Tag Archives: ID-kaart

Kroomitud teras

Autor: Anto Veldre, RIA analüütik

Selle suve lõpp saab olema äkiline – juhtub see, mida oleme juba pea kaks aastat vastutuult ennustanud: et ühel heal päeval keerabki Google sirviku Chrome kruvid koomale ega lase ID-kaardiga e-teenusesse isikuid, kelle kaardile on sattunud iluvigased sertifikaadid.

Millenniumlaste põlvkonnale, kes üle ühe nühvliekraanitäie korraga läbi lugeda ei täi, ütleme seetõttu kohe ära – eID pruukimiseks netis leidub ometi ju ka muid sirvikuid peale Chrome’i!

Kas see teema mind üldse puudutab?

Esimene ja kõige tähtsam küsimus – kas uudis puudutab kuidagi just mind? Küsimus on oluline, sest sertifikaadiuuenduse eelmine teavituslaine tõi meie telefonide otsa 70-aastased prouad, kes kartsid, et nende ID-kaart olla ehk tagaselja kehtetuks tunnistatud. Ei midagi säärast! Füüsiline ID-kaart ja elamisloakaart kehtivad isikut tõendava dokumendina kenasti edasi, mõningased seiklused puudutavad üksnes kaardi kasutamist Internetis.

Lakmusküsimus: kas Sina tarvitad oma ID-kaarti Internetis mõnesse e-teenusesse sisenemiseks? Viisil, et internetisirvik (brauser) küsib Sinu käest PIN1 või PIN2 koode? Kui JAH, vaid siis loe edasi, igal muul juhul mine ja naudi kena hilissuve, kuniks säärane veel kestab!

Aga … ma ju kasutan ID-kaarti elektrooniliselt! Pistan seda lugerisse Prismas, Apollos ja Olerexis? Tõepoolest, elektrooniliselt küll, aga PIN-koode seal üldjuhul ei nõuta ja sirvikust Chrome pole kassaterminalis lõhnagi, ehk siis – endiselt mine ja naudi vananaistesuve!

Tallinna Deed vs Chrome 61

Kord kodulinn Tallinnat pidi ringi jalutades leidsin liiklusmärgi aluse koos kivisse valatud kirjaveaga:

Pilt: http://tallinncity.postimees.ee/1262796/dalentide-linn-dallinna-deed

Raske tagantjärele oletada, kuidas säärane valuaps läbi lipsas, kuid üks on selge – liiklusmärki hoiab vigase kirjaga post püsti täpselt sama turvaliselt kui mistahes muu kirjaga post.

Oleme varem pikalt kirjeldanud (siin ja siin), kuidas nn negatiivse mooduli viga üldse tekkis, kuid üldiselt on tegemist samalaadi veaga, kui “Tallinna Deed”.

Igatahes on nüüd asjalood sedakaugel, et 5. septembrist 2017 laaditakse sirviku Chrome kasutajatele arvutisse uusversioon numbriga 61. Millega seoses, kui kasutaja isikusertifikaadid on iluvigadega nr 532048 ja/või 534766, siis paneb Chrome oma karvase käe vahele ning väljastab tehniliselt täpse, kuid sisult täiesti mõttetu veateate: „ERR_SSL_CLIENT_AUTH_CERT_NO_PRIVATE_KEY“. Enamike kasutajate jaoks on see hiina keel, sama edukalt võiks öelda: Böö!

Ah jah – keegi pole vigase sertifikaadiga karistanud just Sind isiklikult. Enne oktoobrit 2015 toodetud kaardid vastasid kenasti tollasele arusaamale kvaliteedist. Tõlgendus, nagu ka Google’i firma hinnangud, on muutunud normaalse arengu käigus. Alates oktoobrist 2015 väljastatud kaardid on igati korras ka tänase tõlgenduse kohaselt. Seejuures ei saa me välistada, et mõne aasta pärast leitakse puudujääke või arenguvõimalusi tänastelgi kaartidel…

Mis saab edasi?

Kuidas täpselt ja mis ulatuses uuendamata sertifikaatide teema Sind puudutab? Kuna Chrome’i turuosa sirvikute seas on suurusjärgus 70% ja ülalnimetatud kahest bugist jätkuvalt puudutatud kaartide kogus on umbes 270 000, siis päris paljudel inimestel tasuks siinkohal süveneda. Sest nüüd võib Sul tekkida väga konkreetne mure.

KUI Sinu isikusertifikaatides esineb mainitud viga NING Sa üritad pärast 5. septembrit 2017 Chrome’i uue sirvikuga (v61) mõnda e-teenusesse siseneda (mis nõuab PIN1), SIIS ajab uus Chrome sõrad vastu. Sa ei saa siis enam oma ID-kaardiga siseneda ei netipanka, eKooli, eesti.ee portaali ja kes kõik teab, kuhu veel. Küll aga on tehtud poliitiline otsus, et e-hääletamine sügisestel KOV valimistel on igal juhul võimalik (ja liiatigi veel turvaline ka).

Hetkel käibel olevad ID-kaardid (elamisloakaardid, digi-ID ja e-residendi kaardid) jagunevad kolme suurde kategooriasse, mis on pildil tähistatud värvidega: punane, sinine ja roheline.

Tuleb vaadata oma kaardi väljastamise kuupäeva (trükitud kaardi tagaküljele) ning selle alusel liigitada oma kaart ühte järgnevast kolmest grupist.

I – PUNANE – kaart on väljastatud enne oktoobrit 2014. Oluline on teada, milline iganes on Sinu olukord, kaardi endaga tegelemiseks on praegu juba hilja (mäletad ju, neid sai uuendada vaid 1. juulini 2017). Sinu valik – kas lähed võtad oma raha eest PPAst uue kaardi, sinna lisaks (kui veel pole) ka m-ID VÕI hakkad 5. septembrist Chrome’i asemel mingit muud sirvikut kasutama oma lemmikutesse e-teenustesse sisenemiseks. Muide, e-residentidele nii ammu veel kaarte ei väljastatud.

II – SININE – Sinu kaart on väljastatud vahemikus oktoober 2014 kuni oktoober 2015.  Erinevus PUNASE grupi sertifikaatidest – Sa saad endiselt sertifikaate uuendada. Selleks ava ID-kaardi haldusvahend ja vajuta nupule “Uuenda” (sertifikaate). Kui midagi ei juhtunud, siis kas polnudki vaja uuendada (kõik oli niigi korras või Sa läbisid uuenduse juba varem) või siis oli tegu mõne muu kaarditüübiga. Seega usalda ID-kaardi haldusvahendit – kui uuendamist oli vaja, siis see sooritatakse. Kuidas üle neti uuendamine täpselt käib, sellest loe siit (ja vaata juurde YouTube’ist õppevideot).

III – ROHELINE – Kui aga Sinu kaardil ilutseb väljastuskuupäevana oktoober 2015 või hilisem, siis on sertifikaatidega korras ning Sa ei pea mitte midagi tegema. Kui Sul sellegipoolest miski ei tööta, siis probleem võib mõnikord asuda ka ekraani ja tooli vahel, või väga harvadel juhtudel siiski ka konkreetses e-teenuses.

Allikas: http://knowyourmeme.com/memes/pebkac

Neile, kes armastavad pedantseid juhiseid, olgu siinkohal ära toodud ka otsuse tegemise voodiagramm:

Numeroloogia

Aktiivseid kaarte on eID ökosüsteemis hetkel arvel 1 294 653. Juuli lõpu seisuga leidus kaarte, mida oli viimase 12 kuu jooksul vähemalt ühel korral elektrooniliselt kasutatud, kokku 695 799.

Numbrid on esitatud seisuga 2017-07-01.

“A”-tüüpi kaarte ehk siis enne 2014-10-14 väljastatuid, jäeti kasutajate poolt lõpptähtajaks 2017-07-01 uuendamata 409 947. Selles koguses omakorda esineb Google Chrome’i v61 mõttes kriitilisi sertifikaadivigu 116 499 kaardil, millest vaid osa on kunagigi olnud elektroonilises kasutuses. Seega: reaalselt Chrome’iga kaklema hakkavate isikute arv on veel oluliselt väiksem. Oma “A”-tüüpi kaarte uuendati kokku 240 823 juhul, mistõttu saab öelda, et enamik tegelikest kasutajatest tegid ikkagi uuenduse ära. Muide: “A”-tüüpi kaardid aeguvad tempos ~20 000 kaarti igas kuus.

Edasi, “B”-tüüpi kaarte ehk siis neid, mida hakati väljastama pärast 2014-10-14, oli seisuga 2017-07-01 uuendamata jäetud 278 685, neist Google Chrome’i mõistes “iluvigadega” on 155 226, sh kaardid, mida pole eales e-kasutatud ega pigem hakatagi. “B”-tüüpi kaarte kauguuendati 54 015 juhul ning neid saab jätkuvalt uuendada.

Pisut teise nurga alt vaadates – kahe kaarditüübi peale kokku leidus (2017-07-01 seisuga) käibes 271 725 kaarti, mille üks või isegi mõlemad sertifikaadid Google Chrome’i v61-le ei meeldi (ning ilmneks see ikka vaid juhul, kui kaardiomanik tahab või tahaks selle sirviku kaudu mõnd internetiteenust pruukida).

  • Neist 116 499 juhtu jäävadki nurka konutama ja ravi puudub (kaarditüüp “A”, joonisel punased) sest kui isik enne 2017-07-01 oma sertifikaate ära ei uuendanud, siis pärast seda kuupäeva ta enam ei saagi, isegi mitte PPA teeninduspunktides. Eks need kaardid olegi varsti aegumas, nii et aitab PPAst uue kaardi tellimine ning mobiil-ID kasutuselevõtt.
  • Seevastu 155 226 kaardi puhul (kaarditüüp “B”, joonisel sinised) saab sertifikaate kenasti kauguuendada, pärast mida suudavad nad kenasti teha koostööd ka uue Chrome’iga. Lihtsalt uuendustoiming tuleb läbi teha.

Kokkuvõttes – nimetatud on MAKSIMAALSED arvud, mis ei arvesta tegelikku internetikasutust. Mingi osa inimesi pole oma ID-kaarti eales Internetis kasutanud, paraku puuduvad e-kasutuse kohta ka täpsemad andmed. Mõjutatud inimeste arv on seega oluliselt väiksem kui ülalnimetatud numbrid.

Kronoloogia

See peatükk on tehnikutele. Tavakasutajale võib nii detailirikas käsitlus jääda keeruliseks [Oluliselt täpsustatud 2017-09-01].

Praeguse Chrome’i juhtumiga on otseselt või kaudselt seotud järgmised tehnilised sündmused:

Teisisõnu – mida lugeda täiesti korras sertifikaadiks? Tänase tõlgenduse puhul on selleks pigem oktoobrist 2015 väljastatud sertifikaadid. Siiski ei saa päris välistada, et tulevikus tunnistatakse uuendamist vajavateks ka SHA-1 põhise vahesertifikaadiga (EstEID2011) tembeldatud isikusertifikaadid, millist teemat oleme varem käsitlenud siin. Mainitud asjaolu valguses saame öelda, et märtsist 2016 väljastatud sertifikaatidel pole teada ühtki, ka kõige pisemat teoreetilist probleemi.

Kaardipõlvkondade vahetus ei leidnud aset korraga, vaid järk-järgult. ID-kaardid läksid uuele platvormile üle esimesena – 16. oktoobril 2014. Digi-ID ja e-residendikaardid alustasid uue põlvkonnaga 01. detsembril. Ning lõpuks, 19. detsembril 2014 viidi kaardiplatvormile “B” üle ka elamisloakaardid.

 

Urinad ja jorinad

Q1 Miks minu kaarti garantiikorras välja ei vahetata?

A1 Sest tegemist pole tootmispraagiga, vaid välise olukorra muutusega. Sertifikaadid, mis varem olid täiesti asjalikud, omandasid globaalse turvaolukorra arengute ja suurfirmade valitud poliitika tõttu mõnevõrra teistsuguse turvahinnangu. OpenSSL vabavarapaketiga seonduvaid riske polnud võimalik ei ette näha ega salakavalate lepingutega katta.

Q2 Miks mulle varem teada ei antud?

A1 Tegelikkus on vastupidine – anti teada küll! Juba kaks aastat on nii siinses blogis – 1 –  2 – 3 – kui RIA kodulehe uudistes, lisaks avalikus meedias pidevalt räägitud vajadusest sertifikaate uuendada. Tegime kõik, mis meie võimuses, et inimesi uuendama suunata. Isegi YouTube’i õppevideod tellisime kolmes keeles.

Q3 No mul see ID-kaardi värk ikka ei tööta. On ikka niru tarkvara!

A3 Eesti ID-kaart ja kogu selle ökosüsteem on üks eesrindlikumaid terves maailmas! Võttes arvesse eelarve suurust ja kogu eID ökosüsteemi keerukust, on tegemist päris korraliku tootega. PEBKAC!

Kui Sinu probleem püsib, siis tuleb pöörduda IT-spetsialisti poole. Abi võib saada ka ID-kaardi tarkvara väga põhjalikest installijuhenditest siinsamas blogis – eraldi Macile, Linuxile ning loomulikult Windowsile.

Paraku pole Eesti-spetsiifilisel tarkvaral miljardeid kasutajaid nagu Gmail’il või Facebook’il, mistõttu mõni viga ehk ongi alles avastamata. Seega – palun rõõmusta meid ja ülejäänud kasutajaid ning anna oma muredest teada… näiteks abiliinil 1777.

Q4 Ma pole oma ID-kaardi tarkvara juba palju aastaid (3..4) kasutanud ja nüüd küll enam ei õnnestu tarkvara uuendada.

A4 Nii pikk paus on teadaolevalt probleemiks tõesti (Win, Linux) ja võib muuta ümberinstalli tavatult keeruliseks. Vajadusel pöördu IT-spetsialisti poole.

ID-kaardi tarkvara uueneb

Autor: Anto Veldre, RIA analüütik

Neil päevil avalikustatakse uus väljalase (reliis) ID-kaardi tarkvarast. Tegemist on regulaarse uuendusega, kus lisaks pisiparandustele leidub ka mõningaid päris uusi omadusi ja võimalusi. Umbes nädala jooksul teeb ID-kaardi tarkvara kasutajale tema arvutis ettepaneku, et oleks aeg uuendused alla laadida. Entusiastid saavad reliisi kohe ise alla tirida aadressilt installer.id.ee.

Vaade 4K ekraanilt Philips 288P6

Lühikokkuvõte olulisimast

  • 4K monitoride peal paistavad haldusvahendi ja Digidoc3 aknad nüüd normaalsuuruses. Monitoride lahutusvõime uueneb tänapäeval kiiresti ja uskuge või mitte, arendajatel tuli terve teek välja vahetada, et haldusvahendi aken liiga kribuks ei muutuks.
  • kaasa tuleb TeRa rakendus – riist vanade SHA-1-põhiste .ddoc digiallkirjade ületembeldamiseks. Allpool pikemalt.
  • Olulised täpsustused eritüübiliste allkirjade kehtivuse ja kasutuspiirangute kuvamisel. Allkirja kõlblikkuse tasemeid osutatakse nüüd värviga. Allpool pikemalt.
  • Läti vormingus allkirjadega saab Digidoc3 hakkama oluliselt paremini kui enne. Hurraa!

Lätil on rahvusvahelise .asice kõrval kasutusel ka veel omaenda edoc-vorming.

Reliisiga kaasatulevate muudatuste täielikku nimekirja saab lugeda siit.

Allkirjaredelist

Vanasti oli Eestis elu lihtne – eksisteeris üksainuke jagamatu digiallkiri. Kõik teadsid, mis see on või kuidas selle kehtivust määratleda.

Siis aga, eelmise paari aasta jooksul, jõudis Euroopa Liit meile järele ning kehtestas eIDAS määruse. Mitte kõik riigid ei lenda e-allkirja mõttes stratosfääris, mõnel on hoopis tagasihoidlikumad allkirja andmise vahendid. eIDAS sätestab allkirjadele neli võimalikku (kvaliteedi)taset. Allkirjade tasemeid oleme ka varem käsitlenud siin ja seal, selle pisinüansiga, et SE237 nimeline eelnõu on vahepeal Riigikogus ära tembeldatud ning muutunud E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduseks (EUTS).

e-allkirjade tasemed. Autor: Anto Veldre

Lühikokkuvõte: e-allkirju on eIDASe järgi nüüd neli kategooriat (tegelikult pigem kolm asjalikku kategooriat ja siis lisaks veel “muu”). Täna ronime redelist allasuunas ja alustame kõige ülemisest ja tähtsamast pulgast:

1. QES (Qualified Electronic Signature) – e-allkirja kõrgeim tase – antud turvalises seadmes (nagu ID-kaart või m-ID) paikneva kvalifitseeritud sertifikaadiga (see peen väljend tähendab, et nii kaardiomaniku kui väljastaja taust on kontrollitud). Lisaks peab isikusertifikaatide väljanägemine vastama ELi tehnonõuetele (mingi asjalik algoritm ja vorming). Kõige tipuks peab allkirja andmise seade (tõuken, volitustõend) ise olema korralikult uuritud ja kõlbulikuks tunnistatud. Kas kõik tundsid ära – see ongi meie ID-kaart!

2. AdES/QC – Täiustatud (Advanced) e-allkiri koos kvalifitseeritud sertifikaadiga (Qualified Certificate). Kontrollitud olgu nii allkirjaomaniku taust (seda teeb meil PPA) kui ka sertifikaadiväljastaja (meil SK) taust. Ikkagi peab isikusertifikaatide väljanägemine vastama ELi tehnonõuetele (mingi asjalik algoritm ja vorming). Enamik ELi allkirju kuuluvad just siia gruppi, SmartID seni veel ka. Selle grupi krüptograafiakandja ei pruugi olla läbi uuritud ega ära sertifitseeritud. Vastik legaalprobleem QS allkirjade juures tekib ELi nõudest, et selsamal hetkel, kui meie riigisektor kohalikke QS e-allkirju aktsepteeriks, tekiks riigil automaatselt kohustus aktsepteerida ka kõigi teiste ELi riikide QS-taseme allkirju – ja neid on meeletu kogus.

3. AdES (Advanced Electronic Signature) – kõige nirum, kuid siiski veel mõnevõrra asjalik e-allkirja tase. Taustu ega riistu eriti ei kontrollita, üksnes sertifikaat peab ELi tehnonõuetele vastama.

4. Kõige madalam tase, ehk “Muuuuu!”  Ei mingeid nõudeid. Näiteks Telia mehhaaniku nühvliekraanile krihvliga antav omakäeline allkiri kuulub just siia gruppi.

Terminoloogia

Koll on peidus seal, et kui varem kasutati ühtainukest terminit – digiallkiri, siis nüüd on termineid mitu:

e-allkiri – ükskõik missugusesse nelja gruppi kuuluv ilmastikunähtus;
digiallkiri – QES (ehk siis kõrgeimale) tasemele vastav e-allkiri. Juriidilist selgitust vt EUTS §24.

Kasutusknihvid

Nagu aru saite, digiallkiri ja e-allkiri on mõnevõrra erinevad asjad. Esimene sisaldub teises.

Riigisektor reeglina muid e-allkirju ei tunnista, kui juba kasutusel olevad digiallkirju (QES ehk kõrgeim tase, võrdsustatud omakäelise allkirjaga). Tulevikus ei saa midagi välistada, aga hetkel pole silmapiiril lahendusi, mida saaks riik pruukida ilma umbes 100 seaduseteksti muutmata ning sunduseta tunnistada ELi allkirjade märkimisväärset paljusust. Samas, riigil ja kohalikel omavalitsustel on protsesse, kus saab suhelda ka üldse allkirja (saati e-allkirja) kasutamata: nt võib saata e-kirja või faksi. Samas kui allkirja juba nõutakse, siis ikkagi üksnes digiallkirja.

Vilgas erasektor aga otsib täpsemaid optimume – näiteks SmartID näol. SmartID täna vastab AdES/QC tasemele ja kui neil õnnestub teatavad hindamisprotseduurid läbida, pole välistatud, et nad aasta-paari jooksul tõusevadki QES tasemele.

Lihtne, kas pole?!

Ole DigiDoc3 kasutamisel hoolas!

Kokkuvõttes – kasutaja elu läks just oluliselt keerulisemaks. Enam ei piisa allkirja kehtivuse tuvastamisest. Kehtib küll, aga tase pole see, järelikult näiteks riigiasutusega suhtlemiseks ei sobi.

QES ehk Tõeline Digiallkiri (TM) näeb välja selline (märka rohelist värvi! – on kehtiv – ning tea, et vaid see allkiri on omakäelisega võrdsustatud:

Kui vajutada menüüpunktile “Vaata üksikasju”, siis on Digidoc kõigega väga rahul, mingeidki virinaid allkirja kvaliteedi üle ei ilmne:

Seevastu näiteks Smart-ID abil antud e-allkiri näeb DigiDoc3 utiliidis välja pisut teisiti (märka KOLLAST värvi!):

Maailma üks esimesi SmartID abil antud allkirju

Allkiri on igati kehtiv (roheline värv), ent kuivõrd Smart-ID alles astub samme, et QES tasemele sertifitseeruda, siis on KOLLASEGA lisatud sõna “PIIRANGUD“. Vajutades menüüpunktile “Vaata üksikasju” on võimalik piirangu olemust lähemalt uurida:

Seega, kollast nähes peaks kasutaja aru saama, et kusagil nurga taga on veel mingi aga. Menüüpunktil “Vaata üksikasju” klikkides avaneb uus aken, kus seletatakse ära, mis täpselt on konkreetse aga tähendus.

SmartID puhul peitub “piirangu” põhjus asjaolus, et seda pole veel jõutud QES tasemele sertifitseerida, mõne teise riigi mõne teise allkirja puhul võib piirangu põhjuseks olla midagi muud.

Jäta meelde!: riigiasutustes kõlbab endiselt üksnes QES ehk digiallkiri ehk see allkiri, mida näidatakse roheliselt. Samas, kui piiranguga allkirja on andnud ELi muu riigi kodanik, siis on juristide otsustada, mida säärase e-allkirjaga Eesti oludes üldse peale hakata – kas aktsepteerida või mitte.

Usun, et ELi eIDAS-süsteemile üleminek põhjustab kasutajates alul parasjagu segadust. On ju meil nüüd ühe normaalse digiallkirja asemel tervelt neli erinevat taset. Praktikas on vaid eIDASe allkirjaredeli kahel ülemisel tasemel Eestis mingi kasutusala. Ometi usun, et igaüks saab pisukese harjutamise peale need tasemed selgeks, nii et marss harjutama!

Lõpuks, leidub allkirju, mille puhul ei räägita enam mitte piirangust, vaid suisa hoiatusest. Enamasti on tegemist juhtudega, kus mõni arendaja on eksinud tehnilise vormingu suhtes. Hoiatusega allkirja kohates tuleks konsulteerida spetsialistiga – näiteks kirjutada aadressil help@ria.ee.

TeRa rakendus

TeRa (ehk Tembeldamise Rakendus) on mõeldud hapuks minevate digiallkirjade karjakaupa ärapäästmiseks Sinu arvutis.

Mure iseenesest tuleneb asjaolust, et Eestis on digiallkiri kasutusel juba 15 aastat. Esimesed digiallkirjad põhinesid räsialgoritmil SHA-1, mis tänaseks on räbalateks kuhtumas. Iseenesest pole siin midagi valesti – e-riigis tulebki arvestada, et algoritmid pidevalt täiustuvad ja et vanad algoritmid pole enam nii murdmiskindlad. Nii see hakkabki tulevikus olema, et iga n aasta tagant tuleb krüptograafialahendusi uuendada. Aga et see juhtus alles esimest korda, siis konservatiivid alles tõrguvad säärast perspektiivi uskumast…

Muide, ka SHA-1 räsialgoritmi kuhtumisest oleme varem kirjutanud.

Otse öeldes, kui Sina ei otsi üles oma olulisi digiallkirju ega tembelda neid TeRa abil üle mõne nüüdisaegsema algoritmiga, siis võib tulevikus tekkida sekeldusi. RIA itimehed ei saa küll ühtki allkirja lambist kehtetuks tunnistada, kuid kui tekib vaidlus, allkirjastatud dokumentidele “tekivad” erinevad sisud, siis neist õige tuvastamiseks võib juristidele kuluda väga palju aega ja raha.

Uued räsialgoritmid on murdmiskindlamad ja annavad eelmistest pikema väljundi

TeRa on mõeldud kodukasutajale oma hapuksminevate SHA-1 algoritmil põhinevate digiallkirjade päästmiseks. Rakendus tuleb käima panna ning ta otsib ise arvutist üles kõik vananevad digiallkirjad ning pistab need uude, krüptograafiliselt murdmiskindlasse konteinerisse (mis, hmm, loodetavasti peab vastu järgmised 10 aastat).

Vajadusel võib lugeda TeRa kasutusjuhendit.

Asutustele ja firmadele, kus vorbitakse sadu tuhandeid digiallkirju, kujuneb ületembeldus parajaks pähkliks, ent pole kahtlust, et nad mainituga hakkama saavad. Ühtlasi on asutustele loodud TeRa käsurearakendus.

TeRa protsessi voog arhitektuurinõukogu ajalooliselt slaidilt, BDOC asemel täna tegelikult moodustatakse juba ASIC-S vormingus fail. Teinegi oluline muudatus: DDOC faile tegelikult ei kustutata, need jäävad kasutajale kenasti alles.

Mis kuupäevaks peaksid kodused allkirjad saama üle tembeldatud? Hetkel hindab RIA, et 1. juuliks 2018. Ent ütleme ausalt välja, kui mõni vahepeal ilmunud krüptograafiline uuring SHA-1 algoritmi päris ribadeks kisub, eks siis tuleb ka riskid uuesti ümber hinnata.

Kartaago hävitamisest

Ehkki alljärgnev pole otseselt tänase päeva teema, palun mine ja uuenda ühtlasi ära ka oma sertifikaadid ID-kaardi sees. Nimelt, väga suur kogus sertifikaate on säärased, mida alates 1. juulist 2017 enam uuendada ei saa.

Kui jätad oma sertifikaadid enne 1. juulit uuendamata, tekib Sul risk, et mõned internetisirvikud enam ei soovi Sinu ID-kaardiga koostööd teha või Sind ei lasta sääraste sertifikaatidega enam mõnesse olulisse e-teenusesse sisse.

Märka hüüumärki!

Kui jätta 1. juuliks oma sertifikaadid uuendamata, siis küll midagi fataalset ei juhtu (ei võeta valimisõigust kelleltki ära vms) ja PPA teenindussaalist saab alati uue ID-kaardi, kuid paraku juba üldises järjekorras ja raha eest.

Küülikukasvatusest e-riigis

Anto Veldre, analüütik

Allikas: fanpop.com

Veebruari lõpus avaldas Google värske uurimuse vanadusnõdra SHA-1 protokolli peatsest surmast. Kulutati 110 000 dollarit, üüriti Amazoni pilveressurssi ning suudeti tekitada kaks erineva sisuga, kuid sama räsiga PDF-faili.

Misjärel keegi küsis minult, mis on SHA-1 “probleemipuntra” tähendus Eesti e-riigile või äraseletatult – kas see ongi e-riigi lõpp? Edasise mõistmiseks vajalikku krüptograafia algkursust ei suuda mina maha pidada, kuid mõned alustõed kordan ikkagi üle.

Kogu digitaalne allkirjastamine põhineb eeldusel, et dokumendist saab räsi arvutada ja on üsna loomulik, et eri dokumentide räsi on erinev. Sellegipoolest, vastus küsimusele, kas e-riik ja kogu digitaalne majandus kukuvadki nüüd päevapealt kokku, on ka täna kindel EI! Elu planeedil Maa kestab kenasti edasi, nagu ka e-riik.

Sest ega keegi pole ju kunagi arvanudki, et kui keskmine 5MB DOC-fail “kokku suruda” 160 bitiks (ehk 20 baidiks), siis “teisikuid” ei leidu. Otse loomulikult teisikuid leidub, iseasi, kui keeruline on selliseid arvutada või kui mõistliku sisuga need on – kas need üldse DOC-failiks kvalifitseeruvad.

Räsialgoritmide erikavalus seisneb teatavasti asjaolus, et vaid üheainsa baidi muutumisel sisendis muutuvad väljundis ära kõik baidid. Räsist ja räsimisest on meil siin varemgi juttu olnud ja SHA-1 peatset surma on ka juba päris mitu oraaklit ennustanud.

Mustkunstist

Seevastu, kui suudetakse kaabust välja tirida kaks ERINEVAT faili, millel ometigi on sama räsi, siis teadlased ütlevad, et nüüd on tegu kollisiooniga. Google suutis sellised kaks (kollideeruvat) faili SHA-1 jaoks ära tekitada. See siin on esimene fail ja see on teine. Vaatle neid faile hardunult ja mõtiskle!

Ent nagu iga kena maagia puhul, kõvema paugu tegemiseks jäetakse üht-teist ka rääkimata.

Eelkõige – miks ikkagi toimub norimine just PDF-faili kallal? Sest läänemaailma tädi Maalile on digiallkirja kandva *.pdf faili narrimine oluliselt arusaadavam, kui mõistujutt e-Narnia failivormingutest. Kui kübaratrikki lähemalt uurida, siis PDF on üksnes kest, tegelikult trikitatakse seal sees paikneva *.jpeg pildifailiga, veel täpsemini aga sinise ja punase taustavärviga. PDF kesta otstarve antud juhtumis pigem on suitsu massiivsem peegeldamine…

Allikas: https://i.stack.imgur.com/aTuEO.png

Jänestest

Muide, kollisioone on erinevaid. Üks kaval nipp kaabust samatriibulisi jäneseid välja tõmmata on omada jänesekasvatusi kusagil Ketsemani või Amazoni aedades. Aia ühest otsast üha visatakse sisse porgandeid ja kapsaid (näiteks 110 000 dollari eest), teisest otsast veetakse käruga põlluväetist välja, ent keskel sigineb karjakaupa mitmevärvilisi jänkupoisse. Kutsutakse fotograaf, kes otsib saja-tuhande-pealise küülikukarja seest kaks enam-vähem sarnase naeratusega jänkut välja ja pistab need kaabusse, kust fakiir nad tund hiljem laval kaabust ühekorraga välja tõmbab. Done.

Säärast luksust Amazoni aias muidugi ei juhtu, et korraga sünniksid kaksikud jänkupoisid, kellest ühel on hambus (või triipkoodiga karvastikku kodeeritud) majamüügileping 56 794 eurole ja teisel sama maja sama müügileping juba 97 257 eurole. Samaräsilisi, kuid erisisulisi jänkukaksikuid võib korraga sündida mitmeid; kui hästi otsida, siis ehk kolmikuidki, kuid keegi pole veel näinud juba sündinud jäneseid konkreetseks dokumendivõltsinguks vajaliku triipkoodi või rahanumbriga.

Küll aga teeks e-riigile lõpu originaalirünne (aitäh, kallis AS Cybernetica, et lõpuks ometi kohtan IT-uudist, mille edasiandmiseks vajalikud sõnad on eesti keeles juba eelnevalt olemas!).

Originaalirünne on see, kui ostad Amazoni aia turult triibulise jänese (originaali) ning siis lähed Ketsemani aiast otsima tema peegeltriipudes kaksikut. Teooria nii koledat juhust päriselt ei välista, ent väidetavalt Fortuuna 110 000 dollari eest veel (kaksikut) kätte ei anna.

Ning lõpuks, kui õnnestub SHA-1 õigeaegselt välja vahetada, näiteks SHA-256 vastu (ja hiljem järjest järgmise räsialgoritmi vastu), siis kestab e-riik igavesti edasi tükkis oma rõõmudega. Ainuke lahendamist väärt mure on kõigi triibuliste jäneste igakordne ületembeldamine enne järjekordse originaaliründe leiutamist.

Tänase teadmise kohaselt saab TeRa nimeline üleallkirjastamislahendus (vt 2016-04-20 arhitektuurinõukogu, slaidid 22, 23) RIAs valmis juba kuu või kahe pärast ning loodetavasti ei valmi SHA-1 originaalirünne enne seda. Ah jah, nagu iga programmiga, riik siiski kasutaja arvutis peremehetsema ei hakka, ikka kasutajal endal tuleb kõik oma USB-pulgad ja välised kõvakettad arvutile külge võtta ning seejärel ületembeldi käima käsutada. Hetkel võiks mõelda sedasi, et hiljemalt aasta 2018 lõpuks tuleks oma vanade *.ddoc failide ümbertembeldus ära sooritada.

TeRa protsessi voog arhitektuurinõukogu slaidilt

Asjadest, mis kohe täna kokku kukuvad

Siiski kaks teemat, kus pirrud põlevad Google’i uudise valguses heleda leegiga ning kus SHA-1 tapmisega tuleb tegeleda KOHE ja viivitamatult.

  1. umbes 10 000 m-ID SIM-kaarti, mille sertifikaadid juba kutsutigi PPA otsusega tagasi. Teade ise näeb välja selline ja mulle koju saabus juba ka ümbrik uue SIM-kaardiga:

Allikas: kuvatõmmis

2. ja siis need mahajäänud ITga küülikuaretuskontorid, mis jätkuvalt toodavad muldvanu *.ddoc faile. DDOC mäletatavasti kasutas SHA-1 räsialgoritmi ja üksnes seda. Üks räpane saladus on veel – nimelt ka *.bdoc allkirjavormingu kõige esmasem versioon kasutas SHA-1 algoritmi. Mis paraku tähendab, et pelgalt BDOC nimetus audiitori eest ei päästa, ikka tuleb versiooninumbrit ka kaeda.

Kui oleks minu ainuisikuline otsus, siis mina (juba mainitud) 1. aprillist 2017 enam selliseid DDOC-faile vastu ei võtaks, millel täiendavat ajatemplit küljes pole. Kõige kindlam oleks täna ikkagi juba ASiC-E (a.k.a. BDOC-TS vorming) suunas vaadata, see on hetkel kõige pikema elueaga ning täiesti eurokõlbulik allkirjavorming.

Moraal: kallid infosüsteemiomanikud, lugege ülaltpoolt, et/miks lihtkollisiooni tekitada on oluliselt lihtsam kui originaalirünnakut! Kui te ei soovi häkkereid oma süsteemi küülikuid paaritama, siis palun visake DDOC oma infosüsteemist ülikiiresti välja, tegelikult pidite te seda ju tegema juba aasta eest!.

Tembeldamisest

Siinkohal kiirkursus tembeldamisest ja sertifikaadiahelatest. (Muide, sertifikaadipuu hargneb ülalt alla nagu parsil rippuv potilill.)

Kõige tipus on juursertifikaat. Tema puhul pole vahet, kust ta saadi või mis algoritmiga ta ära räsiti, sest juur lihtsalt leiutatakse ja publitseeritakse. Ja kõik teavad, et see on juur. Nii lihtne ongi. Juurelt mingit tõupuhtust ei nõuta – võib täitsa olla SHA-1 kasutusel – peaasi, et mingi kindel ankur oleks, kuhu alla usaldusteenust sedasi aretada.

Juurikale allub vahesertifikaat, mille puhul räsiprotokolli valik on juba vägagi tähtis. Meenutame – originaalirünnet on oluliselt keerulisem teostada kui kollisioonrünnet.

Vahesertifikaadist rääkides, Eestis tembeldati isikusertifikaate pikka aega asjandusega, mil nimeks ESTEID-SK 2011. Ja sinna juurde käis lahutamatu osana SHA-1 abil räsimine. Alles aasta 2015 lõpus tekitati uus asjandus nimega ESTEID-SK 2015, mille puhul räsimine hakkas toimuma SHA-256 abil (ning kasutusele võeti see veelgi hiljem).

Äraseletatult: kui inimestele väljastatavat kola tembeldataks endiselt SHA-1 abil, siis tänase teadmisega saaksid templile ligipääsevad isikud küülikuid sobitada (hinnaklass 110 000 dollarit). Ent kuivõrd Eestis isikusertifikaate juba mõnda aega väljastatakse SHA-256 abil, siis küülikurünne templi asupaigas enam läbi ei lähe. Ja originaalirünne SHA-1-le pole, nagu krüptograafid seda eufemistlikult väljenduvad, täna veel praktiline. Teisisõnu – võimalikul oponendil ei jätku arvutusvõimsuse ostmiseks pappi, mistõttu lambist uusi isikusertifikaate kloonida ei saa (eraldi küsimuse – kui saaks, siis kuidas need ID-kaardi sisse satuksid? – jätame lugejale vastamiseks).

Sestap, kui soovime, et meie isikusertifikaadid oleksid kristallpuhtad ehk pärineksid täiesti patuvabast ahelast (keel ei keerdu ütlema: rassipuhtast), siis sääraseid sertifikaate hakati tõepoolest väljastama alles 2015 teises pooles (need õnnelikud 300 000 sertifikaati, kel pole ei patust esivanemat ega „negatiivset“ moodulit).

Koletu mass isikusertifikaate vahemikus 2011–2015 (600 000) aga omab tänases uustõlgenduses “kahtlast” SHA-1 esivanemat. Puristliku esteetika huvides võiks säärastest sertifikaatidest lõpuks lahti saada. Ja isegi kui neist päris lahti ei saa, siis ei ID-kaardi tarkvaraga ega DigiDoc portaalis ei õnnestu DDOC-vormingus (ning seetõttu) SHA-1 räsitud allkirju anda juba ammu.

Seega, järelejäänud ohtudest kõige koledam ongi, kui allkirjastatavat dokumenti ennast SHA-1 abil räsitaks. Siis saaks küülikuid sobitada igaüks omaenda kodus omaenda koduarvutiga. Igalt poolt mujalt on see sõjakoledus tänaseks välja viidud, v.a eespool mainitud *.ddoc faile tootvad pärandsüsteemid.

Kauguuendamisest

Olukord, kus pool käigusolevast dokumendimassist vajaks uuendamist, võtaks käpuli iga riigi, v.a muidugi Eesti, kuivõrd meil siin on olemas mehhanism ID-kaardi sertifikaatide kauguuendamiseks. Uutmisest endast on varem korduvalt juttu olnud. 1,29-miljonilisest kaardimassist on kauguuendatavaid kaarte kokku 900 000 (loe: 390 000 kaarti pole kauguuendatavad niikuinii). Asjal on siiski juures ka pisike konks, omakorda 600 000 kaarti saab kauguuendada üksnes juhul, kui uuendada enne 1. juulit 2017.

Kust tuleb ajapiirang?

Ühest küljest, kui isikusertifikaadil on ahelas sees mõni “ebapuhas” esivanem”, siis oleks omanikul kaval see sertifikaat vahetada (et sirvikutootjatele mitte hambusse jääda). Põhjusi, miks sertifikaate uuendada ja IT-maailma vägevaid seapraega mitte ärritada, on tegelikult rohkemgi, sealhulgas kurikuulus “negatiivne moodul”. Täpset kuupäeva, millal IT-maailma vägevad sirvikutes “kahtlasi” sertifikaate kimbutama kavatsevad hakata, ei oska keegi ette ennustada.

Teisalt, usaldusteenuste eurostandardid lähevad järjest karmimaks. Euroopa keeras hiljuti kõvemaks nõudeid selles osas, mida kõike peab üks koššer sertifikaat sisaldama. Kaarditooriku ühele teatud mudelile aastast 2011, mida me siin Eestis massiliselt kasutame, ei mahu viimastele euronõuetele vastav sertifikaat lihtsalt enam ära. Kuupäev, millest alates EL hakkab liikmesriiki peksma, on 1. juuli 2017. Sealt alates tohime väljastada vaid sertifikaate, mis oleksid koššer ja halal ühekorraga.

Mis juhtub, kui need 600 000 kaardiomanikku kohe uuendama ei tõtta? Kohe täna ei juhtugi midagi. Ometigi on tegutsemiseks jäänud vaid neli kuud. Kell kukub 1. juuliks 2017. Kui kauguuendamise väärtuslik mõte peaks pähe torkama pärast seda kuupäeva, siis tuleb juba teeninduspunkti minna ja sealt üldse uus kaart saada, mis tähendab aja- ning rahakulu.

Tänaseks on ID-kaarte kauguuendatud pisut üle 100 000. Arvutame uutmistempo: Üksteist kuud ja sada tuhat …  ehk siis senine uutmismaht on olnud keskmiselt 300 kaarti päevas.

Eelpool mainisime toredat numbrit 600 000. Et 1. juuliks valmis jõuda, peaks uuendamistempo olema 5000 kaarti päevas. Mis tähendab uuendamistempo 16-kordset tõusu.

Mis saab neist 300 000 kaardist, mis jäävad kauguuendusvõimelise 900 000 ja euroaeguva 600 000 vahele? Neid saab (vajaduse tekkides) kauguuendada ka pärast 1. juulit – tegemist on uuema toorikumudeliga, kuhu kõik euronõuded kenasti peale ära mahuvad.

Mis juhtub sertifikaatidega, mis jäeti 1. juuliks uuendamata? Mainitud 600 000 kaarti töötavad kenasti edasi – kuniks sertifikaadi kuupäev täis tiksub või kuniks sirvikutootjad kasutajaid ahistama asuvad (st kui ikka on põhjust ahistada). Kõige suurem risk ongi see, et Google, Microsoft või keegi IT-maailma suurtegijatest läheb purismiga liiale ning keelab oma sirvikutes mitte üksnes otseselt SHA-1 pruukinud sertifikaadid, vaid takistab ka olulisemalt suuremat hulka sertifikaate – selliseid,  mille vanemate hulgas esineb ebatõupuhtust (ehk SHA-1 vahesertifikaat).

Kuna Eesti olukord on unikaalne, meil on iga tädi Maali käsutusse antud rohkem isikusertifikaate, kui mistahes teises riigis, kus paanika käib põhiliselt serverisertifikaatide ümber, siis pole võimalik ennustada, missuguse meetodiga suured tootjad kavatsevad SHA-1 välja rookida. Kuniks rookimisele lähevad vaid serverisertifikaadid, siis meil siin ohtu pole.

Kuid kui IT-maailma vägevatel peaks X-kuupäeval tekkima kiusatus kogu SHA-1 tugi tervikuna sirvikust välja visata, siis satub sekundipealt hätta tänane kuuesajatuhandeline kogus ID-kaarte. Sest kui sirvikust SHA-1 tugi puudu, siis pole enam tehniliselt võimalik tollase EstEID-2011 vahesertifikaadi õigsust kontrollida. Tõenäosus, et see lollus ära tehakse on väike, kuid välistada seda paraku ei saa.