Tag Archives: Edge

ID-kaardi tarkvara paigaldamisest

Autor: Anto Veldre, analüütik

Viis logo: Internet Explorer, Chrome, Firefox, Edge, Safari

Viie veebilehitseja logod, allikas: www.id.ee

Sirvikutest

ID-kaardiga koosvõimelisi sirvikuid (teise nimega brausereid) on neli, lisaks tuleb mainida üht (s)irvikut, mis vaatamata kõrgetele ootustele endiselt ID-kaardiga koostööd ei tee.

Firefox – Väga levinud ja suhteliselt vana vabavaraline sirvik. Kõlbab kasutada kõigil platvormidel. Võrreldes teiste peavoolusirvikutega on ehk kõige kergekaalulisem (low footprint). Linuxi puhul on Firefoxi lihtsaim tööle saada. On teadaolevaid puudusi – nuhib pisut ülearu (kuniks ise ära ei keela) ja vahel kuritarvitab mälu (abiks about:memory), mistõttu puhutine restart abiks (jah, restart – Z-põlvkond, kes te permanentselt 50 sirvikuakent korraga lahti hoiate). ID-kaardi kasutamiseks on vaja häälestada kaks allkirjastamise lisamoodulit (võrreldes Chrome’i üheainsaga). Koopiaõiguslikel põhjustel kasutatakse ka nimesid Mozilla või suisa Icewiesel.

Chrome – Suhteliselt laia jalajäljega barokkbrauser. Mees nagu orkester – kõlbab kasutada kõigil platvormidel. Tarvitab väga palju mälu ja tal on komme kõvaketas märkmeid täis kirjutada. Varastab privaatinfot ja üritab kasutajat pidevalt sisselogitud olekusse meelitada (siis saab rohkem infot). Samas annab kasutajale üht-teist head vastu ka. Chrome ei pruugi sobida vanadesse aeglastese arvutitesse, sest tahab ise ja üksi saada suurusjärgus 1 GB mälu. Koopiaõiguslikel põhjustel kasutatakse Linuxi all nime Chromium.

Internet Explorer (IE) – Paljusid avalikke veebistandardeid sihilikult eirav vananenud ese. Saadaval üksnes Microsofti operatsioonisüsteemides. Käivitamisel näib kiire, tegelikult aga lihtsalt kaval – laadib end varakult mällu valmis. Sirviku küüru otsas elavate BHO moodulite turvalisuse üle võib ilkuda, aga Microsofti puhul kaitseb opsüsteem oma kasutajat muul moel. Positiivset: selle toote nurgad on ammu maha lihvitud, töötab stabiilselt, netis on saada arvukalt juhendeid ja abi.

Edge – tuttuus sirvik, esineb vaid Windows 10s. Vaatamata kõigile lubadustele ja lootustele pole ID-kaardi jaoks seni pruugitav. Häkkerid tegelikult oskavad autentimist tööle panna küll, kuid allkirjastamist mitte. Põhjus – Microsoft pole seni tekitanud konksu, kuhu allkirjastamise lisamoodul saaks kinnituda. Vähemasti on Edge nii armas, et peamised veebisaidid, millega ta hakkama ei saa, suunatakse ühe teatava nimekirja abil IE kätte töötlemiseks. Viis, kuidas Edge seda teeb, on sama armas:

Tekst: "You've stumbled upon some vintage web tech. This website runs on older technology and will only work in Internet Explorer." Ja nupp kirjaga "Open with Internet Expolrer."

Allikas: kuvatõmmis

Safari – Kuulsusrikkale ajaloole vaatamata on see sirvik täna aktuaalne vaid MacOS Xi all, kus see on integreeritud põhibrauseriks.

Kindlasti oled märganud, et sirvikute puhul on inimeste maitse totaalselt erinev. Nagu ka filmi- ja raamatueelistused – igaühel on oma lemmik ja ratsionaalset selgitust valikule sageli ei leidu. Paljud inimesed hoiavad oma elu turvadomeene sirvikukaupa lahus – ehk siis ühe sirvikuga ajavad tööasju, teisega eraasju. Kuivõrd tänapäeval läheb iga brauser arendusvigade või uuenduste tõttu perioodiliselt katki, on kasulik hoida installeerituna ning ajakohasena mitut brauserit.

Ehk on huvitav teada, et ID-kaardi seisukohast eksisteerib veel terve seltskond mittesirvikuid, näiteks Opera, millel moodulite tugi puudus sedavõrd pikalt, et arendajad minetasid selle vastu huvi.

Operatsioonisüsteemidest

Kolm logo: Windows, Apple, Linux

Allikas: http://www.newgrounds.com/bbs/topic/199254

Operatsioonisüsteem (OS, opsüsteem) on standardtarkvara, mis istub rauakasti ja ülejäänud laiatarbetarkvara vahel. Selle ülesanne on tühjale Golemile elu sisse puhuda. Tänapäeva mure: uusi turvaauke tuleb peale sellise kiirusega, et keegi peab neid pidevalt lappima. Maksulise tarkvara puhul on lappijaks tootja, vaba tarkvara puhul mõni vabaseltskond või rohe-idu-ettevõte. Tekib ilmne kulumure – kui kaua jaksame vanu operatsioonisüsteeme hingamisaparaadi all hoida?

ID-kaart pole toetatud sugugi mitte kõigil maailma operatsioonisüsteemidel, vaid üksnes neil, millele RIA on jaksanud toe tellida. Seejuures tuleb kogu aeg hoolega peale passida, et mitte raisata raha gerontoloogiale. Rusikareegel: ID-kaardi tarkvara on saadaval peamiselt neile operatsioonisüsteemidele, mida ka tootja ise veel aktiivselt toetab.

Täpne loetelu operatsioonisüsteemidest, mida ID-kaart toetab, on saadaval lehel id.ee.

Android ega iOS täna veel ID-kaarti ei toeta (ka m-ID jääb tänase teema serva taha), ent ehk ilmub see tugi millalgi tulevikus (nn MOPP projekti raames). Windows XP ja Vista kohta võib öelda, et nende parim enne on ammu läbi – neid ei toetatata põhjusel, et nad on aegunud.

Satiiriline kontrollküsimus: miks ometi küll keegi ei nõua ID-kaardi tuge MS DOS versioonile 3.3 ja PDP-11 miniarvutile?

Edulugu

Siis ikkagi – kui keeruline on oma lemmik-operatsioonisüsteemile ID-kaardi tuge installida? Ütleme ausalt, keerukus ja saavutatav tulem oleneb vägagi operatsioonisüsteemist.

Microsoft Windowsiga ID-kaardi kasutajaid leidub sedapalju, et enamik pisivigu on ammu välja silutud (vigade väljatulek teatavasti eeldab suurt kasutajahulka ja pidevat tagasisidet). Tädi Maali suutis oma testimisega riivata vaid üht viga ja seegi langes pigem iseehitatud arvuti kui Microsofti või RIA kapsaaeda.

Microsoft Windowsi puhul on tädi Maalil siiski huvitav ettepanek – panna ID-kaardi tarkvara peale juba arvutifirmas, müügieelse ettevalmistuse käigus.

MacOS X kasutajaid on Eestis suhteliselt vähe, küll aga on nad teadlikud, nõudlikud ja häälekad ning annavad märgatud hädadest valju kisaga teada. Paraku ei saabu juhuslike ja süsteemsete murede ravi Apple’i firmast sugugi ergult. MacOS Xi eri probleeme kiipkaartide käsitlemisel on oma blogis värvikalt kirjeldanud Ludovik Rousseau (eriti tasub lugeda aastate 2014/2015 artikleid – siis tekkisid Yosemite & El Capitan). RIA ja SK on kinnise arhitektuuriga süsteemi pisihädasid ravides üksjagu võimelnud, aga lõplikku (töö)kindlust pole tänagi.

Ubuntu Linuxi kasutajate elu on kõige keerulisem. Kuigi vahel unistatakse meil lootusrikkalt nn rahvaLinuxist (Estobuntu etc), selgitas tädi Maali vahetu testimise käigus üheselt välja, et lihtinimesele on Linuxi puhul jalutamiseks jäetud vaid üks ülikitsas rada – kõige viimane OS version koos ID-kaardi tarkvara kõige viimase versiooniga. Ehk läheb käima, aga ehk ei lähe ka.

Tädi Maali test

Kokkuvõte tädi Maali tehtud testimisest:

Kommentaarid tabelile:

  • Halliga on tähistatud kombinatsioonid, mida Tädi Maali ei testinud (kas ilmvõimatuse või ajapuuduse tõttu).
  • ID-kaardiga otse suhtlev tarkvara, s.o haldusvahend ja DigiDoc3, osutus väga töökindlaks igal platvormil. Korduva ning kuritahtliku vaevanägemise järel õnnestus ID-kaardi haldusvahend kurja pilgu abil pangestada vaid ühel Ubuntul ja ühel isevalmistatud Windows 7 aparaadil:

    Tekst: "The application ID-card Utility has closed unexpectedly."

    Allikas: kuvatõmmis

  • Ubuntu versioone 14.10 ja 15.04 ID-kaart ei toeta. Tundub, et põhjusega. Linuxi nähtused on sedavõrd spetsiifilised, et neid käsitleme eraldi, nohikusektsioonis.

Juhised

Allpool on viited blogiartiklitele, mis kirjeldavad, kuidas eri platvormidel ID-kaardi tarkvara õigesti paigaldada, viisil, et netibrauseris töötaksid nii autentimine kui allkirjastamine.

Universaalne töövoog ID-kaardi tarkvara installimisel mistahes (toetatud) platvormile peaks välja nägema selline:

Autor: Anto Veldre

Iga raja läbimiseks tuleb teha terve hulk alltegevusi, need paistavad välja mõnevõrra keerukamalt ülddiagrammilt:

ID-kaardi paigaldamise töövoo diagramm. Allikas: tädi Maali onupoja tädimehe lapselaps, analüütik Anto

Parandus [2017-10-13]: veebileht sk.ee/tervitus pole enam käigus, esmatestimiseks logi sisse riigiportaali eesti.ee.

Operatsioonisüsteemipõhiste juhiste kõrval võiks kinni pidada sellisest raamtegevuskavast:

1. Veendu, et arvuti kogu tarkvara on uuendatud ja uusim. Pärast seda tee arvutile kindlasti rebuut (ära küsi MIKS – arendajad on tarkvara luues karmareeglite vastu eksinud sedavõrd korduvalt – lihtsalt tee!).

Tekst: "Wou need to restart your computer for the changes to take effect.

Allikas: kuvatõmmis

2. Paigalda oma arvutisse kõik need sirvikud, mida Sa hiljem tahad koos ID-kaardiga pruukima hakata. Miks kohe praegu? Sest kui sirvikud on arvutis juba olemas, siis vähemasti Windowsis on ID-kaardi installeril võime osa tööd Sinu eest ära teha – pluginad võivad installeeruda automaagiliselt, eriti Win7 all. Vt ka punkti 8.

3. Paigalda arvutisse UUSIM VERSIOON ID-kaardi tarkvarast. Seda manti saab lehelt www.id.ee vastavalt oma operatsioonisüsteemile (loe: Maciga ära Linuxi softi järele mine!). Samas paigas on ka juhised edasitalitamiseks. Viska vahelduseks pilk ekraanile – ega kusagil ei vilgu tulikirjas ERROReid?

Vajuta nupule “Paigalda ID-tarkvara”:

Allikas: kuvatõmmis

4. Pista kaart pilusse ning palun ikka õigetpidi, mitte nii nagu sel pildil siin. Kaardilugeja pistik võiks ka olla torgatud arvuti USB-pesasse.

Kas leidsid vea? Autor: Anto Veldre

5. Kontrolli ID-kaardi haldusvahendi abil, et andmed suudetakse kaardilt välja lugeda. Sel hetkel tavaliselt saabki selgeks, kas kaardilugeja juhe oli tagant ära

Haldusvahendis on punaselt kirjas veateade: "Ühtegi kiipkaardilugejat pole ühendatud".

Allikas: kuvatõmmis

või kaart oligi valepidi sees.

ID-kaardi haldusvahend on vägagi töökindel programm. Kui selle tarvitamise käigus ilmneb „nähtusi“, siis tuleb need lahendada enne, kui üldse sirvikute häälestamise juurde asuda. Aeglases masinas võib juhtuda, et haldusvahend “korraks peatub”. Kui olukord mõne sekundiga üle ei lähe, tuleb see liigitada kahtlaseks.

Haldusvahendi päises on kirjas "ID-kaardi haldusvahend (Not Responding)".

Allikas: kuvatõmmis

Pilt asjalikust haldusvahendist:

Pildil haldusvahend, mis kuvab ID-kaardi andmeid (isikuandmed, dokumendi andmed, sertifikaatide andmed).

ID-kaardi haldusvahend, allikas: kuvatõmmis

6. Veendu, et tead oma kaardi PIN1 koodi, et see kood on õige ning et PIN poleks lukustunud. Kuidas PIN1 kontrollida? Muudkui aga kliki passipildi kastikesel („Laadi pilt“)!

Veateade PIN koodi sisestamisel: "Vale PIN1 kood. Saad veel proovida 2 korda".

Allikas: kuvatõmmis

Ups! Seevastu õige PIN1 puhul antakse näha passipilti:

Passipilt

Allikas: PPA ja kuvatõmmis

7. Käivita DigiDoc3 programm. Leia arvutist mõni kiisupilt ning digiallkirjasta see. Digisigneerimise käigus selgub vältimatult, kas Sa ikka tead oma õiget PIN2 koodi ning ega see pole juhtumisi lukustunud.

Allikas: kuvatõmmis

Alles nüüd (ja üldsegi mitte varem) on mõtet üldse asuda sirvikute häälestamise kallale.

8. Käivita iga sirvikumark ükshaaval. Vaata, kas ehk ilmub kuhugi (üles paremasse nurka) teade, et installer on Sinu eest mingi osa tööd ära teinud (st sirvikusse mõne mooduli installeerinud)?. Just seda tähistab hüüumärk Chrome’i aknanurgas. Kui nii, siis nõustu kõige tehtuga:

Tekst ekraanil: "Lisati "Token signing". Teine programm teie arvutis lisas laienduse, mis võib muuta Chrome'i toimimist. Rakendus saab teha järgmist. Külastatavate veebisaitide andmete lugemine ja muutmine. Side koostööd tegevate omarakendustega." Nupud: "Luba laiendus" ja "Eemalda Chrome'ist"

Autor: Anto Veldre

(infoturblasena naudin eriti just võimalust muuta külastatavate veebisaitide andmeid 😉 – see on nali)

Firefox näitab mooduli installeerimist välja sedasi:

Ekraanil tekst "Mingi teine rakendus sinu arvutis soovib Firefoxi järgneva lisaga muuta: Firefox PKCS11 loader 3.12.0..."

Allikas: kuvatõmmis

9. Autentimistest. Üks sirvikumark korraga, kontrolli aadressil sk.ee/tervitus, kas konkreetne sirvik suudab PIN1 küsida ja selleks vajalike OS-jubinatega suhelda. Sirvikus allkirjastamise juurde pole mõtet enne edasi liikudagi kui sisselogimise osa korras. Parandus [2017-10-13]: veebileht sk.ee/tervitus pole enam käigus, esmatestimiseks logi sisse riigiportaali eesti.ee.

Alljärgnev pilt osutab, et Sinu sirvikuga on miskit väga pahasti, see ei näe kohe üldse kaarti. Kui masina restart või kaks ei aita, siis avitab vaid spetsialist. Ise edasi näperdamisel puudub sügavam mõte.

Ekraanil tekst: "This site can't provide a secure connection. www.sk.ee didn't accept your login certificate, or one may not have been provided. Try contacting the system admin. ERR_BAD_SSL_CLIENT_AUTH_CERT"

Allikas: kuvatõmmis

Autentimise osa (ehk siis PIN1 pruukimise sirvikus) võib lugeda lootustandvaks, kui ette tuleb säärane pilt:

Ekraanil tekst: "ANTO VELDRE! ID-kaardi meeskond tervitab Sind ID-kaardi eduka kasutuselevõtu puhul! ..."

Allikas: kuvatõmmis

Reeglina, kui ühte e-teenusesse juba õnnestus end sisse logida, siis võiks see õnnestuda ka järgmistes. Sellegipoolest ei tee paha veel teiseski teenuses üle katsetada.

Ära siis unusta, et oled seni autentimist kontrollinud vaid ühes sirvikus. Samad tegevused tuleb teha eraldi iga sirviku jaoks!

Nüüd liigume edasi allkirjastamismoodulite kallale – parimad juhised on saadaval id.ee saidilt (juhised pisut erinevad vastavalt operatsioonisüsteemile):

Ekraanil tekst: "4. Luba allkirjastamiseks vajamineva plugina kasutus. Juhiste nägemiseks klõpsa kasutatava veebilehitseja ikoonil", seejärel kolm logo: IE, Chrome, Firefox

Allikas: kuvatõmmis

10. Üks sirvikumark korraga, loe id.ee juhiseid ning säti vastavalt juhistele aktiivseks iga sirviku laiendused ja pluginad.

Juhul kui mõni nõutav moodul on üldse puudu, tee alul sirvikule restart, siis OSile restart ja kui ikka puudu (hmm, mida ei tohiks küll juhtuda, kuid kui juhtub), siis tiri vajalikud lisajubinad käsitsi kohale ja tutvusta neid oma sirvikule (aktiveeri).

Kuivõrd moodulite paigaldus on operatsioonisüsteemiti pisut erineva kujuga, siis sellest täpsemalt juba iga operatsioonisüsteemi käsitlemise juures.

Pärast kõigi sirvikute timmimist tasub teha arvutile taas kord igaksjuhuksrestart (rebuut) ja veenduda, et sirviku lisamoodulite (laienduste, pluginate) õige ja vajalik seisund on säilinud ka pärast restarti.

11. Dokumendi allkirjastamist sirvikus tuleb kindlasti testida, näiteks portaalis digidoc.ee. Ohutu on allkirjastamiseks üles laadida mõni mitteprivaatne kiisupilt. Täpsemad juhised iga OSi blogipostituse juures eraldi.

12. Kõige lõpuks veendume, et sirvikus töötab ka transaktsiooni allkirjastamine. Selleks mine oma lemmikteenustesse (näiteks mõnda netipanka) ning tee €1,57 ülekanne sõbrale või sugulasele. Kas õnnestus? Pilte vaata konkreetse OSi blogiteksti juurest.

Muud

Üldjuhul me ei õpeta Sind, kuidas saada oma arvutis administratiivkasutaja õiguseid, s.o siis sellise kasutaja õigusi, kel on õigus tarkvara paigaldada. Eeldame, et Sul on need õigused olemas.

Ignoori opsüsteemide reklaami- ja lobajuttu. Enamasti on sealt sügavam mõte puudu.

Lugemisvaate nupu selgitustekst: "Lugemisvaade. Eemalda kogu segav virvarr, nii et saaksid keskenduda lugemisele."

Allikas: kuvatõmmis

ID-kaardi tarkvara paigaldamine konkreetses operatsioonisüsteemis

ID-tarkvara paigaldamine Windowsile

Autor: Anto Veldre, analüütik

Selles osas käsitleme ID-kaardi tarkvara paigaldamist Microsoft Windowsile, mis on suhteliselt lihtne tegevus. Kui tarkvaraga kaasnevaid, saidist id.ee saadud juhiseid (brauseri häälestamiseks) täpselt täita, siis tädi Maali saab installeerimisega kenasti hakkama. Kontrollitud.

Reaalsed mured ID-kaardi mittetöötamisega Windowsi keskkonnas jaotuvad tädi Maali kogemuse kohaselt põhiliselt kaheks: konkreetse arvutiriistvaraga seotud seiklused ning paigaldusjuhiste eiramine.

Tädi Maali tegi ID-kaardi installimise läbi kolme erineva Windowsiga (kõik 64-bitised). Kõigepealt Win 7 (SP1), mis sai spetsiaalselt selleks otstarbeks üles seatud. Teiseks katseobjektiks oli Windows 10, samuti isevalmistatud masin, mis eelmises elus oli Win7, ning mille Microsoft vahepeal uuendas Win10 peale. Lõpuks, kooliõpilase võimas sülearvuti, kuhu tootja oli peale pannud Win 8.1. Kõigil kolmel platvormil installeerus ID-kaardi tarkvara eriliste komplikatsioonideta, ent loe ka peatükki “Murekohad”!

Windowsi all töötab korralikult nii haldusvahend kui Digidoc3 kui ka ports netisirvikuid. Lühikokkuvõte äraproovitust on esitatud tabelis:

Autor: Anto Veldre

Paigaldus

Paigaldamise töövoog on esitatud alljärgneval diagrammil:

Autor: Anto Veldre

Kogu paigaldusprotseduur on jaotatud kolmeks järjestikuseks rajaks. Raja A läbimisega tagatakse, et programmid on õigesti paigaldatud. Raja B läbimise käigus selgub PIN-koodide olemasolu ja lihvitakse elementaarseid kasutamisoskusi. Raja C läbimine kindlustab, et sirvikud saavad ID-kaardi tarkvaraga hästi läbi ja nõustuvad koostööd tegema.

Olgu ära toodud ka paigaldusprotseduuri pisut detailsem pilt, kus iga tegevus on kujutatud ükshaaval:

ID-kaardi paigaldamise töövoo diagramm. Autor: Anto Veldre

Mis aga põhilisim – järgmise raja juurde tuleb edasi liikuda alles siis, kui eelmine rada on edukalt läbitud.

Parandus [2017-10-13]: veebileht sk.ee/tervitus pole enam käigus, esmatestimiseks logi sisse riigiportaali eesti.ee.

Rada A

Raja A läbimine (tegevused 1–5) valmistab arvuti ette ning annab kindluse, et kaardilugeja töötab ning et ID-kaardi sisu on operatsioonisüsteemile üldse nähtav.

Algus > 1. Uuenda arvuti tarkvara! > Rebuut! > 2. Paigalda arvutisse ette ära kõik vajalikud sirvikud > 3. Paigalda UUSIM versioon ID-tarkvarast > 4. Ühenda kaardilugeja arvutiga, pista ID-kaart sisse (ja hoia seal lõpuni) > 5. Kontrolli ID-kaardi loetavust haldusvahendiga >

Autor: Anto Veldre

Tegevus 1 – Uuendamine / värskendamine / ajakohastamine – käib Windowsis üldiselt automaatselt, kuid ei tee paha see ka käsitsi käima lasta: Control Panel -> Windows Updates.

Ekraanil tekst: "Windows Update. Downloading updates... Downloading 207 updates...."

Allikas: kuvatõmmis

Uuendamise järel tuleb masin kindlasti korraks kinni panna (teha restart).

Tegevus 2 – Sirvikute paigaldamine. Kaks neist (Internet Explorer ehk IE ja Edge) on juba kohal, ent kaks tuleb ise netiavarustest kohale lohistada, vastavalt siis Chrome ja Mozilla Firefox. Miks tuleb? Sest perioodiliselt esineb olukordi, kus üks või mitu sirvikut on turvajamade või ootamatute uuenduste tõttu kasutamatud. Installeerides kõik sirvikud kohe valmis, on siis halvaks päevaks tagavaravariant olemas ning elu ei jää seisma.

Windowsis on installeerimine tehtud sedavõrd lihtsaks, et ega siin eriti õpetada olegi (klikk-klikk-OK):

Tekst: "Do you want to run or save Firefox Setup Stub 50.1.0.exe from Download-installer.cdn.mozilla.net?" Nupud: "Run", "Save" ja "Cancel"

Allikas: kuvatõmmis

Ekraanil tekst: "Open File - Security Warning. Do you want to run this file?"

Allikas: kuvatõmmis

Võimalikud veateated

Administraatori õiguste olemasolu kasutajal (eriti kontoritingimustes) on igaühe enda risk:

Veateade ekraanil: "install nurjus. Google Chrome vajab installiks ülema õigusi."

Allikas: kuvatõmmis

Tegevus 3 – Paigaldame ID-kaardi tarkvara. Lähtuda tuleb id.ee veebisaidi nõuannetest (mida hoitakse alati ajakohastena). Sinna Windowsi sirvikuga minnes ning „Paigalda tarkvara“ vajutades antakse asjakohaseid soovitusi:

Allikas: kuvatõmmis

ID-kaardi tarkvara allalaadimine ja installeerimine näevad välja nii:

Tekst: "Do you want to run or save Open-EID-3.12.5.1672_x86.exe from installer.id.ee?" Nupud: "Run", "Save" ja "Cancel"

Allikas: kuvatõmmis

Kui ei taibanud kohe „Run“ vajutada, siis võib installeri ka maha salvestada ja hiljem käivitada:

Teade ekraanil: "Faili Open-EID-3.12.5.1672_x86.exe avamine"

Allikas: kuvatõmmis

Taas kord on vaja administraatori õigusi (ning meie ei tea, kust teie need saate).

Ekraanil tekst: "Do you want to allow this app to make changes to your device?"

Allikas: kuvatõmmis

Voilaa! Asi edeneb!

Teade ekraanil: "eID tarkvara paigaldus. Seadistuse edenemine..."

Allikas: kuvatõmmis

Sekka vilgutatakse ka muid pilte… installer leiab iseseisvalt üles kaardilugeja ja paigaldab sellele draiverid:

Teade ekraani allosas: "Estonian National ID Card. Device driver software installed successfully."

Allikas: kuvatõmmis

ID-kaardi tarkvara võib lugeda edukalt paigaldatuks, kui ilmub säärane kujutis:

Teade ekraanil: "eID tarkvara paigaldus õnnestus! E-teenustes ID-kaardiga allkirjastamiseks on Teil vajalik veel aktiveerida veebilehitsejas allkirjastamise plugin. Juhend aktiveerimiseks on leitav siit."

Allikas: kuvatõmmis

Sõnale „siit“ klikkides satub kasutaja taas kord id.ee juhendeid lugema, ent praegu sooritame raja A tegevusi rahulikult edasi.

Tegevus 4 – Ühenda oma kaardilugeja arvutiga (enamasti USB-pistiku abil, mõnikord aga on kaardilugeja salamisi monteeritud arvuti korpusse) ning torka kaart lugejasse. Hetkel veel pole oluline, et tegu oleks uue ja kehtiva kaardiga, proovimiseks kõlbab ka vana.

Eeldatav tulemus

Allikas: kuvatõmmis

Seikluste vältimiseks edaspidi tuleks kaart sisse panna nägu alaspidi ning kiip eespool. Kiipi ennast sel pildil ei paista, sest ta on kenasti kontaktide küljes.

Tegevus 5 – Käivita ID-kaardi haldusvahend (alammenüüst Accessories) ning veendu, et haldusvahend näeb kaarti ning suudab andmed sellelt välja lugeda.

Eeldatav tulemus

Haldusvahend peaks kuvama külgeühendatud kaardi andmed:

ID-kaardi haldusvahend kuvab isikuandmed, dokumendi andmed ja sertifikaatide andmed.

Allikas: kuvatõmmis

Võimalikud veateated

Veasituatsioonide ravi on lihtne – haldusvahend ütleb ise, mis tal mureks:

Haldusvahend näitab punase kirjaga veateadet: "Ühtegi kiipkaardilugejat pole ühendatud"

Allikas: kuvatõmmis

Allikas: kuvatõmmis

Juhul, kui ID-kaarti kõigele vaatamata välja lugeda ei õnnestu, tasub kontrollida, mispidi see kaart ikkagi sisse sai või mis kaart see õigupoolest oligi. Näiteks pangakaardi pistmine kaardilugejasse on ikka uskumatult sage tegevus.

Allikas: kuvatõmmis

Allikas: kuvatõmmis

Kui aga õnnestub haldusvahend mingi nipiga hanguma panna, siis on targem peatuda ja paluda endast targemate abi. Tõenäoliselt on siis miskit mäda kas arvuti riistvaraga (muuhulgas otsi arvuti eest ja tagant salapärast teist kaardilugejat, vt peatükk „Murekohad“ lõpupoole) või on arvutil mõni muu häda kallal.

Allikas: kuvatõmmis

Rada B

Rada B on mõeldud krüptograafiaga kaasneva info kontrollimiseks:

  • kas PIN-koodid on meeles,
  • ega PIN-koodid pole juhtumisi lukustunud,
  • kas isikusertifikaadid kehtivad,
  • kas konkreetne kaart on võimeline krüptograafilisi toiminguid sooritama.

Autor: Anto Veldre

Tegevus 6 – Avame PIN1 abil haldusvahendis passipildi (see tuuakse PPA andmebaasist, mistõttu toiminguks vajatakse ka netiühendust). Tegevuse käigus saab selgeks, kas PIN1 on teada, õige ega ole lukustunud – tarkus, mis hoiab veidi hiljem kokku palju väärtuslikku aega.

Allikas: kuvatõmmis

Allikas: kuvatõmmis

Tegevus 7 – Leiame kontoritarvete alammenüüst utiliidi nimega Digidoc3 ning digiallkirjastame selle vahendusel mõne faili (näiteks kassipildi). Tegevuse käigus selgub vältimatult, kas kaardi PIN2 on teada, õige ega ole lukustunud.

Eeldatav tulemus

Allkirjastamine õnnestus ja vastavalt seadistusele tekkis kas *.bdoc või *.asice laiendiga fail.

Allikas: kuvatõmmis

Võimalikud veateated

Tasub hoolikalt tähele panna, mida DigiDoc3 meile räägib:

Allikas: kuvatõmmis

Hoiatus! Segaduste vältimiseks tuleb rada B kindlasti läbida ja mõlemad PIN-koodid läbi testida enne, kui edasi liikuda raja C (ehk sirvikute konfigureerimise) juurde. Sellepärast paikneb siin vahel punane joon.

Allikas: id.ee

Rada C

Kolmas ja viimane rada on vaja läbi teha selleks, et sirvikud oleksid suutelised e-teenustes dokumente ja transaktsioone allkirjastama. Lähtuda tuleb id.ee sirvikukonfimise infost ning lugeda lisaks iga üksiku sirviku kohta eraldi: IEChromeFirefox.

Raja C tegevusi tuleb korrata iga sirviku jaoks eraldi. Otstarbekam on kõigepealt häälestada ära IE, seejärel Chrome ning alles kogemuse kasvades võtta ette Firefox.

Raja C tegevuste järgnevus on selline:

Parandus [2017-10-13]: veebileht sk.ee/tervitus pole enam käigus, esmatestimiseks logi sisse riigiportaali eesti.ee.

Autor: Anto Veldre

NB! Edge pole koos ID-kaardiga ei häälestatav ega kasutatav, selle puhul võib teadmiseks võtta satiirilise tõdemuse:

Allikas: kuvatõmmis

Tegevus 8 – Kontrollime üle, mida meile installiti ja aktsepteerime tehtu. ID-kaardi tarkvara installer tegi kasutaja õnne nimel teatavaid jõupingutusi, et keerulised häälestused automaatselt ära sooritada. Win7 all õnnestub see maksimaalselt, Win8 ja 10 all nõuab tulemus pisut kohendamist.

Chrome

Chrome annab käivitudes kõvahäälselt teada, et „talle on vahepeal lisatud laiendus“ ning palub kasutajal see muudatus aktsepteerida:

Allikas: kuvatõmmis

See laiendus tuleks lubada. Vajadusel võib ka lähemalt uurida, mida siis täpselt tehti (vajutada hüüumärgile):

Allikas: kuvatõmmis

Sellega on Chrome’i siseelu üle vaadatud.

Firefox

Ka Firefox annab muudatussoovist valjuhäälselt teada:

Allikas: kuvatõmmis

Käsitsi tuleb teha linnuke õigesse kasti ning pruukida kohe seejärel ilmuvat Restart nuppu (piisab õigel nupul klõpsamisest):

Allikas: kuvatõmmis

Sellega on Firefoxi muudatus heaks kiidetud.

Tegevus 9 – kontrolli, kas sirvik suudab operatsioonisüsteemi vidinatega korrektselt suheldes Sind mõnesse e-teenusesse autentida (sisse logida).

Lihtsaim on pruukida testimiseks mõeldud spetsiaalset SK tervituslehte. Parandus [2017-10-13]: veebileht sk.ee/tervitus pole enam käigus, esmatestimiseks logi sisse riigiportaali eesti.ee. Kindlasti tuleb testi käigus ette sertifikaadi valiku aken ja küsitakse PIN1 koodi:

Allikas: kuvatõmmis

Allikas: kuvatõmmis

Eeldatav tulemus

Kui kuufaas oli õige, näidatakse meile rõõmsat õnnestumislogo:

Allikas: kuvatõmmis

Võimalikud veateated

IE on kõige kavalam. Tema tunneb ära, et midagi on valesti ning annab täitsa õiget nõu:

Allikas: kuvatõmmis

Teised sirvikud on pisut otumad ning usuvad, et miskit läks valesti hoopis https veebisaidi vaatamiseks vajaliku SSL-tunneli püstipanekuga. (Mis tegelikult pole ju päris vale, kuivõrd selleks vajatakse ID-kaarti ja PIN1 koodi küll). Keeruline? Mõned veateated ongi arusaamiseks igerikud:

Allikas: kuvatõmmis

Ent ID-mehike oskab pakkuda, kust peaks viga otsima:

Allikas: kuvatõmmis

Parandus [2017-10-13]: veebileht sk.ee/tervitus pole enam käigus, esmatestimiseks logi sisse riigiportaali eesti.ee.

NB! Kui Sa nägid ükskõik millist neist veateadetest, siis pole mõtet enne edasi liikuda, kuniks probleem saab lahendatud. Sest kuni autentimist tööle ei saa, ei õnnestu allkirjastamise juurde edasi liikuda (nimelt enamik digisigneerimist pakkuvaid e-teenuseid nõuavad eeldusena sama sirvikuga sisselogimist).

Tegevus 10 – Kontrollime üle, et brauseritel on lisamoodulid installitud.

Allikas: kuvatõmmis

Lähtuda tuleb id.ee detailsetest juhistest: IEChromeFirefox.

Internet Explorer

Juhised: IE

IE puhul suutis installer mooduli sättimisega kenasti ise hakkama saada (enabled!), teisisõnu, meie ei pea siin enam midagi muutma:

Allikas: kuvatõmmis

Et saaksime IE töötamises päris kindlad olla, tuleb see korraks tagasi viia vabrikuseadetesse (sedasi õpetab meid id.ee). Valime hammasrattamenüüst:  -> Internet Options -> Advanced nupukese „Reset“ ja klõpsame seda:

Allikas: kuvatõmmis

Juhtub umbes sedasi:

Hea, et üle küsitakse, vajutame taas „Reset“:

Allikas: kuvatõmmis

Arusaadav, et häälestuste nullimise käigus võib tuksi minna varem mõnel muul otstarbel  suure vaevaga seadistatud häälestus. Igatahes on nüüd asi sealmaal, et nõutakse kogu arvuti restarti:

Allikas: kuvatõmmis

Chrome

Juhised: Chrome

Chrome’i puhul vajab ülekontrollimist üks laiendus (extension). Nn kolme-täpi-menüüst tuleb valida Settings -> Extensions. Laiendus nimega „Token Signing“ peab olema aktiivne (enabled). Sel pildil miskipärast ei ole (disabled) ja peame olukorra käsitsi parandama:

Allikas: kuvatõmmis

Lubame laienduse käsistsi ja teeme sirvikule restardi (hmm, taaskäivituse), pärast seda ongi moodul aktiveeritud.

Allikas: kuvatõmmis

Firefox

Juhised: Firefox

Firefoxis vajab ülekontrollimist üks laiendus ja üks plugin (ehk siis kokku kaks lisamoodulit). Kusjuures, alates 2017.a. jaanuari lõpust hoopistükkis kaks laiendust. Nn kolme-triibu-menüüst tuleb valida Lisad:

Allikas: kuvatõmmis

Seekord õnneks selgub, et laiendustega on kõik korras – „Firefox PKCS11 Loader“ ongi juba aktiveeritud:

Allikas: kuvatõmmis

Ka plugina „(Firefox) Token Signing“ olek on „Alati aktiivne“ – just see, mida ootame.

Allikas: kuvatõmmis

Juhul kui Sinu arvutis on lood teisiti, siis tuleb plugin „alati aktiivseks“ sättida käsitsi ning pärast seda kindlasti teha brauserile restart.

Tegevus 11 – Sirvikuga allkirja andmine. Hetkel on kõige mugavam seda tegevust testida digidoc.ee keskkonnas. Sinna tuleb sisse logida, laadida üles mõni juriidiliselt korrektne kiisupilt ning see allkirjastada.

Estina poolt majandatav Digidoc.ee tegi hiljuti läbi põhjaliku uuenduskuuri. Siinset rahvast ehk pisut häirib algeline kontoloomise mehhanism (e-mailiga) ning kuupiirang 5 tasuta allkirja, ent neile puudustele vaatamata on teenus ikkagi tasuta, ehk just see, mida me testimiseks vajame.

Alul tekitame endale kasutajakonto – selleks vajame PIN1 ja meiliaadressi:

Allikas: kuvatõmmis

Eeldatav tulemus

Mõningase nugistamise tulemusel õnnestub PIN2 abil allkirjastada kiisupilt:

Allikas: kuvatõmmis

Tegevus 12 – Tuleb sooritada sirvikuga allkirjastamise test veel mõnes teiseski e-teenuses, eelistatult pangas. Miks just pangas – esiteks, enamik inimesi vajavad netipanka niikuinii, ja kuna pankades on ID-kaardi kasutatavus väga kõrge, siis on sealsed skriptid parima kvaliteediga. Pangas leiame võimalikud vead kõige kiiremini.

SEB on valitud isikliku eelistuse põhjal, testida võib ka teistes netipankades.

Eeldatav tulemus

Sisselogimine:

Allikas: kuvatõmmis

Makse allkirjastamine:

Allikas: kuvatõmmis

PIN2 sisestus:

Allikas: kuvatõmmis

Võimalikud veateated

Kes nüüd täpselt teab, miks just nii juhtus… ajalõpp saabus enne kätte, kui sisestati PIN1 või PIN2 ? Proovi uuesti!

Allikas: kuvatõmmis

Allikas: kuvatõmmis

Kui aga juhtumisi satub ette sedavõrd vastuoluline pilt, kus haldusvahend näeb ID-kaarti aga sirvik mitte ning ka korduv restart ei aita, siis pole sirvik oma rollist õigesti aru saanud ning arvuti tuleb viia šamaani kätte uurimiseks:

Allikas: kuvatõmmis

Murekohad

Häda number 1: mis kell on? Windows 7 üllatas tädi Maalit kalendriga. Sai pruugitud vana, AMD Athlon protsessoril põhinevat MSI emaplaati, millel aga vahepeal patarei ära tühjenenud. Patarei ost ja prillisanga abil äravahetamine osutus tädi Maalile jõukohaseks, ent kratt eksitas kätt aastaarvu osas: BIOSi menüüsse sai kogemata kirja vale aastaarv – 2016.

Allikas: kuvatõmmis

Siitmaalt hädad algasid. Windows 7 küll installeerus, kuid ei nõustunud end ei uuendama ega seerianumbrit registreerima, ega jõudnudki olekusse, kus üldse saaks alustada ID-kaardi tarkvara paigaldamisega – ajas sõrad vastu, olevat mingi sertifikaatide kehtivusega seotud jama (veakood 80072F8F):

Allikas: kuvatõmmis

Mainit murel on ülimalt vähe pistmist ID-kaardi tarkvaraga, kuid saagu ta siinkohal siiski kirjeldatud kui värvikas näide varjatud eeldusest, mida mitte teades võib kasutaja paraja portsu otsa sattuda. Linux näiteks keerab paigaldamise ajal arvuti kella sundkorras õigeks ning uurib geolokatsiooni abil välja ka kasutaja asukohariigi – (et kõige õigemaid täpitähti pakkuda).

Häda number 2: mõnel arvutil näikse neid kaardilugejaid kobaras olema. See mure osutus lõbusamaks, kuid raviaega nõudvamaks. Asi algas sellest, et Win10 all näitas ID-kaardi tarkvara üles teatavat ebastabiilsust. Sihilike katsetega õnnestus hangutada nii haldusvahend kui ka rahaülekanne SEB pangast. Pidi ju ometi olema stabiilne ja töötav tarkvara? Põhjus on siin:

Allikas: kuvatõmmis

Kahepäevane veaotsing tipnes põhjuse leidmisega – arvutis leidus salajane Hiina päritolu kaardilugeja, mille olemasolu oli meelestki läinud.

Foto autor: Anto Veldre

Küsisin asjatundjalt – kas liigne kaardilugeja arvutis võibki põhjustada probleeme? Selgus, et just nii ongi. Kui pista oma kaart teise kaardilugejassse ning jätta esimene tühjaks, siis hakkavad juhtuma “nähtused”. Olgu seegi õpetuseks neile, kes usuvad, et ID-kaardi tarkvara peab rõõmsasti jooksma igas juhuslikus arvutikastis.

Üllataval kombel oli olukorra lahendamisel abi sirvikust nimega Edge, mis, kuigi ise sisselogimist sooritada ei suuda, nõustus kaardilugejaid demonstreerima ükshaaval ja poole suuremalt, nii et ka tädi Maali olukorda mõistis:

Allikas: kuvatõmmis

Lahendus: ebavajalik kaardilugeja tuleb draiverite menüüst üldse keelustada (disable!), pärast mida “nähtused” kaovad:

Muus osas aga – Windows oma miljardise kasutajaskonnaga on piisavalt lihvitud tarkvara ning ka id.ee paigaldusjuhised on muutunud väga konkreetseks. Kui install ebaõnnestub, siis pigem on viga kusagil mujal kui ID-kaardi tarkvaras.

Veel brauseriuudiseid: ka Mozilla Firefoxi turvalisus tõuseb

firefox_logo-wordmark-horiz_RGB

Anto Veldre, RIA analüütik

Kiire kokkuvõte: kõik sirvikutootjad muudavad oma brausereid turvalisemaks, igaüks neist omal moel. Värske uudisena nõustub Firefox 22. septembrist tegema koostööd vaid nõuetekohaselt allkirjastatud ID-kaardi lisamooduliga (extension), mistõttu Firefoxi uuenemisel tuleb kasutajal kindlasti uuendada ka ID-kaardi tarkvara. Ühtlasi muutub lisamooduli uuendamine nii RIA kui lõppkasutaja jaoks veidi keerulisemaks ja aeganõudvamaks.

Taust

Arvutikasutajad kindlasti imestavad, miks suvel ja korraga kõik internetilehitsejad järsku uuenema hakkasid? Põhjuse leiab mõne vähemteadliku kasutaja arvutist – kui internetibrauseri ülemine ots on igasugustest Conduit Search Bar’idest, Assistant moodulitest ja muust säärasest nii küllastunud, et sisu ei mahu enam ekraanile 🙂 Olukorda iseloomustab hästi üks mõne aasta tagune pilapilt sel teemal, kuigi peab ütlema, et Java ning Flashi ärakeelamise kaudu on mõningane osa turvalisust vahepeal tagasi võidetud…

Allikas: http://www.soc.cornell.edu/computing/ie.html

Allikas: http://www.soc.cornell.edu/computing/ie.html

Loomulikult soovib erafirma panna oma tarkvara brauserisse käima, sest siis tekib teatav kontroll ka brauseri kogu liikluse üle. Näiteks mõned Search Bar tüüpi moodulid haaravad päringu vahelt ega saadagi seda Google’isse, vaid sokutavad inimesele omaenda otsitulemusi ja reklaame.

Sama loomulik, et brauserisse soovivad elama tulla igasugused viirused ja pahavarad. On säärane ingliskeelne väljend nagu MiB – ei, mitte Men in Black, vaid “Man in the Browser” – brauseripetis, ehk siis mehike, kes istub internetisirviku küüru otsas, vahendab kogu liiklust ja kuulab kõike pealt.

Olukorras, kus lihtkasutaja täpselt ei mõika, mida ta teeb, vastates igale tarkvarapakkumisele YES, hakkas veebilehitsejate küüru peal vohava pahavara hulk ületama mõistlikku piiri. Sellega seoses hakkasidki suuremad brauseritootjad paar aastat tagasi mõtlema, kuidas vaenulikule faunale piiri panna.

Eesti rahvuslik tragöödia seisneb asjaolus, et kuniks muu maailm kiipkaardi ja brauseri integratsioonist suurt ei hooli, elab ka meie ID-kaart samamoodi veebilehitseja küüru otsas. Seni on ID-kaardi lisamooduli tegemine olnud imelihtne. Teed valmis, paigaldad brauserisse ja voilaa! – e-riik ongi kättesaadav. Kuid nüüd hakkavad asjad muutuma pisut keerulisemaks.

Firefox

Tänaseks on saabunud selgus Mozilla Firefoxi (FF) osas, kus lisamoodulitega ühildumise mehhanism muutub oluliselt karmimaks. 11. augustil hakkab levima Firefoxi versioon 40, mis eelistab koostööd just allkirjastatud lisamoodulitega (extensions). Uuendades varem olemasolevat FF’i, ei pea kasutaja muretsema, kuid esmakordselt Firefoxi paigaldades näitab brauser ID-kaardi lisamoodulile kollast tuld. Kasutamine pole seejuures takistatud:

Kollase kirjaga hoiatus: Estonian ID Card authentication module could not be verified for use in Firefox. Proceed with caution.

(Sarnaseid küsimusi on varem küsitud Windows XP draiverite installimisel, kui digitaalselt allkirjastamata draiverite puhul kerkis ekraanile spetsiaalne dialoogiaken.)

Kuid juba 22. septembril saabub Firefoxist versioon 41, mille käitumine on oluliselt karmim: see nõustub töötama vaid nõuetekohaselt allkirjastatud lisamoodulitega. Plaani kohaselt varustatakse ka ID-kaardi lisamoodul selle autentsust tõestava krüptograafilise tõendiga. Mooduli varasemat (=praegust) versiooni hakkab Firefox alates 22. septembrist tõrjuma säärase teatega:

Punase kirjaga hoiatus: Estonian ID Card authentication module could not be verified for use in Firefox and has been disabled.

ID-kaardiga autentimise jaoks vajaliku laienduse uusversioon saabub arvutitesse ID-tarkvara automaatuuendusega. Kui automaatuuendus ei ole lubatud, tuleb uus versioon selleks ajaks arvutisse ise installeerida.

Erilist tähelepanu tuleb FF teemale pöörata neis asutustes ja firmades, kus on mingi pärandvaraline põhjus uusimatest versioonidest hoidumiseks.

Edge ja Chrome

Meenutame ka, mis toimub hetkel teiste internetilehitsejatega.

Microsoftil on just praegu käsil üleminek Win10 op-süsteemile ning tuttuuele Edge brauserile. Teada on vaid see, et koht moodulite ühendamiseks tuleb “pisut turvalisem” kui IE küür, kuid midagi täpsemalt teada pole. Ilmselt saabuvad uudised alles paari kuu jooksul. Seni aga, kuniks Edge sirvikul puudub koht pluginate/moodulite külgeühendamiseks, ei saa Edge’ile pakkuda ka ID-kaardi tuge (vt Windows 10 ja e-teenused).

Google on oma veebilehitsejaga Chrome samuti standardeid ümber tegemas. Otsustav muudatus kliendi poolel on juba tehtud ning (praeguse info kohaselt) septembri alguses saabub Chrome’i uusversioon 45, mis vanu NPAPI standardis pluginaid enam ei tunnista. Chrome’i loojate valitud tee on kõige valulisem, sest nõuab muudatusi ka serverite poolel. Eks septembris paistab, kas kõik Eestis ID-kaardiga teenust pakkuvad internetisaidid suudetakse Chrome’i uue pluginastandardi (Native Messaging) peale üle viia või jääb mõni teenusepakkuja hätta. (Vt Veebilehitsejas Chrome läheb ID-kaardiga allkirjastamine (korraks) katki ja Suuremad sirviku-uuendused sel suvel)

Sellesuvine hetkeseis brauserimaailmas

  1. Chrome – muudatus (versioon 45) saabub umbes 7. septembril. Kui mõni ID-kaarti pruukiv teenus pole muudatusega vastavusse viidud, siis kasutajad seda uue Chrome’iga kasutada ei saa. Teenusepakkuja leiab lisainfot veebilehelt id.ee.
  2. Edge – Microsoft pole veel moodulite kinnituskohti ja standardeid avalikult välja hõiganud, mistõttu Edge on kasutatav vaid Mobiil-ID abil.
  3. Internet Explorer – vana ja kaduv, kuid hetkel jätkab ID-kaardiga töötamist.
  4. Mozilla Firefox – alates versioonist 40 (11. augustist) hakkavad kasutajad saama hoiatusi ning versioonist 41 (22. septembrist) nõuab FF nõuetekohaselt sertifitseeritud/allkirjastatud/jne lisamoodulit, mille RIA ja SK siis loodetavasti jõuavad õigeks ajaks valmis teha ning ID-kaardi tarkvarauuendusse lisada.
  5. Mac OS X ja Safari – sügisel on oodata uut versiooni El Capitan, RIA ja SK tegelevad beetaversiooni uurimisega. Eesmärk on, et kasutaja saaks tarkvara uuendatud ühekorraga (Firefoxi ja El Capitani tugi tulevad koos).

Neile, kes soovivad katsetada juba praegu: