Tag Archives: pahavara

Kuidas turvaliselt kaugelt õppida ja töötada

Foto: Pixabay

Ajal, kui koroonaviiruse leviku piiramiseks on koolid suletud ja õpilased kodutööl ning tööandjad suunanud võimalikult palju töötajaid kaugtööle, võib tekkida kiusatus vaadata mööda elementaarsetest küberturvalisuse soovitustest, sest elukorraldus on hetkel niigi keerukas. Mida rohkem me interneti abil (õppe)tööd teeme, seda enam on vaja hoolitseda selle eest, et seadmed ja süsteemid oleksid töökorras ning andmed võõraste eest kaitstud.

Nii nagu me ühiskonnana oleme järjest paremini saanud aru käte pesemise olulisusest, tuleks sarnaselt suhtuda ka küberhügieeni. Ettevaatlikkus e-kirjadega, uuendatud tarkvara ja viirusetõrjega seadmed, pikad paroolid ja mitmefaktoriline autentimine ning korrapärane varundus aitavad sul kodust arvutiga tööd tehes vähem muretseda. Lisaks  ei maksa nende põhimõtete jälgimine sulle peaaegu midagi, küberhügieenist mitte kinnipidamine võib aga rahakotile üpris kulukaks osutuda.

E-kirjad on pahavara leviku, andmete õngitsuse ja arvepettuste esimene rinne

On vähe inimesi, keda COVID-19 viirusega seotud info hetkel ei huvitaks. Seda huvi kasutavad ära ka pahavara levitajad – nii saadetakse üle maailma laiali kirju, kus on manuses mõni dokument või juures link, mis justkui annaks kirja saajale uut informatsiooni viiruse leviku kohta. Samuti teame, et peibutisena kasutatakse ka viiruse leviku kaarti. Taolised kirjad nakatavad sinu arvuti pahavaraga, mis võib varastada sinu paroole ja muid andmeid.

Samamoodi kasutatakse ära kaugtöö trendi. Kaugtöö jaoks on vaja sul tihtipeale liituda kesksete teenuste, failijaotusplatvormide ja suhtlusvõrkudega. Kui sulle laekub kiri, mis kutsub sind klikkima järjekordsel lingil, kuhu gruppi on sind jälle lisatud, siis tee kindlaks, et see on ikkagi sinu tööandja poolt kokku lepitud grupp või teenus.

Töömeilide puhul tuleb kahtlemata meeles pidada, et küberkuritegevuses on üsna levinud arvepettused ja tegevjuhi petuskeemid. Kui ülemus (kellest sa oled hetkel ehk sotsiaalselt eraldatud) palub sul teha ettevõtte arvelt ülekande mingisugusele täiesti ootamatule pangakontole, siis küsi mõne teise kokkulepitud suhtluskanali kaudu üle, kas ta on selles kindel. Kui äripartner võõras riigis palub teenuste eest makse saata uuele pangakontole, siis kinnita ka temaga telefonitsi või mõnd muud suhtluskanalit kasutades muutus üle.

Tarkvara, püsivara ja viirusetõrje uuendamine

Kui sina või su kooliealine laps kasutab kodus arvutit (tänapäeval on kodudes kapist välja kougitud, tolmust puhtaks pühitud ja kasutusele võetud ka vanemad arvutid), siis tuleks kindlaks teha, et arvutil või seadmel oleks kasutusel võimalikult värske tarkvara. Tõsi, tarkvara uuendamine võib võtta aega, nõuda taaskäivitamisi ja alguses tööd natuke segada, kuid see on ülioluline. Näiteks võib aegunud tarkvara tõttu nakatuda sinu arvuti ainuüksi vale netilehekülge külastades.

Kui oskad otsida üles ka oma nutika teleri, oma ruuteri ja oma internetti ühendatud beebikaamera seaded, siis ka nende tarkvara tuleks perioodiliselt uuendada. Kõike seda selleks, et sinu kodus asuvate seadmete kaudu ei rünnataks kedagi teist., sest sa ju ei tahaks olla viiruse edasikandja.

Samamoodi on oluline üle vaadata, kas su seadmete viirusetõrje on saanud end uuendada. Viirusetõrje ei kaitse kunagi kõigi ohtude eest – pahavara loojad on alati sammu võrra viirusetõrjeprogrammidest ees. Kuid kui pahavara on juba mitu tiiru maailmale peale teinud, siis tunnevad ka viirusetõrjeprogrammid need ära ja takistavad neid enne, kui need jõuavad sinu või su lähedaste arvuti nakatada.

Kindlasti uuri, kas su lähedastel on ka arvutites operatsioonisüsteemide ja viirusetõrje viimased versioonid. Windowsi operatsioonisüsteemil tähendab see näiteks Windows Defenderi definitsioonide uuendamist.

Pikad paroolid ja mitmefaktoriline autentimine

Kaugtöö ja kaugõppe puhul tuleb pidevalt kuskile sisse logida ja paroole sisestada. See võib tekitada kiusatuse kasutada ühtainust (ja võimalikult lihtsat) parooli igal pool. Piltilikult öeldes minnakse sellega tööle, kooli, poodi, sotsiaalmeediasse, jututubadesse, mängukoobastesse. Kui aga kuskilt peaks üks parool lekkima (ja paroolid aeg-ajalt lekivad, seda me teame), siis katsetavad häkkerid juba lekkinud paroolide ja kasutajanimedega, kas nendega saab sisse ka teistesse kohtadesse.

Üks võimalus kasutada erinevates kohtades eri paroole nii, et sa ei pea ise pikki paroole meeles pidama, on uurida paroolihaldurite võimalusi. Neid on mitu, neid saab kasutada tasuta (nt LastPass, Keepass, 1Password) ja nii on sul vaja meeles pidada vaid ühte pikka parooli oma paroolihalduri jaoks.

Kuna aga kodune töö, meiliaadressid ja kõiksugu kontod on praegu töö, õppimise ja suhtlemise jaoks üliolulised, siis üks väga tähtis abimees oma kontode kindlustamiseks on mitmefaktoriline autentimine. See tähendab, et kui keegi isegi sinu parooli kätte saab (näiteks õngitsuse, pahavara või varem lekkinud paroolide kaudu), ei saa ta sinu meilikontole sisse ilma sinu telefonis oleva koodita. Ei, sul ei tule iga kord oma koodi sisestada, kui sa Gmaili tahad sisse saada. Aga kui keegi soovib kuskilt kaugelt või uuest seadmest sinu meilikontole ligi saada, puudub neil see võimalus.

Tee see mitmefaktoriline autentimine ära nüüd, kui sul on aega seda katsetada, ja õpeta sõpradele ka!

Korrapärane varundamine

Praegusel ebatavalisel ajal on veel üks hea viis, kuidas oma töö ja õppimise osas ärevust vähendada  ̶ varundamine. Keegi ei taha tehtud tööd uuesti teha. Kuid me teame, et seadmed ütlevad aeg-ajalt üles või veelgi hullem – nakatuvad pahavaraga, mis ei lase enam andmetele ligi. Koolilastel võib olla esialgu tore öelda, et nad ei saanud kodutööd esitada, kui arvuti ei töötanud, kuid lõpuks peavad ka nemad selle töö ikkagi uuesti tegema. Oma tehtud tööde kaotamine lunavara küsimise või ootamatult üles öelnud seadme tõttu on üha levinum probleem.

Varundamiseks on olemas hulk kommertspilvelahendusi (Google Drive, Microsoft Onedrive, Amazon Drive, Dropbox), mis automaatselt interneti kaudu sinu dokumente varundavad. Sinu ülesanne on salvestada oma failid vaid õigele kettale ja kui seadmega midagi juhtub, siis otsida teisest seadmest oma dokumendid uuesti üles.

Soovitame kasutada ka välist kõvaketast või mälupulka, et varundada enda kõige olulisemaid andmeid. Suuremamahuliste andmete puhul võib aidata see ühelt poolt kiiremini oma andmeid taastada, teisalt on suurte andmete hoidmine pilvelahendustes võrreldes väliste andmekandjatega ka kallim. Uuri ka oma tööandjalt, milliste varunduslahendustega ta nõus on – kas näiteks oma töödokumenti tohib üldse Google Drive’is hoida või on ettevõtte poliitika teistsugune.

Turvalised suhtluskanalid

Praeguseks oled sa juba kindlasti oma kolleegide ja lähedastega kokku leppinud, milliste suhtluskanalite kaudu te edaspidi suhtlete. Samamoodi on näiteks ka sinu lapsed oma õpetajate ja sõpradega kokku leppinud, millistes kanalites nemad suhtlevad. Alati on hea nende suhtluskanalite kohta lisainfot uurida ja selgitada välja, millised on mugavuse kõrval ka sõnumisaladuse mõistes kõige turvalisemad – juhuks kui pead näiteks äripartneritega ärisaladustest rääkima. Samas hoia silm peal ka sellel, millised suhtluskanalid sinu lapse tervisele ja heaolule kõige ohutumad on.

Viiruse levikuga seotud eriolukord on maailma tabanud erilisel ajal – isegi vaid kümmekond aastat tagasi ei oleks me niivõrd valmis olnud kodukontoritest tööd tegema, faile jagama, videokonverentse pidama ja digiteeritud õpikutest koolitööd jätkama, tellides samal ajal digiplatvormide kaudu kulleritelt süüa ja esmatarbeid. Kuigi kõigil läheb esialgu põhiline aur selle peale, et (õppe)töö üldse tehtud saaks, siis ülaltoodud küberturvalisuse soovitused aitavad kaasa sellele, et need tegevused ei katkeks pahavara, arvepettuse või internetipangast varastatud raha tõttu. Äreval ajal on seda meelerahu kõigil vaja.

Lauri Tankler
RIA analüüsi ja poliitika osakonna juhtivanalüütik

Küberturvalisuse ABC

Autor: CERT-EE inforturbe ekspert Sille Laks

Vähemalt korra nädalas leiab mõnest päevalehest ja tehnoloogiauudiste portaalist ridamisi hoiatusi ja nõuandeid, kuidas turvalisemalt ja targemalt internetti kasutada ning sotsiaalmeediat ja nutitelefone tarbida. Siiski peetakse küberit ja kõike sellega seonduvat jätkuvalt pigem itimeeste pärusmaaks, mis tavainimesi ei puuduta. Miks peaksin mõtlema selliste IT-meeste teemade peale nagu küberturvalisus ja sellega kaasnevad näiliselt mitte midagi ütlevad sõnad: kahetasemeline autentimine, õngitsusleht, lunavara, kompromiteeritud meilikonto? Kasutan ju arvutit vaid töötegemiseks, arvete maksmiseks, uudiste ja meilide lugemiseks ning sotsiaalmeedia külastamiseks.

Kuna arvutid ja teised nutiseadmed on kõikidele soovijatele kättesaadavad ja nende kasutamine on osa meie igapäevaelust, puudutab ka küberturvalisus meid kõiki. Kõikidel, kes seda artiklit loevad, on võimalus ennast internetiga ühendada. Ka selle artikli leidsid sa kõikvõimsa sotsiaalmeedia, Google’i või näiteks tuttava kaudu, kes pärast su mitmeid „Ärge avage mu postitusi, mul on viirus!“ postitusi selle sulle saadab või su mõne postituse all ära märgib. Kõik see annab aga märku, et ühel või teisel moel puudutavad nii küber, IT kui tehnoloogia ka sind isiklikult. Ja mitte ainult siis, kui loed seda kirjutist arvutist, vaid ka siis, kui loed seda oma nutitelefonist, nutitelerist või isegi nutikellast. Küberturvalisus algab iga kasutaja internetikäitumisest ning järgida tuleks peamisi turvalisuse põhimõtteid, mis laienevad nii öelda pärismaailmast kübermaailma.

Paroolid ja kasutajakontod

Igasse tänapäeva keskkonda konto loomiseks on vaja valida endale kontoga seotav meiliaadress või kasutajanimi ning keskkonnas kasutatav parool. Mitmed Eesti teenusepakkujad võimaldavad turvalist kaheastmelist sisselogimist kas ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Need on kättesaadavad kõikidele ning kasutajatel pole vaja luua eraldi kontot ega meeles pidada veel üht parooli. ID-kaart on kohustuslik isikut tõendav dokument kõikidele Eesti kodanikele ja kehtib Euroopa Liidus ka reisidokumendina. Samuti on võimalik omale tellida mobiil-ID – kõikidele mobiiltelefonidele saadaolev isiku tõendamise ja digitaalse allkirja lahendus. Erinevalt Smart-IDst ei ole mobiil-ID kasutamiseks vaja nutitelefoni. Kuna kõik Eesti pangad sulgevad 2018. aasta jooksul klientide koodikaardid, ei kajasta me neid sisselogimisvõimalusena. Lisalugemist koodikaartidest loobumise kohta leiab nii RIA veebilehelt kui ka pankade kodulehtedelt.

Portaali sisenemine. Sisene ID-kaardiga. Sisene Mobiil IDg. Sisene panga kaudu.

Ekraanipilt riigiportaali eesti.ee sisselogimislehest.

Kui pead looma konto keskkonda, kuhu ei ole võimalik ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil siseneda, on sul vaja kasutajanime ja parooli. Paljudesse keskkondadesse on võimalik siseneda olemasoleva sotsiaalmeedia või Google’i (Gmaili) konto kaudu. Näiteks Postimees online’i keskkonda sisenemiseks on võimalik luua eraldi konto või kasutada olemasolevat Facebooki, Twitteri või Google’i kontot.

Konto loomine: e-posti aadress, salasõna, korda salasõna, loo konto. Lisavariantidega nupuf: logi sisse Facebookiga:, logi sisse Google'iga, logi sisse Twitteriga.

Ekraanipilt Postimees Online’i konto loomise lehest koos sisselogimise võimalustega

Enamasti, eriti väiksemate teenusepakkujate juures, tuleb omale luua aga eraldi kasutajakonto.

Registreeritud kasutaja. Oman juba kontot. E-posti aadressi lahter, parooli lahter, link: unustasin parooli, nupp: sisene.

Ekraanipilt tavalisest sisselogimislehest väikese teenusepakkuja keskkonnas

Kui sa ei kasuta paroolihaldurit, mis sulle iga keskkonna jaoks eraldi parooli loob ning selle salvestab, tuleks kontot luues vastata turvalisuse huvides allolevatele küsimustele (paroolihaldurite soovitusi võid lugeda paroolisoovituste punktist). Samuti võiksid kriitiliselt mõelda ka oma olemasolevate kontode turvalisuse peale!

  1. Kas see kasutajanimi või meiliaadress on mul juba kusagil mujal kasutusel?
  2. Kas sama kasutajanimi ja parool koos on juba kusagil mujal kasutusel?
  3. Kas mu valitud parool vastab turvalise parooli nõuetele, et keegi seda lihtsasti ära arvata ei saaks?
  4. Kas valitud parool on juba mujal kasutusel koos teise kasutajanimega?
  5. Kas keskkond pakub kahetasemelist autentimist ja kas olen selle juba aktiveerinud?
  6. Kas olen aktiveerinud tundmatutest asukohtadest sisse logimise teavituse?
  7. Kas olen määranud Facebookis usalduskontakti, kes saab vajadusel minu isikut kinnitada, et saaksin oma konto tagasi?

Kui vastasid esimesele neljale küsimusele jaatavalt, pea meeles – kui su parool on nõrk ja sa ei kasuta kaheastmelist autentimist, võib pahatahtlik tuttav või sootuks küberkurjategija su kontole sisse logida ja seal omasoodu tegutsema hakata. Näiteks saata sinu nimel sõnumeid või jagada pahatahtliku sisuga linke, mis võivad su sõprade seadmeid pahavaraga nakatada.

Ukse ees olevas turvariivis on metallpulga asemel maisikepike.

Kasutajanime admin ja parooli admin turvalisuse tase. Allikas: https://knowyourmeme.com/photos/1379666-cheeto-lock

Parooli valides mõtle oma konto turvalisuse peale ning pea meeles järgmised soovitused:

  1. Parool peab sisaldama suuri ja väikeseid tähti.
  2. Parool peab sisaldama numbrit ja/või erimärki.
  3. Parool ei tohi olla kergesti äraarvatav (näiteks sinu või pereliikme ees- ja perekonnanimi või sünniaeg, lemmiklooma nimi, ametinimetus vms).
  4. Väldi parooli ristkasutust ehk ära kasuta sama parooli mitmes kohas.
  5. Uuenda oma paroole regulaarselt ja ära jaga neid teistega.
  6. Veendu, et veebileht, kuhu on tarvis isiklikke andmeid sisestada ja/või sisse logida, on kaitstud turvalise krüpteeritud ühendusega (httpS).
  7. Proovi vältida ühiskasutatavate ja avalike seadmete kasutamist. Kui see ei ole võimalik, veendu, et oled kõikidest külastatud ja sisselogitud kohtadest alati välja loginud.
  8. Kui keskkond võimaldab kaheastmelist autentimist, siis aktiveeri see kindlasti. (Populaarsemate keskkondade puhul saad juhiseid siinsest blogist: Gmail, Microsoft, Facebook ja Twitter)
  9. Unikaalse ja meeldejääva paroolipõhja loomiseks võid kasutada lehte https://rabool.eu.
  10. Kasuta paroolihaldurit. See aitab sul iga veebilehe jaoks genereerida unikaalse parooli, säästab sind paroolide meeles pidamise vaevast ja lihtsustab veebilehtedele sisse logimist, täites sinu eest automaatselt kasutajanime ja parooliväljad. Tuntumad paroolihaldurid on näiteks LastPass, Bitwarden, 1Password, Dashlane ja KeePass.

Eestlaste paroolide top 20

123456, parool, qwerty, 123456789, lammas, 12345, minaise, maasikas, kallis, killer, armastus, lollakas, samsung, 123123, teretere, lilleke, martin, 12345678, kiisuke, kallike

Eestlaste paroolide top 20

Loe täpsemalt

Õngitsuslehed ja õngitsuskirjad

Õngitsuslehtede ja -kirjade eesmärk on varastada kasutaja isiklikke andmeid ja/või finantsinfot. Kirjade loomisel pööratakse kõige enam rõhku visuaalsele sarnasusele ja usaldusväärsusele – lehel olev sisu peab olema sarnane päris kaubamärgiga. Õngitsuskirjas sisalduv tekst peab olema võimalikult sarnane kirjale, mille teenuseosutaja sulle probleemi korral saadaks. Kui satud kirja kaudu sellisele lehele, kontrolli alati, kas veebiaadress on täht-tähelt seesama, mis peaks olema. Väga levinud on nii asutuse IT-teenistuse kui ka meiliteenuste (näiteks Gmaili, Hotmaili, Yahoo või näiteks kodumaise Online.ee) nimel saadetavad õngitsuskirjad, mille eesmärk on kasutajainfo (kasutajanimi ja parool) kalastamine hilisemaks meilikonto kasutamiseks. Eesmärk võib olla selle meiliaadressi kaudu arvukalt õngitsuskirju levitada; teha finantspettuseid, näiteks krediidipakkumisi; saata reklaamposti või tegelik huvi töötaja postkasti sisu vastu. Lisalugemist ülevõetud kontode kasutamise kohta:

Tihti on õngitsuskirja sisu ähvardav, näiteks teatatakse, et kui kasutaja oma kontot ei kinnita, siis see sulgetakse. Mõnikord teatatakse, et kontolimiit on ületatud, kuid tegelikult on seda tänapäevaste postkastide suurust arvestades üsna raske saavutada. Praegu on tavapärane tasuta antava kirjakasti suurus 1–2 gigabaiti, kunagi oli see 10 megabaiti (https://et.wikipedia.org/wiki/Bait).

"Teie e-posti konto on praegu ületanud selle ladustamispiirangu, suurema suurusega sissetulevad kirjad on ootel. On aeg oma uue kohustusliku turvalisuse täiustamiseks isikupärastatud soovitustega, et tugevdada piiramatu salvestusruumi e-posti konto turvalisust. Värskendamiseks järgige alltoodud kiiret protsessi."

Ekraanipilt õngitsuskirjast, mis hoiatab ladustamispiirangu ületamise eest.

Ekraanipilt õngitsuskirjast, mis teavitab blokeeritud sõnumitest

Ekraanipilt õngitsuskirjast, mis kutsub identiteeti kinnitama

Ekraanipilt IT-teenistuse nimel saadetavast õngitsuskirjast

Ekraanipilt õngitsuskirjast, mis hoiatab kasutajat, et on kahtlus – keegi teine kasutab tema PayPali kontot

Ekraanipilt kasutajainfot kalastavast õngitsuslehest

Ekraanipilt PayPali kontode õngitsuslehest

Ekraanipilt Facebooki kasutajatele suunatud õngitsuslehest

Ekraanipilt Gmaili kasutajatele suunatud õngitsuslehest

Ekraanipilt Office365 kasutajatele suunatud õngitsuslehest

Vältimaks kasutajainfo sisestamist õngitsuslehele ning hilisemaid probleeme konto taastamisel:

  1. Veendu, et veebiaadress, mida külastad, on täht-tähelt seesama, mis peaks olema (google.com vs g00gle.com).
  2. Ära usu ähvardavaid ja kiiret tegutsemist nõudvaid kirju tundmatutelt saatjatelt, kellest sa pole kunagi varem kuulnud või kellega sul pole kunagi tegemist olnud.
  3. Kahtluse korral tee teises aknas lahti otsingumootor ning sisesta sinna soovitud kaubamärgi või teenusepakkuja nimi. Otsingumootorites kuvatakse eespool just tegeliku kaubamärgi ametlik koduleht.
  4. Veebiaadressis veendumiseks ei loeta aadressi mitte vasakult paremale, vaid aadressiribal olevast kõige vasakpoolsemast kaldkriipsust (/) kaks kohta vasakule. Vasakult lugedes kuvatakse esimestena alamdomeenid, näiteks mail.google.com tähistab Google’i meiliteenust Gmail.
  5. Pea meeles, et kui su kasutajanime ja parooli küsitakse telefonitsi, ei saa olla tegemist sinu IT-osakonnaga, sest neil ei ole vaja sinu kontole sinu parooliga sisse logida.

Kui oled õnnetul kombel oma kasutajainfo õngitsuslehele sisestanud, vaheta kohe oma konto parool ning veendu, et sul on aktiveeritud kaheastmeline autentimine. Samuti vaheta parool kõikides keskkondades, kus sama parooli kasutad ning väldi edaspidi parooli ristkasutamist (ehk sama parooli kasutamist mitmes kohas).

Kui küberkurjategijad on üle võtnud mõne su tuttava meilikonto ja kasutavad seda nt laenupakkumiste või rahasaatmispalvete saatmiseks, siis ära kindlasti vasta sellisele kirjale. Teavita tuttavat kohe mõnda teist kanalit pidi. Soovita tal kindlasti vahetada parool ning aktiveerida kaheastmeline autentimine. Kui sinuni jõuab kiri tuttavalt või mõnelt kunagiselt äripartnerilt, kes on nimepidi tuvastatav, kuid sul puudub tema kontaktaadress, edasta kiri CERT-EE meeskonnale (cert@cert.ee). NB! Kui meiliaadressi järgi ei ole võimalik inimest tuvastada, näiteks on kasutajanimi kiisuke666, võid kirja kohe kustutada.

Ekraanipilt ülevõetud Gmaili kontolt. Kasutaja kontaktidele saadetud kiri, milles „kasutaja“ kojusaamiseks raha palub

Lisalugemist samal teemal

Sotsiaalmeedia, mu õnn ja rõõm!

Libaloteriide eesmärk võib olla nii klikisööt lehe külastatavuse suurendamiseks ja selle hilisemaks kõrgema hinnaga edasimüümiseks või kasutajate tasulise sõnumiteenusega liitmine. Klikisööt põhineb eelkõige pilkupüüdvatel (“Tasuta!”) pealkirjadel või pisipiltidel, mis suunavad kasutaja lõpplehele, kuhu parimal juhul ei ole pahavara paigaldatud ning tahetakse lehe küljastajate arvu suurendada. Kuidas saada aru, et tegemist on pettusega?

  • Lihtne matetmaatika. Libapakkumistes lubatakse tavaliselt ära kinkida sadu või tuhandeid hinnalisi tooteid. Kui tegemist oleks tegeliku kampaaniaga, kaasneks ettevõttele sellega suur majanduslik kahju.
  • Absurdsus. “Anname ära X (suur arv) toodet, sest pakend on kahjustatud ja neid ei saa enam müüa”. Kui mõelda firma seisukohast, on kasulikum need tooted uuesti pakendada või hinda 5–10% võrra langetada, mitte avatud kile tõttu mitmekümne või isegi mitmesaja tuhande euro väärtuses tooteid ära anda. Huumoriga peaks suhtuma kampaaniatesse, kus firma jagab konkurendi tooteid, näiteks Samsung annab ära Apple’i telefone.
  • Osalemistingimused. Võltsloosimiste puhul on ettevõtte ja/või loositava auhinna taustainfo puudulik. Enamasti ei selgu, miks loosimist korraldatakse (kas on tegu näiteks koolilõpu-, jaanipäeva- või jõululoosiga). Sageli on puudu ka osalemistingimused ja see, millal loosimine toimub, kuidas valitakse võitjad ning kuidas nendega ühendust võetakse.
  • (Liiga) uued leheküljed. Enamasti on ettevõtetel sotsiaalmeediakontod juba mitu aastat ning neil on ka vastav verifitseerimismärk. Sotsiaalmeediateenuse pakkuja kinnitab selle märkega, et kontoomaniku taust on üle kontrollitud ning leht tõepoolest kuulub sellele inimesele või asutusele. Kui Mercedese eile loodud leht pakub tasuta uut luksklassi autot , tuleks valida Facebookis “Esita kaebus” ja Instagramis “Report page.” Sel moel saad sobimatust lehest teada anda ning sellega ehk nii mõnelegi vähem turvateadlikule kasutajale abiks olla.

Pikemalt libaloosimistest ja “seinal hiilgavast” kullast

Ekraanipilt libaloosimiste kampaaniast, millega lubati kasutajatele 2 aastat tagasi pankrotti läinud Estonian Airi lennukipileteid ning hiljem teiste lennufirmade tasuta lennukipileteid

Lisalugemist ja kuulamist Estonian Airi libaloterii kohta.

Lisaks ülaltoodud põhitõdedele sotsiaalmeedia rumaluste vältimiseks, soovitame lisaturvalisuse tagamiseks ja sotsiaalmeediast tuleneda võivate probleemide vältimiseks järgida allolevaid põhimõtteid:

  1. Ära aktsepteeri tundmatute kasutajate sõbrakutseid. Sa ei tea, kes nad on ja mida nad sinu kontolt saadava informatsiooniga peale võivad hakata. Soovi korral saad piirata, kes sulle näiteks Facebookis sõbrakutseid saata saavad. Selleks vali Seaded -> Privaatsus -> How people can find and contact you – > kes saavad sulle sõbrakutseid saata -> Sõprade sõbrad (juhul kui on kunagi tarvis sõbralisti lisada keegi, kellega ühised sõbrad puuduvad, on võimalik kas korraks seadeid muuta või üksteisega esmalt postkasti kaudu kontakteeruda.
  2. Ära jaga endast paljastavaid pilte või videosid võõrastele või juhututtavatele. Siinkohal tuleb ka meeles pidada tehnoloogia ajastu eripärasid, kus sa võid küll usaldada inimest, kellele foto või video saadad, kuid sa ei saa veenduda, et tema arvuti või nutiseade pole pahavaraga nakatunud ning su pilt ei satu kellegi tundmatu kätte.
  3. Vaata üle oma sotsiaalmeedia profiili seaded ning veendu selles, et su seinal olevad postitused on nähtavad ainult sõbralisti liikmetele.
  4. Facebooki kasutajad saavad Seaded-> Privaatsusseaded alt valida “Piira sõprade sõpradega või avalikult jagatud postitusi.” Pärast “piira” vajutamist muutuvad ka kõik eelnevad postitused nähtavaks ainult sõbralisti liikmetele.

Pahavara

Pahavara on tarkvara, mille eesmärk on ühel või teisel moel kasutaja seadmele kahju teha. Näiteks krüpteerida andmed ja nende avamise eest raha nõuda, kasutada arvuti jõudlust krüptoraha kaevandamiseks (mille saab endale loomulikult keegi teine), kasutaja seadmest infot varastada või liita seade robotvõrgustikuga, et seda hiljem rünnete läbiviimiseks ära kasutada. Pikka aega on liikvel olnud väärarusaam, et pahavara levib ainult e-kirjade kaudu. Pahavaraga saab nakatuda ka veebilehte külastades, pahatahtlikku mobiilirakendust alla laadides või ka tundmatuid mälupulki arvutisse ühendades juhul, kui arvutis on lubatud automaatkäivitus. Pahavarast ja selle eriliikudest saad lugeda näiteks http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/ ja https://en.wikipedia.org/wiki/Malware. Lisalugemist ametlike rakenduste äratundmise kohta leiad blogipostitusest “Kuidas internetist ostes raha, närve ja arvutit säästa”.

Pahavaraga nakatumise kaitseks toimi nii:

  1. Veendu, et kasutad seadmes legaalset tarkvara ja selle uusimat versiooni ning turvauuendused on paigaldatud.
  2. Lae tarkvara alla ainult tootja ametlikelt kodulehtedelt.
  3. Paigalda arvutisse või nutiseadmesse viirusetõrje ainult tootja kodulehelt või ametliku poe edasimüüjalt.
  4. Laadi telefonirakendused ainult ametlikust poest (Google Play pood, Apple App Store, Microsoft Store).
  5. Ära sisesta oma arvutisse tundmatuid mälupulki ning keela seadmetes irdmeedia automaatkäivitus.
  6. Ära ava tundmatuid kirju, linke ja manuseid. Kui tuttav saadab tavapärasest erineva suhtlusviisi ja/või tekstiga lingi või manuse, küsi alati üle, millega on tegu, eriti juhul, kui manuse nimi pole sulle näiteks tööga seoses tuttav (nt: juhtkonna_koosolek_kuupäev.docx)
  7. Tee oma telefonis ja arvutis olevatest olulistest asjadest regulaarselt tagavarakoopiaid ning veendu, et need ka toimivad. Tagavarakoopiate tegemise juhiseid uusimatele enamkasutatavatele operatsioonisüsteemidele leiab: Windows 10, Mac OS X.

Ekraanipilt Windowsi arvutist, mis teavitab kasutajat, et uuenduste paigaldamiseks on vaja seade taaskäivitada

Lunavara

Lunavara on üks pahavara alaliike, mis muudab kasutaja arvutis (praegusel ajal ka juba nutiseadmetes) olevad failid kasutuskõlbmatuks ning nõuab nende tavapärase töö taastamiseks üldjuhul lunaraha virtuaalses krüptorahas BitCoin. Loe pikemalt krüptorahade ja virtuaalse kaevandamise kohta.

Lunavara levitatakse nii e-kirjade kui ka veebilehtede kaudu. Sarnaselt õngitsuskirjadega kasutatakse ka lunavara sisaldavate kirjade puhul manipuleerivaid võtteid, et manus kindlasti avataks. Näiteks sisaldavad väga paljud lunavara manusega kirjad infot maksmata arve või muu finantstehingu kohta.

Kui varem oli võimalik selliseid kirju tuvastada kirjavigade järgi, siis praegu on ka küberkurjategijad muutunud teadlikumaks ning kirjade grammatika järgi neid enam väga lihtne eristada pole. Küll aga tuleks alati selliste kirjade puhul tähelepanelikult vaadata saatja aadressi. Näiteks ei saada DHL kohe kindlasti kirju aol.com või gmail.com aadressilt. Samuti tuleks tähelepanu pöörata meilis olevale allkirjale ning edastatud lisainfole. Kui ettevõtte põhitegevusala on näiteks lillede müük, ei ole reaalne saada inkassohoiatusi tasumata arve eest rebaste müügiga tegelevalt ettevõttelt.

Ekraanipilt tüüpilisest lunavara sisaldava manusega kirjast

Lunavaraga nakatumise ennetamise vältimiseks leiad juhiseid ja soovitusi:

Kui su seade või süsteemid on õnnetu juhuse tõttu juba lunavaraga nakatunud, soovitame intsidendist teavitada CERT-EE meeskonda, kes saab jagada soovitusi seadme või süsteemide töö taastamiseks juhul, kui konkreetsele lunavarale on ka juba väljastatud dekrüptor. Lunavara puhul soovitame kindlasti nõutud raha mitte maksta, sest puudub garantii, et failid saab tagasi. Lisaks finantseeritakse lunaraha makstes kuritegevust, mis paneb küberkurjategijaid veelgi suurema summa teenimiseks oma tegevust laiendama.
Lisainfot leiad No More Ransom projekti lehelt.

Nutiseadmete turvalisus

Üks tänapäeva maailma lahutamatu osa on nutitelefon. Nutitelefonid on kaasas kõikjal ning tihti ka magatakse nutitelefoni kõrval. Kuigi seadme nimes on „telefon“, ei täida seade enam ammu üksnes helistamise ja SMSide saatmise funktsiooni.

Allikas: https://imgur.com/gallery/sYzqutd

  1. Kasuta nutiseadmes tarkvara uusimat versiooni ning veendu, et sul on automaatsed turvauuendused sisse lülitatud.
  2. Juhul kui soetad seadme, mis tuleb vaikeparoolidega (default password), vaheta esimese asjana vaikeparool turvalise salasõna vastu. Vaikeparoolid on enamasti internetist leitavad ning neid saab kasutada kõikides konkreetsetes mudelites.
  3. Telefoni rakendusi ehk äppe laadi alla vaid ametlikust tootja poest (Google Play Store, Apple App Store ja Microsoft Store). Rakenduste allalaadimisel vaata ka rakenduse arendaja infomatsiooni ning kasutajate tagasisidet.
  4. Kontrolli rakenduse privaatsussätteid (ka pärast uuendusi) ning kontrolli üle, millisele telefonis olevale infole rakendused ligi pääsevad.
  5. Paigalda ka nutitelefoni viirusetõrje ning veendu, et see on aktiveeritud ja kasutusel.
  6. Kasuta oma telefoni ja privaatsuse kaitseks klahvilukku. Lisaks on võimalik paigaldada erinev parool/turvakood ka rakendustele, et isiklikku infot paremini kaitsta. Ära kasuta klahviluku puhul enimlevinud lihtsaid mustreid ega numbrikombinatsioone.
  7. Ära ava tundmatuid kirju, linke ja manuseid. Kui tuttav saadab tavapärasest erineva suhtlusviisi ja/või tekstiga lingi või manuse, küsi alati millega tegu on. Kuna nutiseadmed asendavad paljudele juba tavalist arvutit, on loodud ka nutiseadmetele suunatud pahavara.
  8. Kasuta võimalusel avalikes kohtades Wi-Fi asemel mobiilset andmesidet. Eemalda vähemalt kord poole aasta jooksul mittevajalikud Wi-Fi võrgud.
  9. Tähtsate kontaktide ja failide kaotsimineku vältimiseks tee oma telefonis leiduvatest failidest ja infost regulaarselt tagavarakoopiaid kas telefonisisesele mälukaardile või telefoniga seotud kontole.
  10. Lisaturvalisuse tagamiseks krüpteeri võimalusel Seadete alt kogu telefoni sisu. Samuti lülita telefonil sisse “Leia mu seade/Find my phone” funktsioon, et telefoni kaotsiminekul oleks võimalik see üles leida.

Tunne oma tumedamat poolt!

Autor: Anto Veldre, RIA analüütik

Portaal Helpnetsecurity avaldas hiljuti artikli, mis annab ülevaate e-kirjade ohtlikust sisust.

Algset, firma Proofpoint uurimust on võimalik lugeda kõigil ametiisikutel, kes selle lugemiseks Proofpointile oma isikuandmed loovutada raatsivad. Lisatud on kommentaarid Eesti olukorra kohta, mida algmaterjalis ei sisaldu.

Faktid ja mõned numbrid

Kui välismaa statistika kohaselt saadavad kurjamid lunavara meilitsi laiali tavaliselt teisipäevast neljapäevani, siis Eesti puhul seda öelda ei saa: meil on kõik nädalapäevad võrdsed. Mujal maailmas on ka täheldatud, et pangatroojalaste saabumise lemmikpäev on neljapäev (põhjus ilmne: et reedel tehtud ülekande jälitamine nädalavahetuse tõttu keerukaks muuta) ning klahvinuhke ja tagauksi püütakse paigaldada esmaspäeviti (et töönädalast ikka maksimumi võtta). Eestis selliseid kindlaid mustreid välja ei joonistu.

Muide, küberkurjategijad rõhuvad pigem inimeste kui tarkvaraaukude ärakasutamisele.

Kaval trikk on luua endale mitu meili-aliast ja suunata need kokku ühte postkasti. Siis paistab virtsalevituskampaania kohe silma.

2015. aastaga võrreldes kasvas küberkuriteoliikidest 2016. aastal kõige rohkem niinimetatud tegevjuhi või CEO pettus (ametliku nimetusega Business Email Compromise ehk BEC). BEC seisneb näiliselt tegevjuhi nime alt (vahel isegi “tema” meililt) kirjade saatmises (tavaliselt) ettevõtte finantsjuhile, et uurida, kas on võimalik teha kiiresti makse pangakontole X või kas see juba on tehtud. Ülemaailmselt on ettevõtted selle küberkuriteo liigi kaudu kandnud juba üle 5 miljardi dollari kahju.

Artiklist ilmnes, et pahatahtlike lehtede avamise klikkidest ligikaudu pooled tehakse isiklikes seadmetes või seadmetes, mis pole liidetud asutuse monitooringusüsteemiga. Selgus ka üllatuslik asjaolu, et 42% pahavaraga nakatumistest toimub nutiseadmetes (selle poolest erineb Eesti väga palju muust maailmast) ning pahatahtliku lehe kaudu nakatumistest 8% toimub vananenud tarkvara (nagu näiteks Windows XP operatsioonisüsteemi) kasutamise tõttu. (Seega pooled infolekke ja nakatumiseni viivatest klikkidest tehakse nii, et asutuse või firma IT-spetsialistid neist ülevaadet ei oma.)

90% kuriklikkidest viisid kasutaja tegelikult õngitsuslehtedele, mis on üldjuhul üles seatud kasutajalt kontoandmete (kasutajanimi ja parool) välja meelitamiseks. Kui kasutajal pole aktiveeritud kahetasemelist autentimist, mis võõrast kohast sisselogimise korral koodi küsib ning selleta kasutajat kontole ligi ei lase, siis on pahalased oma eesmärgi suurepäraselt täitnud.

Muide, rahavargusteni viinud e-kirjadest suisa 99% vajasid ründamiseks inimese enda tehtud klikki.

Vaata alati veebiaadressi – PayPal pole haridusasutus (.edu).

Kurjal klikkimine leiab 90% juhtudel aset esimese 24h jooksul pärast levituskampaania algust (see on ka tavapärane aeg, mis kulub majutusteenusepakkujal pärast lehekülje raporteerimist ohtliku veebilehe eemaldamiseks internetist). Kusjuures 25% ohtlikul materjalil klikkimisi pannakse toime suisa esimese 10 minuti jooksul ja 50% esimese tunni jooksul pärast e-kirja laekumist postkasti. Kõige rohkem ohtlikke klikke sooritatakse tööajal: kell 8–15.

2016. aasta jooksul kasvas tehnilise toe petuskeemide (nn HelpDeskide järeleaimamise) arv 150%. Kui mujal maailmas helistasid kurjamid inimestele Microsoftist, Apple’ist ning isegi Linuxi! kasutajatoest, siis Eesti kasutajad said enim e-kirju tavaliselt IT-toelt. “IT-Tugi” oli märganud pahatahtlikku tegevust või kontolimiidi ületamist ja ähvardas konto sulgeda, kui kohe ei sisestata andmeid lehele X, mis taastaks konto tavapärase tegevuse. Lisaks said Eesti inimesed 2016. aastal e-kirju Telia ja Zone’i nimel. Ka mõned petukõned jõudsid siiski Eestisse: CERTi teavitati “Microsofti” tehnilise toe kõnedest, kus kasutajaid süüdistati viiruse jagamises (või teavitati neid sellest) ning nõuti ligipääsu arvutile, et pahatahtlik tegevus lõpetada. (Vaata meenutuseks katket sarjast “IT-planeet” – “Ma helistan teile Facebookist“.)

Teinegi postkastipilt – petukampaaniad paistavad kätte selgelt, nagu ka põhilised altvedamisnipid.

Küberkurjategijad on kursis inimpsühholoogia, käitumisharjumuste ja ärimaailmaga: nad teavad üsna täpselt, millises vahemikus on töötajatel pausid või rohkem aega isiklikuks internetikasutuseks. Ja ka seda, et raamatupidajate vererõhk tõuseb järsult nähes postkastis kirja “unpaid invoice” või tegevjuhi palvet teha kiiresti pangaülekanne, mis tal endal kiire graafiku tõttu ununes. Samuti on teada tõde, et pärast nädalavahetust on postkastid tavaliselt rohkem täis kui teistel päevadel. Ja kuna postkastiga soovitakse kiiresti n-ö ühele poole jõuda, kiputakse just esmaspäeviti saadud kirjade puhul vähem tähelepanelik olema.

Pea meeles!

CERT-EE tuletab meelde, et parim kaitse on uuendatud tarkvara ning e-kirjas sisalduva teabe ja linkide ülekontrollimine! Kui sa ei ole lehe või faili ohutuses veendunud, kontrolli seda enne Cuckoos, mis on CERT-EE avalik keskkond failide analüüsimiseks. Lingi saab Cockoosse lisada (copy-paste) ja oma arvutisse salvestatud kahtlase faili sinna üles laadida.

Muusikasõpradele pakume kuulamiseks RIA bändi hoiatust “Ära vajuta!”: