Tag Archives: Chrome

Kroomitud teras

Autor: Anto Veldre, RIA analüütik

Selle suve lõpp saab olema äkiline – juhtub see, mida oleme juba pea kaks aastat vastutuult ennustanud: et ühel heal päeval keerabki Google sirviku Chrome kruvid koomale ega lase ID-kaardiga e-teenusesse isikuid, kelle kaardile on sattunud iluvigased sertifikaadid.

Millenniumlaste põlvkonnale, kes üle ühe nühvliekraanitäie korraga läbi lugeda ei täi, ütleme seetõttu kohe ära – eID pruukimiseks netis leidub ometi ju ka muid sirvikuid peale Chrome’i!

Kas see teema mind üldse puudutab?

Esimene ja kõige tähtsam küsimus – kas uudis puudutab kuidagi just mind? Küsimus on oluline, sest sertifikaadiuuenduse eelmine teavituslaine tõi meie telefonide otsa 70-aastased prouad, kes kartsid, et nende ID-kaart olla ehk tagaselja kehtetuks tunnistatud. Ei midagi säärast! Füüsiline ID-kaart ja elamisloakaart kehtivad isikut tõendava dokumendina kenasti edasi, mõningased seiklused puudutavad üksnes kaardi kasutamist Internetis.

Lakmusküsimus: kas Sina tarvitad oma ID-kaarti Internetis mõnesse e-teenusesse sisenemiseks? Viisil, et internetisirvik (brauser) küsib Sinu käest PIN1 või PIN2 koode? Kui JAH, vaid siis loe edasi, igal muul juhul mine ja naudi kena hilissuve, kuniks säärane veel kestab!

Aga … ma ju kasutan ID-kaarti elektrooniliselt! Pistan seda lugerisse Prismas, Apollos ja Olerexis? Tõepoolest, elektrooniliselt küll, aga PIN-koode seal üldjuhul ei nõuta ja sirvikust Chrome pole kassaterminalis lõhnagi, ehk siis – endiselt mine ja naudi vananaistesuve!

Tallinna Deed vs Chrome 61

Kord kodulinn Tallinnat pidi ringi jalutades leidsin liiklusmärgi aluse koos kivisse valatud kirjaveaga:

Pilt: http://tallinncity.postimees.ee/1262796/dalentide-linn-dallinna-deed

Raske tagantjärele oletada, kuidas säärane valuaps läbi lipsas, kuid üks on selge – liiklusmärki hoiab vigase kirjaga post püsti täpselt sama turvaliselt kui mistahes muu kirjaga post.

Oleme varem pikalt kirjeldanud (siin ja siin), kuidas nn negatiivse mooduli viga üldse tekkis, kuid üldiselt on tegemist samalaadi veaga, kui “Tallinna Deed”.

Igatahes on nüüd asjalood sedakaugel, et 5. septembrist 2017 laaditakse sirviku Chrome kasutajatele arvutisse uusversioon numbriga 61. Millega seoses, kui kasutaja isikusertifikaadid on iluvigadega nr 532048 ja/või 534766, siis paneb Chrome oma karvase käe vahele ning väljastab tehniliselt täpse, kuid sisult täiesti mõttetu veateate: „ERR_SSL_CLIENT_AUTH_CERT_NO_PRIVATE_KEY“. Enamike kasutajate jaoks on see hiina keel, sama edukalt võiks öelda: Böö!

Ah jah – keegi pole vigase sertifikaadiga karistanud just Sind isiklikult. Enne oktoobrit 2015 toodetud kaardid vastasid kenasti tollasele arusaamale kvaliteedist. Tõlgendus, nagu ka Google’i firma hinnangud, on muutunud normaalse arengu käigus. Alates oktoobrist 2015 väljastatud kaardid on igati korras ka tänase tõlgenduse kohaselt. Seejuures ei saa me välistada, et mõne aasta pärast leitakse puudujääke või arenguvõimalusi tänastelgi kaartidel…

Mis saab edasi?

Kuidas täpselt ja mis ulatuses uuendamata sertifikaatide teema Sind puudutab? Kuna Chrome’i turuosa sirvikute seas on suurusjärgus 70% ja ülalnimetatud kahest bugist jätkuvalt puudutatud kaartide kogus on umbes 270 000, siis päris paljudel inimestel tasuks siinkohal süveneda. Sest nüüd võib Sul tekkida väga konkreetne mure.

KUI Sinu isikusertifikaatides esineb mainitud viga NING Sa üritad pärast 5. septembrit 2017 Chrome’i uue sirvikuga (v61) mõnda e-teenusesse siseneda (mis nõuab PIN1), SIIS ajab uus Chrome sõrad vastu. Sa ei saa siis enam oma ID-kaardiga siseneda ei netipanka, eKooli, eesti.ee portaali ja kes kõik teab, kuhu veel. Küll aga on tehtud poliitiline otsus, et e-hääletamine sügisestel KOV valimistel on igal juhul võimalik (ja liiatigi veel turvaline ka).

Hetkel käibel olevad ID-kaardid (elamisloakaardid, digi-ID ja e-residendi kaardid) jagunevad kolme suurde kategooriasse, mis on pildil tähistatud värvidega: punane, sinine ja roheline.

Tuleb vaadata oma kaardi väljastamise kuupäeva (trükitud kaardi tagaküljele) ning selle alusel liigitada oma kaart ühte järgnevast kolmest grupist.

I – PUNANE – kaart on väljastatud enne oktoobrit 2014. Oluline on teada, milline iganes on Sinu olukord, kaardi endaga tegelemiseks on praegu juba hilja (mäletad ju, neid sai uuendada vaid 1. juulini 2017). Sinu valik – kas lähed võtad oma raha eest PPAst uue kaardi, sinna lisaks (kui veel pole) ka m-ID VÕI hakkad 5. septembrist Chrome’i asemel mingit muud sirvikut kasutama oma lemmikutesse e-teenustesse sisenemiseks. Muide, e-residentidele nii ammu veel kaarte ei väljastatud.

II – SININE – Sinu kaart on väljastatud vahemikus oktoober 2014 kuni oktoober 2015.  Erinevus PUNASE grupi sertifikaatidest – Sa saad endiselt sertifikaate uuendada. Selleks ava ID-kaardi haldusvahend ja vajuta nupule “Uuenda” (sertifikaate). Kui midagi ei juhtunud, siis kas polnudki vaja uuendada (kõik oli niigi korras või Sa läbisid uuenduse juba varem) või siis oli tegu mõne muu kaarditüübiga. Seega usalda ID-kaardi haldusvahendit – kui uuendamist oli vaja, siis see sooritatakse. Kuidas üle neti uuendamine täpselt käib, sellest loe siit (ja vaata juurde YouTube’ist õppevideot).

III – ROHELINE – Kui aga Sinu kaardil ilutseb väljastuskuupäevana oktoober 2015 või hilisem, siis on sertifikaatidega korras ning Sa ei pea mitte midagi tegema. Kui Sul sellegipoolest miski ei tööta, siis probleem võib mõnikord asuda ka ekraani ja tooli vahel, või väga harvadel juhtudel siiski ka konkreetses e-teenuses.

Allikas: http://knowyourmeme.com/memes/pebkac

Neile, kes armastavad pedantseid juhiseid, olgu siinkohal ära toodud ka otsuse tegemise voodiagramm:

Numeroloogia

Aktiivseid kaarte on eID ökosüsteemis hetkel arvel 1 294 653. Juuli lõpu seisuga leidus kaarte, mida oli viimase 12 kuu jooksul vähemalt ühel korral elektrooniliselt kasutatud, kokku 695 799.

Numbrid on esitatud seisuga 2017-07-01.

“A”-tüüpi kaarte ehk siis enne 2014-10-14 väljastatuid, jäeti kasutajate poolt lõpptähtajaks 2017-07-01 uuendamata 409 947. Selles koguses omakorda esineb Google Chrome’i v61 mõttes kriitilisi sertifikaadivigu 116 499 kaardil, millest vaid osa on kunagigi olnud elektroonilises kasutuses. Seega: reaalselt Chrome’iga kaklema hakkavate isikute arv on veel oluliselt väiksem. Oma “A”-tüüpi kaarte uuendati kokku 240 823 juhul, mistõttu saab öelda, et enamik tegelikest kasutajatest tegid ikkagi uuenduse ära. Muide: “A”-tüüpi kaardid aeguvad tempos ~20 000 kaarti igas kuus.

Edasi, “B”-tüüpi kaarte ehk siis neid, mida hakati väljastama pärast 2014-10-14, oli seisuga 2017-07-01 uuendamata jäetud 278 685, neist Google Chrome’i mõistes “iluvigadega” on 155 226, sh kaardid, mida pole eales e-kasutatud ega pigem hakatagi. “B”-tüüpi kaarte kauguuendati 54 015 juhul ning neid saab jätkuvalt uuendada.

Pisut teise nurga alt vaadates – kahe kaarditüübi peale kokku leidus (2017-07-01 seisuga) käibes 271 725 kaarti, mille üks või isegi mõlemad sertifikaadid Google Chrome’i v61-le ei meeldi (ning ilmneks see ikka vaid juhul, kui kaardiomanik tahab või tahaks selle sirviku kaudu mõnd internetiteenust pruukida).

  • Neist 116 499 juhtu jäävadki nurka konutama ja ravi puudub (kaarditüüp “A”, joonisel punased) sest kui isik enne 2017-07-01 oma sertifikaate ära ei uuendanud, siis pärast seda kuupäeva ta enam ei saagi, isegi mitte PPA teeninduspunktides. Eks need kaardid olegi varsti aegumas, nii et aitab PPAst uue kaardi tellimine ning mobiil-ID kasutuselevõtt.
  • Seevastu 155 226 kaardi puhul (kaarditüüp “B”, joonisel sinised) saab sertifikaate kenasti kauguuendada, pärast mida suudavad nad kenasti teha koostööd ka uue Chrome’iga. Lihtsalt uuendustoiming tuleb läbi teha.

Kokkuvõttes – nimetatud on MAKSIMAALSED arvud, mis ei arvesta tegelikku internetikasutust. Mingi osa inimesi pole oma ID-kaarti eales Internetis kasutanud, paraku puuduvad e-kasutuse kohta ka täpsemad andmed. Mõjutatud inimeste arv on seega oluliselt väiksem kui ülalnimetatud numbrid.

Kronoloogia

See peatükk on tehnikutele. Tavakasutajale võib nii detailirikas käsitlus jääda keeruliseks [Oluliselt täpsustatud 2017-09-01].

Praeguse Chrome’i juhtumiga on otseselt või kaudselt seotud järgmised tehnilised sündmused:

Teisisõnu – mida lugeda täiesti korras sertifikaadiks? Tänase tõlgenduse puhul on selleks pigem oktoobrist 2015 väljastatud sertifikaadid. Siiski ei saa päris välistada, et tulevikus tunnistatakse uuendamist vajavateks ka SHA-1 põhise vahesertifikaadiga (EstEID2011) tembeldatud isikusertifikaadid, millist teemat oleme varem käsitlenud siin. Mainitud asjaolu valguses saame öelda, et märtsist 2016 väljastatud sertifikaatidel pole teada ühtki, ka kõige pisemat teoreetilist probleemi.

Kaardipõlvkondade vahetus ei leidnud aset korraga, vaid järk-järgult. ID-kaardid läksid uuele platvormile üle esimesena – 16. oktoobril 2014. Digi-ID ja e-residendikaardid alustasid uue põlvkonnaga 01. detsembril. Ning lõpuks, 19. detsembril 2014 viidi kaardiplatvormile “B” üle ka elamisloakaardid.

 

Urinad ja jorinad

Q1 Miks minu kaarti garantiikorras välja ei vahetata?

A1 Sest tegemist pole tootmispraagiga, vaid välise olukorra muutusega. Sertifikaadid, mis varem olid täiesti asjalikud, omandasid globaalse turvaolukorra arengute ja suurfirmade valitud poliitika tõttu mõnevõrra teistsuguse turvahinnangu. OpenSSL vabavarapaketiga seonduvaid riske polnud võimalik ei ette näha ega salakavalate lepingutega katta.

Q2 Miks mulle varem teada ei antud?

A1 Tegelikkus on vastupidine – anti teada küll! Juba kaks aastat on nii siinses blogis – 1 –  2 – 3 – kui RIA kodulehe uudistes, lisaks avalikus meedias pidevalt räägitud vajadusest sertifikaate uuendada. Tegime kõik, mis meie võimuses, et inimesi uuendama suunata. Isegi YouTube’i õppevideod tellisime kolmes keeles.

Q3 No mul see ID-kaardi värk ikka ei tööta. On ikka niru tarkvara!

A3 Eesti ID-kaart ja kogu selle ökosüsteem on üks eesrindlikumaid terves maailmas! Võttes arvesse eelarve suurust ja kogu eID ökosüsteemi keerukust, on tegemist päris korraliku tootega. PEBKAC!

Kui Sinu probleem püsib, siis tuleb pöörduda IT-spetsialisti poole. Abi võib saada ka ID-kaardi tarkvara väga põhjalikest installijuhenditest siinsamas blogis – eraldi Macile, Linuxile ning loomulikult Windowsile.

Paraku pole Eesti-spetsiifilisel tarkvaral miljardeid kasutajaid nagu Gmail’il või Facebook’il, mistõttu mõni viga ehk ongi alles avastamata. Seega – palun rõõmusta meid ja ülejäänud kasutajaid ning anna oma muredest teada… näiteks abiliinil 1777.

Q4 Ma pole oma ID-kaardi tarkvara juba palju aastaid (3..4) kasutanud ja nüüd küll enam ei õnnestu tarkvara uuendada.

A4 Nii pikk paus on teadaolevalt probleemiks tõesti (Win, Linux) ja võib muuta ümberinstalli tavatult keeruliseks. Vajadusel pöördu IT-spetsialisti poole.

Kõik pole kuld, mis seinal hiilgab

Autor: CERT-EE

“Vasta sellele lihtsalt küsimusele ja võid võita ümbermaailmareisi!”, “Tulenevalt süsteemiveast on meil tekkinud XXX arv tasuta pileteid, tegutse kohe!”, “Facebook muutub alates (suvaline kuupäev ja aasta) tasuliseks. Sul on jäänud ainult XXX sekundit, et tasuta konto säilitada!”, “OMG! Ma ei uskunud sinust seda!” ja kes meist ei tahaks teenida sama palju kui “miljonärist ema Eestist, kes teenib selle salajase rakendusega rohkem, kui ta jõuab kulutada!”

Libaloterii, mille eesmärk on tihti klikisööt või kasutajate tasulise sõnumiteenusega liitmine. Eriti kriitiliselt tuleks suhtuda ka loterii sisusse, sest loterii toimumise hetkel oli kunagine rahvuslik lennufirma Estonian Air juba tegevuse lõpetanud ja asendunud Nordicaga.

10 jälgijaga BestBuy ja Instagram on ühinenud, et kõikidele, kes tinyurl.com lingile vajutavad, tasuta kinkekaarte pakkuda.

Staažikamate sotsiaalmeediakasutajate jaoks pole võõras ükski ülalloetud hüüdlausetest. Mõnevõrra kummaline on neid nüüd ka eesti keeles lugeda. Internetis levivad pettused sisenevad meie igapäevaellu selsamal päeval, mil soetame omale nutiseadme või kui tehnik meie koduse internetiühenduse “tööle paneb”.

90ndatel ja 2000ndate esimeses pooles levisid pigem vähemtehnilised, finantskasu lõikavad petuskeemid, mis rõhusid inimeste kaastundele ja südamlikkusele. Viimase 10 aasta jooksul on aga võtmesõnana lisandunud pahavara. “Facebookis liigub viirus!” või “Kui sa saad mult sellise asja, siis see polnud mina, see on viirus!” [Märkus: sõna “viirus” tähistab pigem paljunemise ja leviku võimet, mida enamikul pahavaral pole. Pahavara, mis suudab ise arvutist arvutisse liikuda, kannab aga nime uss (worm).]  Ent meeles tuleb pidada – pahavara vajab käivitumiseks ja etteöeldud toimingute teostamiseks kasutajapoolset tegevust: enamasti tuleb kasutajal teha üks klahvilevajutus, kas allalaadimise kinnituseks (download), käivitamiseks (run) või paigaldamiseks (install). Küsimus on nüüd vaid selles, missuguse petujutu abil lollitada kasutaja seda vajalikku klikki tegema.

Internetipettuste eesmärk on tänapäeval nii raha teenida kui ka kasutaja (sotsiaalmeedia)konto või arvuti ja/või nutitelefon eri motiividel üle võtta.  Toimuda saab see näiteks e-kirja, sotsiaalmeedia, veebilehtede või jututubade kaudu – takistuseks üksainus klikk.

Klikisööt

Kas tasuta autot tahad? Aga tasuta lennupiletit? Või kõigest telefoni? Laikide farmimine pole kuhugi kadunud! Internetipettuse omaette liigiks on nn klikisööt, mille eesmärk on saada veebilehele võimalikult palju klikke (klõpsutamisi), et reklaamiga kasumit teenida. Klikipettus põhineb eelkõige kõmutekitavatel pealkirjadel või pilkupüüdvatel pisipiltidel, mis uudishimulikku kasutajat neil vajutama kutsuvad. Miks selliseid lehti üldse tehakse ja kellele neid laike seal vaja on? Selleks, et vastav leht hiljem maha müüa: populaarsemad ja suurema klikkide arvuga lehed kuvatakse enamasti otsingumootorites eespool.

Mercedese loosimine.

Nii ilus auto! Ja lausa lips peal! Statistiliselt on märkimisväärne, et võltskampaaniate käigus väljaloositavatele asjadele pannakse kaunistus peale. Eesmärk on panna kasutaja uskuma, et tegemist ongi päriselt kingitusega.

Kui Samsung Galaxy S4 leht juba tasuta iPad minisid promob, siis see peab tõsi olema.

Kuidas teha vahet?

  • Lihtne matemaatika aitab alati! Võltspakkumistes lubatakse tavaliselt ära kinkida sadu või tuhandeid kallihinnalisi tooteid. Juhul, kui tegemist oleks tegeliku kampaaniaga, kaasneks ettevõttele sellega suur majanduslik kahju. (Apple iPad Mini jaemüügihind jääb 499–659€ vahele, Mercedes Benz E63 jaemüügihind uuena on suurusjärgus 90 000€). Samuti tuleks tähele panna, et tegelike loosimiste puhul jagatakse väikeses koguses (kallihinnalisi) tooteid ning mitte iga loos ei võida!
  • Absurdsus – “Anname ära X suur arv tooteid, sest nende pakend on kahjustatud ja seda ei saa enam müüa”. Kui mõelda nüüd natuke müügiosakonna peale ja teha mõned lihtsad arvutused, siis selgub, et mõistlik on toode taaspakendada ja mitmesaja / mitmetuhande euro eest maha müüa. Ka kahjustatud pakendi tõttu hindade langetamine 5–10% võrra on kasulikum kui mitmekümne tuhande või isegi mitmesaja tuhande väärtuses tooteid avatud kile tõttu ära anda. Kerge huumoriga peaks suhtuma kampaaniatesse, kus Samsung jagab konkurendi, näiteks Apple’i tooteid. Varasematel aastatel tundis petuskeeme kergemini ära – algklassitasemel grammatika ja kirjaviisi järgi. Praegusel ajal on aga arenenud nii tõlkeprogrammid kui ka küberkurjategijad, kes mõnikord kasutavad usutavuse saavutamiseks ka tõlkebüroode teenuseid. Tuleks siiski meeles pidada, et suurettevõtted väärtustavad täiuslikku kommunikatsiooni, see toob neile rohkem kasutajaid (=kasumit), samas kui grammatika- ja loogikavead viiksid maine alla.
  • Tingimused? Võltsloosimiste puhul on ettevõtte ja/või loositava auhinna taustainfo üsna puudulik, samuti puudub konkreetsem info, miks loosimist korraldatakse (kas on tegu koolilõpu-, jaanipäeva- või jõululoosiga). Võltskampaaniate puhul jäetakse sageli täpsustamata, et millal loosimine üldse toimub, mis on osalemistingimused, kuidas valitakse võitjai(d) ning kuidas õnnelikega ühendust võetakse. Hasartmängudega seotud piirangute tõttu peab ettevõtja avaldama loosimiste ametlikud tingimused, aga ka korraldaja esindaja kontaktinfo, kelle poole küsimuste korral pöörduda. Võltsloosimiste puhul kuulutus ehk isegi mainib inimest, kes on asutusega seostatav ning keda legitiimsuse tõstmiseks mainitakse, kuid ametlikke reegleid ja kontaktinfot võltsloosimiste puhul ei leia.
  • Liiga uued leheküljed. Suurem osa tänapäeva sotsiaalmeediakanalitest on toiminud juba aastaid ning kõik enesest lugupidavad ettevõtted on seal ka juba aastaid esindatud. Näiteks leia Facebookis üles “Riigi Infosüsteemi Amet” ning vaata asutuse nime taga olevat sinist linnukesega ringikest. Sotsiaalmeediateenuse pakkuja kinnitab verifitseerimismärgisega, et kontoomaniku taust on üle kontrollitud ning leitud, et leht tõepoolest kuulub isikule või asutusele, kellena klient end sotsiaalmeedias esitleb.

Ekraanitõmmis Riigi Infosüsteemi Ameti Facebooki lehelt.

Veelkord Mercedese ja Samsung Galaxy S4 lehti vaadates on nüüdseks päris ilmne, et kumbki neist ei ole legitiimne ega kuulu tegelikult asutusele. Lehel allapoole kerides ilmneb, et leht on loodud alles hiljuti, kas nädal, päev või vahel vaid mõni tund varem.

Postitused minu profiililt

Google Chrome’i veebilehitsejale on saadaval laiendus “YouTube™ Ex”, mille abil aga pole raske genereerida youtube’i linkidega sarnanevaid FB postitusi (milles pole midagi ebatavalist). Kui nüüd kasutaja klikib mõnel videol, mille kirjeldus tüüpiliselt sisaldab vaid sõna “Video”,  suunab veebilehitseja ta ebaturvalisele lehele, kus mainitud laiendus sundpaigaldatakse. Sirviku väiksema turvataseme korral suudab see laiendus omastada ka Su Facebooki sisselogimisinfo ning hakata Sinu nimel postitusi tegema (eesmärgiga võita Sinu sõprade usaldus ning varastada ka nende sisselogimisinfo). Mõned samalaadsed veebilehitsejarakendused hakkavad kasutaja sõbralistile loopima linke, mis tuleva Sinu nimelt.

Võltspakkumised

IKEA svastika-laud

See IKEA svastika-kujulise laua müügikuulutuse reklaam on eriti peenelt disainitud, et uudishimulik kasutaja igal juhul lingile vajutaks. Enamasti suunatakse klõpsaja selliste skeemide puhul pahavara sisaldavatele linkidele, mille kaudu kas a) nakatatakse kasutaja arvuti või nutiseade pahavaraga või b) varastatakse kasutaja andmed (kas siis sisselogimisinfo või finantsinfo).

Vahel ei pea üldse kaugelt otsima ja 1000-kroonine A&O kaupluseketi kinkekaart tuleb lausa Facebooki kaudu kätte.

Võltsvideod

USAs leiti kaks väikest humanoidi.

Nagu võltspakkumiste puhul, nii ka võltsvideotel klõpsajad suunatakse pahavara sisaldavatele linkidele – eesmärk on nakatada seade pahavaraga või varastada kasutaja finantsinfo. Tihti valitakse video pealkirjaks, kirjelduseks või kuvatavaks pildiks midagi, mida uudishimulik kasutaja juba nii lihtsalt tähelepanuta ei jäta.

Vaadake kõik mu pilti!

Vahel võib silma jääda, et sõbralisti üks või teine liige on millegipärast sind enda pildil märkinud (mõnikord võib olla tehtud lausa video) või kirjutab mõni sõber ja soovitab parooli vahetada, sest oled väidetavalt ise ta kusagil märgistanud (tag‘i lisanud). Erinevalt teistest petuskeemidest toimib see skeem robotvõrgu sarnaselt ning selle eesmärk on varastada kasutajainfot. Lisaks kasutaja arvuti aeglasemaks muutumisele, võib kasutaja ka oma ajajoonel sellise trendi levimist täheldada. Meeles tuleks pidada, et selliste skeemide puhul on sotsiaalmeedia tavakasutajad teadlikumad ning teadvustavad ise, et tegemist on pahavara levitamisega. Küll aga ohustavad sellised skeemid vanemaid ja vähem turvateadlikke kasutajaid. Üks viis oma sõbralisti kaitsta on lülitada sisse iga märkimise eraldi kinnitamine, mis aitab vähendada pahavara levimist sõbralisti liikmetele.

Kas sa endast seda pilti temaga nägid??? – Inimeste üks suurimaid sotsiaalmeediaga seotud hirme on leida endast piinlikke pilte.

Bikiinipildid saavad eriti palju klikke.

Facebooki uued võimalused

Facebook, nagu ka paljud teised lehed ja keskkonnad, otsib aeg-ajalt beetatestijaid ja vabatahtlikke, et testida luusi võimalusi ja koguda infot uuenduste otstarbekuse ja äratasuvuse kohta. Ajaloost on teada, et kunagi ammu-ammu sai Facebook täielikult uue näo. Paljud kasutajad igatsevad selliseid muutusi kujunduses ka täna. Petturid kasutavad seda igatsust ettekäändena – näiteks lubatakse testida mõnda uut rakendust, funktsiooni, uut vaadet või naasmist vanale kujundusele.

Kes meist salamisi seda nuppu ei sooviks.

Lõpuks ometi pakub Facebook ka muud kujundust kui see tüütu sinine!

Piltidel pakutakse võimalust vaid loetud sekundiga kasutada edaspidi “Dislike” nuppu ja muuta lõpuks ometi oma Facebooki väljanägemist. Lubatud funktsioone kasutaja tegelikult nautida ei saagi. Küll aga avastab ohver, et pärast kolmanda osapoole pahatahtliku veebilehe külastamist kuvab nende veebilehitseja vahepeal mingeid kahtlaseid asju, arvuti on muutunud aeglasemaks ning sõbrad ja grupiliikmed kurdavad, et Sinult tulevad nüüd mingid imelikud postitused. Selle skeemi puhul kogub pahavara lisaks veel ka kasutajainfot, mille abil nakatada suuremat kasutajaskonda.

Usaldusväärne allikas

Usaldusväärse arvamusliidri kaasamine mõjub alati. Kui juba BBCWorld on just seda dieeti proovinud, siis mõjub see kindlasti:

Lõpuks ometi võtab ka BBC World oma kaaluprobleemi tõsiselt.

Kõik kaalulangetamise huvilised, kes soovivad dieedi kohta rohkem teada saada, peavad arvestama kahe asjaoluga. Esiteks pole sellises postituses näha, kuhu leheküljele see link lõpuks välja viib. Teiseks ei tea kunagi, mis seal lehel ees võib oodata. Tegelikult tuleks sõbrale, kes väidetavalt seda dieeti pidas, hoopis teada anda, et on viimane aeg oma ülevõetud kontot taastama asuda!

“Tahad teada, kes Sinu profiili vaatab?”

Tuletame meelde üht kunagist toredat igapäevakaaslast MSN Messengeri. Seal saatsid sõbrad mõnikord linke, kuhu infot sisestades ja sealsete kasutustingimustega nõustudes oli Sul võimalik näha, kes Su kasutajakonto on blokeerinud. Järjekordne näide sellest, kuidas uudishimu ajab klikkima. Kui MSN Messengeri puhul eelkõige kasutaja ise jättis kasutustingimused lugemata, siis tänapäeval asi enam nii roosiline pole – infokonksu kasutab nüüd pahavara. Tihtilugu on mängus veebilehitseja pahatahtlik laiendus või kahtlane nutiäpp, mille kaudu saadakse kätte kasutaja info ning asutakse tema nimel pahatahtlikku linki või viidet rakendusele edasi jagama.

Vaata, kes Sind iga päev vaadanud on!

RayBan

RayBani päikeseprillidega pildid, kus punasega on toodud uus ja vana hind, liiguvad lainetena ringi juba aastaid.

RayBani päikeseprillid vaid $24.88!

Oleme kõik näinud mõnda müügilehte, mis viib kasutaja välisele lingile. Seekord jäljendab väline link teenusepakkuja enda kodulehe või veebipoodi. Kaval! Lisaks rahakaotusele nakatub kasutaja arvuti pahavaraga. Selle skeemi halb iseärasus – see levib nakatunud arvutite ja mitteaktiivsete Facebooki-profiilide kaudu. Erinevalt ülalmainitud skeemidest levib see nii veebilehitseja laienduste kui ka nutitelefoni rakenduste kaudu, mis hakkavad Sinu profiili kasutades ülalnähtavaid postitusi tegema, unustamata neid kohandada vastavalt veebilehitsejale ja asukohariigile.

Teeni kodus miljoneid

“Eestist pärit miljonärist ema, kes teenib rohkem, kui ta kulutada jõuab”

Sarnaselt RayBani skeemile kuvatakse ka hõlptulupakkumisi vastavalt kasutaja asukohale ja vahel ka keelevalikule. Miks? Sest kui keegi saab rikkaks kusagil kaugel Ameerikas, siis vaevalt juhtub see minuga siin väikesel Eestimaal, näiteks Põlvas. Kuid ära muretse, küberkurjategijad mõtlevad kõigi peale ja kuvavad Sulle täpselt seda, mida Sa näha ja kuulda ihaldad. Kuid ka siin on motiivid erinevad. Osad kurjamid tahavad, et Sa neile mingi osa sissemaksuks teeksid (ja siis nad miskipärast haihtuvad), teisi huvitab Su kasutajainfo, kolmandad tahavad maagilise rakenduse kaudu saada ligipääsu Su telefonile, et seda ka teistega jagada. Neljandad tahavad Sind lihtsalt oma püramiidiskeemi liikmeks meelitada ja viiendad kõigest Su seadme pahavaraga nakatada.

Kodutöö-teemalised pettused on sama vanad kui Internet ise. Nüüd, kus kogu maailm on käe-jala ulatuses, ei pea Sa ju enam tavapärast töölkäimismudelit järgima ning saad lihtsa vaevaga teenida miljoneid ka kodust lahkumata. Või siiski mitte?

Kodus töötamise reklaame liigub kõikjal ja igas formaadis.

Mida siis teha?

Kõige kindlam kaitse oleks lõpetada mistahes sotsiaalmeedia kasutamine, kuid paljude jaoks on see tänapäeva maailmas juba vastuvõetamatu. Nii sotsiaalmeediat kui ka laiemalt kogu internetti kasutades tuleks meeles pidada järgmised kuldsed reeglid:

  • Vaata, kuhu Sa vajutad!
  • Usalda, aga kontrolli!
  • Sa ei näe, mis lühendatud URL-teenuse (tinyurl/ goo.gl jms) taga tegelikult on ning mida Sulle sealt tegelikult pakutakse!

Kuidas leida üles pahatahtlikud rakendused Facebookist ja Google Chrome’ist?

Kui sõbrad kurdavad, et Su Facebooki kaudu tulevad neile ebatavalise sisuga sõnumid või on nad märgistatud (tavaliselt mitukümmend inimest korraga) Sinu seinal olevatel Facebookist välja suunavatel videodel või fotodel, siis:

  1. esimese asjana vaheta ära Facebookis kasutusel olev parool,
  2. aktiveeri kaheastmeline autentimine,
  3. vaata üle, ega Sa pole kogemata paigaldanud pahatahtlikku rakendust omale Facebooki või veebilehitsejasse.

Kontrollimine Facebookis

Facebooki lisatud rakendusi saad kontrollida valides „Seaded“ ja seejärel „Rakendused ja veebilehed.“ Aktiivsete rakenduste all kuvatavad rakendused on sellised, mis on kas Facebooki-siseselt aktiivselt kasutusel või millesse sisselogimiseks oled kasutanud oma Facebooki kontot.

Rakenduste ja veebilehtede eemaldamiseks tuleb teha aktiivseks rakenduse nime kõrval olev kast ning valida „Eemalda.“

Tekstid ekraanipildil: Rakendused ja veebilehed. Active (2). Data Access Allowed /.../ Active Apps and Websites

Ekraanipilt Facebooki seadete lehelt

Lisaks on võimalik tagasiulatuvalt vaadata nii aegunud kui eemaldatud rakendusi. Aegunud rakendused tasub kindlasti üle vaadata, sest selles sektsioonis kuvatakse need rakendused, millesse Sa pole kaua Facebookiga sisse loginud. Need rakendused võivad endiselt Su andmetele ligi pääseda, sest oled neile kunagi ligipääsu lubanud.

Tekstid ekraanipildil: Rakendused ja veebilehed. Eemaldatud (12) Removed Apps and Websites.

Ekraanipilt Facebooki seadete lehelt

Pärast Facebooki lisatud rakenduste ülevaatamist võib turvalisuse huvides üle vaadata ka veebilehitsejasse lisatud rakendused.

Kui Sa oma seinal tehtud postitusi ise ei näe, kuid Su tuttavad on neist Sulle teada andnud, kontrolli Facebooki tegevuslogi (selle leiab samast menüüst, kus “Seaded”). Sealt saad ka tehtud postitused eemaldada.

Kontrollimine veebilehitsejas Google Chrome

Google Chrome’i lisatud rakendusi saab kontrollida, kui avad Settings – More Tools – Extensions (Seaded – Rohkem seadeid – Rakendused).

Menüüst on valitud "More Tools" ning sellelt avanenud lisaaknast "Extensions"

Ekraanipilt Google Chrome’i seadete menüüst

Kui leiad veebilehitsejasse lisatud rakenduste hulgast tundmatuid rakendusi, tuleks need kohe eemaldada. Selleks vali „Remove“. Kui Sa pole kindel, mis rakendusega on tegu, vali kontrollimiseks „Details“.

Extensions lehel on rakenduste nimekiri . Iga rakenduse juures on ikoon ning valikud "Details" ja "Remove".

Ekraanipilt Rakenduste nimekirjast veebilehitsejas Google Chrome

Kui Sul ei õnnestu kohe tundmatut rakendust eemaldada, kontrolli kõigepealt Chrome’i Task Manageri protsesse. Vali tundmatu rakenduse puhul “End task” ning seejärel eemalda tundmatu laiendus “Extentions” alt.

Google Chrome’i Task Manager

ID-kaardi tarkvara paigaldamisest

Autor: Anto Veldre, analüütik

Viis logo: Internet Explorer, Chrome, Firefox, Edge, Safari

Viie veebilehitseja logod, allikas: www.id.ee

Sirvikutest

ID-kaardiga koosvõimelisi sirvikuid (teise nimega brausereid) on neli, lisaks tuleb mainida üht (s)irvikut, mis vaatamata kõrgetele ootustele endiselt ID-kaardiga koostööd ei tee.

Firefox – Väga levinud ja suhteliselt vana vabavaraline sirvik. Kõlbab kasutada kõigil platvormidel. Võrreldes teiste peavoolusirvikutega on ehk kõige kergekaalulisem (low footprint). Linuxi puhul on Firefoxi lihtsaim tööle saada. On teadaolevaid puudusi – nuhib pisut ülearu (kuniks ise ära ei keela) ja vahel kuritarvitab mälu (abiks about:memory), mistõttu puhutine restart abiks (jah, restart – Z-põlvkond, kes te permanentselt 50 sirvikuakent korraga lahti hoiate). ID-kaardi kasutamiseks on vaja häälestada kaks allkirjastamise lisamoodulit (võrreldes Chrome’i üheainsaga). Koopiaõiguslikel põhjustel kasutatakse ka nimesid Mozilla või suisa Icewiesel.

Chrome – Suhteliselt laia jalajäljega barokkbrauser. Mees nagu orkester – kõlbab kasutada kõigil platvormidel. Tarvitab väga palju mälu ja tal on komme kõvaketas märkmeid täis kirjutada. Varastab privaatinfot ja üritab kasutajat pidevalt sisselogitud olekusse meelitada (siis saab rohkem infot). Samas annab kasutajale üht-teist head vastu ka. Chrome ei pruugi sobida vanadesse aeglastese arvutitesse, sest tahab ise ja üksi saada suurusjärgus 1 GB mälu. Koopiaõiguslikel põhjustel kasutatakse Linuxi all nime Chromium.

Internet Explorer (IE) – Paljusid avalikke veebistandardeid sihilikult eirav vananenud ese. Saadaval üksnes Microsofti operatsioonisüsteemides. Käivitamisel näib kiire, tegelikult aga lihtsalt kaval – laadib end varakult mällu valmis. Sirviku küüru otsas elavate BHO moodulite turvalisuse üle võib ilkuda, aga Microsofti puhul kaitseb opsüsteem oma kasutajat muul moel. Positiivset: selle toote nurgad on ammu maha lihvitud, töötab stabiilselt, netis on saada arvukalt juhendeid ja abi.

Edge – tuttuus sirvik, esineb vaid Windows 10s. Vaatamata kõigile lubadustele ja lootustele pole ID-kaardi jaoks seni pruugitav. Häkkerid tegelikult oskavad autentimist tööle panna küll, kuid allkirjastamist mitte. Põhjus – Microsoft pole seni tekitanud konksu, kuhu allkirjastamise lisamoodul saaks kinnituda. Vähemasti on Edge nii armas, et peamised veebisaidid, millega ta hakkama ei saa, suunatakse ühe teatava nimekirja abil IE kätte töötlemiseks. Viis, kuidas Edge seda teeb, on sama armas:

Tekst: "You've stumbled upon some vintage web tech. This website runs on older technology and will only work in Internet Explorer." Ja nupp kirjaga "Open with Internet Expolrer."

Allikas: kuvatõmmis

Safari – Kuulsusrikkale ajaloole vaatamata on see sirvik täna aktuaalne vaid MacOS Xi all, kus see on integreeritud põhibrauseriks.

Kindlasti oled märganud, et sirvikute puhul on inimeste maitse totaalselt erinev. Nagu ka filmi- ja raamatueelistused – igaühel on oma lemmik ja ratsionaalset selgitust valikule sageli ei leidu. Paljud inimesed hoiavad oma elu turvadomeene sirvikukaupa lahus – ehk siis ühe sirvikuga ajavad tööasju, teisega eraasju. Kuivõrd tänapäeval läheb iga brauser arendusvigade või uuenduste tõttu perioodiliselt katki, on kasulik hoida installeerituna ning ajakohasena mitut brauserit.

Ehk on huvitav teada, et ID-kaardi seisukohast eksisteerib veel terve seltskond mittesirvikuid, näiteks Opera, millel moodulite tugi puudus sedavõrd pikalt, et arendajad minetasid selle vastu huvi.

Operatsioonisüsteemidest

Kolm logo: Windows, Apple, Linux

Allikas: http://www.newgrounds.com/bbs/topic/199254

Operatsioonisüsteem (OS, opsüsteem) on standardtarkvara, mis istub rauakasti ja ülejäänud laiatarbetarkvara vahel. Selle ülesanne on tühjale Golemile elu sisse puhuda. Tänapäeva mure: uusi turvaauke tuleb peale sellise kiirusega, et keegi peab neid pidevalt lappima. Maksulise tarkvara puhul on lappijaks tootja, vaba tarkvara puhul mõni vabaseltskond või rohe-idu-ettevõte. Tekib ilmne kulumure – kui kaua jaksame vanu operatsioonisüsteeme hingamisaparaadi all hoida?

ID-kaart pole toetatud sugugi mitte kõigil maailma operatsioonisüsteemidel, vaid üksnes neil, millele RIA on jaksanud toe tellida. Seejuures tuleb kogu aeg hoolega peale passida, et mitte raisata raha gerontoloogiale. Rusikareegel: ID-kaardi tarkvara on saadaval peamiselt neile operatsioonisüsteemidele, mida ka tootja ise veel aktiivselt toetab.

Täpne loetelu operatsioonisüsteemidest, mida ID-kaart toetab, on saadaval lehel id.ee.

Android ega iOS täna veel ID-kaarti ei toeta (ka m-ID jääb tänase teema serva taha), ent ehk ilmub see tugi millalgi tulevikus (nn MOPP projekti raames). Windows XP ja Vista kohta võib öelda, et nende parim enne on ammu läbi – neid ei toetatata põhjusel, et nad on aegunud.

Satiiriline kontrollküsimus: miks ometi küll keegi ei nõua ID-kaardi tuge MS DOS versioonile 3.3 ja PDP-11 miniarvutile?

Edulugu

Siis ikkagi – kui keeruline on oma lemmik-operatsioonisüsteemile ID-kaardi tuge installida? Ütleme ausalt, keerukus ja saavutatav tulem oleneb vägagi operatsioonisüsteemist.

Microsoft Windowsiga ID-kaardi kasutajaid leidub sedapalju, et enamik pisivigu on ammu välja silutud (vigade väljatulek teatavasti eeldab suurt kasutajahulka ja pidevat tagasisidet). Tädi Maali suutis oma testimisega riivata vaid üht viga ja seegi langes pigem iseehitatud arvuti kui Microsofti või RIA kapsaaeda.

Microsoft Windowsi puhul on tädi Maalil siiski huvitav ettepanek – panna ID-kaardi tarkvara peale juba arvutifirmas, müügieelse ettevalmistuse käigus.

MacOS X kasutajaid on Eestis suhteliselt vähe, küll aga on nad teadlikud, nõudlikud ja häälekad ning annavad märgatud hädadest valju kisaga teada. Paraku ei saabu juhuslike ja süsteemsete murede ravi Apple’i firmast sugugi ergult. MacOS Xi eri probleeme kiipkaartide käsitlemisel on oma blogis värvikalt kirjeldanud Ludovik Rousseau (eriti tasub lugeda aastate 2014/2015 artikleid – siis tekkisid Yosemite & El Capitan). RIA ja SK on kinnise arhitektuuriga süsteemi pisihädasid ravides üksjagu võimelnud, aga lõplikku (töö)kindlust pole tänagi.

Ubuntu Linuxi kasutajate elu on kõige keerulisem. Kuigi vahel unistatakse meil lootusrikkalt nn rahvaLinuxist (Estobuntu etc), selgitas tädi Maali vahetu testimise käigus üheselt välja, et lihtinimesele on Linuxi puhul jalutamiseks jäetud vaid üks ülikitsas rada – kõige viimane OS version koos ID-kaardi tarkvara kõige viimase versiooniga. Ehk läheb käima, aga ehk ei lähe ka.

Tädi Maali test

Kokkuvõte tädi Maali tehtud testimisest:

Kommentaarid tabelile:

  • Halliga on tähistatud kombinatsioonid, mida Tädi Maali ei testinud (kas ilmvõimatuse või ajapuuduse tõttu).
  • ID-kaardiga otse suhtlev tarkvara, s.o haldusvahend ja DigiDoc3, osutus väga töökindlaks igal platvormil. Korduva ning kuritahtliku vaevanägemise järel õnnestus ID-kaardi haldusvahend kurja pilgu abil pangestada vaid ühel Ubuntul ja ühel isevalmistatud Windows 7 aparaadil:

    Tekst: "The application ID-card Utility has closed unexpectedly."

    Allikas: kuvatõmmis

  • Ubuntu versioone 14.10 ja 15.04 ID-kaart ei toeta. Tundub, et põhjusega. Linuxi nähtused on sedavõrd spetsiifilised, et neid käsitleme eraldi, nohikusektsioonis.

Juhised

Allpool on viited blogiartiklitele, mis kirjeldavad, kuidas eri platvormidel ID-kaardi tarkvara õigesti paigaldada, viisil, et netibrauseris töötaksid nii autentimine kui allkirjastamine.

Universaalne töövoog ID-kaardi tarkvara installimisel mistahes (toetatud) platvormile peaks välja nägema selline:

Autor: Anto Veldre

Iga raja läbimiseks tuleb teha terve hulk alltegevusi, need paistavad välja mõnevõrra keerukamalt ülddiagrammilt:

ID-kaardi paigaldamise töövoo diagramm. Allikas: tädi Maali onupoja tädimehe lapselaps, analüütik Anto

Parandus [2017-10-13]: veebileht sk.ee/tervitus pole enam käigus, esmatestimiseks logi sisse riigiportaali eesti.ee.

Operatsioonisüsteemipõhiste juhiste kõrval võiks kinni pidada sellisest raamtegevuskavast:

1. Veendu, et arvuti kogu tarkvara on uuendatud ja uusim. Pärast seda tee arvutile kindlasti rebuut (ära küsi MIKS – arendajad on tarkvara luues karmareeglite vastu eksinud sedavõrd korduvalt – lihtsalt tee!).

Tekst: "Wou need to restart your computer for the changes to take effect.

Allikas: kuvatõmmis

2. Paigalda oma arvutisse kõik need sirvikud, mida Sa hiljem tahad koos ID-kaardiga pruukima hakata. Miks kohe praegu? Sest kui sirvikud on arvutis juba olemas, siis vähemasti Windowsis on ID-kaardi installeril võime osa tööd Sinu eest ära teha – pluginad võivad installeeruda automaagiliselt, eriti Win7 all. Vt ka punkti 8.

3. Paigalda arvutisse UUSIM VERSIOON ID-kaardi tarkvarast. Seda manti saab lehelt www.id.ee vastavalt oma operatsioonisüsteemile (loe: Maciga ära Linuxi softi järele mine!). Samas paigas on ka juhised edasitalitamiseks. Viska vahelduseks pilk ekraanile – ega kusagil ei vilgu tulikirjas ERROReid?

Vajuta nupule “Paigalda ID-tarkvara”:

Allikas: kuvatõmmis

4. Pista kaart pilusse ning palun ikka õigetpidi, mitte nii nagu sel pildil siin. Kaardilugeja pistik võiks ka olla torgatud arvuti USB-pesasse.

Kas leidsid vea? Autor: Anto Veldre

5. Kontrolli ID-kaardi haldusvahendi abil, et andmed suudetakse kaardilt välja lugeda. Sel hetkel tavaliselt saabki selgeks, kas kaardilugeja juhe oli tagant ära

Haldusvahendis on punaselt kirjas veateade: "Ühtegi kiipkaardilugejat pole ühendatud".

Allikas: kuvatõmmis

või kaart oligi valepidi sees.

ID-kaardi haldusvahend on vägagi töökindel programm. Kui selle tarvitamise käigus ilmneb „nähtusi“, siis tuleb need lahendada enne, kui üldse sirvikute häälestamise juurde asuda. Aeglases masinas võib juhtuda, et haldusvahend “korraks peatub”. Kui olukord mõne sekundiga üle ei lähe, tuleb see liigitada kahtlaseks.

Haldusvahendi päises on kirjas "ID-kaardi haldusvahend (Not Responding)".

Allikas: kuvatõmmis

Pilt asjalikust haldusvahendist:

Pildil haldusvahend, mis kuvab ID-kaardi andmeid (isikuandmed, dokumendi andmed, sertifikaatide andmed).

ID-kaardi haldusvahend, allikas: kuvatõmmis

6. Veendu, et tead oma kaardi PIN1 koodi, et see kood on õige ning et PIN poleks lukustunud. Kuidas PIN1 kontrollida? Muudkui aga kliki passipildi kastikesel („Laadi pilt“)!

Veateade PIN koodi sisestamisel: "Vale PIN1 kood. Saad veel proovida 2 korda".

Allikas: kuvatõmmis

Ups! Seevastu õige PIN1 puhul antakse näha passipilti:

Passipilt

Allikas: PPA ja kuvatõmmis

7. Käivita DigiDoc3 programm. Leia arvutist mõni kiisupilt ning digiallkirjasta see. Digisigneerimise käigus selgub vältimatult, kas Sa ikka tead oma õiget PIN2 koodi ning ega see pole juhtumisi lukustunud.

Allikas: kuvatõmmis

Alles nüüd (ja üldsegi mitte varem) on mõtet üldse asuda sirvikute häälestamise kallale.

8. Käivita iga sirvikumark ükshaaval. Vaata, kas ehk ilmub kuhugi (üles paremasse nurka) teade, et installer on Sinu eest mingi osa tööd ära teinud (st sirvikusse mõne mooduli installeerinud)?. Just seda tähistab hüüumärk Chrome’i aknanurgas. Kui nii, siis nõustu kõige tehtuga:

Tekst ekraanil: "Lisati "Token signing". Teine programm teie arvutis lisas laienduse, mis võib muuta Chrome'i toimimist. Rakendus saab teha järgmist. Külastatavate veebisaitide andmete lugemine ja muutmine. Side koostööd tegevate omarakendustega." Nupud: "Luba laiendus" ja "Eemalda Chrome'ist"

Autor: Anto Veldre

(infoturblasena naudin eriti just võimalust muuta külastatavate veebisaitide andmeid 😉 – see on nali)

Firefox näitab mooduli installeerimist välja sedasi:

Ekraanil tekst "Mingi teine rakendus sinu arvutis soovib Firefoxi järgneva lisaga muuta: Firefox PKCS11 loader 3.12.0..."

Allikas: kuvatõmmis

9. Autentimistest. Üks sirvikumark korraga, kontrolli aadressil sk.ee/tervitus, kas konkreetne sirvik suudab PIN1 küsida ja selleks vajalike OS-jubinatega suhelda. Sirvikus allkirjastamise juurde pole mõtet enne edasi liikudagi kui sisselogimise osa korras. Parandus [2017-10-13]: veebileht sk.ee/tervitus pole enam käigus, esmatestimiseks logi sisse riigiportaali eesti.ee.

Alljärgnev pilt osutab, et Sinu sirvikuga on miskit väga pahasti, see ei näe kohe üldse kaarti. Kui masina restart või kaks ei aita, siis avitab vaid spetsialist. Ise edasi näperdamisel puudub sügavam mõte.

Ekraanil tekst: "This site can't provide a secure connection. www.sk.ee didn't accept your login certificate, or one may not have been provided. Try contacting the system admin. ERR_BAD_SSL_CLIENT_AUTH_CERT"

Allikas: kuvatõmmis

Autentimise osa (ehk siis PIN1 pruukimise sirvikus) võib lugeda lootustandvaks, kui ette tuleb säärane pilt:

Ekraanil tekst: "ANTO VELDRE! ID-kaardi meeskond tervitab Sind ID-kaardi eduka kasutuselevõtu puhul! ..."

Allikas: kuvatõmmis

Reeglina, kui ühte e-teenusesse juba õnnestus end sisse logida, siis võiks see õnnestuda ka järgmistes. Sellegipoolest ei tee paha veel teiseski teenuses üle katsetada.

Ära siis unusta, et oled seni autentimist kontrollinud vaid ühes sirvikus. Samad tegevused tuleb teha eraldi iga sirviku jaoks!

Nüüd liigume edasi allkirjastamismoodulite kallale – parimad juhised on saadaval id.ee saidilt (juhised pisut erinevad vastavalt operatsioonisüsteemile):

Ekraanil tekst: "4. Luba allkirjastamiseks vajamineva plugina kasutus. Juhiste nägemiseks klõpsa kasutatava veebilehitseja ikoonil", seejärel kolm logo: IE, Chrome, Firefox

Allikas: kuvatõmmis

10. Üks sirvikumark korraga, loe id.ee juhiseid ning säti vastavalt juhistele aktiivseks iga sirviku laiendused ja pluginad.

Juhul kui mõni nõutav moodul on üldse puudu, tee alul sirvikule restart, siis OSile restart ja kui ikka puudu (hmm, mida ei tohiks küll juhtuda, kuid kui juhtub), siis tiri vajalikud lisajubinad käsitsi kohale ja tutvusta neid oma sirvikule (aktiveeri).

Kuivõrd moodulite paigaldus on operatsioonisüsteemiti pisut erineva kujuga, siis sellest täpsemalt juba iga operatsioonisüsteemi käsitlemise juures.

Pärast kõigi sirvikute timmimist tasub teha arvutile taas kord igaksjuhuksrestart (rebuut) ja veenduda, et sirviku lisamoodulite (laienduste, pluginate) õige ja vajalik seisund on säilinud ka pärast restarti.

11. Dokumendi allkirjastamist sirvikus tuleb kindlasti testida, näiteks portaalis digidoc.ee. Ohutu on allkirjastamiseks üles laadida mõni mitteprivaatne kiisupilt. Täpsemad juhised iga OSi blogipostituse juures eraldi.

12. Kõige lõpuks veendume, et sirvikus töötab ka transaktsiooni allkirjastamine. Selleks mine oma lemmikteenustesse (näiteks mõnda netipanka) ning tee €1,57 ülekanne sõbrale või sugulasele. Kas õnnestus? Pilte vaata konkreetse OSi blogiteksti juurest.

Muud

Üldjuhul me ei õpeta Sind, kuidas saada oma arvutis administratiivkasutaja õiguseid, s.o siis sellise kasutaja õigusi, kel on õigus tarkvara paigaldada. Eeldame, et Sul on need õigused olemas.

Ignoori opsüsteemide reklaami- ja lobajuttu. Enamasti on sealt sügavam mõte puudu.

Lugemisvaate nupu selgitustekst: "Lugemisvaade. Eemalda kogu segav virvarr, nii et saaksid keskenduda lugemisele."

Allikas: kuvatõmmis

ID-kaardi tarkvara paigaldamine konkreetses operatsioonisüsteemis