Selle aasta alguses läbi viidud IT-tööandjate maine uuringu järgi kaaluksid 42% IT-spetsialistidest RIA-s töötamist. Kõige kõrgemalt hindavad IT-spetsialistid RIA stabiilsust ja projektide sisukust ning kõige madalamalt paindlikku töökorraldust ja otsustusõigust oma töös. IT-tööandjate pingereas asub RIA 18. kohal.

Uuringu järgi ootavad IT-spetsialistid, et tööandja väärtustab oma töötajaid ja hoolib neist, tööõhkkond oleks avatud ja sõbralik, palk oleks konkurentsivõimeline ja tööaeg ning -koht oleksid paindlikud.

Uuringust selgus, et kõige rohkem sooviksid vastajad töötada Transferwise´is, Skype`is,Pipedrive`is ja LHV-s. RIA asub tööandjate pingereas 18. kohal. 2017. aastal asus RIA samas edetabelis 11. kohal.

Osalejatelt küsiti, kas nad kaaluksid RIA-s töötamist, kui neile oleks pakkuda erialast tööd. 42% vastasid, et jah, nad kaaluksid RIA-s töötamist ning 36% ei kaaluks RIA-s töötamist. RIA-t tööandjana kaalujate osakaal on kõrgem tugiteenuste spetsialistide seas. Need, kes kaaluksid RIA-s töötamist, tõid põhjustena välja huvitava tegevusvaldkonna (17% vastanutest). Pooled vastanutest ei osanud RIA-s töötamise kaalumise põhjuseid öelda – sõltub pakkumisest.

RIA peadirektori Margus Noormaa sõnul toovad uuringu tulemused selgelt välja, et RIA kui kaubamärk on tuntud ja mainekas, aga samas näitab uuring ka seda, et paremaks saamise kohti on. „Kui me seame endale eesmärgi olla parim IT-tööandja riigiasutuste seas, siis peame tegema kõik selleks, et seda ka töötajate ja tulevaste potentsiaalsete töötajate jaoks olla. Uuring osutab selgelt nendele kitsaskohtadele, kus meil on asutusena vajaka. Samas ei too uuring välja midagi sellist, mida me ei suudaks lahendada või paremaks muuta,“ ütles Noormaa.

Noormaa sõnul ei ole olemas ühte konkreetset võluvitsa, mis teeks kõik tööandjad spetsialistide jaoks atraktiivseks ja ahvatlevaks, vaid tööandja maine sõltub nii töökorraldusest, -tingimustest kui ka palgasüsteemist ja -tasemest ning loomulikult töö sisust. „Kui viimasega on meil kõik väga hästi – teeme e-riigi jaoks väga olulisi asju, siis teiste teemade osas saame kindlasti paremini teha,“ tõdeb Noormaa. „Hakkame koos otsast peale ja kui järjekindlalt toimetame, olemegi varsti tööandjana märksa atraktiivsemad. Juhtkonnal ja juhtidel on siin eestvedajana kindlasti väga oluline roll, aga õnnestumine sõltub iga töötaja panusest. 2021 oleme kümne parima IT-tööandja seas!“

RIA mainekuvandit IT-spetsialistide seas uuriti viie punkti skaalal. Kõige kõrgemalt hinnati töökoha stabiilsust (4 punkti), projektide sisukust ja mõjukust (3,9 punkti) ning tööandja edukust ja head mainet (3,6 punkti). Kõige madalamalt hinnati konkurentsivõimelist palka (3,2 punkti), paindlikku tööaega ja -kohta (3 punkti) ning tegevusvabadust ja otsustusõigust oma töös (2,8 punkti).

Kõige suuremad käärid RIA mainekuvandi versus eelistatud tööandja kuvandi vahel on avatud ja sõbralik tööõhkkond, paindlik töökorraldus ning tegevusvabadus ja otsustusõigus oma töös.

RIA mainekuvandi osas olid tugiteenuste spetsialistid võrreldes teiste segmentidega oluliselt positiivsemad.

Uuringufirma Kantar Emor viis IT-tööandjate maine uuringu läbi teist korda. Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja IT-spetsialistide ootused tööandjatele, mainekamad tööandjad ning erinevate ettevõtete maine tööandjana.

Kokku vastas uuringule 852 IT-spetsialisti. Nende seas 281 tarkvara arendajat (Development), 331 muu tootearenduse, tootekujunduse ja testimise tegelevat spetsialisti (Delivery ja Business) ning 240 IT-infrastruktuuriga tegelevat tugiteenuste spetsialisti (Support). IT-juhid uuringus ei osalenud.

Uuring viidi läbi veebiküsitlusena ning küsitlusperioodiks oli 26. veebruar – 25. märts 2019.

Nelli Pello
RIA kommunikatsiooniosakond

Uus peadirektor Margus Noormaa usub, et RIA võiks julgemini koordineerida riigi IT-alast tegevust. „RIA võiks olla riigi IT valdkonnas suunanäitajaks ja teerajajaks, sillaks asutuste vahel ja kindlasti olla riigis IT-tippasutus, kuhu pürgitakse tööle, mitte kuhu ei pea inimesi otsima,“ ütleb Noormaa.

Miks otsustasid kandideerida RIA peadirektoriks?
Sest ma usun, et RIA on kõige olulisem riigi IT-asutus. Minu endiselt kohalt riigi IT-valdkonnas edasi liikumiseks suuremaid väljakutseid ei olegi.

Sa kohtusid eelmisel nädalal RIA juhtidega. Millised on esimesed muljed nendelt kohtumistelt?
Muljed on väga head. Kuigi ma põgusalt teadsin, kuidas RIA toimetab, siis väga täpset ettekujutust ei olnud. Just need üle-eelmise ja eelmise nädala kohtumised andsid mulle üsna hea linnulennu ülevaate. Täna on juba pilt palju selgem. Ma tegin ka eelbriifingu eelmise peadirektoriga. Tema andis mulle sisse elamiseks päris palju vajalikku eelinfot.

Milline juht sa oled, milline on sinu juhtimisstiil?
See on alati väga raske küsimus. Tahaks öelda, et hästi vahva, asjalik, tore ja lahe. Ma loodan, et ma olen normaalne juht. Minuga on mõistlik ja hea koos töötada. Ma ei ole kindlasti autoritaarne juht. Olen pigem meeskonnamängija. Aga samas ma ei arva, et peadirektori eest saab keegi teine otsuseid teha. Parimad otsused valmivad koostöös meeskonnaga.

Mis sind juhina motiveerib?
Mind motiveerib, kui asjad saavad hästi tehtud. Ja inimesed, kes minu ümber töötavad. Kui inimestel silmad säravad, siis see motiveerib kõvasti.

Millised on sinu ootused juhtkonnale ning RIA meeskonnale tervikuna?
Ma loodan, et RIA juhtkond võtab vastutuse asutuse juhtimise eest kui üks mees või kui üks naine. Ja et kogu RIA oleks kui üks rusikas, mis on ühe asja eest väljas. Et keegi ei ajaks oma asja, vaid ühist asja. Ja nii võiks mõelda kõik meie töötajad.

Millised plaanid on sul RIA jaoks? Kas plaanid midagi muuta?
Mõtteid ja suundi on, aga need ei ole veel praegu väga detailsed. Kindlasti üks suund on organisatsiooniga seotud. Ma usun, et kui inimestel on organisatsioonis hea töötada ja RIA on hea tööandja, siis sellest lähtuvalt on võimalik väga palju korda saata. Kui see pool ei toimi, siis on ka raske loota väga häid tulemusi. Ehk siis organisatsiooniga tahan kindlasti tegeleda.

Teine suur pool on RIA teenused. Pean koos inimestega teenustele otsa vaatama ja koos arutama, kas mingeid asju võiks teha vähem või mingeid asju rohkem. Enne, kui ma pole jõudnud detailidesse minna, ei oska seda väga täpselt öelda.

Kas RIA-l on teenused, millega me ei peaks tegelema või vastupidi, kas on mingeid teenuseid, mis peaksid just olema RIA vedada?
Kindlasti on. See on vastus küsimuse mõlemale poolele. Aga mis need täpselt on, seda ma ei oska veel öelda. RIA-l peaks olema riigi IT-valdkonnas kindlasti suurem eestvedamise roll. RIA võiks julgemini koordineerida riigi IT-alast tegevust. Olla ühelt poolt sillaks asutuste vahel ja teiselt poolt olla riigis IT-tippasutus, kuhu pürgitakse tööle, mitte kuhu ei pea inimesi otsima.

Milline peaks olema RIA roll Eestis?
RIA võiks olla eelkõige see koht, kust küsitakse nõu ja saadakse nõu. Ja et teatud põhimõttelisi otsuseid riigis tehakse just RIA tasandil. Alates sellest lihtsast küsimusest, mille üle on räägitud viimased 25 aastat – kui palju peaks riik ise tegema IT-d ning kui palju ostma seda erasektorist sisse. Täna seda otsust riigis tegelikult tehtud ei ole. Igaüks teeb nii nagu oskab.

Mis sinu isiklik arvamus selles küsimuses on?
See on kuldse kesktee küsimus. On mingid IT-valdkonnad ja teenused, mida riik peab kindlasti ise tegema. Ja on osa, mida on mõistlik erasektorist sisse osta, näiteks standardsed teenused. Siin ei ole lihtsaid vastuseid. Kuni selleni välja, et milline peaks olema riigi IT-arhitektuur suures vaates. Et see oleks kestlik ja turvaline.

Kumb valdkond on RIA-s tähtsam – kas riigi infosüsteemide ehitamine või nende kaitsmine?
Nad on võrdselt tähtsad. Infoturbe poolt on väga raske üle hinnata. See on kriitilise tähtsusega ning see töö ei saa kunagi valmis. Sellest, kui hästi infosüsteeme ehitatakse või on ehitatud, sõltub, kui kerge või raske on neid süsteeme kaitsta. Mõlemad peavad olema käsikäes ja võrdse kaaluga.

Mis võiks olla Eesti järgmine tiigrihüpe?
Olen seda usku, et ega tiiger ei maga sugugi. Ta hüppab edasi. Me võiksime küll rohkem hoolitseda selle eest, et e-riik oleks meil ka 25 aasta pärast tugev ja et ta ei sõltuks nii palju välistest mõjutajatest. Ehk siis korrastaks kogu riigi IT-korraldust ja looks sellega eelduse, et tiiger ei jäägi magama ja hüppab muudkui edasi.

Räägi palun ka oma varsemast tööalasest taustast.
Tulen RMIT-ist ehk Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusest. Olin RMIT-i direktor selle loomisest saadik 1. jaanuarist 2012. Enne seda töötasin Rahandusministeeriumis nõunikuna, kus üheks minu ülesandeks oli RMIT-i loomise ettevalmistamine. Veel enne seda töötasin Maksu- ja Tolliametis peadirektori asetäitjana, kus üks minu vastutusvaldkond oli IT. Varasemalt olin Maksu- ja Tolliametis teabeosakonna juhataja ning enne seda Tolliametis infoturbejuhina. Oma karjääri avalikus teenistuses alustasin 1992. aastal, kui töötasin lennujaamas inspektorina. Riigiteenistuse staaži saab mul kohe 27 aastat.

Liigume nüüd lõbusamate küsimuste vooru. Millega tegeled vabal ajal?
Käin regulaarselt jõusaalis, teen joogat. Suvel sõidan rohkem tõukeratast. Vahel satun ujuma. Ei ütle ära ka ühestki teisest spordialast nagu bowling, vehklemine või kardisõit. Jooksmas käin kindlasti.

Olen mesinike liidu liige ja pean tõsist plaani mesindusega alustada. Mul on kaks koera, nemad nõuavad tähelepanu. Maal elades on toimetamist kogu aeg ja igavuse üle ei kurda. Omalaadne hobi seegi.

Hobiks on erinevate Rubiku kuubikute ja vigurkuubikute kogumine ning lahendamine. Huvi jäi külge ajast, kui esimesed kuubikud jõudsid 80ndatel Eestisse ja on muutunud vaikselt hobiks. Kuubikute lahendamine hoiab vaimu virge ja käed nobedad. Kogus on mul kuubikuid üle 20 ja see täieneb vaikselt edasi. Sellised nohiku hobid on mul.

Kuidas häälestasid Riigikogu valimistel? Digitaalselt või manuaalselt?
Olen hääletanud digitaalselt alates hetkest, kui see võimalik oli. Ma ei põe seda nostalgiat, et pean kindlasti käima valimisjaoskonnas.

Kui pikk on turvaline parool?
See on üldse vaidlusküsimus, kas parool saabki turvaline olla. Aga ma pole ka kindel, kas see peab olema just nii pikk nagu meil on. Võibolla saame ID-kaarti siin rakendada? Või on olemas muid kasutajasõbralikumaid lahendusi.

Apple või Android?
Mul ei ole kindlat maitse-eelistust. Kasutan Apple`i nutiseadmeid, aga olen kasutanud kaua aastaid ka Androidi. Saan mõlemaga hakkama. Apple on mugavam. Seal on vaja vähem seadistada ja kohendad, tootja on selle vaeva ise ära teinud.

Kas sa „Troonide mängu“ vaatad?
Ei vaata. Kuna ma elan maal ja mul on üsna kehv levi, siis telekapilt on ka üsna tagasihoidlik.

Igipõline küsimus – kas ananass käib pitsa peale või mitte?
Ära ma ei sure, kui ananass pitsa peal on, aga ise ma seda pitsa peale panna ei lase.

Nelli Pello
RIA kommunikatsiooniosakond