Tag Archives: petuskeem

MS petukõned

Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) kirjutab “Microsofti” petukõnedest.

prillidega-onu

Allikas: http://www.scam-detector.com/telephone-scams/microsoft-tech-support

Petturid on alati meist üks samm ees, olles innovaatilised ja julged. Nüüd nad teevad petukõnesid ka Eestis. Microsofti (MS) kasutajatoe nime alt tehtud petukõnesid on tehtud 2009. aastast kogu maailmas, alates Ameerika Ühendriikidest, lõpetades Uus-Meremaaga.

Pettuse ülesehitus on lihtne: helistaja tutvustab end Microsofti kasutajatoe või partnerasutuse töötajana. Microsofti nime alt helistav pettur on viisakas ja väga abivalmis, ta väidab, et soovib sinu arvutit korrastada. Selleks räägib ta sulle loo, kuidas teda teavitati masina nakatumisest. Teise legendina võib ta rääkida, et kas arvuti ise või sinu asutuse IT-inimesed on edastanud abipalve MS kasutajatoele, kes nüüd justkui peaks parandama sinu arvutis ilmnenud probleeme.

Siinkohal mainime: MS on oma kasutajatoe lehel välja toonud, et nemad ei paku enda initsiatiivil tuge ega helista kasutajale kunagi omaalgatuslikult.

ms-jutt

Allikas: https://www.microsoft.com/en-us/safety/online-privacy/avoid-phone-scams.aspx

Petukõne eesmärgid olenevad petukampaaniast. Näiteks võib pettur üritada müüa sulle hirmuvara (scareware) tooteid, mis justkui leiavad sinu arvutist pahavara ning makstes summa X saad nendest pahalastest lahti nagu naksti.

On ka võimalus, et petturi eesmärk on varastada sinu kontode või krediitkaardi andmeid.

Hirmuvara pettus

must-kast

Allikas: https://www.welt.de/img/wirtschaft/webwelt/mobile116828023/2801629777-ci23x11-w1136/zgbdc5-6abh2opem4wd60yw1dj-original-png.jpg

Oma eesmärgi saavutamiseks paluvad petturid külastada teatud veebisaiti, kust pead tõmbama alla kaughaldustarkvara või pahavara. Kaughaldustarkvara, enamikul puhkudel tarkvara nimega TeamViewer, lubab telefoni otsas oleval petturil sinu masina üle võtta.

sinine-kast

Allikas: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/7/71/TeamViewer_Screenshot_on_a_machine_running_Windows_8.png/300px-TeamViewer_Screenshot_on_a_machine_running_Windows_8.png

Konkreetne tarkvara ei ole kuidagi seotud petturitega. TeamViewer on laialt levinud kaughalduse tarkvara, mida petturid kasutavad tööriistana.

Pettur räägib, kui täbarad lood on ikka sinu masinaga, viidates hirmuvara skannimistulemustele. Alternatiivina soovitavad vaadata arvuti veateadete logisid ning väidavad, et need näitavad samuti pahavara olemasolu.

Pettur jätkab kirjeldamist, kuidas ta teeb sinu masina nüüd puhtaks, muidugi teatud summa eest. Tegelikult eemaldab ta hoopis enda alla laetud hirmuvara. Petturid üritavad saada sinult kohest makset nt Paypal’i kasutades, varastades nii sinu krediitkaardi andmed, sest jälgivad kaughaldustarkvara vahendusel hoolikalt makse tegemist. Sellega jätab pettur mulje, et ta on justkui sangar, kes sind aitab.

Isikuandmete pettus

Teine, levinum ja mitte nii tehniline pettus on petturi palve parooli muutmiseks minna petturi soovitatud lehele. Pettur räägib, et see on Microsofti standardprotseduur nakatunud kasutajate andmete lekke ärahoidmiseks. Juhime tähelepanu, et oma paroole ei tohi kunagi kolmanda osapoole lehekülgedele sisestada, ning kasutajatugi ei viita kunagi lingile, mis asub teises domeenis.

Loo moraal: tasuta lõunaid pole olemas.

Petturid, kes kõne teevad, pole alati teadlikud, mis eesmärgil nad sinu arvutisse tarkvara installivad. Nad on tavalised „üheksast-viieni“ töötajad, kes lasevad kui lindilt üht sama teksti ja installivad tarkvara, mis on neile ette antud. Tõeline pahalane on see, kes kõnekeskuse teenust sisse ostab. Oluline on mõista pettuse tagamaid ja osata selles olukorras käituda.

Kuidas käituda, kui petis sulle helistab?

  1. Kõne tehakse inglise keeles, alustades sõnadega:

„Hi, I’m calling from Microsoft Support” – „Tere, helistan teile Microsofti kasutajatoest!“.

Nüüd tuleks kõne kohe katkestada!

Meenutame, et Microsoft ei helista, kui Sa pole nendega eelnevalt kontakti võtnud.

  1. Teavita oma IT-tugiisikut toimunust, koos järgmiste detailidega:
  • Kõne algusaeg
  • Mis numbrilt helistati?
  • Mis numbrile helistati? (kas isiklik või töönumber?)
  • Kui Sa ei jõudnud kõnet kohe katkestada, siis ka: millisele netiaadressile (URL) sind suunati.

Kui sa ei pannud telefoni hargile ja tegid koostööd petturiga, siis teavita toimunust KOHE oma IT-osakonda või CERT-EE-d (aadressil cert@cert.ee), lisa eelnevalt mainitud detailid. Lisaks sellele kirjelda protsessi, mida pettur sinu masinas tegi, kui sul oli võimalik seda jälgida.

  1. Juhul, kui tegid makse, tühista see kontakteerudes oma pangaga.
  1. Vaheta paroolid, mis võisid ründe käigus lekkida.
  1. Käivita masinas viirustõrjeprogramm.
  1. Eemalda arvuti võrgust, kuniks antiviirus teeb oma tööd.

Uued, keerulised petukirjad

Anto Veldre, Riigi Infosüsteemi Ameti analüütik

Allikas: Wikimedia Commons, Autor: TwinsMetsFan

Allikas: Wikimedia Commons, Autor: TwinsMetsFan

CERT-EE annab teada uuest, keerukast petuskeemist. On teada mitmed ohvrid. Uudsus on petuskeemide puhul siiski suhteline, kuivõrd nn Nigeeria päritolu petuskeemide põhiliike kirjeldab ammendavalt klassikaline “419 Scam” uuring.

Petuskeem käivitub tavaliselt pärast seda, kui kasutaja pakub mõnes Eesti second-hand saidis müüa mõnd suhteliselt kallist eset, näiteks väärtusega 1000€. Talle saabub ingliskeelne e-kiri, kus küsitakse, kas ese on endiselt müügis.

Tuhande-euroseid esemeid ei müüda iga päev, mistõttu ostjaid on vähe. Seetõttu jätab müüja tähele panemata sekundaarturul tavatud asjaolud – eesti nimele vaatamata ei räägi ostja sõnakestki eesti keelt ning teeb ootamatult hea pakkumise.

Ekraanikuva petukirjast

Ekraanikuva petukirjast

Ohver libistatakse üksikasjalise petuskeemi sisse järk-järgult. Alul küsitakse müüja nime ja pangarekvisiite (kontonumber, panga kood). Edasi selgub, et ostja pidi Eestist ootamatult lahkuma ning saadab kalli eseme järele kellegi teise (kulleri). Järeletuleku ettekäändel küsitakse nüüd müüjalt elukoha aadressi ning telefoninumbrit.

Kaht viimast infokildu ei tohiks netis juhututtavatele eales jagada, kuivõrd need võimaldavad hilisemaid ähvardusi ja šantažeerimist. Kuid kõigest järjekorras.

Nüüd on mängus juba ka kuller, kes esitab eritingimusi. Selleks et tehing kindlasti toimuks, tuleb “kullerit” rõõmustada teenustasuga. Pärast ülekantav summa olla teenustasu võrra kõrgem, kuid teenustasu soovitakse kätte saada kohe, mõne Western Unioni või Moneygram’i taolise keskkonna vahendusel, kulleri pangakonto aga asub taas mõnes kättesaamatus välisriigis.

Ekraanikuva petukirjast

Ekraanikuva petukirjast

Terav silm märkab siin mitut nüanssi:

  • lihtne tehing on märkamatult muutunud keerukamaks. Olmetehingute puhul ju tavaliselt vahendus- või deponeerimisteenust ei kasutata või siis peaks vahemees olema varasem väga hea tuttav – tema aga on uus võõras.
  • tundmatule adressaadile suvapõhjusel raha saatmine võib kergesti kaasa tuua rahapesusüüdistuse.
  • kuritarvitatakse juba tekkinud psühholoogilist sidet ja müüja loomulikku ahnust … tehing on sooritamisele nii lähedal, pole ju raske teha veel viimaseid pingutusi?!
  • Ostjal on eesti nimi, kuid ta nõustub rääkima vaid inglise keeles, ta ei mõika Eesti oludest ega tavadest tuhkagi.

Nüüd üllatab välismaine “ostja” taas – tal on tehinguga kiire ja tõsi taga – ta ongi juba teinud ülekande oma pangast mingisse välismaisesse panka. Selle tõestuseks esitab ta võltsitud maksekorralduse. Summa on suurem kui alul kokku lepitud (ikkagi ju kulud ja ebamugavustasu!). Eitea kust saabunud vahendusteenus aga väljendab erakordset valmidust kogu summa üle kanda … kohe, kui saaja on oma autentsust kinnitanud paarisajaeurose maksega oma kontolt vahenduspanka. Ikkagi rahapesunõuded ja sedasi…

Edasised arengud toimuvad vastavalt ohvri käitumisele.

Kui ohver laseb end pügada ning kannabki täiesti tundmatutele isikutele X-riiki suure rahasumma (mida 200€ kaheldamatult on), siis koheselt leidub mingi teine hea põhjus juba järgmiseks rahaküsimiseks.

Kui ohver teeb resoluutse lõpu, siis võidakse helistada ettevaatamatult jagatud numbril, veenda ja ähvardada. Eriti naisterahvastel suurendab hirmu asjaolu, et ka kodune aadress on pättidel täpselt teada.

Juhul kui ohver ei suuda valikuid teha, siis mäng jätkub – ohvrile etendatakse erinevaid situatsioone “12 tooli” vaimus, saadetakse erinevate “pankade” kinnituskirju, “kuller” muutub üha rahulolematumaks ning asub esitama omapoolseid pretensioone … näiteks öösiti helistades. Miskipärast juhtub vahel, et pettuse ohver juba kaotatud summa tõttu ei suuda suhtlemist katkestada ning petumäng läheb aina edasi. Mõnel juhul paisub müüja ja “ostja” vaheline kirjavahetus kümnete e-kirjadeni.

Kuidas oleks õige käituda? Kerge öelda, raskem järgida, kuid välismaal paikneva tuvastamata eraisikuga on ikkagi üliriskantne äri teha, ammugi siis anda säärasele ülearuseid isikuandmeid või läkitada ettemaksuks raha.

Petuskeemist hoidumiseks võiksid inimesed paremini kursis olla Nigeeria petuskeemide klassikaga, kahjuks pole seda olulist teksti seni eesti keelde tõlgitud.

Globaliseeruvas maailmas esineb petuskeeme üha rohkem, nendest hoidumine pigem kuulugu põhihariduse hulka. Ei tohiks lasta ennast mõjutada ahnuse pinnalt või siis psühholoogilise kontakti kaotamise hirmus. Inimese aju tajub peaaegu lõpetatud head äriskeemi juba ärajuhtunud reaalsusena, mida see aga kindlasti pole. Petukatse tuleb õigel hetkel katkestada … suhtluse jätkamine anonüümses internetis saab üksnes kaasa tuua veelgi suurema rahalise kahju.

Igast säärasest petukatsest tuleks informeerida CERT-EE’d ning politseid. Meid selleks, et oskaksime hättasattunuid abistada, politseid kriminaalmenetluse algatamiseks juhul, kui kahju ongi juba tekkinud.

Üht-teist saavad ära teha ka ostumüügiportaalid – näiteks otsustavalt eemaldada “kliendid”, kes laadivad lühikese ajavahemiku jooksul alla kogu pakkumiste andmebaasi või selle kallimapoolse otsa.

Tundmatud sõbrad

Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) kirjutab, kuidas käituda tundmatute “sõpradega “ Facebookis.

false-identity

Allikas: jillstanek.com

Sõbrad moodustavad tähtsa osa meie elust. Eriti veel tänapäeval, kui on olemas sotsiaalvõrgustikud. On rikkus omada palju sõpru, omada palju häid sõpru on aga suisa õnnistus. Täna räägime FaceBooki (FB) libasõpradest, keda sa tegelikus elus isegi ei tunne ja nende motiividest „sõbrunemisel“.

Kas mäletad oma vanemate õpetust „Ära võta kommi võõra onu käest!“ või „Ära räägi võõrastega!“. Facebook’is on sõpradega ja sõbrakutsetega sama lugu. On inimesed, keda sa tunned päriselust ja siis on need, keda sa tegelikkuses ei tea. Parem ära aktsepteeri FB-kutseid inimestelt, keda sa reaalseltlt ei tunne ega ära kliki ka linkidel, mida säärasel moel tekkinud isikud sulle vestlus(t)es saadavad.

11-funny-fake-friend-request

Allikas: pmslweb.com

Tundmatud sõbrad

Kust nad üldse tulevad? Tundmatud „sõbrad“ on põhiliselt ikkagi petturite kätetöö ning eesmärgiks tavaliselt on laiendada oma haaret (sihtmärgiloendit) üheks järgnevateks tegevustest:

  • pahavara levitamiseks,
  • FB spämmi levitamiseks,
  • noodapüügiks,
  • vargusteks.

Eelmises blogijutus kirjeldasime noodapüüki ja selle motiive. Isehakanud „sõprade“ puhul on tegemist sarnaste motiividega ja enamgi veel. Kuniks jagub aktiivseid kasutajaid FB keskkonnas, saab iga kasutajaprofiili väärtuse teisendada rahasse. Petturid on valmis minema üpriski kaugele, et seda väärtust reaalseks rahaks muuta.

Järgnevalt kirjeldangi mitut tüüpi skeeme, mille abil petturid üritavad oma eesmärke saavutada. Taustana eeldan, et sa oled kahtlase sõbrakutse juba aktsepteerinud. Nüüd kirjeldan, mis hakkab juhtuma peale „sõbra“ vastuvõtmist.

tumblr_o0qgt8VeYe1u3rcf3o1_1280

Allikas: obcrack.tumblr.com

FB profiili kloonimine

„Oh jess, sain uue sõbra!“ Üritad temaga ehk suheldagi, kuid sealtpoolt ei tule kippu ega kõppu. Lõpuks unustad, et ta olemaski on. Kuid taustal toimub paras siblimine. Pettur enamasti viivitab, et tema kontot koheselt ei suletaks ning et pettuse mõju oleks suurem. Kuid mõne aja möödudes vahetab ta ära profiilipildi ja seejärel ka kaanefotod, mis aga on võetud sinu profiilist. Pärast seda järgneb suur sõbrustamine. Täpsemalt – ta saab sinu sõpradega omakorda sõpradeks.

Siit edasi on kaks võimalust:

  1. Pettur saadab sinu sõpradele loosimisüleskutseid, linke kõrvalistele lehtedele või südantpurustava loo, kuidas sa oled välismaal ja vajad koheselt rahaülekannet.
  1. Pärast sõbrakssaamist postitab petturist „sõber“ oma voogu postituse hädakisaga, et tema konto(d) on ära häkitud. Säärase sõnumiga üritab ta elimineerida legitiimset ehk päriskontot ehk sinu algset FB kontot – enamasti on see variant tõsisemate petturite taktika. Peale esmase eesmärgi saavutamist üritatakse ära sooritada sinu identiteedi täielik vargus.

Kaks näidet kirjadest, mida on säärases olukorras ohvri sõpradele laiali saadetud:

Näide tekstist 1:

❌❌❌ Urgent ❌❌❌❌

All the accounts are being hacked. The profile picture and your name are used to create a new facebook account. And then they want to your friends add them, your friends think it’s you and accept. From this moment, the pirates can write what they want under your name!! ….. Please do not accept a 2nd invitation from me!! Copy this message on your wall so that all your friends be warned!

Do not share. Make a copy / paste this message

Just in case! Protect your accounts.

Näide tekstist 2:

Accounts are being hacked. Someone will take your profile picture, your name, and then create a new facebook account. Then they ask your friends to add. Your friends think it’s you and accept. From that moment, they can write whatever they want under your name. Please DO NOT accept a 2nd invitation from me. Copy this on your wall so your friends can see and be warned.

Tõepoolest, selle koha peal valitseb peas vaid segadus: keda uskuda ja keda mitte? Kes on koopia ja kes originaal?

Sõbralikud vestlused

„Oo, sõbrakutse. [Tsekib]. Vapse piff ju, kohe saame lähemalt tuttavaks.“ Tere siis tõepoolest, kuid saame ikka lähemalt tuttavaks – meie vastas on „Tädi Maali“. Iga natukenegi inglise keelt oskav isik saab aru, et „tädile“ on enesemääratlusse kogemata sisse jäänud reetlik viga (tähistatud punase rõngaga):

Tädi Maali

Kuvatõmmis

Tädi Maaliga sain sõbraks hiljuti. Üllataval kombel ta isegi vestles minuga – küll veidi vigases inglise keeles. Vestelda jõudsime umbes kaks päeva, siis sooviti erandkorras lennupileti raha.

Uurides paistis, et vastase sõbralisti kuulusid enamjaolt keskealised (end profiilis vallaliseks märkinud) mehed. Meie vestlused pärast seda jäid lühikeseks, sest olin täitnud enda eesmärgi, võin nüüd kinnitada, et selline petuskeem on olemas.

Õige šokk saabub alles siis, kui panna petturi profiilipilt Google pildiotsingusse:

Tehno Maali

Kuvatõmmis

Pärast reaalsuse hoomamist jäi Danielle-Kareni suhtes üle ainuvõimalik käitumisviis – tema mitmik-olemus ja teod Facebook’i meeskonnale kenasti ära raporteerida. Artikli lõpust leiad õpetuse, kuidas petturist täpselt teada anda. Meetod toimis. Danielle-Karen eemaldati FaceBook’ist:

eemaldamine

Kuvatõmmis

Andmekaevandus

Kuigi ka guugeldamist minu enda poolt võib mingist vaatenurgast lugeda andmekaevanduseks, siis siinkohal tahan kirjeldada, kuidas petturid kaevandavad neile vajalikku teavet sinu ja su sõprade postituse kaudu.

Mõelgem ausalt, kas ja kuivõrd me märkame kontrollida FB vahendusel levivat infot iseenda kohta!?! Ei tulegi nagu selle peale, et keegi minu sõbralistis suudaks selle teabega midagi halba korda saata. Paraku, järgnevad näited tõestavad vastupidist. Petturid ja vargad võivad kasutada ära usaldust, mida sa oma FB voos jagad.

Viiteid aset leidnud kirevamatele petujuhtumitele (ingliskeelsed):

Jah, ka vargad omavad FB kontot nagu iga teinegi moodne inimene. Ainus vahe – nad kasutavad FB’s veedetud aega väga praktiliselt. Siinkohal juhingi tähelepanu, et iga inimene vaataks ennast ja oma sõpru vaatenurgast, et mis infot kellega jagatakse. Seda tuleb jälgida ka siis, kui sa polegi tundmatut oma „sõbraks“ vastu võtnud.

Kuidas ohte ennetada?

  • Vali oma FB sõpru sama hoolikalt, kui tegelikus elus;
  • Kontakteeru sõbrakutse saatnud isikuga, tuvasta, kes ta on ja kas sa tunned teda ka tegelikult;
  • Kui tegid vea ja juba omadki kahtlast „sõpra“, siis ennetamaks nakatumist/noodapüüki või lihtsalt andmeleket, eemalda see isik koheselt oma sõbralistist;
  • Kui tuvastad säärase „sõbra“, kelle puhul manipuleerimisvõtted on ilmsed ja tõestatavad, siis teavita tema profiilist FaceBook’i;
  • Keela oma sõbralisti ja muu info avalik kuvamine.

Kuidas teavitada FB-le võltsprofiilist?

Millal raporteerida petturist? Kui oled tuvastanud „sõbra“ (tegelikult siis vaenlase), kes täiesti ilmselt esineb kellegi teisena, sooritab manipulatsioone või on ilmutanud muid pahatahtlikke kavatsusi, siis tuleks sellest faktist teavitada FB-d. Pseudonüümne identiteet iseenesest pole pahategu, kuid kui seega kaasneb rünnak ja infooperatsioonid, tuleb kindlasti reageerida.

Kaebuse saab esitada nii: sirvides „sõbra“ profiili vajuta ikoonil „“ (ehk lisavõimalused) nagu järgnevalt pildilt näha. Sealt vali „Esita kaebus“.

kaebus

Kuvatõmmis

Tegevus juhib su dialoogini, kus küsitakse täpsustavat infot, miks sa soovid kasutaja peale kaevata. Vali, et profiil on kahtlane ning vajab raporteerimist.

raporteerimine

Kuvatõmmis

Järgnev dialoog pakub erinevaid põhjuseid, miks sa võiksid tahta kasutaja profiili kohta kaebust esitada. Valik on lihtne: See on libakonto.

libakonto

Kuvatõmmis

Facebook esitab veel ühe dialoogiakna, saamaks teada, mis tüüpi libakontoga on tegemist. Vali: Other (Muu).

other

Kuvatõmmis

Viimaks jõuad aknani, kus pakutakse erinevaid käsitlusvõimalusi. Vali: Submit To Facebook for Review (saada FB’le ülevaatamiseks). Tulemus: sinu sisestatud info satub automaatsüsteemi kaudu elusa inimese kätte, kes kontrollib faktid üle ja teeb otsuse. FB töötajad näevad petturite profiile iga päev, nii et oskavad iga säärase kiiresti ära tunda.

blokeeri sõber

Kuvatõmmis

Kuidas piirata profiilis kuvatavat infot?

Infolekete vastu võitlemiseks on FB keskkonnas olemas hulk erinevaid võimalusi, kuid need tuleb seadistustes ise määratleda. FB’s saad pea iga oma postitust ja infokildu seadistada, vajutades allasuunatud noolt, mis toob ette „Muuda privaatsust“ nupu.

Järgnev näide: kirjeldame tegevust, kuidas lõpetada oma sõbralisti avalik kuvamine.

Vajuta oma profiililehel mooduli „Sõbrad“ juures allasuunatud noolekesele. (NB! Privaatsuse huvides värvisin ekraanipiltidel mustaks isikliku info – ära lase end sellest segada!)

Muuda privaatsust

Kuvatõmmis

Noolel klikkides ilmub nähtavale dialoog, mis loetleb erinevaid huvigruppe, ning lubab infot vastava grupi eest peita või vastupidi, nähtavaks muuta. Tee oma valik ja kinnita see, klikkides „Valmis“ nupul.

sõprade nimekiri

Kuvatõmmis

Lisaks juhin tähelepanu. et on olemas võimalus ära seadistada ka oma tulevaste postituste nähtavus, hoidmaks infot kenasti vaid soovitud huvigrupis.

huvigrupis

Kuvatõmmis

Veel pakub FB võimalust testida, et/kas kõik seadistused töötavad nagu plaanitud. Seda saad sa teha oma profiililehel. Oma profiilis vajuta ning vali „Vaata kui …“ (ühesõnaga, kellegi teisena):

kellegi teisena

Kuvatõmmis

Sa satud taas oma profiililehele, kuid nüüd juba tavainimese õigustes – teisisõnu, sa näed oma lehte nii, nagu seda näeb iga juhuslik internetis surfav inimene. Asjaolule, et tegu on avalikkuse jaoks nuditud vaatega, viitab must riba.

must riba

Kuvatõmmis

Kui seadistatu näeb välja nagu plaanitud, mine tagasi oma infovoogu või vajuta X mustal ribal ning oledki edukalt seadistanud oma FB privaatsusseaded.

Kokkuvõte

Interneti vahendusel on kerge sõpru leida, kuid nende motiive mõista (ilma põhjaliku uurimiseta) mitte enam nii lihtne. Veendumaks, kes on sinu sõber ka tegelikult ja kes mitte, pea meeles järgnevaid soovitusi ning kindlasti vaata üle oma profiili privaatsusseaded.

Kordame koos üle turvasoovitused:

  • Ole oma FB sõprade suhtes sama valiv kui päriselus;
  • Kontakteeru sõbrakutse saatnud isikuga, tuvasta, kes ta on ja kas ta ikka on sinu sõber;
  • Kui juba omad „sõpra“, siis, eesmärgiga ennetada nakatumist ja noodapüüki ning vältimaks andmeleket, eemalda see isik oma sõbralistist koheselt;
  • Tuvastades jutumärkides „sõbra“, teavita tema profiilist FB töötajaid.
  • Keela oma sõbraloendi ja muu info piiranguteta väljakuvamine.