Tag Archives: varundamine

Eesti keel meid enam ei kaitse

Viimastel nädalatel on sagenenud teated e-kirjadest, milles reisil viibiv sõber, sugulane või lihtsalt tuttav kurdab, et tema pass ja krediitkaart on varastatud ning palub saata raha lennupiletite ja hotelli eest tasumiseks. Asja uurimisel on selgunud, et kirja saatnud inimesega on kõik korras ning sellist kirja tema läkitanud pole: pahaaimamatult rahamangujaks sattunud inimese meilikonto on kaaperdatud.

Praegu levivate petukirjade tunnused võivad olla järgmised:

  • kiri on saadetud Gmaili aadressilt,
  • sõnum on kirjutatud küllaltki soravas eesti keeles,
  • kirjale vastamiseks (reply-to) on ülevõetud konto omaniku meiliaadressi järgi loodud Yahoo või Outlook vm võlts-aadress, seda ilmselt juhuks, kui omanik peaks oma konto operatsiooni käigus “tagasi võtma”,
  • sündmuse asukoht, küsitav summa ja rahaedastamisteenuse nimi varieeruvad.
Näidiskirja kuvatõmmis

Näidiskirja kuvatõmmis

Mida peaks tegema ülevõetud Google’i konto omanik?

Näpunäited konto taastamiseks leiab https://support.google.com/mail/answer/185710?hl=et. Kindlasti tuleks juhtumist informeerida politseid, sest ei või iial teada, millised pahategusid ülevõetud meilikonto abil toime pannakse. Samuti on iga infokild abiks uurimisel. Politseid saab teavitada ka elektrooniliselt, vt https://www.politsei.ee/et/teenused/politseile-avalduse-esitamine.dot.

Isegi kui said oma meilikonto tagasi, võib see olla seadistatud nii, et sinu Gmaili kirjadele saadetud vastused jõuavad endiselt hoopis Yahoo või mõnes muus meiliteenuses loodud liba-aadressile. Peale selle võib postkast olla seadistatud nii, et kõik postkasti saabuvad kirjad edastatakse samuti kurjategijale.

Kuidas seda muuta:

  • Leia Gmaili aknas paremal nurgast kirjade kohalt hammasratta moodi nupp. Sellele klikkides avaneb rippmenüü, kus klõpsa lahti Seaded.
  • Vali leht Kontod ja importimine.
  • Leia rida: Saada kiri kui (sinu meiliaadress). Selle rea all on tõenäoliselt kirjas: Vastuse aadress: (sinunimi)@yahoo.ee või muu tundmatu aadress.
  • Rea lõpus kliki Muuda andmeid. Avaneb uus aken. Kustuta ära soovimatu aadress ning salvesta muudatused.
  • Vali leht Edastamine ja POP/IMAP
  • Valige jaotises „Edastamine” käsk Keela edastamine.
  • Klõpsake käsu „Edasta sissetuleva meili koopia aadressile” järel oleval esimesel rippmenüül ja vaadake, kas mõni aadress on märkega „(filtri kasutuses)”. Edastusfiltri keelamiseks valige käsk Eemalda.
  • Salvesta muudatused.

Võib juhtuda, et tagasisaadud e-postkast suhtleb kasutajaga hoopis mingis võõras keeles. Senine kogemus näitab, et keeleprobleemist lõplikuks vabanemiseks võib osutuda vajalikuks kontrollida ja uuesti seadistada keelevalikud nii Google konto, Gmaili kui ka veebilehitseja (kui see on Google Chrome) seadetes. Tundmatus keeles kuvatud menüüdes ekslemine muutub märkimisväärselt lihtsamaks, kui appi tuleb sõber, kes oma seadmes paralleelselt sama rada käib. Võõrast menüüst aru saada aitab ka Google’i tõlge. NB! Võõrkeelne menüü võib olla peegelpildis.

Kui pärast konto üle kontrolli taastamist selgub, et postkastist on kirjad kustutatud, tasub igal juhul pöörduda Google’i poole palvega uurida, kas kirju on võimalik taastada. Vorm asub aadressil https://support.google.com/mail/contact/bugs?hl=et. Mitme kasutaja kogemus on positiivne – postkasti sisu taastati kiiresti.

Kui sinu postkasti jõudis sarnane kiri

Ülimalt suure tõenäosusega on tegemist pettusega. Ära vasta kirjale. Igaks juhuks võid kirja saatnud inimesega võtta ühendust telefoni teel, võib-olla pole ta veel kuulnud, et tema kontosse on sisse murtud. Võid vaadata ka kirja saatja suhtlusvõrgustiku kontot – mõned inimesed on oma konto kaaperdamisest seal teada andnud.

Kui oled väidetavale varguse ohvrile siiski raha saatnud, pöördu politseisse. Uurimise tarbeks hoia alles kirjad, mida vahetasid kurjategija(te)ga.

Kuidas ennast selliste juhtumite eest kaitsta?

Kindlasti peaks Google’i konto seadetes https://myaccount.google.com/ olema kirjas taastamise e-posti-aadress, telefoninumber ning salaküsimus. Sealtsamast saab tutvuda ka hiljutiste toimingutega oma kontol.

Google pakub konto ülevõtmise kaitseks kaheastmelist kinnitamist sisselogimisel – nii parooli kui ka telefoniga. Täpsemalt saab Google kaheastmelise kinnitamise kohta eesti keeles lugeda aadressilt https://www.google.com/intl/et/landing/2step/.

Kui oled oma meilikonto pärast mures, saad Gmaili teenuses kiiresti infot viimase tegevuse kohta, kui klõpsad ekraani paremas allnurgas oleval lingil “Üksikasjad”.

Seal on võimalik tutvuda juurdepääsuks kasutatud rakenduste, asukohtade (IP-aadresside), kuupäevade ja kellaaegadega. Kui näed selles nimekirjas kahtlasi juurdepääse, näiteks välismaalt, oleks soovitatav Google’i parool ära vahetada. Veendu, et sisselülitatud märguande eelistus on “Ebahariliku tegevuse korral hoiatuse kuvamine”.

Google teavitusi ja hoiatusi turvalisusega seotud sündmuste kohta (nt parooli vahetamine või taastamisvõimaluste lisamine) viimase 28 päeva jooksul saab vaadata https://security.google.com/settings/security/notifications.

Mõistliku internetikasutamise põhimõtted:

  • operatsioonisüsteemi ja veebilehitseja tarkvara uuendamine toimugu automaatselt;
  • ära tarvita arvutit ilma ajakohase viirusetõrjeta;
  • salasõnast on kasu, kui see on pikk, mitmekesine ja kordumatu;
  • hästi jääb meelde mõnest fraasist tuletatud parool;
  • salasõnade ristkasutus on kurjast, vähemalt oluliste teenuste paroolid peaksid olema unikaalsed;
  • keela hüpikaknad;
  • tarkvara laadi alla vaid usaldusväärsest allikast;
  • ära ava kahtlaste e-kirjade manuseid;
  • kui imeliku e-kirja saatja on tuttav, helista ja kontrolli, kas kiri tuli tõesti temalt;
  • ole klikkimisel säästlik;
  • turvalise ühenduse eeldamisel jälgi tabaluku olemasolu, kahtluse korral kontrolli saidi sertifikaati.

Varunda regulaarselt oma andmeid. Võib juhtuda, et isegi kui (meili)konto õnnestub tagasi saada, ei pruugi andmete taastamine õnnestuda. See on aga raha väljapetmise kõrval suurim ja võimalik, et korvamatu kahju.

andmete allalaadimise leht

Kuvatõmmis andmete allalaadimise lehest

Windows XP on nüüd tõepoolest ja lõplikult surnud

Anto Veldre, CERT-EE infoturbeekspert, kirjutab Windows XP lahkumisest.

Kuuldused Windows XP surmast ei ole liialdatud. Me elame kapitalismis. Microsoft putitas surnud hobust päris mitu aastat, aga erafirmana tuli ka neil lõpuks edasi minna ning 8. aprillil 2014 kuulutati XP ametlikult lahkunuks.

Täpsustuseks – räägin põhiliselt kodu- ja kooliarvutitest, mitte kusagil haiglas pesitsevast ning endiselt Windows XP abil juhitavast kunstkopsust või südamestimulaatorist.

Mida XP lahkumine tähendab?

Kui lahkub inimene, siis lausutakse järelehüüe, toimuvad peied. Kui sureb operatsioonisüsteem, siis loodetakse, et kasutajad ise on piisavalt mõistlikud ning kolivad mingi aja jooksul üle järgmisele operatsioonisüsteemile (OS). Põhjusel või teisel ei ole üleminekut tänaseks päriselt toimunud, seetõttu käsitlengi surnud hobuse temaatikat sügavamalt.

Internetis toodud surnud hobuse elluäratamise kirjeldusest puutuvad otse asjasse järgmised väited: “Me oleme kogu aeg tegelikult surnud hobusega ratsutanud” ja “Ükski hobune ei ole nii surnud, et temaga üldse ratsutada ei saaks”. Avalikus ruumis ringleva tõttu vaatame ka punkti “Korraldatakse avaliku arvamuse küsitlus, et teada saada, kas inimesed teavad hobuse surmast”.

27. aprillil 2014 suri Windows XP veelkord – seda Internet Exploreri uue turvavea tõttu, nimelt on see esimene viga, mida XP jaoks enam kunagi ei parandatagi. Tõepoolest – täna XP vanu brausereid veel ei rünnata, kuid miski ei takista küberkurjamitel sellega alustamast näiteks homme. Siitmaalt on XP ikka väga surnud ning andku Microsoft mulle andeks – roiskumislõhn juba levib.

Mida teha?

Pigem küsiksin: miks ei ole kasutajad olnud piisavalt mõistlikud, et iseseisvalt Windows XPst loobuda? Vastus on ilmne: aja- ning rahakulu. Selles kontekstis on mõistetav kiusatus lükata millegi tegematajätmisega probleem tulevikku, ehk ajada segamini strateegilised ja taktikalised otsused.

Lahendused

Uus Windows

Üksikute eranditega, sama (vana)raua peal reeglina ei õnnestu käivitada ei Windows 7t (seegi aegumas) ega ka mitte Windows 8t. Vana riistvara on selleks lihtsalt liiga niru. See tähendab uue raua ostmist, millega kaasneb mõningate tähtsate programmide väljavahetamine. Kõige selle peale kulub summa, mis Eesti keskmise palganumbriga ülearu hästi ei suhtestu.

Linux

3. mail 2014 toimuvad Linuxi installitalgud. Üritust koordineerib Rapla kooliõpetaja Edmund. See, mis Windowsi all on vanaraud (näiteks 2GHz protsessori ja 1GByte mäluga masin), kõlbab Linuxiga pruukida veel päris mitu aastat. Ei saa öelda, et piiranguid üldse poleks – esineb riistvaru, mida Linux ei armasta, esineb aplikatsioone, mis Linuxi peal pole – khmm – “nii mugavad” ja puntrakaupa ideoloogilisi maitseküsimusi. Ning: vt ka järgmist punkti.

Põhimõtteliselt täidab Linuxi platvormil baseeruv operatsioonisüsteem samu ülesandeid nagu Windows XPgi, salgamata, et mõningase harjumisperioodiga tuleks üleminekul arvestada. Igatahes ei maksaks operatsioonisüsteemi väljavahetamise mõtet kohe kõrvale heita. Veidi lihtsustades võib väita, et operatsioonisüsteemid ei lahkne kasutaja vaates oluliselt rohkem kui veebisirvikud või meilikliendid.

Android

Eestlane on sotsiaalne olevus. Laen ja liising ei loe, nähtav nägu ehk siis sotsiaalse suhtluse instrument peab olema uus ja edev. Kui Sinu südames ongi küpsemas soov egotripi korras Androidile üle minna, siis praegu on selleks väga õige hetk. Tõenäoliselt lisandub seadme hinnale liisingutasu ning kui on soov mitte jääda nüriks sisutarbijaks, vaid ka vahest harva ise midagi luua, siis tuleb tahvlile juurde osta kaaned ja klaviatuur.

Tegemist on otsusega, millel on tagajärjed – eelkõige privaatinfo osas, mida säärane seade Guuglisse saadab.

Ekraanipilt kirjaga: "Teie isiklik teave. UUS: Tegevuste tuvastamine. Lubab rakendusel hankida Googole'ist regulaarselt teavet teie tegevuste kohta. Näiteks saab rakendus teada, kas kõnnite, sõidate auto või rattaga või olete paigal."

Suurem probleem on Androidi viirused – nende kogus kasvab püstloodis, kuigi hetkel kinnituvad põhiliselt tasulise SMSi toiduahelasse ning polegi seni väga suurt majanduslikku kahju põhjustanud.

iOS

Kardetavasti on kõik, kes soovisid Apple’i iOSi peale üle minna, seda juba teinud. Täpsemat infot saab Digitunnist ja sealselt kogukonnalt.

Mis saab andmetest?

Enne XP äralaulmist tuleb sealt seest kokku koguda omad isiklikud andmed. Kusagil kataloogides istuvad Sinu perefotod ja aastatega kogutud muusikafailid. Brauserist võiks eksportida aastatega kogunenud lingid ja lühiteed. Ehk ongi just nüüd sobiv aeg läbi mõelda oma varundusstrateegia. Kas ühest kõvakettast piisab või vajan asendamatutest failidest kaht varukoopiat? Kas piltide pilveshoidmine on hea strateegia?

Mis saab vanast XPga masinast?

Moodne kodanik võikski kaaluda XP alt vabanenud riistvara  suunamist hoopis turvalisuse teenistusse – ehitades koju failiserveri või oma netiühendusele korraliku tulemüüri.

Kimääri pidamine

Kui XPga varustatud arvutis leidub tarkvara, mille kasutamine on möödapääsmatu ja hädavajalik ning millele alternatiive tõesti ei paista eksisteerivat, siis on veel üks võimalus, millega XPd elus hoida. Säärane reanimatsioon eeldab kahassüsteemi (dual-boot) ülesseadmist.

Arvutisse tuleks lisaks paigaldada mõni vabavaraline operatsioonisüsteem ning arvutit käivitades valida, millist operatsioonisüsteemi just nüüd tarvitada. XPd tuleks kasutada üksnes arvutivõrgust lahtiühendet viisil.

Vana arvuti muudab kärmemaks SSD kõvaketta lisamine, hinnad on selliseks riistvara täiendamiseks saavutanud suhteliselt mõistliku taseme.

Kokkuvõte

Kui Sa ei tee oma otsust täna, siis suvepuhkuse jooksul tuleb Sul see teha niikunii. XPga sügisele vastuminek ei ole arukas käitumine. Rääkimata asjaolust, et vale otsus võib turvaprobleemide kaudu muutuda ohtlikuks Sinu rahakotile.