu mõnd internetiteenust pruukida).

  • Neist 116 499 juhtu jäävadki nurka konutama ja ravi puudub (kaarditüüp “A”, joonisel punased) sest kui isik enne 2017-07-01 oma sertifikaate ära ei uuendanud, siis pärast seda kuupäeva ta enam ei saagi, isegi mitte PPA teeninduspunktides. Eks need kaardid olegi varsti aegumas, nii et aitab PPAst uue kaardi tellimine ning mobiil-ID kasutuselevõtt.
  • Seevastu 155 226 kaardi puhul (kaarditüüp “B”, joonisel sinised) saab sertifikaate kenasti kauguuendada, pärast mida suudavad nad kenasti teha koostööd ka uue Chrome’iga. Lihtsalt uuendustoiming tuleb läbi teha.

Kokkuvõttes – nimetatud on MAKSIMAALSED arvud, mis ei arvesta tegelikku internetikasutust. Mingi osa inimesi pole oma ID-kaarti eales Internetis kasutanud, paraku puuduvad e-kasutuse kohta ka täpsemad andmed. Mõjutatud inimeste arv on seega oluliselt väiksem kui ülalnimetatud numbrid.

Kronoloogia

See peatükk on tehnikutele. Tavakasutajale võib nii detailirikas käsitlus jääda keeruliseks [Oluliselt täpsustatud 2017-09-01].

Praeguse Chrome’i juhtumiga on otseselt või kaudselt seotud järgmised tehnilised sündmused:

Teisisõnu – mida lugeda täiesti korras sertifikaadiks? Tänase tõlgenduse puhul on selleks pigem oktoobrist 2015 väljastatud sertifikaadid. Siiski ei saa päris välistada, et tulevikus tunnistatakse uuendamist vajavateks ka SHA-1 põhise vahesertifikaadiga (EstEID2011) tembeldatud isikusertifikaadid, millist teemat oleme varem käsitlenud siin. Mainitud asjaolu valguses saame öelda, et märtsist 2016 väljastatud sertifikaatidel pole teada ühtki, ka kõige pisemat teoreetilist probleemi.

Kaardipõlvkondade vahetus ei leidnud aset korraga, vaid järk-järgult. ID-kaardid läksid uuele platvormile üle esimesena – 16. oktoobril 2014. Digi-ID ja e-residendikaardid alustasid uue põlvkonnaga 01. detsembril. Ning lõpuks, 19. detsembril 2014 viidi kaardiplatvormile “B” üle ka elamisloakaardid.

 

Urinad ja jorinad

Q1 Miks minu kaarti garantiikorras välja ei vahetata?

A1 Sest tegemist pole tootmispraagiga, vaid välise olukorra muutusega. Sertifikaadid, mis varem olid täiesti asjalikud, omandasid globaalse turvaolukorra arengute ja suurfirmade valitud poliitika tõttu mõnevõrra teistsuguse turvahinnangu. OpenSSL vabavarapaketiga seonduvaid riske polnud võimalik ei ette näha ega salakavalate lepingutega katta.

Q2 Miks mulle varem teada ei antud?

A1 Tegelikkus on vastupidine – anti teada küll! Juba kaks aastat on nii siinses blogis – 1 –  2 – 3 – kui RIA kodulehe uudistes, lisaks avalikus meedias pidevalt räägitud vajadusest sertifikaate uuendada. Tegime kõik, mis meie võimuses, et inimesi uuendama suunata. Isegi YouTube’i õppevideod tellisime kolmes keeles.

Q3 No mul see ID-kaardi värk ikka ei tööta. On ikka niru tarkvara!

A3 Eesti ID-kaart ja kogu selle ökosüsteem on üks eesrindlikumaid terves maailmas! Võttes arvesse eelarve suurust ja kogu eID ökosüsteemi keerukust, on tegemist päris korraliku tootega. PEBKAC!

Kui Sinu probleem püsib, siis tuleb pöörduda IT-spetsialisti poole. Abi võib saada ka ID-kaardi tarkvara väga põhjalikest installijuhenditest siinsamas blogis – eraldi Macile, Linuxile ning loomulikult Windowsile.

Paraku pole Eesti-spetsiifilisel tarkvaral miljardeid kasutajaid nagu Gmail’il või Facebook’il, mistõttu mõni viga ehk ongi alles avastamata. Seega – palun rõõmusta meid ja ülejäänud kasutajaid ning anna oma muredest teada… näiteks abiliinil 1777.

Q4 Ma pole oma ID-kaardi tarkvara juba palju aastaid (3..4) kasutanud ja nüüd küll enam ei õnnestu tarkvara uuendada.

A4 Nii pikk paus on teadaolevalt probleemiks tõesti (Win, Linux) ja võib muuta ümberinstalli tavatult keeruliseks. Vajadusel pöördu IT-spetsialisti poole.

Riigi infosüsteemi küberturvalisus

Riigi infosüsteemi turbe talituse juht Aare Reintam võtab kokku RIA olulisemad tegevused küberturbe edendamisel.

Eesti on infotehnoloogia kiire arenguga kaasas käiv riik. Meie infoühiskond ja infotehnoloogilised protsessid on arenenud nii kaugele, et peame igal elualal loomulikuks e-teenuste kasutamist ning ühiskonna usaldus e-kanalite kaudu esitatavate teenuste vastu aina kasvab.

Riigi Infosüsteemi Ameti ülesanne on tagada, et inimeste kasutatavad teenused oleksid kergesti kättesaadavad, mugavad kasutada, aga ka turvalised. Teenuste turvalisuse edendamiseks eesmärkide edendamiseks tegeleme järgnevaga:

  1. Koolitame inimesi, kes arendavad, haldavad ja kasutavad infosüsteeme ja nende pakutavaid teenuseid. 2013. aastal korraldasime 18 küberturbe koolitust, millest võtsid osa ligi 500 inimest. Koolitusi leidus nii juhtidele (läbistusdemod), administraatoritele (süsteemide turvaline konfigureerimine), tavakasutajatele (infoturbe sissejuhatus) kui riigiasutuste turvajuhtidele (seminarid);
  2. Koondame erialakogukondi, et tagada parem infovahetus e-kanalite ja töögruppide kaudu ning reageerimine intsidentidele. RIA eestvedamisel on loodud kriitilise informatsiooni kaitse tagamise töörühm, automaatjuhtimissüsteemide turvajuhtide kogukond, 2014. aastal luuakse riigiasutuste turvajuhtide komisjon;
  3. Koostame juhendeid: 2014. aastal oleme RIA kodulehel avaldanud 23 juhendit IT halduse ja IT-turbe paremaks reguleerimiseks.
  4. Arendame Eesti infoturbe standardit ISKE. 2015. aasta II pooles lubab Saksamaa Infoturbe Amet välja lasta uue Grundschutzi versiooni, mis tuleb õhem, täpsem, kiiremini uuenev ja kergemini järgitav;
  5. Kogume ja analüüsime elutähtsate teenuste riskianalüüse eesmärgiga omada ülevaadet ETOde küberturvalisuse tasemest ja nende vastastikusest sõltuvusest;
  6. Lähtuvalt ISKE nõuetest ja VV määrusest “Infoturbe juhtimise süsteem” kogume ning analüüsime Eesti riigis ja asutustes juhtunud intsidente, et töötada välja tõhusad kaitsemeetmed ja juhised edasiste intsidentide ärahoidmiseks ja mõjude vähendamiseks;
  7. Töötame välja regulatsioone infoturbe ühtluseks ja selgeks arenguks;
  8. Koostame küberturbe ülevaateid ja analüüse partnerasutustele ja asjaomastele huvigruppidele;
  9. Tellime ja korraldame turvatestimisi. Alates 2012. aastast on RIA korraldanud ligikaudu 40 turvatestimist ning tellinud umbes 10 läbistus- ja haavatustestimist.

Loetelu võiks ja saaks veel pikendada, kirja said vaid olulisemad tegevused. RIA-le on oluline, et Eesti e-riigi keskkond oleks innovaatiline, turvaline, kasutajasõbralik ja kõikidele kättesaadav.

Turvalist ja innovatiivset e-keskkonda soovides

Aare Reintam
Riigi infosüsteemi turbe talitus

Küberturvalisus riigikaitses

RIA aastakonverents lõpetati küberturvalisuse riigikaitse aruteluga. Teemal arutlesid Kaitseministeeriumi asekantsler Taimar Peterkop, Siseministeeriumi asekantsler Hannes Kont, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi küberturbe valdkonna juht Sander Retel ning RIA arendus- ja uurimistegevuse osakonna juhataja Priit Roosimägi.

III sessioon „Küberturvalisus riigikaitses“

Suurema osa päevast oleme kuulnud, et e-teenused peaksid olema lihtsamad, kiiremad ja mugavamad – kuid kas nad on ka turvalised? Ehk kas kodanik saab riiki usaldada, et tema andmed ei lähe kaotsi ja riik ei kuritarvita neid? RIA arendus- ja uurimistegevuse osakonna juhataja Priit Roosimägi leiab, et küberjulgeolek on üks osa riskide haldamise ja juhtimise maailmast. Näiliselt on infoühiskonna küberturvalisus nagu pidurid head ralliautol – väldib õnnetuste juhtumist. Sisuliselt tähendab see, et arenduses olevaid lahendusi peab hoidma kontrolli all.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi küberturbe valdkonna juhi Sander Reteli hinnangul on hetkel arenduses olevate teenuste puhul turvalisus tagatud. Kuigi riigil on plaan minna pilve, ei tähenda see, et füüsiline riik peaks eksisteerimist lõpetama.

Paneel leidis ühehäälselt, et uute lahenduste arendamisel peab leidma partnereid, kes üritavad neid digitaalselt rünnata. Tänu sellele tagatakse teenuste lanseerimisel nende täielik turvalisus.

Riigikaitse vaatevinklist leiti, et üks suur miinus peitub füüsilises ligipääsus andmekeskustele. Paneeli üks osalejatest väitis, et ta on puutunud kokku olukorraga, kus digitaalselt on küll keskus suure valve all, ent füüsiliselt oli sel ligipääs paljudel.

Küberrünnakute läbiviimine eeldab poliitilise mõttemaailma muutmist. Pärast rünnaku toimumist peab selle õigustatult ära põhjendama ning seletama lahti, miks just seda sihtmärki rünnati. Tänu NATO küberkaitsekeskuse (CCD COE) poolt loodud ,,Tallinna käsiraamatule” on meil olemas plaan küberrünnaku läbiviimiseks.

Konverentsi kokkuvõtteks leidis Ainar Ruussaar, et ükskord see pilv tuleb meie riiki niikuinii.