Tag Archives: lunavara

Petya või… NotPetya

Autor: CERT-EE

Petya lunavaraga nakatunud ostukeskus Kharkyvis.

27. juuni hommikul tabas maailma uus lunavaralaine. Praeguseks on nakatunud mitmete suurettevõtete süsteemid ning on teada, et pahavara levib pärast nakatumist ettevõtete süsteemides ülikiiresti. Esimesed nakatumised toimusid Ukrainas, kus teadaolevalt nakatus pahavaraga üle 12 500 tööjaama. Ööpäeva jooksul on tulnud teateid nakatumistest kokku 64 riigis, sealhulgas Eestis.

Riigi Infosüsteemi Ameti andmetel on Eestis asuvatest ettevõtetest pahavaraga nakatunud kaks Saint-Gobaini kontserni kuuluvat ettevõtet: Ehituse ABC ning üks väiksem tehas. Kolmapäeval kella 10.00 seisuga ükski elutähtsat teenust osutav ettevõte või riigiasutus küberrünnaku ohvriks langemisest ei ole teada andnud. Lisaks on hetkel häiritud Kantar Emori e-teenuste kasutamine, kuna firma otsustas kaitsemeetmena nakatumise vastu oma IT-süsteemid kuni levikumehhanismi tuvastamiseni sulgeda.

Teadaolevalt on tegemist Ransom:Win32/Petya lunavara uue versiooniga, mida praeguseks kutsutakse nii Petyaks kui ka NotPetyaks, kuna osade uurijate arvates on tegemist täiesti uue lunavara versiooniga. Tema tüvi on palju arenenum kui varemnähtud Petya lunavara oma.  Lunavara kasutab levimiseks mitut erinevat meetodit – USA riikliku julgeolekuteenistuse (NSA) sel kevadel lekkinud EternalBlue haavatavust, WMIC (Windows Management Instrumentation Command-line – Windowsi halduse käsurida) ja PSEXEC tööriistu. Seetõttu võivad ka korralikult uuendatud süsteemid nakatuda, kui asutuses pole rakendatud parimad turvapraktikad Windows domeeni kaitsmiseks ja kasutajakontode haldusel. Uuel lunavaral on sarnaselt WannaCryle ussi omadused, mis lubab tal nakatunud võrkude vahel lateraalselt liikuda. Lateraalne tähendab lihtsustatult öeldes, et ründe lähte- ja sihtkoht on samas võrgus.

Täiendus 29.6.2017: Lisandunud on uus info (Kaspersky LabComae Technologies), et tegemist võib olla pahavaraga Wiper, mis on loodud arvutite saboteerimiseks ja hävitamiseks. Pahavara käitub nagu tavaline lunavara, kuid pahavara lähtekoodist leiti, et sellele pole lisatud failide taastamise varianti ning pahavara eesmärk on failid jäädavalt kustutada.

Kohaletoimetamine ja paigaldus

Algne nakatumine paistab hõlmavat Ukraina maksuarvestustarkvara tootja M.E Doc toote MEDoc kasutajaid. Kuigi selle nakatumisvektori ümber liikus mitmeid spekulatsioone nii meedias kui ka infoturbeekspertide hulgas, sealhulgas Ukraina Küberpolitseis, puudusid selle ründevektori kohta konkreetsed tõendid. Microsoftil on praeguseks olemas tõendid, et mõned aktiivsed lunavaraga nakatumised said alguse legitiimsest MEDoc uuendusprotsessist.

All on jälgitud MEDoc tarkvara uuendusprotsessi telemeetriat (EzVit.exe), kus käivitatakse pahatahtlik käsurida, mis vastab täpselt teisipäeval, 27/06/2017, umbes kell 10.30 tuvastatud ründemustrile. Käivitusahela diagramm viib lunavara paigaldamisele ning see omakorda kinnitab, et EzVit.exe protsess MEDocist, siiani tundmatel põhjustel, käivitas järgneva käsurea:

C:\\Windows\\system32\\rundll32.exe\” \”C:\\ProgramData\\perfc.dat\”,#1 30

Samasugust uuendusvektorit mainis ka Ukraina Küberpolitsei avalikus kompromiteerumisindikaatorite listis, mis hõlmas ka meDoc uuendajat.

Ainult üks lunavara, mitmed lateraalsed liikumistehnikad

Võttes arvesse uuele lunavara lisatud lateraalse liikumise võime, on terve võrgu nakatumiseks vajalik ainult ühe masina nakatumine. Lunavara leviku funktsionaalsus on kombineeritud erinevaid meetodeid kasutades, mille eesmärgid on:

  • kasutajainfo vargus või olemasolevate aktiivsete sessioonide taaskasutamine,
  • failijagamiste kasutamine nakatunud faili jagamiseks samas võrgus asuvate masinate vahel,
  • olemasolevate legitiimsete funktsionaalsuste ärakasutamine laengu käivitamiseks või SMB haavatavuste ärakasutamiseks vananenud tarkvara kasutavates masinates.

Lateraalne liikumine kasutajainfo varguseks ja kellegi teisena esinemiseks

See lunavara paigaldab kasutajainfo varastamiseks loodud tööriista (tavaliselt .tmp fail %Temp% kataloogis), mille koodil on teatavad sarnasused Mimikatziga ja mis on loodud nii 32-bit kui ka 64-bit versioonidena. Kasutajad logivad tihti sisse lokaalse administraatori õigustes kontoga. Kui lunavara käivitub administraatori õigustes, võib sellel sõltuvalt operatsioonisüsteemi versioonist ja rakendatud turvameetmetest õnnestuda mälust kätte saada autentimiseks vajalik info (paroolid, parooliräsid, Kerberos autentimispiletid). Seda infot kasutades võib omakorda olla võimalik saada ligipääs teistele samas domeenis asuvatele masinatele.

Pärast kehtiva kasutajainfo saamist skaneerib lunavara lokaalvõrku tcp/139 ja tcp/445 portidega ühenduste loomiseks. Eriline käitumine on reserveeritud domeenikontrollerite ja serverite jaoks. Lunavara proovib funktsiooni DhcpEnumSubnets() abil leida alamvõrgus kõiki DHCP liisingu saanud hoste. Juhul kui pahavara saab vastuse, proovib ta kopeerida kaugmasinasse binaari kasutades failiedastusfunktsionaalsust ja varastatud kasutajainfot.

Pärast seda proovib pahavara ennast kaugelt käivitada, kasutades kas PSEXEC või WMIC tööriistu. Lunavara üritab paigaldada legitiimse psexec.exe faili, mis on tavaliselt ümber nimetatud dllhost.dat nimeliseks failiks, pahavara enda sees asuvast varjatud ressursist.  Seejärel asub pahavara skaneerima lokaalvõrku admin$ kaustade leidmiseks, misjärel ta kopeerib ennast teistesse võrgus olevatesse arvutitesse ja käivitab vastselt kopeeritud pahavarabinaari kaugelt psexec abil.

Lisaks kasutajainfo kaadumisele (dumpimisele) püüab pahavara ka CredEnumerateW funktsiooni kasutades varastada kasutajainfot, mis on saadaval. Juhul kui kasutaja nimi algab “TERMSRV/” ja tüüp on seatud 1-le (generic), kasutab see antud kasutajainfot võrgus edasilevimiseks.

Lunavara kasutab ka Windows Management Instrumentation Command-line (WMIC) käsurida kaugketaste tuvastamiseks, millele ennast seejärel levitada, kasutades selleks NetEnum/NetAdd). See kasutab kas konkreetse kasutaja duplikaattokenit (olemasolevate sessioonide jaoks) või kasutajanime/parooli kombinatsiooni (legitiimsete tööriistade kaudu levimiseks).

Lateraalne liikumine EternalBlue ja EternalRomance haavatavusi kasutades

Uus lunavara suudab levida ka kasutada varasemalt paigatud SMB haavatavust CVE-2017-0144, laiemalt tuntud kui EternalBlue, mida kasutati ka WannaCry levitamiseks aegunud tarkvara kasutavatel masinatel. Lisaks kasutab Petya ära ka teist haavatavust CVE-2017-0145, laiemalt tuntud kui EternalRomance, millele on ka juba turvapaik olemas.

Petya lunavara puhul on täheldatud nende haavatavuste ärakasutamist SMBv1 pakettide genereerimise näol, mis on kõik XOR 0xCC krüpteeritud, selleks et neid haavatavusi rakendada:

Info mõlema haavatavuse kohta lekitas grupp nimega Shadow Brokers. Märkimisväärne on veelkord see, et mõlemale haavatavusele on Microsoft 14/03/2017 väljastanud turvapaiga: technet.microsoft.com/en-us/library/security/ms17-010.aspx ja support.microsoft.com/en-us/help/4013078/title.

Krüpteerimine

Lunavara krüpteerimiskäitumine olenev pahavara privileegide tasemest ja protsessidest, mis nakatunud masinal jooksevad. Pahavara kasutab selleks lihtsat XOR-baasil räsialgoritmi protsessinime osas ning kontrollib seda järgnevate räsiväärtuste osas, mida käitumismustrist välja jätta:

0x2E214B44 – kui masinas leitakse sellise räsinimega protsess, ei nakata lunavara MBRi.

0x6403527E or 0x651B3005 – juhul kui leitakse selliste räsinimedega protsessid ei teosta lunavara ühtegi võrguga seotud toimingut (nagu näiteks SMBv1 haavatavuse ärakasutamine).

Seejärel kirjutab lunavara otse master boot recordile (MBR) ning seab sisse süsteemi taaskäivituse. See loob ülesande masin 10–60 minuti pärast välja lülitada. Täpne aeg on saadakse (GetTickCount()) kasutades, näiteks:

schtasks /Create /SC once /TN “” /TR “<system folder>\shutdown.exe /r /f” /ST 14:23

Pärast MBRi edukat muutmist kuvab see alloleva võlts süsteemiteate, mis informeerib kasutajaid vigasest kettast ning annab infot võltskäideldavuse kontrollist:

Pärast taaskäivitust kuvatakse kasutajale juba allolev teade:

Lunavara üritab MBR koodi üle kirjutada vaid juhul, kui ta on omandanud kõrgeima privileegi (näiteks juhul kui SeDebugPrivilege on lubatud).

Lunavara proovib krüpteerida kõiki ketastel olevaid alloleva laiendiga faile kõikides kaustades, välja arvatud C:\Windows:

.3ds     .7z       .accdb .ai

.asp      .aspx    .avhd   .back

.bak     .c         .cfg      .conf

.cpp     .cs        .ctl       .dbf

.disk    .djvu    .doc     .docx

.dwg    .eml     .fdb     .gz

.h         .hdd    .kdbx   .mail

.mdb    .msg    .nrg      .ora

.ost      .ova     .ovf     .pdf

.php     .pmf    .ppt      .pptx

.pst      .pvi      .py       .pyc

.rar       .rtf       .sln      .sql

.tar       .vbox   .vbs     .vcb

.vdi      .vfd     .vmc    .vmdk

.vmsd  .vmx    .vsdx   .vsv

.work   .xls      .xlsx    .xvd

.zip

Erinevalt teistest lunavara liikidest ei tekita Petya/NotPetya failidele lisalaiendit, vaid lihtsalt kirjutab olemasolevad failid üle. Krüpteerimiseks genereeritud AES võtmed on masinapõhised ning need kasutavad ründaja 800-bit suurust RSA avalikku võtit. Pärast krüpteerimist kuvatakse kasutajale README.TXT fail sama tekstiga, mis kasutajatele ekraanilgi kuvatakse. Lunavara tühjendab System, Setup, Security, Application event logid ning kustutab NTFS info.

Kuidas Windows Defenenderi abil leida?

Windows Defender Advanced Threat Protection (Windows Defender ATP) on sissetungimise järgne lahendus, mis pakub modifitseeritud tuvastamist ilma signatuuride uuendamiseta. WDATP sensorid monitoorivad ja koguvad jooksvalt lõpp-punktidest telemeetriat ning pakuvad masinõppe lahendust tavalistele lateraalsetele liikumistehnikatele ja tööriistadele, mida see lunavara kasutab, nagu näiteks PsExec.exe käivitamine teise failinimega ja “perfc.dat” faili loomine teistes kaustades. Ilma lisauuendusteta võib nakatunud masin näha välja nagu alloleval pildil:

Teine alert keskendub lunavara dll faili jagamisele võrgus ning see annab infot Kasutaja konteksti kohta. Allolev kasutaja on kompromiteeritud ning teda võib pidada esimeseks nakatunuks:

Kuidas ennast kaitsta?

Hoia oma Windows 10 süsteeme ajakohastena, sest see tagab Sulle ka ajakohased kaitsemeetodid. Lisakaitsena lubab Windows 10S ainult paigaldada rakendusi, mis pärinevad Windows Store rakendusest, mis mainitud operatsioonisüsteemi kasutajatele omakorda lisakaitset pakub.

Lisaks soovitame veenduda, et on tehtud järgmised uuendused ja toimingud:

Lisalugemist leiate allolevatelt veebilehtedelt:

Tunne oma tumedamat poolt!

Autor: Anto Veldre, RIA analüütik

Portaal Helpnetsecurity avaldas hiljuti artikli, mis annab ülevaate e-kirjade ohtlikust sisust.

Algset, firma Proofpoint uurimust on võimalik lugeda kõigil ametiisikutel, kes selle lugemiseks Proofpointile oma isikuandmed loovutada raatsivad. Lisatud on kommentaarid Eesti olukorra kohta, mida algmaterjalis ei sisaldu.

Faktid ja mõned numbrid

Kui välismaa statistika kohaselt saadavad kurjamid lunavara meilitsi laiali tavaliselt teisipäevast neljapäevani, siis Eesti puhul seda öelda ei saa: meil on kõik nädalapäevad võrdsed. Mujal maailmas on ka täheldatud, et pangatroojalaste saabumise lemmikpäev on neljapäev (põhjus ilmne: et reedel tehtud ülekande jälitamine nädalavahetuse tõttu keerukaks muuta) ning klahvinuhke ja tagauksi püütakse paigaldada esmaspäeviti (et töönädalast ikka maksimumi võtta). Eestis selliseid kindlaid mustreid välja ei joonistu.

Muide, küberkurjategijad rõhuvad pigem inimeste kui tarkvaraaukude ärakasutamisele.

Kaval trikk on luua endale mitu meili-aliast ja suunata need kokku ühte postkasti. Siis paistab virtsalevituskampaania kohe silma.

2015. aastaga võrreldes kasvas küberkuriteoliikidest 2016. aastal kõige rohkem niinimetatud tegevjuhi või CEO pettus (ametliku nimetusega Business Email Compromise ehk BEC). BEC seisneb näiliselt tegevjuhi nime alt (vahel isegi “tema” meililt) kirjade saatmises (tavaliselt) ettevõtte finantsjuhile, et uurida, kas on võimalik teha kiiresti makse pangakontole X või kas see juba on tehtud. Ülemaailmselt on ettevõtted selle küberkuriteo liigi kaudu kandnud juba üle 5 miljardi dollari kahju.

Artiklist ilmnes, et pahatahtlike lehtede avamise klikkidest ligikaudu pooled tehakse isiklikes seadmetes või seadmetes, mis pole liidetud asutuse monitooringusüsteemiga. Selgus ka üllatuslik asjaolu, et 42% pahavaraga nakatumistest toimub nutiseadmetes (selle poolest erineb Eesti väga palju muust maailmast) ning pahatahtliku lehe kaudu nakatumistest 8% toimub vananenud tarkvara (nagu näiteks Windows XP operatsioonisüsteemi) kasutamise tõttu. (Seega pooled infolekke ja nakatumiseni viivatest klikkidest tehakse nii, et asutuse või firma IT-spetsialistid neist ülevaadet ei oma.)

90% kuriklikkidest viisid kasutaja tegelikult õngitsuslehtedele, mis on üldjuhul üles seatud kasutajalt kontoandmete (kasutajanimi ja parool) välja meelitamiseks. Kui kasutajal pole aktiveeritud kahetasemelist autentimist, mis võõrast kohast sisselogimise korral koodi küsib ning selleta kasutajat kontole ligi ei lase, siis on pahalased oma eesmärgi suurepäraselt täitnud.

Muide, rahavargusteni viinud e-kirjadest suisa 99% vajasid ründamiseks inimese enda tehtud klikki.

Vaata alati veebiaadressi – PayPal pole haridusasutus (.edu).

Kurjal klikkimine leiab 90% juhtudel aset esimese 24h jooksul pärast levituskampaania algust (see on ka tavapärane aeg, mis kulub majutusteenusepakkujal pärast lehekülje raporteerimist ohtliku veebilehe eemaldamiseks internetist). Kusjuures 25% ohtlikul materjalil klikkimisi pannakse toime suisa esimese 10 minuti jooksul ja 50% esimese tunni jooksul pärast e-kirja laekumist postkasti. Kõige rohkem ohtlikke klikke sooritatakse tööajal: kell 8–15.

2016. aasta jooksul kasvas tehnilise toe petuskeemide (nn HelpDeskide järeleaimamise) arv 150%. Kui mujal maailmas helistasid kurjamid inimestele Microsoftist, Apple’ist ning isegi Linuxi! kasutajatoest, siis Eesti kasutajad said enim e-kirju tavaliselt IT-toelt. “IT-Tugi” oli märganud pahatahtlikku tegevust või kontolimiidi ületamist ja ähvardas konto sulgeda, kui kohe ei sisestata andmeid lehele X, mis taastaks konto tavapärase tegevuse. Lisaks said Eesti inimesed 2016. aastal e-kirju Telia ja Zone’i nimel. Ka mõned petukõned jõudsid siiski Eestisse: CERTi teavitati “Microsofti” tehnilise toe kõnedest, kus kasutajaid süüdistati viiruse jagamises (või teavitati neid sellest) ning nõuti ligipääsu arvutile, et pahatahtlik tegevus lõpetada. (Vaata meenutuseks katket sarjast “IT-planeet” – “Ma helistan teile Facebookist“.)

Teinegi postkastipilt – petukampaaniad paistavad kätte selgelt, nagu ka põhilised altvedamisnipid.

Küberkurjategijad on kursis inimpsühholoogia, käitumisharjumuste ja ärimaailmaga: nad teavad üsna täpselt, millises vahemikus on töötajatel pausid või rohkem aega isiklikuks internetikasutuseks. Ja ka seda, et raamatupidajate vererõhk tõuseb järsult nähes postkastis kirja “unpaid invoice” või tegevjuhi palvet teha kiiresti pangaülekanne, mis tal endal kiire graafiku tõttu ununes. Samuti on teada tõde, et pärast nädalavahetust on postkastid tavaliselt rohkem täis kui teistel päevadel. Ja kuna postkastiga soovitakse kiiresti n-ö ühele poole jõuda, kiputakse just esmaspäeviti saadud kirjade puhul vähem tähelepanelik olema.

Pea meeles!

CERT-EE tuletab meelde, et parim kaitse on uuendatud tarkvara ning e-kirjas sisalduva teabe ja linkide ülekontrollimine! Kui sa ei ole lehe või faili ohutuses veendunud, kontrolli seda enne Cuckoos, mis on CERT-EE avalik keskkond failide analüüsimiseks. Lingi saab Cockoosse lisada (copy-paste) ja oma arvutisse salvestatud kahtlase faili sinna üles laadida.

Muusikasõpradele pakume kuulamiseks RIA bändi hoiatust “Ära vajuta!”:

Kas tahad nutta?

Autor: CERT-EE

Reede õhtul hakkasid üle maailma laekuma teated laiaulatuslikest korporatiivsetest lunavaraga nakatumistest.

Ühendkuningriigi Terviseamet (NHS – National Health Service) on ametlikult kinnitanud 16 haigla nakatumisest lunavaraga, mille tõttu on oluliselt häiritud haiglate töö. Samuti on pihta saanud Hispaania suurim sideoperaator Telefonica ning Venemaa sideoperaator Megafon. Lisaks on lunavaraga nakatunud Hispaania elektriettevõte Iberdrola ja Hispaania Gas Natural ning autotootjad Renault ja Nissan on nakatumise tõttu peatanud töö mitmes tehases.

Üle maailma levib nutvaajava kiiruse ja efektiivsusega oma nime õigustav lunavara WannaCry (tõlge: TahadNutta), mille esimesi versioone oli näha juba veebruaris. Esialgse info põhjal ei ole veel võimalik öelda, kuidas eri organisatsioonides nakatumine toimus, kuid kahtlustatakse (sihitud) õngitsuskirjade kampaaniat.

Lunavarajuhtumid ei ole viimasel ajal enam midagi ebatavalist. Antud juhtumi teeb eriliseks asjaolu, et 24 tunni jooksul on nakatunud väga palju arvuteid ning nakatumine levib massiliselt masinates ettevõtete sees. Eri andmetel on 24 tunni jooksul nakatunud üle 148 700 arvuti. Kaspersky Labi andmetel on kõige rohkem nakatumisi Venemaal, muuhulgas on kinnitatud, et nakatunud on enam kui tuhat Venemaa siseministeeriumi arvutit. Nakatumiste arvult järgnevad Ukraina, India ja Taiwan, kuid jäävad Venemaast kaugele maha.

Kaspersky telemeetria andmed geograafilistest sihtmärkidest rünnaku esimestel tundidel.
Allikas: https://cdn.securelist.com/files/2017/05/wannacry_04.png

Praeguseks on tuvastatud kolm erinevat BitCoini rahakotti, mille kohaselt on lunavara autorid teeninud juba ligi 22 000 $.

WannaCry koodist on leitud viiteid domeenile, mis toimib antud lunavara puhul kui nn “killswitch” ehk suur väljalülitamise nupp. WannaCry kontrollib, kas domeen vastab ning positiivse vastuse korral lihtsalt “pakib pillid kotti” ega krüpteeri faile. Infoturbe ekspert, kes koodist vihje leidis, registreeris domeeni kohe enda nimele ja peatas sellega praeguseks lunavara ülikiire edasise leviku. Tema “seiklustest” saab lugeda inglise keeles

Natuke teistmoodi lunavara ehk Equation Group ja MS17-010

Tähelepanu väärib antud juhtumi puhul lunavara organisatsioonisisene levimine. Lunavara levib ilma kasutaja sekkumiseta, kasutades MS17-010 haavatavust, mille Microsoft paikas kaks kuud tagasi.

WannaCry lunavara kasutab ära grupeeringu Equation loodud eksploiti Eternalblue. Equation gruppi on varasemalt seostatud NSAga.

Koodi lekitas grupp Shadow Brokers neli nädalat pärast seda, kui Microsoft väljastas turvapaiga.

Sellise massilise nakatumise on võimalikuks teinud haavatavuse iseloom ning organisatsioonide suutmatus uuendusi piisava kiirusega kõikidesse tööjaamadesse paigaldada.

Kõnealuse MS17-010 haavatavuse kohta väljastas CERT-EE teate juba 15. märtsil.
Haavatavuse näol on tegemist koodi kaugkäivitusega, mis mõjutab kõiki Windowsi versioone, kasutades SMB-protokolli versiooni v1. SMB-protokoll on võrguprotokoll, mida kasutatakse võrguressursside jagamiseks (sealhulgas failide jagamine ja printimine).

Kuid veelgi märkimisväärsem on asjaolu, et SMB-protokoll v1 on tänapäeva mõistes iidvana, ligikaudu 30 aastat. Viimane Windowsi versioon, mis vajab SMB-protokolli v1 tuge, oli Windows XP – operatsioonisüsteem, mille tootjapoolne tugi lõpetati teadupärast 8. aprillil 2014. Siiski võivad seda operatsioonisüsteemi konkreetset versiooni vajada mõned multifunktsionaalsed printerid ning samasugune pärandtarkvara (ing. k. legacy software) nagu Windows XP.

Microsoft on juba pikka aega öelnud, et SMB-protokolli 1. versiooni kasutamine on ülimalt ebaturvaline ning tuleks koheselt lõpetada: Stop using SMBv1.

Ehk siis kogu juhtumi saab taandada infoturbe põhilisetele alustaladele: uuenda ja varunda!

Ma sain pihta. Mis nüüd?

Kui Sa seda seni teinud ei ole, siis nüüd on tegelikult ka viimane aeg varundama hakata!

Veel ei ole tööriista WannaCry poolt krüpteeritud failide dekrüpteerimiseks, samuti ei ole teada, millal ja kas üldse selline tööriist üldse valmib.

CERT-EE on koostanud ka lunavarajuhtumite ennetamise ja lahendamise lühijuhendi.

Kaitsemeetmed

Lisalugemist