Tag Archives: RIA

RIA andmevahetuse osakond on võrreldav elusloodusega

RIA andmevahetuse osakond. Fotod: Seiko Kuik/RIA

Riigi infosüsteemi ameti andmevahetuse osakond (AVO) – äratuntavalt eriilmelistest, aga lähemal vaatlusel teineteisega tihedas sümbioosis toimivatest rakukestest moodustunud elav masinavärk.

Nii nagu riigi valitsemine jaguneb erinevate ministeeriumide ja neid juhtivate ministrite haldusaladeks, jagunevad ka vastutusvaldkonnad meie digiriigis erinevate osaliste vahel. Neil kõigil on vaja oma funktsioonide efektiivseks täitmiseks koguda ja töödelda hulgaliselt andmeid nii oma infosüsteemides kui neid andmeid omavahel turvaliselt ka vahetada.

Siinkohal tulebki mängu AVO, mis sündis 2018. aastal, kui osakonna ülesanded ja eesmärk said selgemaks. Toona oli mõistlik muuta ka nimi andmevahetusosakonnaks. Seni andmehalduse osakonna nime kandnud üksusega liideti mitu seni teistes osakondades paiknenud ülesannet. Meeskonnaga liitus erasektorist tulnud töötajaid ning andmevahetuse osakonna töö klientide äri õnnestumise nimel sai hoogsalt jätkuda.

RIA pakub ja vastutab paljude teenuste eest ning portfell on suur. AVO alustekstiks ja eeposeks, millest kõik alguse sai, on kahtlemata andmevahetuskiht X-tee, millega AVO pakub oma klientidele võimalust andmeid turvaliselt ühest infosüsteemist teise liigutada. Näiteks saavad liikluspolitseinikud tänu X-teele turvaliselt ja liigse bürokraatiata sinu juhtimisõigust kontrollida, aga ka sa ise perearsti antud retsepti apteegist välja osta või e-töötukassast kiirelt ja mugavalt toetust taotleda.

Samuti kuulub andmevahetuse osakonda turvalist, hajusat ja läbipaistvat e-riiki efektselt illustreeriv Andmejälgija, mis võimaldab inimesel näha, kes ja millistest infosüsteemidest on tema andmeid vaadanud. See käik annab inimestele suurema kontrolli oma andmete üle.

Kõikidest „riigi infosüsteemi“ mõiste alla koondunud ja praegu juriidilise konstruktsiooni „andmekogu“ alla paigutuvate infosüsteemide metaandmetest (andmetest andmete kohta) annab võimalikult ajakohase ja usaldusväärse ülevaate riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA).

Mõistagi ei soovi võimalikult efektiivset digiriiki üles ehitades keegi jalgratast leiutada, kui see naaberkülas juba kasutuses on. Topelttöö on kallis ja ebaefektiivne. Seepärast lisandus osakonna teenuste paletti hiljuti koodivaramu.eesti.ee keskkond, kus avalik sektor saab avaldada oma e-teenuste arendusprojektide lähtekoodid. Nii kasvab e-riigi läbipaistvus ning soodustame avaliku ja erasektori koostööd. Kui eriolukorras tekkinud vajadus sünnitas uue võimaluse RIA-l oma partneritega turvaliselt suhelda, siis üsna pea sai igaühele võimalikuks sellesama AVO hallatava vestlus.eesti.ee keskkonna kaudu turvaliselt saata sõnumeid ning pildi- ja tekstifaile. Suure mahuga failide turvaliseks vahetamiseks tasub aga kindlasti kasutada failivahetuskeskkonda sahver.eesti.ee.

Andmevahetuse osakonna vägesid juhib Joonas Heiter, kelle sõnul lisandub lähiajal osakonna pakutavate teenuste hulka ka nõusolekuteenus. See annab inimesele võimaluse anda mõne ägeda e-teenuse tarbimisel nõusolek kasutada neid andmeid, mis riigil inimese kohta juba olemas on. Näiteks immuniseerimispassi kasutamiseks või personaalse elukindlustuspoliisi pakkumise saamiseks.

AVO panustab tänavu värske projekti, sündmusteenuste õnnestumisse. Sündmusteenus aitab näiteks lapse sünni või abiellumisega kaasnevad mitme haldusala teenused kasutaja jaoks tervikuks liita. Inimene ei pea tegema kümneid klikke, taotlusi ja allkirjastamisi, vaid kõik see tehakse taustal inimese eest ära. Nii on kodaniku ja riigi infovahetus selgem ja efektiivsem. Praegu käib töö, et eesti.ee riiklik postkast saaks uue välimuse ja koodi ning nüüdisaegsema arhitektuuri.

Töö ei saa kunagi tehtud ega otsa

Meeskonna juhi Joonas Heiteri sõnul on andmevahetuse osakond tulemustele orienteeritud ja niisama istumise eest keegi auhindu ei jaga – töö peab tehtud olema. „Aina kiiremini arenevas e-riigis on ikka hetki, kus mõni projekt saab punkti. Need hetked on väga vajalikud, sest siis on meeskonnal aega, et areneda. Eneseareng on see, mis viib edasi nii inimesi kui ka uusi projekte,“ sõnas Heiter. Ta lisas, et meeskond suhtleb nii suurte huvigruppide kui ka konkreetsete projektide arendajatega. „Klientidega suhtlemist on palju ning tuleb pilk peal hoida, mis toimub e-teenustes laiemalt. Näiteks kiirelt arenevate e-teenuste tuules jälgime, et kõige aluseks olev X-tee oleks jätkuvalt töökindel ja ajakohane.“

Ta tõdeb, et nad üritavad koosolekuid võimalikult vähe pidada, kuid eriolukord ja pidev kaugtöö aitasid kolleegidel jõuda arusaamisele, et kord nädalas on siiski hea üksteisega töövõite ja rõõme jagada. „Nii ei jää me võõraks.“

„Kui rääkidagi töövõitudest, siis AVO viimase aja suuremad saavutused on elukaare lõppfaasi jõudnud teenuste edukad sulgemised. Nii sai lõpuks otsustavalt ajalooõpikute kaante vahele suletud X-tee versioon 5 ning eelmise aasta viimasel päeval suleti ka aastate jooksul juba (kuri)kuulsaks saanud taakvara vana.riha.ee keskkond,“ meenutab Heiter.

Rakukestest elujõuliseks organismiks

Osakonnast rääkides toob Joonas võrdlusi elusloodusega. „Andmevahetuse osakond koosneb 15st mõnevõrra erineva talitlusega rakust, mis loovad töötava masinavärgi, organismi. Kolleegidest igaüks on silmapaistev oma valdkonnas. Meeskonnas on nii valjuhäälsemaid rügajaid kui ka varjuhoidvaid halle kardinale,“ ütles Heiter. Tema sõnul on tagab selline eriilmeliste rakukeste kooslus osakonna elujõulisuse ja võimaldab hea enesetundega järjest suuremaid eesmärke saavutada. „Ma arvan, et igas meeskonnas on suurelt mõtlevaid filosoofe ja kärsituid hingi, kes otsivad lahendusi Eesti elanike muredele. Vahel tuleb osa kõrgelennulisi mõtteid ajutiselt jõuga reaalsusesse ankurdada, nii need laagerduvad ja ootavad õiget hetke. Samas ei mõtle keegi nii, et „aga alati on nii olnud…“.

Heiteri sõnul tagavad osakonna hea ja rõõmsa sisekliima mitmed ühised rutiinid. „Üks on kindel – igat suuremat ja vahel ka tillukest sündmust tähistame kringliga. See rada on sisse tallatud ning see komme ei unune. Kringli söömiseks kogunetakse aeg-ajalt täiesti vabatahtlikult ka väljaspool tööaega,“ meenutab Heiter.

Heiter näeb iga päev, et osakonnas ei ole igavusel kohta – tiimi kollektiivne kogemustepagas on piisavalt suur ja värvikas, et sealt saab võtta erinevaid lugusid nii meeleolu tõstmiseks kui ka õpetussõnade jagamiseks. „Vähemalt sama rikkalik on osakonnas töötavate inimeste hobide ring, alustades arvutimängudest ja lõpetades vehklemisega. Sinna vahele mahuvad mitmed maailmapilti avardavad tegevused. Lõunalauas kuuleb jutte jalgpallist, jalgrattaspordist, värsketest raamatutest, linateostest, investeerimisest, invaspordist, õpetamisest ja tervislikust toitumisest,“ loetleb ta.

Juba kolmandat aastat järjest selgitab osakond välja ka kõige kiirema töötaja kardisõidus. „Naljaga pooleks on lühendil AVO ka teine, mitteametlik tähendus, omakeskis nimetame endid autovahetuse osakonnaks – juhul kui keegi soetab uue neljarattalise, annab see nädalateks jutuainet puhkepausidel ja viib teistelgi mõtted uuele autole. Ja head mõtted viivad ka tegudeni,“ ütleb Heiter.

„Andmevahetuse osakonnas ongi hea töötada just tiimi pärast. Nad on jõudnud punkti, kus tööl käimine ei ole tüütu rutiin, vaid võimalus suhelda tuttavate ja asjalike inimestega, kellega leiab teemasid, mida arutada, ja kellega saab muresid jagada või võimatuna näivaid tegusid korda saata. Osakonda on koondunud inimesed, kelle silmad löövad värskeid ideid kuuldes särama ja kes selle motiveeritult ka reaalsuseks muudavad,“ iseloomustab Joonas Heiter oma meeskonda heade sõnadega.

Tehnoloogiaosakond: RIA alustala

Riigi infosüsteemi ameti tehnoloogiaosakond eesotsas Tarmo Hangaga on see, kelle najal kogu RIA püsti seisab. Fotod: Grete Kivi/Riigi Infosüsteemi Amet

Riigi infosüsteemi ameti tehnoloogiaosakond on see, kelle najal kogu RIA püsti seisab. Just tänu neile toimivad meie tööks vajalikud kohtvõrk, seadmed ja serverid. Samuti haldavad nad pea kõiki asutuse infosüsteeme.

Tehnoloogiaosakond koosneb kahest tiimist – devopsid ja süsteemiadministraatorid. Devopsi tiimi ülesanne on tegeleda olemasolevate ja loodavate infosüsteemide automatiseerimise teemadega ning selleks vajaliku keskkonna ja teenuste pakkumisega.
Süsteemiadministraatorite tiim tegeleb aga infosüsteemide jooksva paigaldamise, haldamise ja igapäevatöös tekkivate küsimuste lahendamisega.

Lisaks on tehnoloogiaosakonnas kaks arhitekti, kellest üks tegeleb tarkvara arendamisega ehk vastab küsimusele, kuidas peaks tarkvara arendama nii, et see saaks hea ja toimiv ning sobiks kokku ülejäänud e-riigi tarkvaratükkidega, teine aga tarkvara käitamiseks sobiva keskkonna ja valmiskomponentide valikuga.

Pilvesolek ja teemaderohkus

Osakonnajuhi Tarmo Hanga sõnul on moodne aeg jõudnud ka RIA õuele ehk oleme sarnaselt muu maailmaga otsaga „pilves”. Tõsi, meie pilv on virtualiseerimiskeskond, mida kontrollib ja haldab just meie endi tehnoloogiaosakond. Väliseid pilveteenuseid kasutame vähe. Pilves olemine tähendab ennekõike seda, et enamik kõigist tööks vajalikest serveritest on virtualiseeritud, mis tähendab, et ühe päris serveri „kõhus” teeb tegelikult igapäevaselt tööd kümneid väiksemaid virtuaalservereid. Selline lähenemine tagab oluliselt suurema töökindluse (ühe päris serveri katkiminekul ei juhtu tegelikult suurt midagi) ja võimaldab olla palju paindlikum, sest kui on näha et mõne infosüsteemi koormus kasvab, saab anda kiiresti lisaressurssi. Nii saame päris serverite ressurssi maksimaalselt ära kasutada. Hetkeseisuga on tehnoloogiaosakonna hallatud keskkonnas umbes 1200 virtuaalmasinat ja pea 100 päris serverit, lisaks ports muid seadmeid.

Osakond tervikuna tegeleb päris mitme teemaga. Näiteks hoiavad nad töös kogu asutuse tööks vajalikku kohtvõrku, seadmeid ja servereid ning haldavad suurt osa meie asutuse infosüsteemidest. Haldamine tähendab seda, et  kui asutus on otsustanud mingisuguse tarkvara või veebirakenduse arendada ja tööle panna, siis on tehnoloogiaosakonna kohustus selle eest hoolitseda, et töötavad komponendid oleks heas korras, turvalised ja pahalaste eest kaitstud. Lisaks tegeleb tehnoloogiaosakond RIA teenuste halduse ja paigalduse automatiseerimisega ja kõigi seotud aluskomponentide arenduse, halduse ja toega.

Ühtaegu nii reaktiivne kui ka rutiinne

Tehnoloogiaosakonna töö iseloom on paljuski reaktiivne – kõigil tiimidel kulub väga suur hulk aega jooksvate küsimuste ja murede lahendamiseks, mis tekivad erinevate infosüsteemide arenduste ja töö käigus. Tarmo sõnul tunneb osakond suurt puudust ajast, mille jooksul saaks pikka aega „todo“ nimekirjas rippunud asjadele sisulisemat tähelepanu pöörata. Samas on neil siiski välja kujunenud ka mõned rutiinid, mis on olnud ühetaolised läbi aastate – näiteks on nad süstemaatiliselt teinud teenuste muudatusi siiski töövälisel ajal ja korralisi tarkvarauuendusi tehakse vähemalt kord kuus kõigis keskkondades. Kuna töö näeb ette ka väljaspool tööaega toimetamisi, siis ei harrastata tehnoloogiaosakonnas „tagumiktundide täisistumist“, vaid keskendutakse pigem sellele, et asjad oleks võimalikult hästi tehtud. Seega iseloomustab osakonna töökorraldust paindlik sisemine graafik.

Samuti püüab tehnoloogiaosakond oma asju nii teha, et nad ei leiutaks iga kord mingit ainulaadset lahendust, vaid pigem taaskasutaks olemasolevaid ja liiguks oma sisemiste asjadega samm-sammult automatiseerituse poole (infrastructure as a code). Tarmo arvab, et ehk seetõttu ei olnud „koroonakevad“ ka neile mingi elumuutev rutiinimuutus, sest väga paljusid asju on nad ka varasemalt teinud kodukontoris olles.

Vaikselt, aga visalt liigutakse ka selles suunas, et RIA teenused oleks automatiseeritud, ja tehnoloogiaosakond peab väga oluliseks, et ka teised tiimid saaks sisuliselt aru, mida nad tellivad ja mis on „karu kõhus“. Üks suurimaid saavutusi on neil loomulikult see, et kõiki RIA asju puudutavad alusteenused on tegelikult töökorras ja suuremaid probleeme pole viimastel aastatel olnud, seega järeldab Tarmo, et kokkuvõttes teevad nad siiski midagi õigesti.

Pärlid, trollid ja elundidoonorid

Kui rääkida osakonnas töötavatest inimestest, siis seal leidub nii värvikaid tegelasi kui ka tagasihoidlikumaid isendeid. Tarmo arvates on igaüks omamoodi pärl. Ta tunnistab, et vahepeal kipuvad nad küll omavahelise trollimisega liiale minema ja siis peab jälle veidi piire paika sättima. Aga see kõik hoiab meeled terava ja sotsiaalse fooni piisavalt kõrge.

Ka hobide poolest on tehnoloogiaosakonna inimesed väga mitmekülgsed. Nende harrastuste hulka kuuluvad nii matkajuhtimine, kalapüük, ellujäämiskursuste korraldamine, erinevad (spordi)harrastused, elektroonikaga nokitsemine, robootika, autodega nokitsemine. Tarmo lisab naljatades, et ekstreemsemate hobide hulka võib liigitada suhteliselt suure elundidoonorluse osakaalu (tõlge: suhteliselt suur mootorratturite suhtarv osakonna töötajate kohta) ning ehk ka Wim Hof’i meetodi katsetused enda peal. Samasse kategooriasse liigitub tõenäoliselt suitsusaun koos jääauguga ja lõpetuseks ehk lihtsalt päris tavaline lugemine (kui tänapäeval väljasuremisohus hobi).

Töö tehnoloogiaosakonnas võtab Tarmo kokku järgmiselt: „Igav ei hakka mitte kunagi. Kogu on aeg on tunne, et lidud jaamast lahkuval rongil sabas.“

RIA-t külastab aastas ligi sadakond välisdelegatsiooni

21. mail külastasid RIA-t Rwanda partnerasutuse liikmed. Foto: Nelli Pello

Keskpäevane kohtumine Vietnami delegatsiooniga. Pärastlõunased külalised esindasid rahvusvahelist organisatsiooni OECD. Vaid tunnike hiljem kohtumine Saksamaa delegatsiooniga. Need nopped ei pärine pelgalt ühest nädalast, vaid ühest päevast ja ilmestavad hästi, kui tihe on RIA rahvusvaheline suhtlus.

„Meil käib külalisi igast maailmajaost. Väga raske on leida riiki, kust meil ei oleks külas käidud või kus meie enda inimesed pole käinud,“ ütleb RIA rahvusvaheliste suhete juht Piret Urb, kes võtab aastas RIA-s vastu ligi sadakond välisdelegatsiooni. Viimase kahe kuu jooksul on RIA-t väisanud külalised näiteks Rwandast, Prantsusmaalt, Bruneist, Tšehhist, Poolast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Luksemburgist, Rootsist, USA-st, Jaapanist, Singapurist, Taiwanist, Ukrainast, Kamdodžast, Türgist, Austraaliast, Arubast ja Kosovost. Kui võtta kõik kohtumised kokku ühe märksõnaga, siis on selleks kahtlemata Eesti digiriigi edu. Kitsamaks minnes tunnevad väliskülalised kõige rohkem huvi X-tee, e-teenuste ja küberturvalisuse vastu.

Kõik need kolm teemat olid kõneaineks 21. mail toimunud kohtumisel RIA partnerasutusega Rwandast. „Rwandalased on just praegu selles ristkohas, kus nad otsivad viise, kuidas panna käima andmevahetus oma asutuste vahel. Rääkisime neile oma X-teest, kuidas see ligi 18 aastat tagasi alguse sai ning kuidas see töötab. Ei ole mõtet jalgratast uuesti leiutada, kui meil on see juba olemas ja nö lastehaigused on läbi põetud. Sellepärast jagamegi alati hea meelega oma kogemusi,“ tõdeb Piret. X-tee vastu tundsid 20. mail toimunud visiidi käigus huvi ka prantslased, kes on samuti otsimas viise asutustevaheliseks andmevahetuseks ning tutvuvad eri riikide kogemustega.

21. juunil külastasid RIA-t Jaapani inseneride föderatsiooni esindajad, kes tutvuvad Euroopa riikide kogemustega tuuma- ja küberturvalisuses. Jaapanlased tundsid huvi meie küberturvalisuse põhimõtete ja CERT-i töö vastu ning uurisid, kuidas on korraldatud kriitilise infrastrukuuri kaitse ja kuidas me rakendame ISKE-t. Väliskülalised kiitsid meie X-teed, mille on nemadki osaliselt kasutusele võtnud.

Jaapani inseneride föderatsiooni esindajad RIA-s 21. juunil. Foto: Nelli Pello

Kahepoolsed koostöölepped

Kõige tihedam koostöö on RIA-l Soome, Läti, Saksamaa, USA, Prantsusmaa ja Jaapaniga. Viimasel ajal on märgatavalt tugevnenud suhtlus Austraalia ja Lõuna-Koreaga. Digilahenduste ja küberkaitse teemadel on RIA-l väga hea koostöö Iisraeliga, kellega on sõlmitud eelmise aasta novembris digilahenduste arendamise koostöölepe. Sarnased koostöölepped küberturvalisuse tõhustamiseks on RIA-l ka mõnede teiste riikidega. Mitmed on veel huvitatud nende sõlmimisest.

Samamoodi nagu käiakse palju külas RIA-l, käime ise teistes riikides kogemusi vahetamas. Kutseid suurtele digiteemade konverentsidele, töötubadele, seminaridele ja õppustele üle maailma tuleb igal nädalal. Kõige rohkem käiakse tööreisidel Brüsselis, aga ka Bukarestis, mis on praegu EL-i eesistuja maa. Maikuus käisid RIA eksperdid jagamas Eesti digiriigi kogemusi ja suhteid loomas näiteks Riias, Sydneys, Bukarestis, Londonis, Varssavis, Amsterdamis, Vilniuses, Reykjavikis, Singapuris, Genfis ja nimekiri läheb aina edasi. „Väga oluline on leida õige inimene, kes oskab rääkida just sellel teemal, mida meilt oodatakse ning mille vastu tunneb kuulajaskond huvi,“ täpsustab Piret. Seetõttu on rahvusvaheliste suhte hoidmine ka logistiliselt korralik ettevõtmine, sest inimeste graafikud on tihedad ning sobivate aegade leidmine võib olla paras väljakutse.

Diplomaatiline kunst

Rahvusvaheline suhtlus on mõistagi suur diplomaatiline kunst, sest kursis tuleb olla paljude nüanssidega. „Tuleb teada riikide tausta ja millised suhted Eestil nende riikidega on. Millised on riikide omavahelised suhted? Peab teadma riikide kohalikke tavasid ja kombeid ning ajalugu. Kas oleme riikidega meile olulistes küsimustes sama meelt ÜRO-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides? Millised on Eesti välispoliitika prioriteedid?“ loetleb Piret.

Oluline on tunda ka riikide kultuurilisi eripärasid. Näiteks armastavad jaapanlased viia end enne välisreisi väga põhjalikult kurssi külastatava riigi ja asutuse taustaga, muidugi ka kõnealuse teemaga, aga lisaks soovivad nad tutvuda ka nende inimeste CV-dega, kellega nad kohtuvad. Jaapanlased ulatavad visiitkaardi alati kahe käega ning selle juurde käib väike kummardus. India ja Bangladeshi delegatsioonidega on aga juhtunud, et keset ettekannet on osa grupist püsti tõusnud ja läinud võtma endale teisest toast kohvi või lihtsalt koridoris jalgu sirutanud. „Nende jaoks on see täiesti tavaline, aga meile oli see ja on siiani suureks üllatuseks. Aja jooksul jäävad sellised asjad meelde ning nendega harjub ära,“ tõdeb Piret, kes on puutunud nii RIA-s kui ka varem välisministeeriumis töötades kokku kõikvõimalike väliskülalistega seotud ootamatute situatsioonidega, mis tuleb kiirelt ära lahendada.

Jaapani inseneride föderatsiooni juht Kaoru Naito RIA-s 21. juunil. Foto: Nelli Pello

Rahvusvahelises suhtluses tuleb olla alati valvas, sest esindatakse ju Eesti riiki ja RIA puhul Eesti digiriigi mainet. „Minu jaoks on väga oluline, et RIA välissuhtlus on kooskõlas Eesti välispoliitiliste prioriteetidega ja et Eesti oleks digiteemadel maailmas nähtav. Sellepärast me ei käigi pelgalt konverentsidel osalemas, vaid RIA inimesed on valdavalt kutsutud ekspertideks, kes teevad ise ettekandeid, juhivad debatte või osalevad töötubades. Eestil on ikkagi väga tugev digiriigi maine ja oleme neil teemadel maailmas esiviisikus.“

Kõige suurem rahvusvaheline projekt

RIA kõige suurem rahvusvaheline projekt on Euroopa Liidu arenguabiprojekt Cyber Resilience for Development ehk lühidalt Cyber4D, mida kutsutakse ka NICO projektiks. Selle eesmärk on toetada Aafrika ja Aasia riikide küberturvalisuse tõstmist ning projekti veavad eest RIA töötajad Liina Areng ja Martin Indrek Miller. „Läbi selle projekti saavad paljud RIA töötajad külastada kaugeid ja eksootilisi maid, et jagada oma parimaid teadmisi ja kogemusi küberturvalisusest. Eelmise aasta suvest on ligi kümme kolleegi käinud Sri Lankal, Botswanas ja Mauritiusel. Paari nädala pärast toimub CERT-ide koolitus Ugandas ning aasta teises pooles plaanime alustada tegevust ka Rwandas,“ räägib Liina, kes on olnud projekti juures alates taotluse esitamisest saadik neli aastat tagasi.

Projekt sai alguse seetõttu, et saada häid kogemusi ja tutvustada Eesti kogemust küberturvalisuse valdkonnas. „Kindlasti aitab see tõsta ka Eesti positiivset kuvandit maailmas ning on hea võimalus panna kolleegidel proovile oma koolitajaoskused. Vähemtähtis pole ka see, et nii suure projekti juhtimine aitab meil teha paremat koostööd projekti partnerite Suurbritannia ja Hollandiga ning kokkuvõttes aitab saada nö jala ukse vahele ka teistele suurtele rahvusvahelistele projektidele,“ lisab Liina.

Martin Indrek Miller NICO projektiga Rwandas. Foto: erakogu

Nelli Pello
RIA kommunikatsiooniosakond