Tag Archives: soovitused

Kroomitud teras

Autor: Anto Veldre, RIA analüütik

Selle suve lõpp saab olema äkiline – juhtub see, mida oleme juba pea kaks aastat vastutuult ennustanud: et ühel heal päeval keerabki Google sirviku Chrome kruvid koomale ega lase ID-kaardiga e-teenusesse isikuid, kelle kaardile on sattunud iluvigased sertifikaadid.

Millenniumlaste põlvkonnale, kes üle ühe nühvliekraanitäie korraga läbi lugeda ei täi, ütleme seetõttu kohe ära – eID pruukimiseks netis leidub ometi ju ka muid sirvikuid peale Chrome’i!

Kas see teema mind üldse puudutab?

Esimene ja kõige tähtsam küsimus – kas uudis puudutab kuidagi just mind? Küsimus on oluline, sest sertifikaadiuuenduse eelmine teavituslaine tõi meie telefonide otsa 70-aastased prouad, kes kartsid, et nende ID-kaart olla ehk tagaselja kehtetuks tunnistatud. Ei midagi säärast! Füüsiline ID-kaart ja elamisloakaart kehtivad isikut tõendava dokumendina kenasti edasi, mõningased seiklused puudutavad üksnes kaardi kasutamist Internetis.

Lakmusküsimus: kas Sina tarvitad oma ID-kaarti Internetis mõnesse e-teenusesse sisenemiseks? Viisil, et internetisirvik (brauser) küsib Sinu käest PIN1 või PIN2 koode? Kui JAH, vaid siis loe edasi, igal muul juhul mine ja naudi kena hilissuve, kuniks säärane veel kestab!

Aga … ma ju kasutan ID-kaarti elektrooniliselt! Pistan seda lugerisse Prismas, Apollos ja Olerexis? Tõepoolest, elektrooniliselt küll, aga PIN-koode seal üldjuhul ei nõuta ja sirvikust Chrome pole kassaterminalis lõhnagi, ehk siis – endiselt mine ja naudi vananaistesuve!

Tallinna Deed vs Chrome 61

Kord kodulinn Tallinnat pidi ringi jalutades leidsin liiklusmärgi aluse koos kivisse valatud kirjaveaga:

Pilt: http://tallinncity.postimees.ee/1262796/dalentide-linn-dallinna-deed

Raske tagantjärele oletada, kuidas säärane valuaps läbi lipsas, kuid üks on selge – liiklusmärki hoiab vigase kirjaga post püsti täpselt sama turvaliselt kui mistahes muu kirjaga post.

Oleme varem pikalt kirjeldanud (siin ja siin), kuidas nn negatiivse mooduli viga üldse tekkis, kuid üldiselt on tegemist samalaadi veaga, kui “Tallinna Deed”.

Igatahes on nüüd asjalood sedakaugel, et 5. septembrist 2017 laaditakse sirviku Chrome kasutajatele arvutisse uusversioon numbriga 61. Millega seoses, kui kasutaja isikusertifikaadid on iluvigadega nr 532048 ja/või 534766, siis paneb Chrome oma karvase käe vahele ning väljastab tehniliselt täpse, kuid sisult täiesti mõttetu veateate: „ERR_SSL_CLIENT_AUTH_CERT_NO_PRIVATE_KEY“. Enamike kasutajate jaoks on see hiina keel, sama edukalt võiks öelda: Böö!

Ah jah – keegi pole vigase sertifikaadiga karistanud just Sind isiklikult. Enne oktoobrit 2015 toodetud kaardid vastasid kenasti tollasele arusaamale kvaliteedist. Tõlgendus, nagu ka Google’i firma hinnangud, on muutunud normaalse arengu käigus. Alates oktoobrist 2015 väljastatud kaardid on igati korras ka tänase tõlgenduse kohaselt. Seejuures ei saa me välistada, et mõne aasta pärast leitakse puudujääke või arenguvõimalusi tänastelgi kaartidel…

Mis saab edasi?

Kuidas täpselt ja mis ulatuses uuendamata sertifikaatide teema Sind puudutab? Kuna Chrome’i turuosa sirvikute seas on suurusjärgus 70% ja ülalnimetatud kahest bugist jätkuvalt puudutatud kaartide kogus on umbes 270 000, siis päris paljudel inimestel tasuks siinkohal süveneda. Sest nüüd võib Sul tekkida väga konkreetne mure.

KUI Sinu isikusertifikaatides esineb mainitud viga NING Sa üritad pärast 5. septembrit 2017 Chrome’i uue sirvikuga (v61) mõnda e-teenusesse siseneda (mis nõuab PIN1), SIIS ajab uus Chrome sõrad vastu. Sa ei saa siis enam oma ID-kaardiga siseneda ei netipanka, eKooli, eesti.ee portaali ja kes kõik teab, kuhu veel. Küll aga on tehtud poliitiline otsus, et e-hääletamine sügisestel KOV valimistel on igal juhul võimalik (ja liiatigi veel turvaline ka).

Hetkel käibel olevad ID-kaardid (elamisloakaardid, digi-ID ja e-residendi kaardid) jagunevad kolme suurde kategooriasse, mis on pildil tähistatud värvidega: punane, sinine ja roheline.

Tuleb vaadata oma kaardi väljastamise kuupäeva (trükitud kaardi tagaküljele) ning selle alusel liigitada oma kaart ühte järgnevast kolmest grupist.

I – PUNANE – kaart on väljastatud enne oktoobrit 2014. Oluline on teada, milline iganes on Sinu olukord, kaardi endaga tegelemiseks on praegu juba hilja (mäletad ju, neid sai uuendada vaid 1. juulini 2017). Sinu valik – kas lähed võtad oma raha eest PPAst uue kaardi, sinna lisaks (kui veel pole) ka m-ID VÕI hakkad 5. septembrist Chrome’i asemel mingit muud sirvikut kasutama oma lemmikutesse e-teenustesse sisenemiseks. Muide, e-residentidele nii ammu veel kaarte ei väljastatud.

II – SININE – Sinu kaart on väljastatud vahemikus oktoober 2014 kuni oktoober 2015.  Erinevus PUNASE grupi sertifikaatidest – Sa saad endiselt sertifikaate uuendada. Selleks ava ID-kaardi haldusvahend ja vajuta nupule “Uuenda” (sertifikaate). Kui midagi ei juhtunud, siis kas polnudki vaja uuendada (kõik oli niigi korras või Sa läbisid uuenduse juba varem) või siis oli tegu mõne muu kaarditüübiga. Seega usalda ID-kaardi haldusvahendit – kui uuendamist oli vaja, siis see sooritatakse. Kuidas üle neti uuendamine täpselt käib, sellest loe siit (ja vaata juurde YouTube’ist õppevideot).

III – ROHELINE – Kui aga Sinu kaardil ilutseb väljastuskuupäevana oktoober 2015 või hilisem, siis on sertifikaatidega korras ning Sa ei pea mitte midagi tegema. Kui Sul sellegipoolest miski ei tööta, siis probleem võib mõnikord asuda ka ekraani ja tooli vahel, või väga harvadel juhtudel siiski ka konkreetses e-teenuses.

Allikas: http://knowyourmeme.com/memes/pebkac

Neile, kes armastavad pedantseid juhiseid, olgu siinkohal ära toodud ka otsuse tegemise voodiagramm:

Numeroloogia

Aktiivseid kaarte on eID ökosüsteemis hetkel arvel 1 294 653. Juuli lõpu seisuga leidus kaarte, mida oli viimase 12 kuu jooksul vähemalt ühel korral elektrooniliselt kasutatud, kokku 695 799.

Numbrid on esitatud seisuga 2017-07-01.

“A”-tüüpi kaarte ehk siis enne 2014-10-14 väljastatuid, jäeti kasutajate poolt lõpptähtajaks 2017-07-01 uuendamata 409 947. Selles koguses omakorda esineb Google Chrome’i v61 mõttes kriitilisi sertifikaadivigu 116 499 kaardil, millest vaid osa on kunagigi olnud elektroonilises kasutuses. Seega: reaalselt Chrome’iga kaklema hakkavate isikute arv on veel oluliselt väiksem. Oma “A”-tüüpi kaarte uuendati kokku 240 823 juhul, mistõttu saab öelda, et enamik tegelikest kasutajatest tegid ikkagi uuenduse ära. Muide: “A”-tüüpi kaardid aeguvad tempos ~20 000 kaarti igas kuus.

Edasi, “B”-tüüpi kaarte ehk siis neid, mida hakati väljastama pärast 2014-10-14, oli seisuga 2017-07-01 uuendamata jäetud 278 685, neist Google Chrome’i mõistes “iluvigadega” on 155 226, sh kaardid, mida pole eales e-kasutatud ega pigem hakatagi. “B”-tüüpi kaarte kauguuendati 54 015 juhul ning neid saab jätkuvalt uuendada.

Pisut teise nurga alt vaadates – kahe kaarditüübi peale kokku leidus (2017-07-01 seisuga) käibes 271 725 kaarti, mille üks või isegi mõlemad sertifikaadid Google Chrome’i v61-le ei meeldi (ning ilmneks see ikka vaid juhul, kui kaardiomanik tahab või tahaks selle sirviku kaudu mõnd internetiteenust pruukida).

  • Neist 116 499 juhtu jäävadki nurka konutama ja ravi puudub (kaarditüüp “A”, joonisel punased) sest kui isik enne 2017-07-01 oma sertifikaate ära ei uuendanud, siis pärast seda kuupäeva ta enam ei saagi, isegi mitte PPA teeninduspunktides. Eks need kaardid olegi varsti aegumas, nii et aitab PPAst uue kaardi tellimine ning mobiil-ID kasutuselevõtt.
  • Seevastu 155 226 kaardi puhul (kaarditüüp “B”, joonisel sinised) saab sertifikaate kenasti kauguuendada, pärast mida suudavad nad kenasti teha koostööd ka uue Chrome’iga. Lihtsalt uuendustoiming tuleb läbi teha.

Kokkuvõttes – nimetatud on MAKSIMAALSED arvud, mis ei arvesta tegelikku internetikasutust. Mingi osa inimesi pole oma ID-kaarti eales Internetis kasutanud, paraku puuduvad e-kasutuse kohta ka täpsemad andmed. Mõjutatud inimeste arv on seega oluliselt väiksem kui ülalnimetatud numbrid.

Kronoloogia

See peatükk on tehnikutele. Tavakasutajale võib nii detailirikas käsitlus jääda keeruliseks [Oluliselt täpsustatud 2017-09-01].

Praeguse Chrome’i juhtumiga on otseselt või kaudselt seotud järgmised tehnilised sündmused:

Teisisõnu – mida lugeda täiesti korras sertifikaadiks? Tänase tõlgenduse puhul on selleks pigem oktoobrist 2015 väljastatud sertifikaadid. Siiski ei saa päris välistada, et tulevikus tunnistatakse uuendamist vajavateks ka SHA-1 põhise vahesertifikaadiga (EstEID2011) tembeldatud isikusertifikaadid, millist teemat oleme varem käsitlenud siin. Mainitud asjaolu valguses saame öelda, et märtsist 2016 väljastatud sertifikaatidel pole teada ühtki, ka kõige pisemat teoreetilist probleemi.

Kaardipõlvkondade vahetus ei leidnud aset korraga, vaid järk-järgult. ID-kaardid läksid uuele platvormile üle esimesena – 16. oktoobril 2014. Digi-ID ja e-residendikaardid alustasid uue põlvkonnaga 01. detsembril. Ning lõpuks, 19. detsembril 2014 viidi kaardiplatvormile “B” üle ka elamisloakaardid.

 

Urinad ja jorinad

Q1 Miks minu kaarti garantiikorras välja ei vahetata?

A1 Sest tegemist pole tootmispraagiga, vaid välise olukorra muutusega. Sertifikaadid, mis varem olid täiesti asjalikud, omandasid globaalse turvaolukorra arengute ja suurfirmade valitud poliitika tõttu mõnevõrra teistsuguse turvahinnangu. OpenSSL vabavarapaketiga seonduvaid riske polnud võimalik ei ette näha ega salakavalate lepingutega katta.

Q2 Miks mulle varem teada ei antud?

A1 Tegelikkus on vastupidine – anti teada küll! Juba kaks aastat on nii siinses blogis – 1 –  2 – 3 – kui RIA kodulehe uudistes, lisaks avalikus meedias pidevalt räägitud vajadusest sertifikaate uuendada. Tegime kõik, mis meie võimuses, et inimesi uuendama suunata. Isegi YouTube’i õppevideod tellisime kolmes keeles.

Q3 No mul see ID-kaardi värk ikka ei tööta. On ikka niru tarkvara!

A3 Eesti ID-kaart ja kogu selle ökosüsteem on üks eesrindlikumaid terves maailmas! Võttes arvesse eelarve suurust ja kogu eID ökosüsteemi keerukust, on tegemist päris korraliku tootega. PEBKAC!

Kui Sinu probleem püsib, siis tuleb pöörduda IT-spetsialisti poole. Abi võib saada ka ID-kaardi tarkvara väga põhjalikest installijuhenditest siinsamas blogis – eraldi Macile, Linuxile ning loomulikult Windowsile.

Paraku pole Eesti-spetsiifilisel tarkvaral miljardeid kasutajaid nagu Gmail’il või Facebook’il, mistõttu mõni viga ehk ongi alles avastamata. Seega – palun rõõmusta meid ja ülejäänud kasutajaid ning anna oma muredest teada… näiteks abiliinil 1777.

Q4 Ma pole oma ID-kaardi tarkvara juba palju aastaid (3..4) kasutanud ja nüüd küll enam ei õnnestu tarkvara uuendada.

A4 Nii pikk paus on teadaolevalt probleemiks tõesti (Win, Linux) ja võib muuta ümberinstalli tavatult keeruliseks. Vajadusel pöördu IT-spetsialisti poole.

Tunne oma tumedamat poolt!

Autor: Anto Veldre, RIA analüütik

Portaal Helpnetsecurity avaldas hiljuti artikli, mis annab ülevaate e-kirjade ohtlikust sisust.

Algset, firma Proofpoint uurimust on võimalik lugeda kõigil ametiisikutel, kes selle lugemiseks Proofpointile oma isikuandmed loovutada raatsivad. Lisatud on kommentaarid Eesti olukorra kohta, mida algmaterjalis ei sisaldu.

Faktid ja mõned numbrid

Kui välismaa statistika kohaselt saadavad kurjamid lunavara meilitsi laiali tavaliselt teisipäevast neljapäevani, siis Eesti puhul seda öelda ei saa: meil on kõik nädalapäevad võrdsed. Mujal maailmas on ka täheldatud, et pangatroojalaste saabumise lemmikpäev on neljapäev (põhjus ilmne: et reedel tehtud ülekande jälitamine nädalavahetuse tõttu keerukaks muuta) ning klahvinuhke ja tagauksi püütakse paigaldada esmaspäeviti (et töönädalast ikka maksimumi võtta). Eestis selliseid kindlaid mustreid välja ei joonistu.

Muide, küberkurjategijad rõhuvad pigem inimeste kui tarkvaraaukude ärakasutamisele.

Kaval trikk on luua endale mitu meili-aliast ja suunata need kokku ühte postkasti. Siis paistab virtsalevituskampaania kohe silma.

2015. aastaga võrreldes kasvas küberkuriteoliikidest 2016. aastal kõige rohkem niinimetatud tegevjuhi või CEO pettus (ametliku nimetusega Business Email Compromise ehk BEC). BEC seisneb näiliselt tegevjuhi nime alt (vahel isegi “tema” meililt) kirjade saatmises (tavaliselt) ettevõtte finantsjuhile, et uurida, kas on võimalik teha kiiresti makse pangakontole X või kas see juba on tehtud. Ülemaailmselt on ettevõtted selle küberkuriteo liigi kaudu kandnud juba üle 5 miljardi dollari kahju.

Artiklist ilmnes, et pahatahtlike lehtede avamise klikkidest ligikaudu pooled tehakse isiklikes seadmetes või seadmetes, mis pole liidetud asutuse monitooringusüsteemiga. Selgus ka üllatuslik asjaolu, et 42% pahavaraga nakatumistest toimub nutiseadmetes (selle poolest erineb Eesti väga palju muust maailmast) ning pahatahtliku lehe kaudu nakatumistest 8% toimub vananenud tarkvara (nagu näiteks Windows XP operatsioonisüsteemi) kasutamise tõttu. (Seega pooled infolekke ja nakatumiseni viivatest klikkidest tehakse nii, et asutuse või firma IT-spetsialistid neist ülevaadet ei oma.)

90% kuriklikkidest viisid kasutaja tegelikult õngitsuslehtedele, mis on üldjuhul üles seatud kasutajalt kontoandmete (kasutajanimi ja parool) välja meelitamiseks. Kui kasutajal pole aktiveeritud kahetasemelist autentimist, mis võõrast kohast sisselogimise korral koodi küsib ning selleta kasutajat kontole ligi ei lase, siis on pahalased oma eesmärgi suurepäraselt täitnud.

Muide, rahavargusteni viinud e-kirjadest suisa 99% vajasid ründamiseks inimese enda tehtud klikki.

Vaata alati veebiaadressi – PayPal pole haridusasutus (.edu).

Kurjal klikkimine leiab 90% juhtudel aset esimese 24h jooksul pärast levituskampaania algust (see on ka tavapärane aeg, mis kulub majutusteenusepakkujal pärast lehekülje raporteerimist ohtliku veebilehe eemaldamiseks internetist). Kusjuures 25% ohtlikul materjalil klikkimisi pannakse toime suisa esimese 10 minuti jooksul ja 50% esimese tunni jooksul pärast e-kirja laekumist postkasti. Kõige rohkem ohtlikke klikke sooritatakse tööajal: kell 8–15.

2016. aasta jooksul kasvas tehnilise toe petuskeemide (nn HelpDeskide järeleaimamise) arv 150%. Kui mujal maailmas helistasid kurjamid inimestele Microsoftist, Apple’ist ning isegi Linuxi! kasutajatoest, siis Eesti kasutajad said enim e-kirju tavaliselt IT-toelt. “IT-Tugi” oli märganud pahatahtlikku tegevust või kontolimiidi ületamist ja ähvardas konto sulgeda, kui kohe ei sisestata andmeid lehele X, mis taastaks konto tavapärase tegevuse. Lisaks said Eesti inimesed 2016. aastal e-kirju Telia ja Zone’i nimel. Ka mõned petukõned jõudsid siiski Eestisse: CERTi teavitati “Microsofti” tehnilise toe kõnedest, kus kasutajaid süüdistati viiruse jagamises (või teavitati neid sellest) ning nõuti ligipääsu arvutile, et pahatahtlik tegevus lõpetada. (Vaata meenutuseks katket sarjast “IT-planeet” – “Ma helistan teile Facebookist“.)

Teinegi postkastipilt – petukampaaniad paistavad kätte selgelt, nagu ka põhilised altvedamisnipid.

Küberkurjategijad on kursis inimpsühholoogia, käitumisharjumuste ja ärimaailmaga: nad teavad üsna täpselt, millises vahemikus on töötajatel pausid või rohkem aega isiklikuks internetikasutuseks. Ja ka seda, et raamatupidajate vererõhk tõuseb järsult nähes postkastis kirja “unpaid invoice” või tegevjuhi palvet teha kiiresti pangaülekanne, mis tal endal kiire graafiku tõttu ununes. Samuti on teada tõde, et pärast nädalavahetust on postkastid tavaliselt rohkem täis kui teistel päevadel. Ja kuna postkastiga soovitakse kiiresti n-ö ühele poole jõuda, kiputakse just esmaspäeviti saadud kirjade puhul vähem tähelepanelik olema.

Pea meeles!

CERT-EE tuletab meelde, et parim kaitse on uuendatud tarkvara ning e-kirjas sisalduva teabe ja linkide ülekontrollimine! Kui sa ei ole lehe või faili ohutuses veendunud, kontrolli seda enne Cuckoos, mis on CERT-EE avalik keskkond failide analüüsimiseks. Lingi saab Cockoosse lisada (copy-paste) ja oma arvutisse salvestatud kahtlase faili sinna üles laadida.

Muusikasõpradele pakume kuulamiseks RIA bändi hoiatust “Ära vajuta!”:

MS petukõned

Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) kirjutab “Microsofti” petukõnedest.

prillidega-onu

Allikas: http://www.scam-detector.com/telephone-scams/microsoft-tech-support

Petturid on alati meist üks samm ees, olles innovaatilised ja julged. Nüüd nad teevad petukõnesid ka Eestis. Microsofti (MS) kasutajatoe nime alt tehtud petukõnesid on tehtud 2009. aastast kogu maailmas, alates Ameerika Ühendriikidest, lõpetades Uus-Meremaaga.

Pettuse ülesehitus on lihtne: helistaja tutvustab end Microsofti kasutajatoe või partnerasutuse töötajana. Microsofti nime alt helistav pettur on viisakas ja väga abivalmis, ta väidab, et soovib sinu arvutit korrastada. Selleks räägib ta sulle loo, kuidas teda teavitati masina nakatumisest. Teise legendina võib ta rääkida, et kas arvuti ise või sinu asutuse IT-inimesed on edastanud abipalve MS kasutajatoele, kes nüüd justkui peaks parandama sinu arvutis ilmnenud probleeme.

Siinkohal mainime: MS on oma kasutajatoe lehel välja toonud, et nemad ei paku enda initsiatiivil tuge ega helista kasutajale kunagi omaalgatuslikult.

ms-jutt

Allikas: https://www.microsoft.com/en-us/safety/online-privacy/avoid-phone-scams.aspx

Petukõne eesmärgid olenevad petukampaaniast. Näiteks võib pettur üritada müüa sulle hirmuvara (scareware) tooteid, mis justkui leiavad sinu arvutist pahavara ning makstes summa X saad nendest pahalastest lahti nagu naksti.

On ka võimalus, et petturi eesmärk on varastada sinu kontode või krediitkaardi andmeid.

Hirmuvara pettus

must-kast

Allikas: https://www.welt.de/img/wirtschaft/webwelt/mobile116828023/2801629777-ci23x11-w1136/zgbdc5-6abh2opem4wd60yw1dj-original-png.jpg

Oma eesmärgi saavutamiseks paluvad petturid külastada teatud veebisaiti, kust pead tõmbama alla kaughaldustarkvara või pahavara. Kaughaldustarkvara, enamikul puhkudel tarkvara nimega TeamViewer, lubab telefoni otsas oleval petturil sinu masina üle võtta.

sinine-kast

Allikas: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/7/71/TeamViewer_Screenshot_on_a_machine_running_Windows_8.png/300px-TeamViewer_Screenshot_on_a_machine_running_Windows_8.png

Konkreetne tarkvara ei ole kuidagi seotud petturitega. TeamViewer on laialt levinud kaughalduse tarkvara, mida petturid kasutavad tööriistana.

Pettur räägib, kui täbarad lood on ikka sinu masinaga, viidates hirmuvara skannimistulemustele. Alternatiivina soovitavad vaadata arvuti veateadete logisid ning väidavad, et need näitavad samuti pahavara olemasolu.

Pettur jätkab kirjeldamist, kuidas ta teeb sinu masina nüüd puhtaks, muidugi teatud summa eest. Tegelikult eemaldab ta hoopis enda alla laetud hirmuvara. Petturid üritavad saada sinult kohest makset nt Paypal’i kasutades, varastades nii sinu krediitkaardi andmed, sest jälgivad kaughaldustarkvara vahendusel hoolikalt makse tegemist. Sellega jätab pettur mulje, et ta on justkui sangar, kes sind aitab.

Isikuandmete pettus

Teine, levinum ja mitte nii tehniline pettus on petturi palve parooli muutmiseks minna petturi soovitatud lehele. Pettur räägib, et see on Microsofti standardprotseduur nakatunud kasutajate andmete lekke ärahoidmiseks. Juhime tähelepanu, et oma paroole ei tohi kunagi kolmanda osapoole lehekülgedele sisestada, ning kasutajatugi ei viita kunagi lingile, mis asub teises domeenis.

Loo moraal: tasuta lõunaid pole olemas.

Petturid, kes kõne teevad, pole alati teadlikud, mis eesmärgil nad sinu arvutisse tarkvara installivad. Nad on tavalised „üheksast-viieni“ töötajad, kes lasevad kui lindilt üht sama teksti ja installivad tarkvara, mis on neile ette antud. Tõeline pahalane on see, kes kõnekeskuse teenust sisse ostab. Oluline on mõista pettuse tagamaid ja osata selles olukorras käituda.

Kuidas käituda, kui petis sulle helistab?

  1. Kõne tehakse inglise keeles, alustades sõnadega:

„Hi, I’m calling from Microsoft Support” – „Tere, helistan teile Microsofti kasutajatoest!“.

Nüüd tuleks kõne kohe katkestada!

Meenutame, et Microsoft ei helista, kui Sa pole nendega eelnevalt kontakti võtnud.

  1. Teavita oma IT-tugiisikut toimunust, koos järgmiste detailidega:
  • Kõne algusaeg
  • Mis numbrilt helistati?
  • Mis numbrile helistati? (kas isiklik või töönumber?)
  • Kui Sa ei jõudnud kõnet kohe katkestada, siis ka: millisele netiaadressile (URL) sind suunati.

Kui sa ei pannud telefoni hargile ja tegid koostööd petturiga, siis teavita toimunust KOHE oma IT-osakonda või CERT-EE-d (aadressil cert@cert.ee), lisa eelnevalt mainitud detailid. Lisaks sellele kirjelda protsessi, mida pettur sinu masinas tegi, kui sul oli võimalik seda jälgida.

  1. Juhul, kui tegid makse, tühista see kontakteerudes oma pangaga.
  1. Vaheta paroolid, mis võisid ründe käigus lekkida.
  1. Käivita masinas viirustõrjeprogramm.
  1. Eemalda arvuti võrgust, kuniks antiviirus teeb oma tööd.