Parim kaitse õngitsuste vastu on inimese ja masina koostöö

CERT-EE juht Tõnu Tammer. Foto: RIA

Internetis toimuvate õngitsuste ajalugu ulatub 1980ndate lõppu, kus sellist teoreetilist rünnakut esmakordselt kirjeldati. Päris esimeste reaalsete õngitsusteni jõuti 1990ndate keskpaigas ning sellest saati on õngitsuste arv nii sisus kui ka mahus suurenenud. Viimase kümne aastaga on õngitsuskampaaniate arv kasvanud pisut enam kui kolm korda ja ulatub täna rohkem kui miljoni kampaaniani aastas.

Pahatahtlikul eesmärgil saadetud e-kirjad on hakanud rohkem arvestama ka kohalike eripäradega. Näiteks eestlastele saadetud õngitsuskirjad kasutavad senisest enam tuntud Eesti ettevõtete brände ja paljudel juhtudel ka ettevõtete ametlikke e-posti aadresse. Selliste muudatuste tõttu on meie inimesed kelmuste suhtes märksa haavatavamaks muutunud. Kuidas siis sellises olukorras ennast kaitsta? Head ühtset lahendust siin kahjuks ei ole. Ometi on nii õngitsuslehtede kui -kirjade juures vihjeid, mis võivad reeta, et tegemist on pettusega.

Pettused e-kirjadega

Üldjuhul suhtleme inimeste või ettevõtetega, keda tunneme ja teame. Seetõttu peaks esimese häirekella lööma see, kui tuttava nime taga peituv e-posti aadress ei ole varasemast tuttav või üldse loogiline. Kui saate kirja „ettevote.ee“ töötajalt Mati Karult, siis tavapäraselt tuleb kiri tuleb aadressilt Mati.Karu@ettevote.ee:

Ettevaatlikuks peaks tegema aga olukord, kui saate kirja „ettevote.ee“ töötajalt Mati Karult, kuid kiri tuleb tegelikult mingilt suvaliselt aadressilt nagu officemail40@naver.com, isegi kui nimi on meiliaadressi ees õige.

E-posti puhul on aga võimalik väga lihtsalt saatja aadressi võltsida. Liiga palju on juhtumeid, kus mõne tuntud Eesti panga või ülikooli aadressilt on tulnud kas õngitsuskiri või on jagatud lausa pahavara. Taolise e-kirja saatja aadressi võltsimise ja teatud mõttes kaubamärgi kuritarvitamise vastu on võimalik end kaitsta kasutades ajakohaseid tehnilisi lahendusi. Üks neist on näiteks DMARC standard, mis peaks olema küberturvalisuse ja meilihaldusega tegelevatele inimestele väga tuttav.

DMARC standard töötati välja just võitlemaks selliste aadressi ja kaubamärgi võltsimistega, võttes kurjategijatelt võimaluse esineda mõne tuntud panga või ettevõttena. Korrektsel kasutamisel annab see väga tõhusa kaitse, sest enamik suuremaid meiliteenusepakkujaid kontrollib kõigi saabuvate kirjale vastavust sellele standardile.

Samuti kontrollitakse standardile vastavust kõigi nende kirjade puhul, kus aadressiks on märgitud inimese eesti.ee e-posti aadress (näiteks kui kurjategija Riigi Infosüsteemi Ameti nimel saata aadressile Mati.Karu@eesti.ee õngitsuskirja kasutades aadressina ria@ria.ee, ei lase meie meilisüsteem sellistel võltsingutel inimeseni jõuda). Riik on tänaseks seda standardit juba laialdaselt rakendanud, kuid kahjuks pole enamik ettevõtteid veel seda riski teadvustanud ning mainitud standardi rakendamiseni jõudnud.

Õngitsuslehed veebis

Õngitsuslehtedele inimene iseseisvalt ja tavapäraselt veebis surfates ei jõua. Enamasti külastame ju ikka veebilehti, kuhu meil oligi plaan minna – uudiste jaoks läheme uudisteportaali aadressile, panganduse jaoks pangalehele, ka meilide lugemiseks teame õiget aadressi. Õngitsuslehtedele viivad tavaliselt lingid, mis jõuavad meieni kas e-kirja või mõne sõnumiga. Ka sel puhul on vihjeid, mis võivad õngitsejaid reeta, seega tuleb olla väga tähelepanelik.

Panga saadetud e-kirja puhul me enamasti teame, milline näeb välja õige panga kodulehe aadress: https://www.pank.ee. Aadressile järgneb teinekord ka viide mõnele konkreetsele lehele, nt sügiskampaania leht https://www.pank.ee/sugiskampaania. Internetiaadresside tuleks lugeda järgmiselt:

Internetiaadresside õigsuse kindlaks tegemisel on abiks, kui vaadata, kus asub aadressireal esimene üksik kaldkriips (pildil oranžilt ümberjoonitud), sest just sellest kaldkriipsust hakatakse internetiaadressi lugema. Aadressi loetakse paremalt vasakule ja eraldaja on punkt. Toodud näite puhul viitab „ee“ sellele, et tegemist on Eesti aadressiga, ja sellele eelnev osa „pank“, et tegu on panga aadressiga. Kui e-kirja sees on viide internetipangale näiteks selline: https://pank-ee.com/sugiskampaania, siis näeme aadressi süvenedes ja kaldkriipsust lugema hakates, et aadress on hoopis midagi muud. Visuaalselt tundub tõesti sarnane, kuid lähemal vaatlusel enam mitte.

Kuigi tehnoloogiafirmad, meiliteenuste pakkujad ja riikide küberturvalisuse agentuurid püüavad kodanike kaitsmiseks igati koostööd teha, kasvab üle maailma õngitsuskirjade hulk ja üha rohkem jõuab meie postkastidesse kirju, mille sihtmärgiks on just Eesti inimesed. Tehnoloogia suudab kaitsta teatud maani, kuid kurbade tagajärgede vältimiseks on oluline, et ka inimesed oskaks ohte märgata. Parima kaitse tagab see, kui lisaks teadmiste kasvatamisele kasutaksid ettevõtted ka olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi (standardeid ja parimaid tegutsemisviise), et ka omalt poolt oma kliente õngitsuste eest kaitsta.

Tõnu Tammer
CERT-EE juht


Ülevaade X-Roadi kogukonnaüritusest Helsingis

Eesti kui digiriigi edu sõltub paljuski X-teest, mis võimaldab riigiasutustel ja ettevõtetel efektiivselt ja turvaliselt andmeid vahetada. X-tee on juba aastaid Eesti müügiartikkel ning riigid üle maailma kas juba kasutavad sama tarkvara või astuvad samme, et see kasutusele võtta. 6. septembril Helsingis sai Eestist alguse saanud kogukond kokku. Ürituse ülevaate kirjutas X-tee tootejuht Jürgen Šuvalov.

Septembri esimese reede varahommikul moodustasid suure osa Tallink Mega Stari Comfort Lounge külalistest X-Road Community liikmed. Tunne oli nagu tegemist oleks suguvõsa kokkutulekuga – kohal olid muuhulgas Heiko Vainsalu ja Riho HiiepuuRoksnetist, Tuuli Pärenson Goforest, Marko Valing ja Karl Talumäe Planetwayst, Andres Kütt Proud Engineersist ja suurem osa RIA andmevahetuse osakonnast. Meiega oli kaasas ka Martin Undusk, kes oli muide esimene X-tee tootejuht RIAs (kuni 2012. aastani). Üritus toimus Clarion Hotel Helsinkis ning seda korraldas Nordic Institute for Interoperability Solutions (NIIS). Üritusel oli 150 osalejat 22 riigist.

Ürituse programm

Üritus algas keynote’idega. NIISi CTO ehk tehnoloogiate juht Petteri Kivimäki tutvustas NIISi arendusmudelit ja X-Roadi teekaarti. X-Road versioon 6 teekaardil on märkimisväärsemateks arendusteks uus REST API-l põhinev kasutajaliides ja REST sõnumiprotokolli täiendamine. Järgmine aasta algab X-Road versioon 7 “Unicorn” arendus ning uue versiooni olulisemateks märksõnadeks on:

  • kasutusmugavus
  • uued teenuste kasutamise ja pakkumise viisid (nt Pub/Sub)
  • modulaarsus ja skaleeritavus
  • pilveteenuste tugi
  • ühilduvus EU koosvõime initsiatiividega

NIISI CDO ehk disaini juht Geroli Peedu tutvustas X-Road v7 loomiseks kasutatavat kasutajakeskset teenusdisaini. 


Petteri Kivimäki tutvustamas X-Road teekaarti

Geroli Peedu rääkimas kasutajakesksest disainist

Pärast teda astus lavale Planetway Europe tehnoloogiate juht (CTO) Masakazu Ohtsuka. Planetway on erasektori ettevõtte, kes muuhulgas pakub Jaapani erasektorile X-Roadil põhinevat PlanetCross teenust. Masakazu tutvustas Planetway loodud X-Roadil põhinevat nõusolekuteenust. Ettekanne sisaldas ka live demo, kus kasutaja sai anda telefoni rakenduse kaudu nõusoleku kinnisvaraettevõttele oma andmete küsimiseks teisest kinnisvaraettevõttest.

Eleringi digitaliseerimise arendusjuht Georg Rute tutvustas Estfeedi. Estfeed ühendab energia andmelaod ning võimaldab energiamüüjatel ja teistel teenustel saada ligi tarbijate mõõteandmetele ühest kohast, pakkudes võimalust jaeturud ühendada. Estfeed baseerub X-Roadil andmevahetuse turvalisuse ja jälgitavuse tagamiseks ning lisab X-Roadile vajaliku funktsionaalsuse, et kodanik saaks anda nõusoleku oma andmete jagamiseks. Elering tahab Estfeedi üle Euroopa skaleerida ning isikuandmete kaitse üldmäärus GDPR, peagi jõustuv Puhta Energia Pakett ja noorte loodussõbralikumad tarbimiseelistused loovad eelduse, et turul tekiks sellise teenuse järele nõudlus.


Masakazu Ohtsuka tutvustamas Planetway nõusolekuteenust 

Georg Rute tutvustamas Estfeedi

Paneelarutelul räägiti piiriülese andmevahetusest kasutuslugudest ja õppetundidest. Ville Hyyryläinen tutvustas Emonumi, mis keskendub digitaalse päranduse teenusele, pärides kasutajate surma andmeid rahvastikuregistritest. Räägiti ka piiriülese andmevahetuse takistustest, mis on rohkem juriidilised ja organisatsioonides kinni kui tehnilised. Tõdeti ka, et Euroopas ühte koosvõimelist andmevahetuse lahendust ilmselt kasutada ei saa, kuid meie andmevahetusplatvormid peavad olema võimelised integreeruma.


Paneellarutelu: Ville Hyyryläinen, Miia Mänd, Petteri Kivimäki, Ines Costa

Pärast lõunapausi jätkusid ettekanded kolmes paralleelses sessioonis. Mina kuulasin X-Road REST toe, turvaserveri uue kasutajaliidese, turvaserveri admin API ja pilveteenuste toe ettekandeid. Kuigi enamik teemasid olid mulle NIISi töörühmas osalemise tõttu üpris tuttavad, siis oli hea kuulata teiste küsimusi ja arvamusi neil teemadel.

REST tugi (representational state transfer – kaasaegsem veebiteenuste arhitektuuristiil) tuli X-Roadile esmakordselt 2019. aasta aprillis ning kuigi see on juba praegu toodangukõlbulik, tulevad talle veel järgmises reliisis mõned täiendused, mis teevad REST teenuste pakkumise ja tarbimise veel mugavamaks.

Turvaserveri uus kasutajaliides sai värske ilme ning seekord lähtuti disainis eelkõige kasutajate reaalsetest vajadustest ja soovidest. Kui varem pidi kasutaja näpuga dokumentatsioonis järge ajama, siis uus disain suunab kasutajaid õigesse kohta ning pakub vajadusel rakenduses sees lisainfot tegevuste sooritamiseks.


Turvaserveri uus kasutajaliides – kliendi lisamine turvaserverisse on tehtud viisardiks

Praegune kasutajaliides on tugevalt seotud backendiga. Uus kasutajaliides kasutab aga RESTful APIsid, mis tähendab, et edasijõudnumad kasutajad ei pea enam käsitsi klikkimas käima, et vajalikke haldustegevusi sooritada. See on eriti kasulik näiteks konfigureerimise automatiseerimisel või siis kui on vaja hallata turvaserverite klastrit.

Kuigi Eesti avalikus sektoris on pilve kasutamine mõnevõrra keeruline, siis paljud välismaa asutused ning erasektor ootavad pingsalt, et X-Road tarkvara saaks utiliseerida erinevaid pilveteenuste IaaS ja PaaS lahendusi. Nende puudumine teeb X-Roadi laiema levitamise raskeks. Kuna Amazon AWS-il on hetkel kõige suurem turuosa, siis on X-Roadi puhul alustatud AWSi teenuste toega. Esmajoones luuakse tugi AWS RDS (andmebaas teenusena) ja AWS CloudHSM (HSM teenusena) jaoks, kuna vajadus nende järele on suurim. Kuid uuritakse ka muude teenuste toetamist.


Paralleelselt pilveteenuste toe ettekandega rääkis teises sessioonis Sander Randorg nõusolekuteenuse arendusest Eestis.

Pärast ettekandeid toimus paralleelselt kolm töötuba – lokaalse X-Road arenduskeskkonna püstipanek, X-Road v7 disain ja planeerimine ja X-Road REST tugi 3.0. Mina osalesin X-Road v7 disaini töötoas.

Osalejad jaotati tiimidesse ning neil paluti valida teema, mille üle arutleda. Teemadeks olid:

  • Andmevahetuse mustrid
  • Liitumisprotsess
  • Raporteerimine ja analüütika
  • Toetatud platvormid
  • Usaldustasemed

Meie tiim valis teemaks toetatud platvormid. Tulemus ei olnud kuigi üllatav – leidsime, et Ubuntu ja Red Hat support peab säilima, sest paljudel klientidel ei ole konteinerplatvormide käitamise kompetentsi. Samas X-Roadi laienemiseks ja kaasaegsemate tehnoloogiastackidega klientide jaoks on vajalik modulaarsem arhitektuur, selgemad masinliidesed ja konteinerplatvormide ja pilveteenuste tugi.

Andmevahetuse mustrite osas leiti, et Pub/Sub tugi oleks kasulik. Usaldustasemete osas olid vastuoksuslikud arvamused – üks tiim leidis, et erinevate tasemetega sertifikaatide võimaldamine vähendaks liitumisbarjääri ning toetaks paindlikkust, teine tiim oli aga arvamusel, et usaldustasemete osas ei tohiks paindlikkust turvakaalutlustel lubada.

RIA andmevahetusosakonna inimesed arutlemas usaldustaseme üle

Jan Raik usaldustasemete teema tulemusi ette kandmas

Jürgen Šuvalov ja Marko Valing toetatud platvormide teema tulemusi ette kandmas

Töötubadega lõppes konverentsi töine osa ning üritus jätkus hotelli Sky Roomis haaravate vestlustega. Enne üles siirdumist tegime veel Islandiga cross-border beer exchange’i.

Üritust kokku võttes meeldis mulle enim rahvusvahelise koostöö atmosfäär. X-Road on nüüd maailmas üsna laialt levimas, aga puhtalt Slackis ja GitHubis vesteldes on seda raske tajuda. Kokku tulles ja näost näkku suheldes on aga selge, et X-Road on midagi palju enamat kui kahe Balti riigi avatud lähtekoodiga projekt. 

Ja kui kõik plaanipäraselt läheb, siis järgmise aasta X-Road Communty Event toimub Islandil.


X-Road World Map – rohelised ja sinised on riigis, kus X-Road on kasutuses. Kollased on konsulteerimas/planeerimas.

Ürituse pildid

Ürituse ettekanded

X-Road Community

Jürgen Šuvalov
X-tee tootejuht

X-tee on e-Eesti ainuke kiirtee

Lugu ilmus 4. septembril 2019 Äripäevas.

E-riigi kiirtee, selgroog või veresoonkond. Kõik loetletud kõnekujundid sobivad 18 aastat tagasi välja töötatud X-tee kirjeldamiseks. E-riigist rääkides tekivad esimesena silme ette ID-kaart ja digiallkiri. Kuid samavõrd tähtis on ka väljaspool Eestit tuntud, kuid siin mitte niivõrd kuulus X-tee, mis võimaldab riigis eri serveritel ja andmebaasidel efektiivselt ja kiiresti andmeid vahetada. Mis peamine, see toimub turvaliselt ja märkamatult. Ja ega inimene ei peagi otseselt teadma X-teest, tema jaoks on tähtis, et ta saab lihtsalt ja vähese bürokraatiata asjad aetud, olgu selleks arsti juurde aja panemine, auto registreerimine, ülikooli lõpetamine, lapse sünd või tuludeklaratsiooni esitamine. Nii nagu ei pea autojuht teadma, millist geotekstiili ja killustikku kasutati maantee ehitamiseks – peaasi, et see on korras ja võimaldab mugavalt ja turvaliselt sihtkohta jõuda.

Kasulik klientidele ja ettevõtetele

Küll aga võiksid X-teest teada teenusepakkujad, sest see võib aidata neil ja nende klientidel bürokraatiat vähendada. Riigi Infosüsteemi Ameti ehk X-tee omaniku jaoks on tähtis, et X-tee hästi kaitstud digimaanteel sõidaks võimalikult palju autosid. Augustis alguses kiitis IT-minister heaks muudatused, mis teeb liitumise lihtsamaks ja odavamaks.

X-tee on Eestis kasutatav andmevahetusplatvorm, X-Road on aga tehnoloogia, mida Eesti ja Soome viimased neli aastat ühiselt arendavad.

Mis kasu saab X-teega liitumisel? Infovahetus partneritega on silmapilkne ja kellelgi pole võimalik pealt vaadata või kuulata, millist infot kaks asutust omavahel vahetavad. Loomulikult on tagatud, et infot saavad vahetada vaid need asutused, kellel on selleks õigus. Kui X-tee eksisteeriks füüsilisel kujul, siis jääks selle teele 472 asutust ja ettevõtet. Lisaks veel kaudselt X-teel sõitvad ettevõtted ja asutused, keda on poole Tartu linna jagu. Miks peaks sinu firma X-teega liituma? Sest see on parim viis suhelda avaliku sektoriga. 18 aastaga on X-teel tehtud rohkem kui viis miljardit päringut. Oletame, et neist 5% tegid inimesed. Eeldades, et klikid internetis säästavad keskmiselt 15 minutit inimese aega (ta ei pea minema kohale maanteeametisse, maksuametisse ega haiglasse, et panna kirja vastuvõtuaeg), siis hoidsid need päringud ainuüksi mullu kokku 1407 aasta jagu tööaega. Mõistagi, need arvud on hinnangulised.

Liitumine ja kasutamine muutub aina lihtsamaks

X-teega liitunud ettevõtted saavad oma asju ajada ajasäästlikult ja odavamalt. Praegu on meil käsil liitumise lihtsustamine ja et see oleks uutele tulijatele(väikeettevõtted, kohalikud omavalitsused jt) rahakotile kergem. Kuivõrd X-tee on Eestis peamine lahendus andmete vahetamiseks avaliku sektori siseselt, aga ka erasektoril suhtluseks avaliku sektoriga, siis X-tee liikmete arv aina kasvab. Tänavu on uusi liikmeid napilt rohkem kui sada. X-tee kasutajad on öelnud, et liitumise teeb keeruliseks nõudlik protsess ja liiga pikad juhendid. Neil on õigus. Võtsime tagasiside kuulda ja veel sel aastal tuleme välja X-tee iseteeninduskeskkonnaga, mis muudab ühinemise lihtsamaks. Iseteeninduskeskkond võimaldab ühest kohast leida kõik sammud X-teega liitumiseks.

Liitumise lihtsustamise kõrval loome ka võimaluse kasutada X-tee ökosüsteemi siseselt X-tee keskuse enda pakutavaid sertifikaate. Need sertifikaadid on mõeldud eelkõige tulevastele X-tee liikmetele, kellel on vajadus Eesti riigiga andmeid vahetada, kuid neil pole olnud võimalik seda juriidilistel põhjustel seni otse teha. Lisaks tasub kaaluda dubleeriva sertifikaadi võtmist andmevahetusteenuse töökindluse suurendamiseks.

X-tee on teinud Eesti atraktiivseks sihtkohaks sadadele väliskülalistele, kes huvituvad tehnoloogiast. Peame korraks peatuma ka nimedel. Eestis kasutatav X-tee tähistab andmevahetusplatvormi. Kui aga juttu tuleb ingliskeelsest X-Roadist, siis räägitakse tehnoloogiast, mida Eesti ja Soome alates 2015. aastast arendavad. X-Road on teistes seas veel kasutusel Soomes, Islandil, Jaapanis, Argentiinas ja Vietnamis.

Digimaanteed peab uuendama

X-Roadi tuumtarkvara ei saa kunagi valmis ning areneme seda koos partneritega edasi. X-tee seadistamine muutub paindlikumaks ning kasutaja saab seda paremini oma vajadustele vastavaks seadistada Aasta lõpus sulgeme Eesti X-tee vana versiooni ning võtame kasutusele uue, kuuenda versiooni. Samal ajal käib ka töö juba järgmise andmevahetusplatvormi kallal, sest X-teel on veel kasutamata potentsiaali, millest eelkõige inimesed, aga ka liikmed, kasu lõikavad.

Meie järgmise paari aasta eesmärk on, et X-tee kasutamine muutub asutustele ja ettevõttele niivõrd mugavaks, et kasutajad ei suuda sellest käsi eemal hoida. Sest siis läheb elu kergemaks nii ettevõttel kui ka sinu klientidel ja partneritel.

X-tee numbrites
X-teega on ühinenud 2735 teenust ja 472 ettevõtet ja asutust.
Kasutusel on 258 turvaserverit.
Sel kuul on tehtud ca 100  miljonit päringut, juulis 94 miljonit päringut

Andrus Kaarelson
RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal