Tag Archives: petuskeem

Tegevjuhi petuskeem – mis see on ja mida teha?

Autor: Sille Laks, CERT-EE infoturbe ekspert

Tegevjuhi pettus ehk CEO pettus seisneb näiliselt tegevjuhi nime alt, vahel isegi “tema” meiliaadressilt, kirjade saatmises kas ettevõtte finantsjuhile või raamatupidajale (või töötajale, kes kodulehe andmetel võib olla seotud maksete teostamisega). Kirjade sisu on lühike ja konkreetne “Kas oled laua taga?” “Kas on võimalik teha kiiresti makse?” või “Kas saate teha rahvusvahelise pangaülekande täna?”.

Kirjale vastamise korral saadetakse makse tegemiseks juba uus info, mis üldjuhul on sarnane alloleva kirjaga:

Petukirja näidis

Miks just tegevjuhilt raamatupidajale/finantsjuhile?

Finantsjuht on just see inimene ettevõttes, kes kontrollib raha liikumist ning teeb makseid. Tegevjuht aga on enamasti kõige kõrgem juht, kelle korraldusi tuleb kuulata. Tihti on mõlemal töötajal ka väga tihe graafik ning pole ajaliselt võimalik või ununeb kontrollida kirja saatjainfot.

Tegevjuht võib vahel avastada mõne kirja, mis on kiire elutempo tõttu kohe edastamata jäänud. Kui veel ilmneb, et maksetähtaeg on juba täna, saab kiri viimasel hetkel raamatupidajale maksmiseks edastatud. Enamasti on sellises kirjas ka makseinfo, täpsemad selgitused ja vabandus unustamise pärast. Raamatupidaja omalt poolt tahab oma tööd võimalikult hästi teha. Ja kui varem on juhtunud, et tegevjuht lubab makse kohta täpsemat infot anda tagasi töölaua taga olles ja tookord oli kõik korras, siis tehakse ka petukirja makse vähemate küsimustega.

Siiski tuleks tähele panna tüüpilisi pettusele viitavaid väljendeid “Kiire!” ja “Makse” e-kirja teemareal ning napisõnalisi grammatiliste pisivigadega e-kirju.

Ennetavad meetmed

1. Koolita kasutajaid

Hoolimata kuvatavast saatja nimest tuleb alati pöörata tähelepanu saatja nimele ja meiliaadressile. Juhul kui kirja sisu on saatja tavapärasest kirjaviisist erinev, vaata lähemalt reply-to (vasta) rida ning vajadusel ka päiseid, mis aitavad kirja ehtsust tuvastada.

Pahatahtlikke kirju eristavad tavapärasest näiteks:

  • saatja nimi ja meiliaadress ei ühti, vastamisaadress on erinev,
  • ebatavaline saatmisaeg, tihti väljaspool tööaega,
  • soov teha ebatavaliselt suur makse ning pole lisatud arusaadavat makseselgitust või maksekorraldust,
  • (tihti märkamata jäävad) grammatilised pisivead.

2. Vaata üle oma Sender Policy Framework ehk SPF konfiguratsioon

SPF võimaldab teistel meiliserveritel kontrollida, kas asutuse nime alt saadetud kiri saabus selle asutuse poolt volitatud serverist.

SPF on domeenipõhine. Veendu, et SPF kirje oleks seadistatud nii, et asutuse nime alt tohib kirju saata vaid asutuse enda meiliserver. Selleks peab SPF kirje olema “v=spf1 a mx –all”

SPF konfiguratsiooni saad kontrollida, kui sisestad käsureale käsud:

  • Nslookup
  • Set type=TXT
  • Omadomeeninimi.ee

Iga käsk tuleb sisestada eri reale ning iga käsu järel tuleb vajutada klahvi Enter. Käskude sisestamiseks saad kasutada nii Terminali (Linux ja MacOS) kui Command Prompti (Windows).

SPF konfiguratsiooni kohta saab täpsemalt lugeda OpenSPF näidete ja tüüpvigade lehtedelt.

3. Kaitse kodulehel kuvatavaid meiliaadresse spämmirobotite eest

Mida teha, kui said sellise kirja?

  • Kui Sinu ettevõtte/asutuse töötaja postkasti on jõudnud ülalkirjeldatud kiri, kus tegevjuht soovib kiiret makset, võib kirja edastada IT-osakonda ning seejärel postkastist jäädavalt kustutada.
  • Kui Sa ei ole kirja päritolus kindel, helista kirja saatjale endale teadaoleval (mitte mõnikord e-kirjas toodud) telefoninumbril.
  • IT-osakond saab kirja koos päistega edastada intsidentide käsitlemise osakonnale CERT-EE aadressile cert at cert dot ee analüüsimaks kirja päritolu.
  • Kui õnnetu juhuse korral on pangaülekanne juba toimunud, pöördu makse tagasikutsumiseks kohe oma panga poole ning esita toimunu kohta avaldus ka Politsei- ja Piirivalveameti küberkuritegevuse büroole, kellega saad kontakti aadressil cybercrime@politsei.ee.

Lisalugemist

Meelelahutuslikku lisalugemist leiab zone.ee blogist: “Kas saaksid kiiresti ühe maksekorralduse teha?”

Kõik pole kuld, mis seinal hiilgab

Autor: CERT-EE

“Vasta sellele lihtsalt küsimusele ja võid võita ümbermaailmareisi!”, “Tulenevalt süsteemiveast on meil tekkinud XXX arv tasuta pileteid, tegutse kohe!”, “Facebook muutub alates (suvaline kuupäev ja aasta) tasuliseks. Sul on jäänud ainult XXX sekundit, et tasuta konto säilitada!”, “OMG! Ma ei uskunud sinust seda!” ja kes meist ei tahaks teenida sama palju kui “miljonärist ema Eestist, kes teenib selle salajase rakendusega rohkem, kui ta jõuab kulutada!”

Libaloterii, mille eesmärk on tihti klikisööt või kasutajate tasulise sõnumiteenusega liitmine. Eriti kriitiliselt tuleks suhtuda ka loterii sisusse, sest loterii toimumise hetkel oli kunagine rahvuslik lennufirma Estonian Air juba tegevuse lõpetanud ja asendunud Nordicaga.

10 jälgijaga BestBuy ja Instagram on ühinenud, et kõikidele, kes tinyurl.com lingile vajutavad, tasuta kinkekaarte pakkuda.

Staažikamate sotsiaalmeediakasutajate jaoks pole võõras ükski ülalloetud hüüdlausetest. Mõnevõrra kummaline on neid nüüd ka eesti keeles lugeda. Internetis levivad pettused sisenevad meie igapäevaellu selsamal päeval, mil soetame omale nutiseadme või kui tehnik meie koduse internetiühenduse “tööle paneb”.

90ndatel ja 2000ndate esimeses pooles levisid pigem vähemtehnilised, finantskasu lõikavad petuskeemid, mis rõhusid inimeste kaastundele ja südamlikkusele. Viimase 10 aasta jooksul on aga võtmesõnana lisandunud pahavara. “Facebookis liigub viirus!” või “Kui sa saad mult sellise asja, siis see polnud mina, see on viirus!” [Märkus: sõna “viirus” tähistab pigem paljunemise ja leviku võimet, mida enamikul pahavaral pole. Pahavara, mis suudab ise arvutist arvutisse liikuda, kannab aga nime uss (worm).]  Ent meeles tuleb pidada – pahavara vajab käivitumiseks ja etteöeldud toimingute teostamiseks kasutajapoolset tegevust: enamasti tuleb kasutajal teha üks klahvilevajutus, kas allalaadimise kinnituseks (download), käivitamiseks (run) või paigaldamiseks (install). Küsimus on nüüd vaid selles, missuguse petujutu abil lollitada kasutaja seda vajalikku klikki tegema.

Internetipettuste eesmärk on tänapäeval nii raha teenida kui ka kasutaja (sotsiaalmeedia)konto või arvuti ja/või nutitelefon eri motiividel üle võtta.  Toimuda saab see näiteks e-kirja, sotsiaalmeedia, veebilehtede või jututubade kaudu – takistuseks üksainus klikk.

Klikisööt

Kas tasuta autot tahad? Aga tasuta lennupiletit? Või kõigest telefoni? Laikide farmimine pole kuhugi kadunud! Internetipettuse omaette liigiks on nn klikisööt, mille eesmärk on saada veebilehele võimalikult palju klikke (klõpsutamisi), et reklaamiga kasumit teenida. Klikipettus põhineb eelkõige kõmutekitavatel pealkirjadel või pilkupüüdvatel pisipiltidel, mis uudishimulikku kasutajat neil vajutama kutsuvad. Miks selliseid lehti üldse tehakse ja kellele neid laike seal vaja on? Selleks, et vastav leht hiljem maha müüa: populaarsemad ja suurema klikkide arvuga lehed kuvatakse enamasti otsingumootorites eespool.

Mercedese loosimine.

Nii ilus auto! Ja lausa lips peal! Statistiliselt on märkimisväärne, et võltskampaaniate käigus väljaloositavatele asjadele pannakse kaunistus peale. Eesmärk on panna kasutaja uskuma, et tegemist ongi päriselt kingitusega.

Kui Samsung Galaxy S4 leht juba tasuta iPad minisid promob, siis see peab tõsi olema.

Kuidas teha vahet?

  • Lihtne matemaatika aitab alati! Võltspakkumistes lubatakse tavaliselt ära kinkida sadu või tuhandeid kallihinnalisi tooteid. Juhul, kui tegemist oleks tegeliku kampaaniaga, kaasneks ettevõttele sellega suur majanduslik kahju. (Apple iPad Mini jaemüügihind jääb 499–659€ vahele, Mercedes Benz E63 jaemüügihind uuena on suurusjärgus 90 000€). Samuti tuleks tähele panna, et tegelike loosimiste puhul jagatakse väikeses koguses (kallihinnalisi) tooteid ning mitte iga loos ei võida!
  • Absurdsus – “Anname ära X suur arv tooteid, sest nende pakend on kahjustatud ja seda ei saa enam müüa”. Kui mõelda nüüd natuke müügiosakonna peale ja teha mõned lihtsad arvutused, siis selgub, et mõistlik on toode taaspakendada ja mitmesaja / mitmetuhande euro eest maha müüa. Ka kahjustatud pakendi tõttu hindade langetamine 5–10% võrra on kasulikum kui mitmekümne tuhande või isegi mitmesaja tuhande väärtuses tooteid avatud kile tõttu ära anda. Kerge huumoriga peaks suhtuma kampaaniatesse, kus Samsung jagab konkurendi, näiteks Apple’i tooteid. Varasematel aastatel tundis petuskeeme kergemini ära – algklassitasemel grammatika ja kirjaviisi järgi. Praegusel ajal on aga arenenud nii tõlkeprogrammid kui ka küberkurjategijad, kes mõnikord kasutavad usutavuse saavutamiseks ka tõlkebüroode teenuseid. Tuleks siiski meeles pidada, et suurettevõtted väärtustavad täiuslikku kommunikatsiooni, see toob neile rohkem kasutajaid (=kasumit), samas kui grammatika- ja loogikavead viiksid maine alla.
  • Tingimused? Võltsloosimiste puhul on ettevõtte ja/või loositava auhinna taustainfo üsna puudulik, samuti puudub konkreetsem info, miks loosimist korraldatakse (kas on tegu koolilõpu-, jaanipäeva- või jõululoosiga). Võltskampaaniate puhul jäetakse sageli täpsustamata, et millal loosimine üldse toimub, mis on osalemistingimused, kuidas valitakse võitjai(d) ning kuidas õnnelikega ühendust võetakse. Hasartmängudega seotud piirangute tõttu peab ettevõtja avaldama loosimiste ametlikud tingimused, aga ka korraldaja esindaja kontaktinfo, kelle poole küsimuste korral pöörduda. Võltsloosimiste puhul kuulutus ehk isegi mainib inimest, kes on asutusega seostatav ning keda legitiimsuse tõstmiseks mainitakse, kuid ametlikke reegleid ja kontaktinfot võltsloosimiste puhul ei leia.
  • Liiga uued leheküljed. Suurem osa tänapäeva sotsiaalmeediakanalitest on toiminud juba aastaid ning kõik enesest lugupidavad ettevõtted on seal ka juba aastaid esindatud. Näiteks leia Facebookis üles “Riigi Infosüsteemi Amet” ning vaata asutuse nime taga olevat sinist linnukesega ringikest. Sotsiaalmeediateenuse pakkuja kinnitab verifitseerimismärgisega, et kontoomaniku taust on üle kontrollitud ning leitud, et leht tõepoolest kuulub isikule või asutusele, kellena klient end sotsiaalmeedias esitleb.

Ekraanitõmmis Riigi Infosüsteemi Ameti Facebooki lehelt.

Veelkord Mercedese ja Samsung Galaxy S4 lehti vaadates on nüüdseks päris ilmne, et kumbki neist ei ole legitiimne ega kuulu tegelikult asutusele. Lehel allapoole kerides ilmneb, et leht on loodud alles hiljuti, kas nädal, päev või vahel vaid mõni tund varem.

Postitused minu profiililt

Google Chrome’i veebilehitsejale on saadaval laiendus “YouTube™ Ex”, mille abil aga pole raske genereerida youtube’i linkidega sarnanevaid FB postitusi (milles pole midagi ebatavalist). Kui nüüd kasutaja klikib mõnel videol, mille kirjeldus tüüpiliselt sisaldab vaid sõna “Video”,  suunab veebilehitseja ta ebaturvalisele lehele, kus mainitud laiendus sundpaigaldatakse. Sirviku väiksema turvataseme korral suudab see laiendus omastada ka Su Facebooki sisselogimisinfo ning hakata Sinu nimel postitusi tegema (eesmärgiga võita Sinu sõprade usaldus ning varastada ka nende sisselogimisinfo). Mõned samalaadsed veebilehitsejarakendused hakkavad kasutaja sõbralistile loopima linke, mis tuleva Sinu nimelt.

Võltspakkumised

IKEA svastika-laud

See IKEA svastika-kujulise laua müügikuulutuse reklaam on eriti peenelt disainitud, et uudishimulik kasutaja igal juhul lingile vajutaks. Enamasti suunatakse klõpsaja selliste skeemide puhul pahavara sisaldavatele linkidele, mille kaudu kas a) nakatatakse kasutaja arvuti või nutiseade pahavaraga või b) varastatakse kasutaja andmed (kas siis sisselogimisinfo või finantsinfo).

Vahel ei pea üldse kaugelt otsima ja 1000-kroonine A&O kaupluseketi kinkekaart tuleb lausa Facebooki kaudu kätte.

Võltsvideod

USAs leiti kaks väikest humanoidi.

Nagu võltspakkumiste puhul, nii ka võltsvideotel klõpsajad suunatakse pahavara sisaldavatele linkidele – eesmärk on nakatada seade pahavaraga või varastada kasutaja finantsinfo. Tihti valitakse video pealkirjaks, kirjelduseks või kuvatavaks pildiks midagi, mida uudishimulik kasutaja juba nii lihtsalt tähelepanuta ei jäta.

Vaadake kõik mu pilti!

Vahel võib silma jääda, et sõbralisti üks või teine liige on millegipärast sind enda pildil märkinud (mõnikord võib olla tehtud lausa video) või kirjutab mõni sõber ja soovitab parooli vahetada, sest oled väidetavalt ise ta kusagil märgistanud (tag‘i lisanud). Erinevalt teistest petuskeemidest toimib see skeem robotvõrgu sarnaselt ning selle eesmärk on varastada kasutajainfot. Lisaks kasutaja arvuti aeglasemaks muutumisele, võib kasutaja ka oma ajajoonel sellise trendi levimist täheldada. Meeles tuleks pidada, et selliste skeemide puhul on sotsiaalmeedia tavakasutajad teadlikumad ning teadvustavad ise, et tegemist on pahavara levitamisega. Küll aga ohustavad sellised skeemid vanemaid ja vähem turvateadlikke kasutajaid. Üks viis oma sõbralisti kaitsta on lülitada sisse iga märkimise eraldi kinnitamine, mis aitab vähendada pahavara levimist sõbralisti liikmetele.

Kas sa endast seda pilti temaga nägid??? – Inimeste üks suurimaid sotsiaalmeediaga seotud hirme on leida endast piinlikke pilte.

Bikiinipildid saavad eriti palju klikke.

Facebooki uued võimalused

Facebook, nagu ka paljud teised lehed ja keskkonnad, otsib aeg-ajalt beetatestijaid ja vabatahtlikke, et testida luusi võimalusi ja koguda infot uuenduste otstarbekuse ja äratasuvuse kohta. Ajaloost on teada, et kunagi ammu-ammu sai Facebook täielikult uue näo. Paljud kasutajad igatsevad selliseid muutusi kujunduses ka täna. Petturid kasutavad seda igatsust ettekäändena – näiteks lubatakse testida mõnda uut rakendust, funktsiooni, uut vaadet või naasmist vanale kujundusele.

Kes meist salamisi seda nuppu ei sooviks.

Lõpuks ometi pakub Facebook ka muud kujundust kui see tüütu sinine!

Piltidel pakutakse võimalust vaid loetud sekundiga kasutada edaspidi “Dislike” nuppu ja muuta lõpuks ometi oma Facebooki väljanägemist. Lubatud funktsioone kasutaja tegelikult nautida ei saagi. Küll aga avastab ohver, et pärast kolmanda osapoole pahatahtliku veebilehe külastamist kuvab nende veebilehitseja vahepeal mingeid kahtlaseid asju, arvuti on muutunud aeglasemaks ning sõbrad ja grupiliikmed kurdavad, et Sinult tulevad nüüd mingid imelikud postitused. Selle skeemi puhul kogub pahavara lisaks veel ka kasutajainfot, mille abil nakatada suuremat kasutajaskonda.

Usaldusväärne allikas

Usaldusväärse arvamusliidri kaasamine mõjub alati. Kui juba BBCWorld on just seda dieeti proovinud, siis mõjub see kindlasti:

Lõpuks ometi võtab ka BBC World oma kaaluprobleemi tõsiselt.

Kõik kaalulangetamise huvilised, kes soovivad dieedi kohta rohkem teada saada, peavad arvestama kahe asjaoluga. Esiteks pole sellises postituses näha, kuhu leheküljele see link lõpuks välja viib. Teiseks ei tea kunagi, mis seal lehel ees võib oodata. Tegelikult tuleks sõbrale, kes väidetavalt seda dieeti pidas, hoopis teada anda, et on viimane aeg oma ülevõetud kontot taastama asuda!

“Tahad teada, kes Sinu profiili vaatab?”

Tuletame meelde üht kunagist toredat igapäevakaaslast MSN Messengeri. Seal saatsid sõbrad mõnikord linke, kuhu infot sisestades ja sealsete kasutustingimustega nõustudes oli Sul võimalik näha, kes Su kasutajakonto on blokeerinud. Järjekordne näide sellest, kuidas uudishimu ajab klikkima. Kui MSN Messengeri puhul eelkõige kasutaja ise jättis kasutustingimused lugemata, siis tänapäeval asi enam nii roosiline pole – infokonksu kasutab nüüd pahavara. Tihtilugu on mängus veebilehitseja pahatahtlik laiendus või kahtlane nutiäpp, mille kaudu saadakse kätte kasutaja info ning asutakse tema nimel pahatahtlikku linki või viidet rakendusele edasi jagama.

Vaata, kes Sind iga päev vaadanud on!

RayBan

RayBani päikeseprillidega pildid, kus punasega on toodud uus ja vana hind, liiguvad lainetena ringi juba aastaid.

RayBani päikeseprillid vaid $24.88!

Oleme kõik näinud mõnda müügilehte, mis viib kasutaja välisele lingile. Seekord jäljendab väline link teenusepakkuja enda kodulehe või veebipoodi. Kaval! Lisaks rahakaotusele nakatub kasutaja arvuti pahavaraga. Selle skeemi halb iseärasus – see levib nakatunud arvutite ja mitteaktiivsete Facebooki-profiilide kaudu. Erinevalt ülalmainitud skeemidest levib see nii veebilehitseja laienduste kui ka nutitelefoni rakenduste kaudu, mis hakkavad Sinu profiili kasutades ülalnähtavaid postitusi tegema, unustamata neid kohandada vastavalt veebilehitsejale ja asukohariigile.

Teeni kodus miljoneid

“Eestist pärit miljonärist ema, kes teenib rohkem, kui ta kulutada jõuab”

Sarnaselt RayBani skeemile kuvatakse ka hõlptulupakkumisi vastavalt kasutaja asukohale ja vahel ka keelevalikule. Miks? Sest kui keegi saab rikkaks kusagil kaugel Ameerikas, siis vaevalt juhtub see minuga siin väikesel Eestimaal, näiteks Põlvas. Kuid ära muretse, küberkurjategijad mõtlevad kõigi peale ja kuvavad Sulle täpselt seda, mida Sa näha ja kuulda ihaldad. Kuid ka siin on motiivid erinevad. Osad kurjamid tahavad, et Sa neile mingi osa sissemaksuks teeksid (ja siis nad miskipärast haihtuvad), teisi huvitab Su kasutajainfo, kolmandad tahavad maagilise rakenduse kaudu saada ligipääsu Su telefonile, et seda ka teistega jagada. Neljandad tahavad Sind lihtsalt oma püramiidiskeemi liikmeks meelitada ja viiendad kõigest Su seadme pahavaraga nakatada.

Kodutöö-teemalised pettused on sama vanad kui Internet ise. Nüüd, kus kogu maailm on käe-jala ulatuses, ei pea Sa ju enam tavapärast töölkäimismudelit järgima ning saad lihtsa vaevaga teenida miljoneid ka kodust lahkumata. Või siiski mitte?

Kodus töötamise reklaame liigub kõikjal ja igas formaadis.

Mida siis teha?

Kõige kindlam kaitse oleks lõpetada mistahes sotsiaalmeedia kasutamine, kuid paljude jaoks on see tänapäeva maailmas juba vastuvõetamatu. Nii sotsiaalmeediat kui ka laiemalt kogu internetti kasutades tuleks meeles pidada järgmised kuldsed reeglid:

  • Vaata, kuhu Sa vajutad!
  • Usalda, aga kontrolli!
  • Sa ei näe, mis lühendatud URL-teenuse (tinyurl/ goo.gl jms) taga tegelikult on ning mida Sulle sealt tegelikult pakutakse!

MS petukõned

Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) kirjutab “Microsofti” petukõnedest.

prillidega-onu

Allikas: http://www.scam-detector.com/telephone-scams/microsoft-tech-support

Petturid on alati meist üks samm ees, olles innovaatilised ja julged. Nüüd nad teevad petukõnesid ka Eestis. Microsofti (MS) kasutajatoe nime alt tehtud petukõnesid on tehtud 2009. aastast kogu maailmas, alates Ameerika Ühendriikidest, lõpetades Uus-Meremaaga.

Pettuse ülesehitus on lihtne: helistaja tutvustab end Microsofti kasutajatoe või partnerasutuse töötajana. Microsofti nime alt helistav pettur on viisakas ja väga abivalmis, ta väidab, et soovib sinu arvutit korrastada. Selleks räägib ta sulle loo, kuidas teda teavitati masina nakatumisest. Teise legendina võib ta rääkida, et kas arvuti ise või sinu asutuse IT-inimesed on edastanud abipalve MS kasutajatoele, kes nüüd justkui peaks parandama sinu arvutis ilmnenud probleeme.

Siinkohal mainime: MS on oma kasutajatoe lehel välja toonud, et nemad ei paku enda initsiatiivil tuge ega helista kasutajale kunagi omaalgatuslikult.

ms-jutt

Allikas: https://www.microsoft.com/en-us/safety/online-privacy/avoid-phone-scams.aspx

Petukõne eesmärgid olenevad petukampaaniast. Näiteks võib pettur üritada müüa sulle hirmuvara (scareware) tooteid, mis justkui leiavad sinu arvutist pahavara ning makstes summa X saad nendest pahalastest lahti nagu naksti.

On ka võimalus, et petturi eesmärk on varastada sinu kontode või krediitkaardi andmeid.

Hirmuvara pettus

must-kast

Allikas: https://www.welt.de/img/wirtschaft/webwelt/mobile116828023/2801629777-ci23x11-w1136/zgbdc5-6abh2opem4wd60yw1dj-original-png.jpg

Oma eesmärgi saavutamiseks paluvad petturid külastada teatud veebisaiti, kust pead tõmbama alla kaughaldustarkvara või pahavara. Kaughaldustarkvara, enamikul puhkudel tarkvara nimega TeamViewer, lubab telefoni otsas oleval petturil sinu masina üle võtta.

sinine-kast

Allikas: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/7/71/TeamViewer_Screenshot_on_a_machine_running_Windows_8.png/300px-TeamViewer_Screenshot_on_a_machine_running_Windows_8.png

Konkreetne tarkvara ei ole kuidagi seotud petturitega. TeamViewer on laialt levinud kaughalduse tarkvara, mida petturid kasutavad tööriistana.

Pettur räägib, kui täbarad lood on ikka sinu masinaga, viidates hirmuvara skannimistulemustele. Alternatiivina soovitavad vaadata arvuti veateadete logisid ning väidavad, et need näitavad samuti pahavara olemasolu.

Pettur jätkab kirjeldamist, kuidas ta teeb sinu masina nüüd puhtaks, muidugi teatud summa eest. Tegelikult eemaldab ta hoopis enda alla laetud hirmuvara. Petturid üritavad saada sinult kohest makset nt Paypal’i kasutades, varastades nii sinu krediitkaardi andmed, sest jälgivad kaughaldustarkvara vahendusel hoolikalt makse tegemist. Sellega jätab pettur mulje, et ta on justkui sangar, kes sind aitab.

Isikuandmete pettus

Teine, levinum ja mitte nii tehniline pettus on petturi palve parooli muutmiseks minna petturi soovitatud lehele. Pettur räägib, et see on Microsofti standardprotseduur nakatunud kasutajate andmete lekke ärahoidmiseks. Juhime tähelepanu, et oma paroole ei tohi kunagi kolmanda osapoole lehekülgedele sisestada, ning kasutajatugi ei viita kunagi lingile, mis asub teises domeenis.

Loo moraal: tasuta lõunaid pole olemas.

Petturid, kes kõne teevad, pole alati teadlikud, mis eesmärgil nad sinu arvutisse tarkvara installivad. Nad on tavalised „üheksast-viieni“ töötajad, kes lasevad kui lindilt üht sama teksti ja installivad tarkvara, mis on neile ette antud. Tõeline pahalane on see, kes kõnekeskuse teenust sisse ostab. Oluline on mõista pettuse tagamaid ja osata selles olukorras käituda.

Kuidas käituda, kui petis sulle helistab?

  1. Kõne tehakse inglise keeles, alustades sõnadega:

„Hi, I’m calling from Microsoft Support” – „Tere, helistan teile Microsofti kasutajatoest!“.

Nüüd tuleks kõne kohe katkestada!

Meenutame, et Microsoft ei helista, kui Sa pole nendega eelnevalt kontakti võtnud.

  1. Teavita oma IT-tugiisikut toimunust, koos järgmiste detailidega:
  • Kõne algusaeg
  • Mis numbrilt helistati?
  • Mis numbrile helistati? (kas isiklik või töönumber?)
  • Kui Sa ei jõudnud kõnet kohe katkestada, siis ka: millisele netiaadressile (URL) sind suunati.

Kui sa ei pannud telefoni hargile ja tegid koostööd petturiga, siis teavita toimunust KOHE oma IT-osakonda või CERT-EE-d (aadressil cert@cert.ee), lisa eelnevalt mainitud detailid. Lisaks sellele kirjelda protsessi, mida pettur sinu masinas tegi, kui sul oli võimalik seda jälgida.

  1. Juhul, kui tegid makse, tühista see kontakteerudes oma pangaga.
  1. Vaheta paroolid, mis võisid ründe käigus lekkida.
  1. Käivita masinas viirustõrjeprogramm.
  1. Eemalda arvuti võrgust, kuniks antiviirus teeb oma tööd.