Kuidas turvaliselt kaugelt õppida ja töötada

Foto: Pixabay

Ajal, kui koroonaviiruse leviku piiramiseks on koolid suletud ja õpilased kodutööl ning tööandjad suunanud võimalikult palju töötajaid kaugtööle, võib tekkida kiusatus vaadata mööda elementaarsetest küberturvalisuse soovitustest, sest elukorraldus on hetkel niigi keerukas. Mida rohkem me interneti abil (õppe)tööd teeme, seda enam on vaja hoolitseda selle eest, et seadmed ja süsteemid oleksid töökorras ning andmed võõraste eest kaitstud.

Nii nagu me ühiskonnana oleme järjest paremini saanud aru käte pesemise olulisusest, tuleks sarnaselt suhtuda ka küberhügieeni. Ettevaatlikkus e-kirjadega, uuendatud tarkvara ja viirusetõrjega seadmed, pikad paroolid ja mitmefaktoriline autentimine ning korrapärane varundus aitavad sul kodust arvutiga tööd tehes vähem muretseda. Lisaks  ei maksa nende põhimõtete jälgimine sulle peaaegu midagi, küberhügieenist mitte kinnipidamine võib aga rahakotile üpris kulukaks osutuda.

E-kirjad on pahavara leviku, andmete õngitsuse ja arvepettuste esimene rinne

On vähe inimesi, keda COVID-19 viirusega seotud info hetkel ei huvitaks. Seda huvi kasutavad ära ka pahavara levitajad – nii saadetakse üle maailma laiali kirju, kus on manuses mõni dokument või juures link, mis justkui annaks kirja saajale uut informatsiooni viiruse leviku kohta. Samuti teame, et peibutisena kasutatakse ka viiruse leviku kaarti. Taolised kirjad nakatavad sinu arvuti pahavaraga, mis võib varastada sinu paroole ja muid andmeid.

Samamoodi kasutatakse ära kaugtöö trendi. Kaugtöö jaoks on vaja sul tihtipeale liituda kesksete teenuste, failijaotusplatvormide ja suhtlusvõrkudega. Kui sulle laekub kiri, mis kutsub sind klikkima järjekordsel lingil, kuhu gruppi on sind jälle lisatud, siis tee kindlaks, et see on ikkagi sinu tööandja poolt kokku lepitud grupp või teenus.

Töömeilide puhul tuleb kahtlemata meeles pidada, et küberkuritegevuses on üsna levinud arvepettused ja tegevjuhi petuskeemid. Kui ülemus (kellest sa oled hetkel ehk sotsiaalselt eraldatud) palub sul teha ettevõtte arvelt ülekande mingisugusele täiesti ootamatule pangakontole, siis küsi mõne teise kokkulepitud suhtluskanali kaudu üle, kas ta on selles kindel. Kui äripartner võõras riigis palub teenuste eest makse saata uuele pangakontole, siis kinnita ka temaga telefonitsi või mõnd muud suhtluskanalit kasutades muutus üle.

Tarkvara, püsivara ja viirusetõrje uuendamine

Kui sina või su kooliealine laps kasutab kodus arvutit (tänapäeval on kodudes kapist välja kougitud, tolmust puhtaks pühitud ja kasutusele võetud ka vanemad arvutid), siis tuleks kindlaks teha, et arvutil või seadmel oleks kasutusel võimalikult värske tarkvara. Tõsi, tarkvara uuendamine võib võtta aega, nõuda taaskäivitamisi ja alguses tööd natuke segada, kuid see on ülioluline. Näiteks võib aegunud tarkvara tõttu nakatuda sinu arvuti ainuüksi vale netilehekülge külastades.

Kui oskad otsida üles ka oma nutika teleri, oma ruuteri ja oma internetti ühendatud beebikaamera seaded, siis ka nende tarkvara tuleks perioodiliselt uuendada. Kõike seda selleks, et sinu kodus asuvate seadmete kaudu ei rünnataks kedagi teist., sest sa ju ei tahaks olla viiruse edasikandja.

Samamoodi on oluline üle vaadata, kas su seadmete viirusetõrje on saanud end uuendada. Viirusetõrje ei kaitse kunagi kõigi ohtude eest – pahavara loojad on alati sammu võrra viirusetõrjeprogrammidest ees. Kuid kui pahavara on juba mitu tiiru maailmale peale teinud, siis tunnevad ka viirusetõrjeprogrammid need ära ja takistavad neid enne, kui need jõuavad sinu või su lähedaste arvuti nakatada.

Kindlasti uuri, kas su lähedastel on ka arvutites operatsioonisüsteemide ja viirusetõrje viimased versioonid. Windowsi operatsioonisüsteemil tähendab see näiteks Windows Defenderi definitsioonide uuendamist.

Pikad paroolid ja mitmefaktoriline autentimine

Kaugtöö ja kaugõppe puhul tuleb pidevalt kuskile sisse logida ja paroole sisestada. See võib tekitada kiusatuse kasutada ühtainust (ja võimalikult lihtsat) parooli igal pool. Piltilikult öeldes minnakse sellega tööle, kooli, poodi, sotsiaalmeediasse, jututubadesse, mängukoobastesse. Kui aga kuskilt peaks üks parool lekkima (ja paroolid aeg-ajalt lekivad, seda me teame), siis katsetavad häkkerid juba lekkinud paroolide ja kasutajanimedega, kas nendega saab sisse ka teistesse kohtadesse.

Üks võimalus kasutada erinevates kohtades eri paroole nii, et sa ei pea ise pikki paroole meeles pidama, on uurida paroolihaldurite võimalusi. Neid on mitu, neid saab kasutada tasuta (nt LastPass, Keepass, 1Password) ja nii on sul vaja meeles pidada vaid ühte pikka parooli oma paroolihalduri jaoks.

Kuna aga kodune töö, meiliaadressid ja kõiksugu kontod on praegu töö, õppimise ja suhtlemise jaoks üliolulised, siis üks väga tähtis abimees oma kontode kindlustamiseks on mitmefaktoriline autentimine. See tähendab, et kui keegi isegi sinu parooli kätte saab (näiteks õngitsuse, pahavara või varem lekkinud paroolide kaudu), ei saa ta sinu meilikontole sisse ilma sinu telefonis oleva koodita. Ei, sul ei tule iga kord oma koodi sisestada, kui sa Gmaili tahad sisse saada. Aga kui keegi soovib kuskilt kaugelt või uuest seadmest sinu meilikontole ligi saada, puudub neil see võimalus.

Tee see mitmefaktoriline autentimine ära nüüd, kui sul on aega seda katsetada, ja õpeta sõpradele ka!

Korrapärane varundamine

Praegusel ebatavalisel ajal on veel üks hea viis, kuidas oma töö ja õppimise osas ärevust vähendada  ̶ varundamine. Keegi ei taha tehtud tööd uuesti teha. Kuid me teame, et seadmed ütlevad aeg-ajalt üles või veelgi hullem – nakatuvad pahavaraga, mis ei lase enam andmetele ligi. Koolilastel võib olla esialgu tore öelda, et nad ei saanud kodutööd esitada, kui arvuti ei töötanud, kuid lõpuks peavad ka nemad selle töö ikkagi uuesti tegema. Oma tehtud tööde kaotamine lunavara küsimise või ootamatult üles öelnud seadme tõttu on üha levinum probleem.

Varundamiseks on olemas hulk kommertspilvelahendusi (Google Drive, Microsoft Onedrive, Amazon Drive, Dropbox), mis automaatselt interneti kaudu sinu dokumente varundavad. Sinu ülesanne on salvestada oma failid vaid õigele kettale ja kui seadmega midagi juhtub, siis otsida teisest seadmest oma dokumendid uuesti üles.

Soovitame kasutada ka välist kõvaketast või mälupulka, et varundada enda kõige olulisemaid andmeid. Suuremamahuliste andmete puhul võib aidata see ühelt poolt kiiremini oma andmeid taastada, teisalt on suurte andmete hoidmine pilvelahendustes võrreldes väliste andmekandjatega ka kallim. Uuri ka oma tööandjalt, milliste varunduslahendustega ta nõus on – kas näiteks oma töödokumenti tohib üldse Google Drive’is hoida või on ettevõtte poliitika teistsugune.

Turvalised suhtluskanalid

Praeguseks oled sa juba kindlasti oma kolleegide ja lähedastega kokku leppinud, milliste suhtluskanalite kaudu te edaspidi suhtlete. Samamoodi on näiteks ka sinu lapsed oma õpetajate ja sõpradega kokku leppinud, millistes kanalites nemad suhtlevad. Alati on hea nende suhtluskanalite kohta lisainfot uurida ja selgitada välja, millised on mugavuse kõrval ka sõnumisaladuse mõistes kõige turvalisemad – juhuks kui pead näiteks äripartneritega ärisaladustest rääkima. Samas hoia silm peal ka sellel, millised suhtluskanalid sinu lapse tervisele ja heaolule kõige ohutumad on.

Viiruse levikuga seotud eriolukord on maailma tabanud erilisel ajal – isegi vaid kümmekond aastat tagasi ei oleks me niivõrd valmis olnud kodukontoritest tööd tegema, faile jagama, videokonverentse pidama ja digiteeritud õpikutest koolitööd jätkama, tellides samal ajal digiplatvormide kaudu kulleritelt süüa ja esmatarbeid. Kuigi kõigil läheb esialgu põhiline aur selle peale, et (õppe)töö üldse tehtud saaks, siis ülaltoodud küberturvalisuse soovitused aitavad kaasa sellele, et need tegevused ei katkeks pahavara, arvepettuse või internetipangast varastatud raha tõttu. Äreval ajal on seda meelerahu kõigil vaja.

Lauri Tankler
RIA analüüsi ja poliitika osakonna juhtivanalüütik

eID – osakond, kus keegi anonüümseks ei jää

eID osakonnal ei jää ükski raskus ületamata – isegi talve esimese lume suutsid nad välja võluda. Fotod: Nelli Pello/Riigi Infosüsteemi Amet

Alustame RIA osakondade tutvustamise sarjaga, mille avapaugu teeb eID osakond. Tänu eID meeskonnale on Eesti inimeste elu e-teenuste tõttu märgatavalt lihtsam. Elektroonilise identiteediga saab asju ajada kasvõi maailma veerel nagu tegi president Kersti Kaljulaid, kes allkirjastas teenetemärkide otsuse Antarktikas purjelaeva Admiral Bellingshausen pardal.

Riigi Infosüsteemi Ameti üks silmapaistvamaid osakondi on kindlasti elektroonilise identiteedi ehk eID osakond, kes 2017. aastal ID-kaardi kriisi ajal kastaneid tulest välja tõi. Igapäevaselt tegeleb eID osakond Eesti elektroonilise identiteedi kasutamise võimaluste arendamise ja haldamisega. Elektrooniline identiteet seob elektroonilises keskkonnas isiku tema füüsilise identiteediga – võimaldab aru saada, et internetis ei tegutse sinu nime alt tädi Maali, vaid päris Sina!

Ilmselt oled kuulnud DigiDoci tarkvarast, mida kasutatakse digiallkirjastamiseks ja krüpteerimiseks ning id.ee abikeskkonnast. Lisaks neile on eID osakonna hallata ka sisselogimislahendus nii Eesti kui ka teiste Euroopa Liidu riikide veebilehtedele ning tembeldamisrakendus TeRa, mis on mõeldud vananenud vormingus dokumentide turvalisuse tagamiseks.

Asutustele ja e-teenustele pakub eID osakond autentimise ja digiallkirjastamise teeke ning täisteenuseid, nagu autentimisteenus, allkirjastamisteenus, digiallkirjastamiseks vajalike ajatemplite vahendusteenus ja valideerimisteenus. Samuti on eID osakonnal täita teadmuskeskuse oluline roll – nõustame ja juhendame kõiki soovijaid ning edendame Euroopa Liidu ülest koostööd. 2019. aastal võitis eID baastarkvara Digidoc4 Euroopa Komisjoni võistlusel „Sharing & Reuse of IT Solutions Awards“ esikoha. Tarkvara pärjati teenuste ja kodanike jaoks suurima mõjuga vabavaralise tarkvara tiitliga.

Eesti elektrooniline identiteet lihtsustab inimeste elu märgatavalt. Tervelt 98% avalikest teenustest on Eestis e-teenustena kättesaadavad ning koguni 43% hääletajatest kasutavad interneti hääletamise võimalust. Eesti eID aitab kogu maailmas asju ajada – president Kaljulaid allkirjastas tänavuste teenetemärkide otsuse Antarktikas purjelaeva Admiral Bellingshausen pardal! Eesti elektroonilise identiteedi lahendused on eeskujuks kogu maailmas.

Et kogu see keeruline kaadervärk toimiks, töötab eID osakonnas 16 inimest. Oma tootejuht ja projektijuht on usaldusteenustel, autentimisteenustel, allkirjastamisteenusel, lõppkasutaja tarkvaral ning alusteekidel. Teenuste üleselt on osakonnas tööl analüütik, tarneinsener ja teenusehaldurid.

EID seltskond on mitmekesine nii teadmiste kui ka hobide poolest. Kõige staažikam neist on RIA-s töötanud juba kümme aastat ning uusim tulija viis kuud. Kolleegid on leidnud hulgaliselt ühiseid huvisid – osakonnal on oma WRC ennustuste liiga ning köögiseinal ripub noolemäng. Mõnel eriti suurel entusiastil on lausa oma nooled kaasas, et vastaseid heidutada. Aeg-ajalt lahkub seltskond töölt korraga, et ühiselt discgolfi rajale suunduda. Lisaks on nad aegade jooksul proovinud ka matkauiske, aga see hobi pole Eesti kesise talveilma tõttu kestma jäänud. Inimesi ükshaaval ette võttes leiab veel palju põnevat – osakonnast on omast käest võtta näiteks lohesurfar ja võitlussportlane.

Kahel korral on eID-kad käinud kokakunsti meistrinippe õppimas ning kui toa kommikauss mingil põhjusel tühi on, siis kauaks see nii ei jää! Võib kindel olla, et paari tunni jooksul võtab keegi vastutuse ja lahendab šokolaadikriisi.

Selle aasta algusest juhib eID osakonda oma tugeva, kuid leebe käega Mark Erlich, kelle positiivsus ja huumor ei jäta kedagi ükskõikseks. Osakonnas välja kujunenud kultuur võimaldab töötajal kaasa rääkida ja valikuid teha töötegemise viisi, aja ja koha suhtes. Kodukontor on suure au sees, näiteks armastavad paljud seda harrastada standardite lugemiseks või dokumentide koostamiseks. Mõni eID töötaja teeb vahepeal pikemalt tööd lausa Mehhikost, mõni teine logib tööarvutisse Eestimaa eri paigust – kord Saaremaalt, kord Lõuna-Eestist.

Osakond on avatud uuenduslikele ideedele ja projektidele. Kõik lennukad mõtted kuulatakse ära ning muredele leitakse üheskoos lahendus. Ülesandeid jagatakse mõistlikult, toimib avatud ning tulemuslik koostöö. Kontori õhkkond tekitab tunde, et oled vajalik, hinnatud ja oodatud. Osakond tegeleb väga oluliste teemadega, mille mõju võib märgata ka oma igapäevaelus. Nagu eID osakonna töötajad ise ütlevad, siis hea on tunda, et sinu töö on aidanud kogu Eesti inimeste elu kergemaks teha.

Annika Kluge
eID osakonna projektijuht

Parim kaitse õngitsuste vastu on inimese ja masina koostöö

CERT-EE juht Tõnu Tammer. Foto: RIA

Internetis toimuvate õngitsuste ajalugu ulatub 1980ndate lõppu, kus sellist teoreetilist rünnakut esmakordselt kirjeldati. Päris esimeste reaalsete õngitsusteni jõuti 1990ndate keskpaigas ning sellest saati on õngitsuste arv nii sisus kui ka mahus suurenenud. Viimase kümne aastaga on õngitsuskampaaniate arv kasvanud pisut enam kui kolm korda ja ulatub täna rohkem kui miljoni kampaaniani aastas.

Pahatahtlikul eesmärgil saadetud e-kirjad on hakanud rohkem arvestama ka kohalike eripäradega. Näiteks eestlastele saadetud õngitsuskirjad kasutavad senisest enam tuntud Eesti ettevõtete brände ja paljudel juhtudel ka ettevõtete ametlikke e-posti aadresse. Selliste muudatuste tõttu on meie inimesed kelmuste suhtes märksa haavatavamaks muutunud. Kuidas siis sellises olukorras ennast kaitsta? Head ühtset lahendust siin kahjuks ei ole. Ometi on nii õngitsuslehtede kui -kirjade juures vihjeid, mis võivad reeta, et tegemist on pettusega.

Pettused e-kirjadega

Üldjuhul suhtleme inimeste või ettevõtetega, keda tunneme ja teame. Seetõttu peaks esimese häirekella lööma see, kui tuttava nime taga peituv e-posti aadress ei ole varasemast tuttav või üldse loogiline. Kui saate kirja „ettevote.ee“ töötajalt Mati Karult, siis tavapäraselt tuleb kiri tuleb aadressilt Mati.Karu@ettevote.ee:

Ettevaatlikuks peaks tegema aga olukord, kui saate kirja „ettevote.ee“ töötajalt Mati Karult, kuid kiri tuleb tegelikult mingilt suvaliselt aadressilt nagu officemail40@naver.com, isegi kui nimi on meiliaadressi ees õige.

E-posti puhul on aga võimalik väga lihtsalt saatja aadressi võltsida. Liiga palju on juhtumeid, kus mõne tuntud Eesti panga või ülikooli aadressilt on tulnud kas õngitsuskiri või on jagatud lausa pahavara. Taolise e-kirja saatja aadressi võltsimise ja teatud mõttes kaubamärgi kuritarvitamise vastu on võimalik end kaitsta kasutades ajakohaseid tehnilisi lahendusi. Üks neist on näiteks DMARC standard, mis peaks olema küberturvalisuse ja meilihaldusega tegelevatele inimestele väga tuttav.

DMARC standard töötati välja just võitlemaks selliste aadressi ja kaubamärgi võltsimistega, võttes kurjategijatelt võimaluse esineda mõne tuntud panga või ettevõttena. Korrektsel kasutamisel annab see väga tõhusa kaitse, sest enamik suuremaid meiliteenusepakkujaid kontrollib kõigi saabuvate kirjale vastavust sellele standardile.

Samuti kontrollitakse standardile vastavust kõigi nende kirjade puhul, kus aadressiks on märgitud inimese eesti.ee e-posti aadress (näiteks kui kurjategija Riigi Infosüsteemi Ameti nimel saata aadressile Mati.Karu@eesti.ee õngitsuskirja kasutades aadressina ria@ria.ee, ei lase meie meilisüsteem sellistel võltsingutel inimeseni jõuda). Riik on tänaseks seda standardit juba laialdaselt rakendanud, kuid kahjuks pole enamik ettevõtteid veel seda riski teadvustanud ning mainitud standardi rakendamiseni jõudnud.

Õngitsuslehed veebis

Õngitsuslehtedele inimene iseseisvalt ja tavapäraselt veebis surfates ei jõua. Enamasti külastame ju ikka veebilehti, kuhu meil oligi plaan minna – uudiste jaoks läheme uudisteportaali aadressile, panganduse jaoks pangalehele, ka meilide lugemiseks teame õiget aadressi. Õngitsuslehtedele viivad tavaliselt lingid, mis jõuavad meieni kas e-kirja või mõne sõnumiga. Ka sel puhul on vihjeid, mis võivad õngitsejaid reeta, seega tuleb olla väga tähelepanelik.

Panga saadetud e-kirja puhul me enamasti teame, milline näeb välja õige panga kodulehe aadress: https://www.pank.ee. Aadressile järgneb teinekord ka viide mõnele konkreetsele lehele, nt sügiskampaania leht https://www.pank.ee/sugiskampaania. Internetiaadresside tuleks lugeda järgmiselt:

Internetiaadresside õigsuse kindlaks tegemisel on abiks, kui vaadata, kus asub aadressireal esimene üksik kaldkriips (pildil oranžilt ümberjoonitud), sest just sellest kaldkriipsust hakatakse internetiaadressi lugema. Aadressi loetakse paremalt vasakule ja eraldaja on punkt. Toodud näite puhul viitab „ee“ sellele, et tegemist on Eesti aadressiga, ja sellele eelnev osa „pank“, et tegu on panga aadressiga. Kui e-kirja sees on viide internetipangale näiteks selline: https://pank-ee.com/sugiskampaania, siis näeme aadressi süvenedes ja kaldkriipsust lugema hakates, et aadress on hoopis midagi muud. Visuaalselt tundub tõesti sarnane, kuid lähemal vaatlusel enam mitte.

Kuigi tehnoloogiafirmad, meiliteenuste pakkujad ja riikide küberturvalisuse agentuurid püüavad kodanike kaitsmiseks igati koostööd teha, kasvab üle maailma õngitsuskirjade hulk ja üha rohkem jõuab meie postkastidesse kirju, mille sihtmärgiks on just Eesti inimesed. Tehnoloogia suudab kaitsta teatud maani, kuid kurbade tagajärgede vältimiseks on oluline, et ka inimesed oskaks ohte märgata. Parima kaitse tagab see, kui lisaks teadmiste kasvatamisele kasutaksid ettevõtted ka olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi (standardeid ja parimaid tegutsemisviise), et ka omalt poolt oma kliente õngitsuste eest kaitsta.

Tõnu Tammer
CERT-EE juht