Tag Archives: eID

ID-kaardi tarkvara paigaldamine (eellugu)

Autor: Anto Veldre, analüütik

Aeg-ajalt kuuldub sotsiaalvõrgustikes, blogisabades ja kommentaariumites hüüatusi stiilis, et ID-kaart “ei tööta”. Tehniku vaatevinklist kõlab säärane avaldus pikantselt, sest keeruline süsteem teatavasti ei lähe kunagi rikki täies ulatuses, jama põhjustab ikka mingi üks konkreetne detail. Võrdluses autoga: ei juhtu ju sedasi, et kogu auto korraga lakkaks töötamast – ikka leidub mõni konkreetsem põhjus: tuksis on kas klaasipuhastaja, pidurid, rool või vasak suunatuli. Mehhaaniku kuldreegli kohaselt tuleb see rikkis detail (või halvemal juhul kaks) üles leida ning vahetada.

Riigi Infosüsteemi Amet (ID-kaardi valdkonna arendaja ning suunajana) on otseselt huvitatud ID-kaardi tarkvara kohta käivast tagasisidest. Kuidas teha ID-kaardi kasutamine mugavaks ja sujuvaks? Kuidas tõsta kodanike rahuolu? Tõstmaks kasutuskogemuse taset (khhm, veelgi), võtsin ette ID-kaardi tarkvara ja installeerimisprotseduurid ning hindasin seda kõike oma kurja ning kriitilise silmaga. Kogetu tulemusel valmis pisut teistmoodi installeerimisjuhend, mis ongi nüüd teie ees.

Kokku on sel kirjutisel viis osa: teooria (siinses postituses), praktika (selgitab ID-kaardi tarkvara installimise imetabaseid nüansse) ning kolm konkreetset jupikest – üks iga toetatud operatsioonisüsteemi (opsüsteemi) kohta: Microsoft, Linux ja MacOS X.

Selles osas selgitan ümbritseva maailma mõningaid seaduspärasusi, andmaks aimu, miks mõned ID-kaardi ökosüsteemiga seotud valikud on just sellised nagu need parajasti on, ning hindamaks reserve tarkvara kasutatavuse tõstmisel. Selle osa võiks kokku võtta nii: milline osa süüst kelle kapsaaeda kuulub.

Autor: Anto Veldre

Tase: algaja

Abiliinile pöördumiste statistika (miks minu ID-kaart “ei tööta”?) paljastab mõne lausa uskumatu stsenaariumi. Kaardi valepidi lugejasse pistmine on üks esimesi ja tähtsamaid põhjusi, miks ID-kaart „ei tööta“. Mäletan vanu ID-kaarte (kuni 2010-01-01), millel kiip ja näopilt paiknesid samal küljel. Nendega oli asi lihtne – kaart tuli panna lugejasse inimese moodi: nägu ülespidi, silmsidet säilitades. Täna on asi keerulisem – kaart tuleb lugejasse pista Euroopa moodi: kiip ees, kuid nägu põranda poole. See ebaintuitiivne käsitsusviis toob paraku kaasa segadust ja solvumistki. Eks ole ju piinlik, kui abiliin küsib: kas teil on kaart ikka õigetpidi sees?!

Peamise kolme põhjuse hulgas, miks ID-kaart “ei tööta”, leidub põhjus “isik ei tea oma PIN-koode”. Olgem ausad, ID-kaart turvatootena mitte üksnes ei saa ilma (õigete) PIN-koodideta töötada, vaid ei tohigi. Iseenesest kurb stsenaarium, sest abiliinil tagavarakoode anda pole ja sestap süü kui selline jääb plastiku kanda…

Allikas: kuvatõmmis

Pidisuse ja PIN-koodi probleemid tunduvad sürrealistlike ja halenaljakatena, ent tegu on tegelike muredega, millele kulub suur osa abiliini jõudlusest.

Veel üks huvitav probleem, millega algaja põrkub, on ajalõpp (timeout). Kui molutada, näiteks teha sisselogimisprotseduurist ekraanipilte (nagu mina) või käia vahepeal sahtlist PIN-koode otsimas (nagu vanaema), siis tiksuvad sekundid kiiresti aia taha ning kaardikasutustoiming võib ebaõnnestuda.

Sestap moraal: kuniks PIN-koodid pole käes või peas, ära autentimis- ja allkirjastamistoimingut üldse üritagi, kohmerdamiseks ei jäeta aega.

Tase: edasijõudnu

Minu ID-kaart “ei tööta” endiselt – no miks ometi?! Sageli on põhjuseks aegunud tarkvara. Varem arvati ühiskonnas, et on igaühe oma asi, kui vana tarkvara ta pruugib. Tänaseks muutub reaalsus nii kiiresti, et vaid paar viimast versiooni mistahes tarkvarast töötavad korralikult. Kes ei usu, proovigu paigaldada operatsioonisüsteemi Windows NT 3.52 ja vaadaku, missuguste probleemidega ta ürituse käigus kokku puutub.

Mingit hulka inimesi (tänase seisuga u 2% kasutajatest) pahandab, kui nende muldvana Windows XP või Vista enam ID-kaardiga koostööd ei tee. Ometi on põhjus lihtne – tootja (antud juhul Microsoft) on vanad operatsioonisüsteemid maha kandnud, ei väljasta neile enam turvapaiku ega paranda vigu. Mistõttu pole riigil mõistlik ka ID-kaardi tarkvara uuematesse versioonidesse vanakraamituge lisada (pole otstarbekas ID-kaardiga “turvata” eset, mis pole enam ammu turvaline ega muutu selliseks ka ID-kaardi toel). Linuxi maailmas on olukord väga sarnane:

Aegunud tarkvara. Allikas: kuvatõmmis

Ühtlasi pole mõtet pruukida mõne aasta tagust ID-kaardi tarkvara. Digisfääri areng on olnud sedavõrd kiire, et ID-tarkvara vanemad versioonid ei suuda enam muutunud reaalsusega suhelda.

Põhjusi, miks ID-kaardi tarkvara vanemad versioonid enam ei päde, on päris mitu:

  • rahaline otstarbekus – kõiki maailma operatsioonisüsteeme ei jaksa Eesti maksumaksja oma rahakotist ülal pidada. Tuleb teha valik ja toetada vaid seda, mida enim kasutatakse.
  • standardite ning vormingute muutus – mõne aasta jooksul toimunud muutused:
    • kasutusele on tulnud SHA-2 räsiprotokolli pruukivad ID-kaardid,
    • kasutusele on tulnud Euroopaga sobiv digiallkirja vorming ASiC-E, käibelt on välja viidud vana DDOC-vorming;
    • vastavalt Euroopa nõuetele on täiesti muutunud usaldusankru süsteem (koht, kust Trusted List ehk TL saadakse);
    • TL faili sisemine vorming on paari viimase versiooni käigus uuenenud nii, et vanad programmid ei suuda seda mõtestada.
  • ID-kaardil paiknevate sertifikaatide uuendamise võime tekkis tarkvarasse suhteliselt hiljuti.

Kokkuvõttes: Uuenda! Võiks kujuneda heaks rahvakombeks, et kõigepealt paigaldatakse ID-kaardi tarkvarast kõige viimane versioon. Selle saab lehelt installer.id.ee. Ja alles siis häälitakse teemal töötab / ei tööta.

Tase: ekspert

No aga minu ID-kaart “ei tööta” endiselt. Nüüd hakkame jõudma tõeliste probleemideni. Hakkame rääkima infotehnoloogia arengu ajaloost, et maha panna selge märk, kus me täna asume.

Kui Tim Berners-Lee internetisirviku (brauseri) leiutas, siis alul peeti seda eset mänguasjaks. Pisut hiljem hakati sirvikut aga kasutama absoluutselt kõigeks, eriti panganduses. Eesti oli turvalise internetipanganduse üks pioneere. Põhjusel, et meil anti käiku toimiv ID-kaart, pääsesime aastatel 2004–2005 ikka väga paljudest internetipanganduse ja identiteedivarguste lastehaigustest, vt teadustöö aastast 2012.

Välismaal aga muudkui varastati sirviku abil, häkkerid treisid koledaid viirusi sirviku küüru otsa. Kui lõpuks aastatel 2014–2015 avastati hirmsad turvaaugud seni turvaliseks peetud https protokolli osistest, siis oligi revolutsioon käes. Maailmale sai lõpuks selgeks, et ülikasulik ese nimega sirvik/brauser on ühtlasi väga ohtlik ese, mille vanaviisi edasi pruukimine võib kasutaja rahast ilma jätta.

Allikas: heartbleed.com

(Eraisiku-pool minus küsib nüüd minu riigitöötaja-poolelt: mida hekki, kas te kogu selle aja tarvitasitegi Eesti ID-kaardi jaoks seda jõle ebaturvalist tehnoloogiat? 😉 Tegelikult sobisid brauseri küüru peal paiknevad BHO ja muud pluginad omasse aega päris kenasti ja olid tollal ka piisavalt turvalised… Kuniks ümbrus muutus: Interneti ja sirvikute kasutamine kasvas totaalseks ning internetikuritegevus sai tuule tiibadesse. Olukord muutus siis, kui netti asusid ööpäevaringselt pruukima nii vanaemad kui lasteaialapsed. Muutuse põhjuseks olid tehnoloogiavead koostoimes kasutajate üha langeva kvaliteediga. Et infoühiskond kokku ei kukuks, tuli hakata kasutajat kaitsma tema enda käitumislolluste eest.)

Allikas: Australian Institute of Criminology, http://www.aic.gov.au/media_library/conferences/other/smith_russell/2010-09-nfa.pdf

Ja siis see juhtuski – sirvikutootjad hakkasid brauserite siseehitust pingule kruvima (turvalisus vs mugavus). Selleks, et Eesti ID-kaart saaks sirviku otsas edasi elada ja transaktsioone allkirjastada, pidid ID-kaardi tarkvara loojad sisenema ebamugavustsooni. Endiselt vajatakse sirviku otsa mooduleid / pluginaid / abilisi, kuid oh häda, sirvikutootjad on plugina paigaldamise muutnud kole keeruliseks – nõuavad digisigneerimist jms. Miks? No ikka selleks, et lollkasutaja kogemata OK-nuppu ei litsuks ega “uskumatult hea pakkumise” peale oma sirvikule ise pahavara selga ei installeeriks.

Vahepeal arenesid edasi ka pluginate standardid. Mistõttu RIA valmistas uue jubina nimega “(Firefox) Token Signing”. Et allkirjastamine brauseris vunkaks, tuleb jubin installeerida ning tema kasutamine lubada – seda sirvikule tutvustada.

Pilt Chrome’i sirvikulaienduste (extensions) menüüst. Allikas: kuvatõmmis

Pole vahet, kas lõppkasutajale meeldib laienduste käsitsi näperdamine või ei meeldi. Ümbritsev reaalsus on selline, et netis kasutamisel vajalik ID-kaardi tarkvara vunkab vaid brauseri küüru otsas ning teeb seda siis ja üksnes siis, kui inimene ise selle sinna vabatahtlikult paigaldab ja brauserile uut abilist tutvustab. Kui Sa tahad ekspert olla, siis tuleb sellest pisitakistusest mööda saada! Suurim keerukus, millega kasutaja (tädi Maali) täna ID-tarkvara installeerimisel põrkub, on just vajadus sirviku soolikates sorida ja laiendusi aktiivseks kruttida.

Kokkuvõttes – oleneb sirvikust… autentimine hakkab tööle enamasti lambist (pärast paigaldust, v.a Linux), ent allkirjastamine sageli mitte (ja see on paratamatus, mille kõrvaldamine nõuabki käsitööd). Et sirvikus allkirjastamine töötaks (näiteks netipangas), tuleb see isiklikult, omaenda valge käega a) installeerida ja b) kasutamiseks lubada. Käsitöö ideele vastujorisemine ei aita.

Segaduse suurendamiseks käituvad eri sirvikud erinevate opsüsteemide all kõik pisut erinevalt. Kõige valutum on ID-kaardi tarkvara install tutika Windows 7 selga – installer suudab kolmele brauserile kõik vajalikud moodulid ise kaela tõmmata – kasutajat üksnes informeeritakse. Kõige keerulisem on olukord Linuxi all, kus versioonist olenevalt võib juhtuda, et viimne kui üks plugin vajab käsitsi lubamist (ja mõnes õnnetus distributsioonis (distros) polegi see üldse võimalik):

Pilt Ubuntu mittetoetatud versioonist 15.04, kus pluginal allkiri puudu. Allikas: kuvatõmmis

***

Selle kirjatüki eesmärk oli anda aimu, et üldsegi mitte kõik ID-kaardi „mittetöötamise“ põhjused ja ilmingud ei ole Eesti riigi ega RIA süü. Palju muresid tekib kasutaja enda käitumisest ja teine osa sirvikutootjate tootemudeli muutustest, mida meie ID-kaardi ökosüsteem ennustada ega juhtida ei suuda, seega saame vaid kohanduda.

Kirjatüki järgmises osas tuleb juttu eri operatsioonisüsteemidest ja sirvikutest ning esitame ID-kaardi universaalse installeerimisjuhendi ühelainsal diagrammil.

ID-tarkvara paigaldamine Windowsile

Autor: Anto Veldre, analüütik

Selles osas käsitleme ID-kaardi tarkvara paigaldamist Microsoft Windowsile, mis on suhteliselt lihtne tegevus. Kui tarkvaraga kaasnevaid, saidist id.ee saadud juhiseid (brauseri häälestamiseks) täpselt täita, siis tädi Maali saab installeerimisega kenasti hakkama. Kontrollitud.

Reaalsed mured ID-kaardi mittetöötamisega Windowsi keskkonnas jaotuvad tädi Maali kogemuse kohaselt põhiliselt kaheks: konkreetse arvutiriistvaraga seotud seiklused ning paigaldusjuhiste eiramine.

Tädi Maali tegi ID-kaardi installimise läbi kolme erineva Windowsiga (kõik 64-bitised). Kõigepealt Win 7 (SP1), mis sai spetsiaalselt selleks otstarbeks üles seatud. Teiseks katseobjektiks oli Windows 10, samuti isevalmistatud masin, mis eelmises elus oli Win7, ning mille Microsoft vahepeal uuendas Win10 peale. Lõpuks, kooliõpilase võimas sülearvuti, kuhu tootja oli peale pannud Win 8.1. Kõigil kolmel platvormil installeerus ID-kaardi tarkvara eriliste komplikatsioonideta, ent loe ka peatükki “Murekohad”!

Windowsi all töötab korralikult nii haldusvahend kui Digidoc3 kui ka ports netisirvikuid. Lühikokkuvõte äraproovitust on esitatud tabelis:

Autor: Anto Veldre

Paigaldus

Paigaldamise töövoog on esitatud alljärgneval diagrammil:

Autor: Anto Veldre

Kogu paigaldusprotseduur on jaotatud kolmeks järjestikuseks rajaks. Raja A läbimisega tagatakse, et programmid on õigesti paigaldatud. Raja B läbimise käigus selgub PIN-koodide olemasolu ja lihvitakse elementaarseid kasutamisoskusi. Raja C läbimine kindlustab, et sirvikud saavad ID-kaardi tarkvaraga hästi läbi ja nõustuvad koostööd tegema.

Olgu ära toodud ka paigaldusprotseduuri pisut detailsem pilt, kus iga tegevus on kujutatud ükshaaval:

ID-kaardi paigaldamise töövoo diagramm. Autor: Anto Veldre

Mis aga põhilisim – järgmise raja juurde tuleb edasi liikuda alles siis, kui eelmine rada on edukalt läbitud.

Parandus [2017-10-13]: veebileht sk.ee/tervitus pole enam käigus, esmatestimiseks logi sisse riigiportaali eesti.ee.

Rada A

Raja A läbimine (tegevused 1–5) valmistab arvuti ette ning annab kindluse, et kaardilugeja töötab ning et ID-kaardi sisu on operatsioonisüsteemile üldse nähtav.

Algus > 1. Uuenda arvuti tarkvara! > Rebuut! > 2. Paigalda arvutisse ette ära kõik vajalikud sirvikud > 3. Paigalda UUSIM versioon ID-tarkvarast > 4. Ühenda kaardilugeja arvutiga, pista ID-kaart sisse (ja hoia seal lõpuni) > 5. Kontrolli ID-kaardi loetavust haldusvahendiga >

Autor: Anto Veldre

Tegevus 1 – Uuendamine / värskendamine / ajakohastamine – käib Windowsis üldiselt automaatselt, kuid ei tee paha see ka käsitsi käima lasta: Control Panel -> Windows Updates.

Ekraanil tekst: "Windows Update. Downloading updates... Downloading 207 updates...."

Allikas: kuvatõmmis

Uuendamise järel tuleb masin kindlasti korraks kinni panna (teha restart).

Tegevus 2 – Sirvikute paigaldamine. Kaks neist (Internet Explorer ehk IE ja Edge) on juba kohal, ent kaks tuleb ise netiavarustest kohale lohistada, vastavalt siis Chrome ja Mozilla Firefox. Miks tuleb? Sest perioodiliselt esineb olukordi, kus üks või mitu sirvikut on turvajamade või ootamatute uuenduste tõttu kasutamatud. Installeerides kõik sirvikud kohe valmis, on siis halvaks päevaks tagavaravariant olemas ning elu ei jää seisma.

Windowsis on installeerimine tehtud sedavõrd lihtsaks, et ega siin eriti õpetada olegi (klikk-klikk-OK):

Tekst: "Do you want to run or save Firefox Setup Stub 50.1.0.exe from Download-installer.cdn.mozilla.net?" Nupud: "Run", "Save" ja "Cancel"

Allikas: kuvatõmmis

Ekraanil tekst: "Open File - Security Warning. Do you want to run this file?"

Allikas: kuvatõmmis

Võimalikud veateated

Administraatori õiguste olemasolu kasutajal (eriti kontoritingimustes) on igaühe enda risk:

Veateade ekraanil: "install nurjus. Google Chrome vajab installiks ülema õigusi."

Allikas: kuvatõmmis

Tegevus 3 – Paigaldame ID-kaardi tarkvara. Lähtuda tuleb id.ee veebisaidi nõuannetest (mida hoitakse alati ajakohastena). Sinna Windowsi sirvikuga minnes ning „Paigalda tarkvara“ vajutades antakse asjakohaseid soovitusi:

Allikas: kuvatõmmis

ID-kaardi tarkvara allalaadimine ja installeerimine näevad välja nii:

Tekst: "Do you want to run or save Open-EID-3.12.5.1672_x86.exe from installer.id.ee?" Nupud: "Run", "Save" ja "Cancel"

Allikas: kuvatõmmis

Kui ei taibanud kohe „Run“ vajutada, siis võib installeri ka maha salvestada ja hiljem käivitada:

Teade ekraanil: "Faili Open-EID-3.12.5.1672_x86.exe avamine"

Allikas: kuvatõmmis

Taas kord on vaja administraatori õigusi (ning meie ei tea, kust teie need saate).

Ekraanil tekst: "Do you want to allow this app to make changes to your device?"

Allikas: kuvatõmmis

Voilaa! Asi edeneb!

Teade ekraanil: "eID tarkvara paigaldus. Seadistuse edenemine..."

Allikas: kuvatõmmis

Sekka vilgutatakse ka muid pilte… installer leiab iseseisvalt üles kaardilugeja ja paigaldab sellele draiverid:

Teade ekraani allosas: "Estonian National ID Card. Device driver software installed successfully."

Allikas: kuvatõmmis

ID-kaardi tarkvara võib lugeda edukalt paigaldatuks, kui ilmub säärane kujutis:

Teade ekraanil: "eID tarkvara paigaldus õnnestus! E-teenustes ID-kaardiga allkirjastamiseks on Teil vajalik veel aktiveerida veebilehitsejas allkirjastamise plugin. Juhend aktiveerimiseks on leitav siit."

Allikas: kuvatõmmis

Sõnale „siit“ klikkides satub kasutaja taas kord id.ee juhendeid lugema, ent praegu sooritame raja A tegevusi rahulikult edasi.

Tegevus 4 – Ühenda oma kaardilugeja arvutiga (enamasti USB-pistiku abil, mõnikord aga on kaardilugeja salamisi monteeritud arvuti korpusse) ning torka kaart lugejasse. Hetkel veel pole oluline, et tegu oleks uue ja kehtiva kaardiga, proovimiseks kõlbab ka vana.

Eeldatav tulemus

Allikas: kuvatõmmis

Seikluste vältimiseks edaspidi tuleks kaart sisse panna nägu alaspidi ning kiip eespool. Kiipi ennast sel pildil ei paista, sest ta on kenasti kontaktide küljes.

Tegevus 5 – Käivita ID-kaardi haldusvahend (alammenüüst Accessories) ning veendu, et haldusvahend näeb kaarti ning suudab andmed sellelt välja lugeda.

Eeldatav tulemus

Haldusvahend peaks kuvama külgeühendatud kaardi andmed:

ID-kaardi haldusvahend kuvab isikuandmed, dokumendi andmed ja sertifikaatide andmed.

Allikas: kuvatõmmis

Võimalikud veateated

Veasituatsioonide ravi on lihtne – haldusvahend ütleb ise, mis tal mureks:

Haldusvahend näitab punase kirjaga veateadet: "Ühtegi kiipkaardilugejat pole ühendatud"

Allikas: kuvatõmmis

Allikas: kuvatõmmis

Juhul, kui ID-kaarti kõigele vaatamata välja lugeda ei õnnestu, tasub kontrollida, mispidi see kaart ikkagi sisse sai või mis kaart see õigupoolest oligi. Näiteks pangakaardi pistmine kaardilugejasse on ikka uskumatult sage tegevus.

Allikas: kuvatõmmis

Allikas: kuvatõmmis

Kui aga õnnestub haldusvahend mingi nipiga hanguma panna, siis on targem peatuda ja paluda endast targemate abi. Tõenäoliselt on siis miskit mäda kas arvuti riistvaraga (muuhulgas otsi arvuti eest ja tagant salapärast teist kaardilugejat, vt peatükk „Murekohad“ lõpupoole) või on arvutil mõni muu häda kallal.

Allikas: kuvatõmmis

Rada B

Rada B on mõeldud krüptograafiaga kaasneva info kontrollimiseks:

  • kas PIN-koodid on meeles,
  • ega PIN-koodid pole juhtumisi lukustunud,
  • kas isikusertifikaadid kehtivad,
  • kas konkreetne kaart on võimeline krüptograafilisi toiminguid sooritama.

Autor: Anto Veldre

Tegevus 6 – Avame PIN1 abil haldusvahendis passipildi (see tuuakse PPA andmebaasist, mistõttu toiminguks vajatakse ka netiühendust). Tegevuse käigus saab selgeks, kas PIN1 on teada, õige ega ole lukustunud – tarkus, mis hoiab veidi hiljem kokku palju väärtuslikku aega.

Allikas: kuvatõmmis

Allikas: kuvatõmmis

Tegevus 7 – Leiame kontoritarvete alammenüüst utiliidi nimega Digidoc3 ning digiallkirjastame selle vahendusel mõne faili (näiteks kassipildi). Tegevuse käigus selgub vältimatult, kas kaardi PIN2 on teada, õige ega ole lukustunud.

Eeldatav tulemus

Allkirjastamine õnnestus ja vastavalt seadistusele tekkis kas *.bdoc või *.asice laiendiga fail.

Allikas: kuvatõmmis

Võimalikud veateated

Tasub hoolikalt tähele panna, mida DigiDoc3 meile räägib:

Allikas: kuvatõmmis

Hoiatus! Segaduste vältimiseks tuleb rada B kindlasti läbida ja mõlemad PIN-koodid läbi testida enne, kui edasi liikuda raja C (ehk sirvikute konfigureerimise) juurde. Sellepärast paikneb siin vahel punane joon.

Allikas: id.ee

Rada C

Kolmas ja viimane rada on vaja läbi teha selleks, et sirvikud oleksid suutelised e-teenustes dokumente ja transaktsioone allkirjastama. Lähtuda tuleb id.ee sirvikukonfimise infost ning lugeda lisaks iga üksiku sirviku kohta eraldi: IEChromeFirefox.

Raja C tegevusi tuleb korrata iga sirviku jaoks eraldi. Otstarbekam on kõigepealt häälestada ära IE, seejärel Chrome ning alles kogemuse kasvades võtta ette Firefox.

Raja C tegevuste järgnevus on selline:

Parandus [2017-10-13]: veebileht sk.ee/tervitus pole enam käigus, esmatestimiseks logi sisse riigiportaali eesti.ee.

Autor: Anto Veldre

NB! Edge pole koos ID-kaardiga ei häälestatav ega kasutatav, selle puhul võib teadmiseks võtta satiirilise tõdemuse:

Allikas: kuvatõmmis

Tegevus 8 – Kontrollime üle, mida meile installiti ja aktsepteerime tehtu. ID-kaardi tarkvara installer tegi kasutaja õnne nimel teatavaid jõupingutusi, et keerulised häälestused automaatselt ära sooritada. Win7 all õnnestub see maksimaalselt, Win8 ja 10 all nõuab tulemus pisut kohendamist.

Chrome

Chrome annab käivitudes kõvahäälselt teada, et „talle on vahepeal lisatud laiendus“ ning palub kasutajal see muudatus aktsepteerida:

Allikas: kuvatõmmis

See laiendus tuleks lubada. Vajadusel võib ka lähemalt uurida, mida siis täpselt tehti (vajutada hüüumärgile):

Allikas: kuvatõmmis

Sellega on Chrome’i siseelu üle vaadatud.

Firefox

Ka Firefox annab muudatussoovist valjuhäälselt teada:

Allikas: kuvatõmmis

Käsitsi tuleb teha linnuke õigesse kasti ning pruukida kohe seejärel ilmuvat Restart nuppu (piisab õigel nupul klõpsamisest):

Allikas: kuvatõmmis

Sellega on Firefoxi muudatus heaks kiidetud.

Tegevus 9 – kontrolli, kas sirvik suudab operatsioonisüsteemi vidinatega korrektselt suheldes Sind mõnesse e-teenusesse autentida (sisse logida).

Lihtsaim on pruukida testimiseks mõeldud spetsiaalset SK tervituslehte. Parandus [2017-10-13]: veebileht sk.ee/tervitus pole enam käigus, esmatestimiseks logi sisse riigiportaali eesti.ee. Kindlasti tuleb testi käigus ette sertifikaadi valiku aken ja küsitakse PIN1 koodi:

Allikas: kuvatõmmis

Allikas: kuvatõmmis

Eeldatav tulemus

Kui kuufaas oli õige, näidatakse meile rõõmsat õnnestumislogo:

Allikas: kuvatõmmis

Võimalikud veateated

IE on kõige kavalam. Tema tunneb ära, et midagi on valesti ning annab täitsa õiget nõu:

Allikas: kuvatõmmis

Teised sirvikud on pisut otumad ning usuvad, et miskit läks valesti hoopis https veebisaidi vaatamiseks vajaliku SSL-tunneli püstipanekuga. (Mis tegelikult pole ju päris vale, kuivõrd selleks vajatakse ID-kaarti ja PIN1 koodi küll). Keeruline? Mõned veateated ongi arusaamiseks igerikud:

Allikas: kuvatõmmis

Ent ID-mehike oskab pakkuda, kust peaks viga otsima:

Allikas: kuvatõmmis

Parandus [2017-10-13]: veebileht sk.ee/tervitus pole enam käigus, esmatestimiseks logi sisse riigiportaali eesti.ee.

NB! Kui Sa nägid ükskõik millist neist veateadetest, siis pole mõtet enne edasi liikuda, kuniks probleem saab lahendatud. Sest kuni autentimist tööle ei saa, ei õnnestu allkirjastamise juurde edasi liikuda (nimelt enamik digisigneerimist pakkuvaid e-teenuseid nõuavad eeldusena sama sirvikuga sisselogimist).

Tegevus 10 – Kontrollime üle, et brauseritel on lisamoodulid installitud.

Allikas: kuvatõmmis

Lähtuda tuleb id.ee detailsetest juhistest: IEChromeFirefox.

Internet Explorer

Juhised: IE

IE puhul suutis installer mooduli sättimisega kenasti ise hakkama saada (enabled!), teisisõnu, meie ei pea siin enam midagi muutma:

Allikas: kuvatõmmis

Et saaksime IE töötamises päris kindlad olla, tuleb see korraks tagasi viia vabrikuseadetesse (sedasi õpetab meid id.ee). Valime hammasrattamenüüst:  -> Internet Options -> Advanced nupukese „Reset“ ja klõpsame seda:

Allikas: kuvatõmmis

Juhtub umbes sedasi:

Hea, et üle küsitakse, vajutame taas „Reset“:

Allikas: kuvatõmmis

Arusaadav, et häälestuste nullimise käigus võib tuksi minna varem mõnel muul otstarbel  suure vaevaga seadistatud häälestus. Igatahes on nüüd asi sealmaal, et nõutakse kogu arvuti restarti:

Allikas: kuvatõmmis

Chrome

Juhised: Chrome

Chrome’i puhul vajab ülekontrollimist üks laiendus (extension). Nn kolme-täpi-menüüst tuleb valida Settings -> Extensions. Laiendus nimega „Token Signing“ peab olema aktiivne (enabled). Sel pildil miskipärast ei ole (disabled) ja peame olukorra käsitsi parandama:

Allikas: kuvatõmmis

Lubame laienduse käsistsi ja teeme sirvikule restardi (hmm, taaskäivituse), pärast seda ongi moodul aktiveeritud.

Allikas: kuvatõmmis

Firefox

Juhised: Firefox

Firefoxis vajab ülekontrollimist üks laiendus ja üks plugin (ehk siis kokku kaks lisamoodulit). Kusjuures, alates 2017.a. jaanuari lõpust hoopistükkis kaks laiendust. Nn kolme-triibu-menüüst tuleb valida Lisad:

Allikas: kuvatõmmis

Seekord õnneks selgub, et laiendustega on kõik korras – „Firefox PKCS11 Loader“ ongi juba aktiveeritud:

Allikas: kuvatõmmis

Ka plugina „(Firefox) Token Signing“ olek on „Alati aktiivne“ – just see, mida ootame.

Allikas: kuvatõmmis

Juhul kui Sinu arvutis on lood teisiti, siis tuleb plugin „alati aktiivseks“ sättida käsitsi ning pärast seda kindlasti teha brauserile restart.

Tegevus 11 – Sirvikuga allkirja andmine. Hetkel on kõige mugavam seda tegevust testida digidoc.ee keskkonnas. Sinna tuleb sisse logida, laadida üles mõni juriidiliselt korrektne kiisupilt ning see allkirjastada.

Estina poolt majandatav Digidoc.ee tegi hiljuti läbi põhjaliku uuenduskuuri. Siinset rahvast ehk pisut häirib algeline kontoloomise mehhanism (e-mailiga) ning kuupiirang 5 tasuta allkirja, ent neile puudustele vaatamata on teenus ikkagi tasuta, ehk just see, mida me testimiseks vajame.

Alul tekitame endale kasutajakonto – selleks vajame PIN1 ja meiliaadressi:

Allikas: kuvatõmmis

Eeldatav tulemus

Mõningase nugistamise tulemusel õnnestub PIN2 abil allkirjastada kiisupilt:

Allikas: kuvatõmmis

Tegevus 12 – Tuleb sooritada sirvikuga allkirjastamise test veel mõnes teiseski e-teenuses, eelistatult pangas. Miks just pangas – esiteks, enamik inimesi vajavad netipanka niikuinii, ja kuna pankades on ID-kaardi kasutatavus väga kõrge, siis on sealsed skriptid parima kvaliteediga. Pangas leiame võimalikud vead kõige kiiremini.

SEB on valitud isikliku eelistuse põhjal, testida võib ka teistes netipankades.

Eeldatav tulemus

Sisselogimine:

Allikas: kuvatõmmis

Makse allkirjastamine:

Allikas: kuvatõmmis

PIN2 sisestus:

Allikas: kuvatõmmis

Võimalikud veateated

Kes nüüd täpselt teab, miks just nii juhtus… ajalõpp saabus enne kätte, kui sisestati PIN1 või PIN2 ? Proovi uuesti!

Allikas: kuvatõmmis

Allikas: kuvatõmmis

Kui aga juhtumisi satub ette sedavõrd vastuoluline pilt, kus haldusvahend näeb ID-kaarti aga sirvik mitte ning ka korduv restart ei aita, siis pole sirvik oma rollist õigesti aru saanud ning arvuti tuleb viia šamaani kätte uurimiseks:

Allikas: kuvatõmmis

Murekohad

Häda number 1: mis kell on? Windows 7 üllatas tädi Maalit kalendriga. Sai pruugitud vana, AMD Athlon protsessoril põhinevat MSI emaplaati, millel aga vahepeal patarei ära tühjenenud. Patarei ost ja prillisanga abil äravahetamine osutus tädi Maalile jõukohaseks, ent kratt eksitas kätt aastaarvu osas: BIOSi menüüsse sai kogemata kirja vale aastaarv – 2016.

Allikas: kuvatõmmis

Siitmaalt hädad algasid. Windows 7 küll installeerus, kuid ei nõustunud end ei uuendama ega seerianumbrit registreerima, ega jõudnudki olekusse, kus üldse saaks alustada ID-kaardi tarkvara paigaldamisega – ajas sõrad vastu, olevat mingi sertifikaatide kehtivusega seotud jama (veakood 80072F8F):

Allikas: kuvatõmmis

Mainit murel on ülimalt vähe pistmist ID-kaardi tarkvaraga, kuid saagu ta siinkohal siiski kirjeldatud kui värvikas näide varjatud eeldusest, mida mitte teades võib kasutaja paraja portsu otsa sattuda. Linux näiteks keerab paigaldamise ajal arvuti kella sundkorras õigeks ning uurib geolokatsiooni abil välja ka kasutaja asukohariigi – (et kõige õigemaid täpitähti pakkuda).

Häda number 2: mõnel arvutil näikse neid kaardilugejaid kobaras olema. See mure osutus lõbusamaks, kuid raviaega nõudvamaks. Asi algas sellest, et Win10 all näitas ID-kaardi tarkvara üles teatavat ebastabiilsust. Sihilike katsetega õnnestus hangutada nii haldusvahend kui ka rahaülekanne SEB pangast. Pidi ju ometi olema stabiilne ja töötav tarkvara? Põhjus on siin:

Allikas: kuvatõmmis

Kahepäevane veaotsing tipnes põhjuse leidmisega – arvutis leidus salajane Hiina päritolu kaardilugeja, mille olemasolu oli meelestki läinud.

Foto autor: Anto Veldre

Küsisin asjatundjalt – kas liigne kaardilugeja arvutis võibki põhjustada probleeme? Selgus, et just nii ongi. Kui pista oma kaart teise kaardilugejassse ning jätta esimene tühjaks, siis hakkavad juhtuma “nähtused”. Olgu seegi õpetuseks neile, kes usuvad, et ID-kaardi tarkvara peab rõõmsasti jooksma igas juhuslikus arvutikastis.

Üllataval kombel oli olukorra lahendamisel abi sirvikust nimega Edge, mis, kuigi ise sisselogimist sooritada ei suuda, nõustus kaardilugejaid demonstreerima ükshaaval ja poole suuremalt, nii et ka tädi Maali olukorda mõistis:

Allikas: kuvatõmmis

Lahendus: ebavajalik kaardilugeja tuleb draiverite menüüst üldse keelustada (disable!), pärast mida “nähtused” kaovad:

Muus osas aga – Windows oma miljardise kasutajaskonnaga on piisavalt lihvitud tarkvara ning ka id.ee paigaldusjuhised on muutunud väga konkreetseks. Kui install ebaõnnestub, siis pigem on viga kusagil mujal kui ID-kaardi tarkvaras.

ID-tarkvara paigaldamine macOSile

Blogiseeria selles osas uurime ID-kaardi tarkvara paigaldamist Apple’i arvutitele. Apple’i kompuutritel on toetatud kolm viimast OSi (hetkel: Yosemite, El Capitan, Sierra):

Allikas: kuvatõmmis

ja kolm sirvikut:

Allikas: Anto Veldre

Ühtlasi soovitame läbi lugeda blogikrje lõpuosas paiknevad peatükid “Murekohad” ja “Taustainfot Maci turvalisuse kohta”.

Paigaldus

Paigaldamise üldine töövoog näeb välja selline:

Autor: Anto Veldre

Vaatleme korraks ka detailvaadet. ID-kaardi tarkvara paigaldamise, häälestamise ja testimise protseduur on jaotatud kolmeks järjestikuseks rajaks – A , B, C – millest igaühe läbimine on järgmise raja eeldus. Sõnaga, nagu arvutimängu levelid.

ID-kaardi paigaldamise töövoo diagramm. Autor: Anto Veldre

Raja A läbimine tagab, et programmid on õigesti paigaldatud. Rada B selgitab välja, kas kasutajal on olemas vajalikud PIN-koodid, kaart pole lukus ega sertifikaadid aegunud ning et kasutajal on olemas vajalikud vilumused PIN-koodide pruukimiseks. Lõpuks, raja C läbimine tagab, et ka sirvikud saavad ID-kaardi tarkvaraga hästi läbi ja nõustuvad koostööd tegema e-teenustega, kus vajatakse nii sisselogimist kui allkirjastamist.

Parandus [2017-10-13]: veebileht sk.ee/tervitus pole enam käigus, esmatestimiseks logi sisse riigiportaali eesti.ee.

Sissejuhatus tehtud, võime liikuda raja A läbimise juurde.

Rada A

Raja A läbimine (tegevused 1–5) käigus paigaldab kasutaja vajaliku tarkvara. Raja A edukas läbimine annab kindluse, et kaardilugeja töötab ja ID-kaardi sisu on operatsioonisüsteemile üldse nähtav – vastasel juhul ei hakka tööle ka muud, keerulisemad toimingud.

Algus > 1. Uuenda arvuti tarkvara! > Rebuut! > 2. Paigalda arvutisse ette ära kõik vajalikud sirvikud > 3. Paigalda UUSIM versioon ID-tarkvarast > 4. Ühenda kaardilugeja arvutiga, pista ID-kaart sisse (ja hoia seal lõpuni) > 5. Kontrolli ID-kaardi loetavust haldusvahendiga >

Allikas: Anto Veldre

Tegevus 1 – uuendamine/värskendamine/ajakohastamine. Apple’i arvutitel toimub uuendamine automaatselt äpipoe kaudu, kuid „Update“ käsk tuleks kindluse mõttes anda ka käsitsi. Alljärgneval pildil on kaks uuendust soolas ning need tuleks vastu võtta, enne kui edasi liikuda. Vajuta nupule „Updates“.

Allikas: kuvatõmmis

Tegevus 2 – Arvutisse tuleb paigaldada kõik asjakohased sirvikud, ehk siis Firefox ja Chrome. Need tuleb ise netist kohale tuua, vastavalt siis Mozilla ja Chrome’i allalaadimislehelt. Paigaldus käib nagu Macis ikka: tuuakse kohale *.dmg fail, käivitatakse see, lohistatakse aplikatsioon Installerisse. Alljärgnev näide põhineb Firefoxil, Chrome paigaldamine on väga sarnane:

Vali “Downloads”. Allikas: kuvatõmmis

Faili avatakse. Allikas: kuvatõmmis

Fail liigutatakse kausta “Applications”. Allikas: kuvatõmmis

Eeldatav tulemus

Launcheris on näha mõlema sirviku käivitusikoonid:

Allikas: kuvatõmmis

Käivitama veel ei pea, see jääb pärastiseks.

Tegevus 3 – Nüüd asume paigaldama ID-kaardi tarkvara. Lähtuda  tuleb id.ee juhistest, põhjusel, et seda blogikirjet aasta pärast keegi ei uuenda, id.ee juhiseid aga küll. Saidile installer.id.ee Maciga minnes antakse platvormikohaseid soovitusi:

Allikas: kuvatõmmis

MacOSXi puhul erineb installeerimine kõigist teistest platvormidest sellega, et esimese paketina kästakse alla tõmmata sirvikutugi (allkirjastamine ja autentimine veebis) ning alles teise paketina ID-kaardi haldusvahend koos DigiDoc3 utiliidiga). Probleem – kiirelt tegutsejad jätavad mõnikord teise toe paigaldamata, mistõttu, kui neil tekivad probleemid, pole neil vahendeid vigade leidmiseks ja väljaajamiseks.

Seetõttu anname kindla soovituse – kindlasti ikka peale panna kõik viidatud paketid.

Paigaldamine toimub rakenduste poe kaudu täiesti tavaliselt:

Vali “Downloads”. Allikas: kuvatõmmis

Faili avatakse. Allikas: kuvatõmmis

Kohale toodud paigaldusäpp tuleb käima klikkida:

Allikas: kuvatõmmis

Paigaldamise käigus nõutakse administraatori parooli:

Allikas: kuvatõmmis

Paigalduse lõppedes hoiatab installer, et on vaja ära tuua veel teinegi pool tarkvarast. Seda tulebki teha:

Allikas: kuvatõmmis

Äppstoori vaade on selline (mõlemad paketid ootavad installimist):

Allikas: kuvatõmmis

Eeldatav tulemus

Mõlemad äpid (ID-kaardi haldusvahend ja DigiDoc3) on installitud ja kasutamiseks valmis:

Allikas: kuvatõmmis

Kui äpid saavad paigaldatud, ilmuvad nad nähtavale ka Launcheris:

Allikas: kuvatõmmis

Tegevus 4 – Ühenda kaardilugeja arvutiga (enamasti käib see USB-pistiku abil), ning pista kaart lugejasse. Jälgi, et kaart oleks lugejas ikka õigetpidi:

Autor: Anto Veldre

Kontrolli et tegu oleks ikka õige kaardiga, mis on õigetpidi sees (pilt allpool, kiip eespool). Vähemalt kord elus pistab meist igaüks lugejasse hoopis pangakaardi ja siis imestab: miks küll ei saa e-teenusesse sisse logida:

Autor: Anto Veldre

Tegevus 5 – Käivita äpp, mille nimi on ID-kaardi haldusvahend (ID-card Utility) ning veendu, et haldusvahend näeb kaarti ning suudab sellelt andmed sellelt välja lugeda.

Eeldatav tulemus

Allikas: kuvatõmmis

Võimalikud veateated

Juhul kui on tehtud viga kaardilugeja ühendamisel või on kaart valepidi sees või on kiip tuksis, võivad esineda sellised veateated:

Allikas: kuvatõmmis

Allikas: kuvatõmmis

Rada B

Rada B on mõeldud krüptograafiaga kaasneva info kontrollimiseks:

  • kas PIN-koodid on meeles,
  • ega PIN-koodid pole lukustunud,
  • kas isikusertifikaadid kehtivad,
  • kas konkreetne kaart on võimeline krüptograafilisi toiminguid sooritama.

Allikas: Anto Veldre

Tegevus 6 – PIN1 abil saab Haldusvahendis avada oma passipildi (see tuuakse PPA andmebaasist). Selleks tuleb vajutada lingile „Laadi pilt“ ja sisestada oma kaardi PIN1:

Allikas: kuvatõmmis

Juhul kui PIN1 on õige, ilmub ekraanile Sinu passipilt:

Allikas: PPA ja kuvatõmmis

Kas nägid oma passipilti? Kui ei, siis pole mõtet edasi liikuda, vaid tuleb lahendada PIN1 mure.

Tegevus 7 – PIN2 koodi kasutades tuleb Digidoc3 utiliidi abil digiallkirjastada mõni fail. Kuivõrd digiallkirjal on õiguslik tähendus, siis tuleks testimiseks valida mõni ohutu kiisupilt. Alul käivitame DigiDoc3 äpi:

Allikas: kuvatõmmis

Valime „allkirjastada dokument“, kusjuures vorminguks valime moodsaima „*.asice“:

Allikas: kuvatõmmis

Ka lisaväljad võib täita, ehkki testi puhul pole seda otseselt vaja:

Allikas: kuvatõmmis

Dokument on allkirjastamiseks valmis, nüüd tuleb vajutada “Allkirjasta” nupule ja sisestada oma kaardi PIN2:

Allikas: kuvatõmmis

Eeldatav tulemus

Kui tegevus õnnestus, on tulemuseks digiallkirjastatud kassipilt:

Allikas: kuvatõmmis

Sellega on raja B tegevused edukalt sooritatud.

Hoiatus! Rada B tuleb kindlasti edukalt läbida enne, kui üldse raja C (ehk sirvikute konfigureerimise) juurde edasi liikuda. Sestap on siin vahel punane joon.

Allikas: kuvatõmmis

Allikas: kuvatõmmis ID.ee saidist

Rada C

Kolmas ja viimane rada kätkeb endas sirvikute konfigureerimist netis kasutamiseks. Põhiliselt vajavad sättimist allkirjastamise moodulid. Lähtuda tuleb id.ee ajakohasest infost sirvikute SafariChromium ja Firefox kohta.

Rada C sisaldab selliseid tegevusi:

Allikas: Anto Veldre

Raja C tegevused tuleb sooritada iga sirviku jaoks eraldi. Otstarbekam on kõigepealt häälestada ära põhisirvik Safari ja alles siis Chrome ning Firefox.

Parandus [2017-10-13]: veebileht sk.ee/tervitus pole enam käigus, esmatestimiseks logi sisse riigiportaali eesti.ee.

Tegevus 8 – Automaatinstalli tulemuste ülevaatus. Safariga saab paigaldus ise hakkama – sealsed moodulid klikime lahti alles tegevuses nr 10. Kindlasti aga modifitseeris paigaldusprogramm sirvikute Chrome ja Firefox sättungeid. Emma-kumma käivitamisel ilmub tavapärane turvahoiatus, et programm on pärit pahast-pahast Internetist. Antud juhul ohtu pigem pole –- olid see ju Sina ise, kes just tõi õiged sirvikud originaalsaidist kohale:

Google Chrome’i avamiseks kinnituse küsimine. Allikas: kuvatõmmis

Firefoxi avamiseks kinnituse küsimine. Allikas: kuvatõmmis

Edasi vaatame üle, missuguseid muudatusi installer sirvikute häälestusse tegi.

Chrome

Chrome’i puhul märgib muudatusi sirviku üleval paremas nurgas tekkinud ID-ikoon (millel võib lisainfo saamiseks ka klõpsata):

ID-ikoon brauseri nurgas. Allikas: kuvatõmmis

Ühtlasi annab Chrome meile teada:

Allikas: kuvatõmmis

Loomulikult tuleb vajutada nupule „Enable Extension“.

Firefox

Firefox annab muudatustest väga häälekalt teada. Muudatused tuleb aktsepteerida (linnuke kasti „Allow this installation“) ja vajutada ilmuvale nupule “Restart”:

Allikas: kuvatõmmis

ID-kaardi tarkvara uusim versioon paigaldab suisa mitu lisamoodulit, sestap ilmub nähtavale teinegi infoteade:

Allikas: kuvatõmmis

Ka selle teate puhul tuleb teha linnuke kasti „Allow this installation“.

Tegevus 9 – kontrolli, kas sirvik suudab operatsioonisüsteemi vidinatega suheldes Sind mõnda e-teenusesse autentida (sisse logida). Lihtsaim on selleks kasutada testimiseks mõeldud spetsiaalset tervituslehte. Parandus [2017-10-13]: veebileht sk.ee/tervitus pole enam käigus, esmatestimiseks logi sisse riigiportaali eesti.ee.

(Sügavam selgitus: viisakate e-teenuste https-ühendus moodustatakse viisil, et TLS pannakse püsti ID-kaardil leiduva krüptomaterjali abiga. See omakorda nõuab kaardi „avamist“ PIN1 koodi abil. Kui sirviku ja ID-kaardi suhtlus miskipärast ei toimi, siis turvalist https-ühendust püsti panna ei õnnestu ja tervituskatse luhtub.)

Sisselogimiskatse tuleb sooritada eraldi iga kolme sirvikuga.

Eeldav tulemus

Tervitusleht palub valida sertifikaadi (formaalsus), seejärel palutakse sisestada PIN-kood:

Allikas: kuvatõmmis

PIN-koodi sisestamine. Allikas: kuvatõmmis

Kui kõik õnnestub, siis näidatakse lõbusat ID-mehikest:

Allikas: kuvatõmmis

Võimalikud veateated

ID-kaarti ei leitud:

Allikas: kuvatõmmis

On võimalikud ka ebamäärasemad veateated:

Allikas: kuvatõmmis

Sellise veateatega sirvikut ei saa edaspidi kindlasti kasutada. Viga tuleb üles leida ja lahendada, vajadusel spetsialisti poole pöördudes.

Kõige keerulisematel juhtudel on midagi vussis tarkvaraliste alamsüsteemide vahel – üks aken näitab, et ID-kaart on loetav ja teine, et pole. Sellisel segasel puhul on mõtet teha restart ja kui see ei aita, pöörduda IT-asjatundja poole.

Allikas: kuvatõmmis

Kuniks pole autentimist tööle saadud, on parem allkirjastamise juurde mitte edasi liikudagi (sest praktiliselt kõikidesse digiallkirjastamist nõudvatesse e-teenustesse tuleb esmalt sama sirvikuga sisse logida).

Tegevus 10 – Tuleb üle kontrollida ja häälestada kõigi sirvikute moodulid ja pluginad. Tegevuses tuleb lähtuda id.ee juhistest:

Safari

Leia Safari menüüst valik „Preferences”:

Allikas: kuvatõmmis

Vali turvalisuse sakk („Security“) ning klõpsa seal nupul „Plug-in Settings“:

Allikas: kuvatõmmis

Ilmub nähtavale pluginamenüü, kust paistab, et „Firefox Token Signing“ ongi juba installitud ning ka sisse lülitatud (seisundis „On“). Kui ka Sinu arvutis paistab samamoodi, siis midagi tegema ei pea. Vajuta „Done“:

Allikas: kuvatõmmis

Ühtlasi ei maksa end lasta nimetustest eksitada – jah, tõepoolest – ka Safari kasutab „Firefoxi“ nimelist pluginat.

Chrome

Chrome’is vajab ülekontrollimist üksainuke laiendus (extension). Nn kolme-täpi-menüüst tuleb jõuda menüüpunktini Extensions / Laiendused:

Allikas: kuvatõmmis

Laiendus nimega „Token Signing“ peab olema seisundis „Lubatud“  (Enabled). Kui polnud, siis tuleb see käsitsi aktiveerida ja teha sirvikule restart:

Allikas: kuvatõmmis

Firefox

Firefoxi all on sättimist vajavaid laiendusi ja pluginaid pisut rohkem, pealegi oleneb nende kogus ID-kaardi tarkvara versiooninumbrist. Alates jaanuarist 2017 tuleb sättida tervelt kaks laiendust (extensions).

Nn kolme-triibu-menüüst tuleb liikuda alammenüüsse “Lisad”:

Allikas: kuvatõmmis

Juhul kui tegu on ID-kaardi tarkvara uuema versiooniga, paistab menüüs „Extensions“ / „Laiendused“ suisa kaks laiendust:

Allikas: kuvatõmmis

Kumbki moodul pole ülemisel pildil veel aktiivne. Mõlemad tuleb käsitsi lubada ning teha sirvikule restart:

Allikas: kuvatõmmis

Ent sellega häälestus ei piirdu. Tuleb veel minna alammenüüsse „Pluginad“ ning kui tegu oli vanema tarkvaraga, siis paistab seal moodul „Firefox Token Signing“, mis tuleb keerata aktiivseks:

Allikas: kuvatõmmis

Lõpptulemus – plugin olgu seisundis “alati aktiivne”:

Allikas: kuvatõmmis

Kokkuvõttes – Firefoxi puhul tuleb aktiveerida kaks ühikut lisamooduleid. Varem oli üks neist plugin, teine laiendus, alates jaanuarist 2017 pakutakse kaht laiendust.

Tegevus 11 – Sirvikuga allkirja andmine. Tuleb tunnistada, et digiallkiri on tõsine värk ja Eestis on raske leida e-teenust, kus saaks digiallkirjastamist ohutult, kuid tasuta testida. Üks selliseid keskkondi on hiljuti uuenenud digidoc.ee. Piiranguks on eelnev registreerimine. Tuleb ID-kaardiga sisse logida, endale „kasutaja teha“ ning – eestlasele tundub see jabur – siis saadetakse e-kirjaga registreerimislink, mida klikkides konto luuakse. Ent portaal muutus rahvusvaheliseks, Leedu IT-ettevõte Estina peab arvestama ka teiste riikide kommetega. Igatahes saab kuni 5 digiallkirja kuus anda tasuta ning just seda me hetkel vajame.

Allikas: kuvatõmmis

Pärast registreerimist tuleb oma kontole laadida üles mõni sobilik kiisupilt ning see allkirjastada. Mõned ekraanipildid (küll Windowsi keskkonnast), mis seda protseduuri illustreerivad:

Allikas: kuvatõmmis

Parooli sisestamine. Allikas: kuvatõmmis

E-posti aadressi kinnitamine. Allikas: kuvatõmmis

Alustamine. Allikas: kuvatõmmis

Digiallkirja vormingu valimine. Allikas: kuvatõmmis

Sertifikaadi valimine. Allikas: kuvatõmmis

Vajuta nuppu “Allkirjasta”. Allikas: kuvatõmmis

(selle koha peal surises portaal vähemalt kaks minutit… ikkagi tasuta kasutaja või sedasi…). Lõpuks küsiti PIN2 koodi:

Allikas: kuvatõmmis

Eeldatav tulemus

Pärast edukat allkirjastamist saadetakse e-kirjaga kinnituskiri. Edu on selgelt tähistatud.

Allikas: kuvatõmmis

Tegevus 12 – Tuleks sooritada sirvikuga allkirjastamise test veel ka mõnes muus e-teenuses, eelistatult pangas. Netipankade allkirjastamisskriptid on ühtlasi keerulised ja neid kasutatakse kõige sagedamini, mistõttu vead ilmnevad kõige kiiremini. SEB on valitud isikliku eelistuse põhjal, testida võib ka teistes netipankades.

Internetipanga kasutamiseks tuleb end kõigepealt sisse logida, milleks on loomulikult vaja kasutajatunnust vastavas pangas. Edasi toimub sertifikaadivalik ja PIN1 küsimine, nagu igas e-teenuses:

Allikas: kuvatõmmis

PIN-koodi sisestamine. Allikas: kuvatõmmis

Seejärel tuleb alustada sobivate rekvisiitidega makset ning see allkirjastada:

Allikas: kuvatõmmis

PIN2 koodi sisestamine. Allikas: kuvatõmmis

Võimalikud veateated

Allkirjastamine ebaõnnestus:

Allikas: kuvatõmmis

Kas lubad veebilehel kasutada pluginat:

Allikas: kuvatõmmis

Ehk unustasid Sa mõne plugina või laienduse aktiveerimata. Mine tagasi tegevusse 10 (rada C) ja aktiveeri vastava sirviku kõik asjassepuutuvad pluginad – nende seisund peab olema mitte “Ask”, vaid “Always Active”.

Kindlasti on võimalikke veateateid rohkem, kuid Maci testimise käigus neid lihtsalt ei esinenud – pangas allkirjastamine töötas laitmatult.

Taustainfot Maci turvalisuse kohta

Eraldi teema on MacOSi kasutamine turvalise platvormina – ehk usaldatud töövahendina. Isegi Apple ei väida enam MAcOSi tutvustuses, justkui oleks OSX / MacOS viirusevaba ja turvaliselt ülim operatsioonisüsteem. Võrreldes Windows 10 tulemuslikuks ründamiseks vajalike võtete keerukusega on MacOSi kuritahtlik ärakasutamine oskuslikule ründajale oluliselt hõlpsam.

Kui Sul on ikkagi kange tahtmine õunamärgilise seadmega oma raha- ja tööasju ajada, soovitame see võimaluste piires turvata. Juhendeid on selleks erinevaid ning me ei saa siinkohal ühtki teisele eelistada. Alustuseks sobib aga end drDuhiks nimetava tegelase ülevaade MacOSi turvalisemaks (kuigi mitte turvaliseks) konfigureerimise meetmetest või siis lihtsam skript, mis õunamasina seadeid kontrollib ning neid kasutaja nõusolekul „peenhäälestab“Infolink veebilehitseja Safari turvalisuse kohta.

Murekohad

Olulised “märkused” ID-kaardi tarkvara juurde:

Tuleb aru saada, et Apple’i tarkvara on oma olemuselt kinnine. Ligipääs sellele, saati siis enne ametlikku reliisi, on seotud väga karmide NDA tingimustega. Otse öeldes, arendustingimused on karmid, nii meie- kui muumaistel arendajatel tuleb kassi otsida pimedas toas. Tõenäoliselt aja jooksul, kui Macimaailmas hakatakse kiipkaarte rohkem kasutama, muutub olukord paremaks. Taustainfo: Ludovik Rousseau blogi, eriti OSi uusversioonide ilmumise paiku.

Arvestades, milline on Maci kasutajate hulk Eestis protsentuaalselt, tuleks neil olla õnnelik, et tugi operatsioonisüsteemile MacOS X on olemas. Selle toe kvaliteet ei ole veel parim, põhjusteks asjaliku tagasiside vähesus ja ennekõike kinnine arendusplatvorm. Hetkel tuleb Maci kasutajatel teadmiseks võtta, et ID-kaardi tarkvara kvaliteet ei küündi samale tasemele kui näiteks Windowsi puhul. Oleneb ju tarkvara kvaliteet otseselt kasutajate hulgast ja antava tagasiside põhjalikkusest.

Kui keegi mõne probleemi avastab, või veel enam, selle enda jaoks lahendab, palun sellest kindlasti teada anda ka telefonil 1777.

Apple’i üldine ideoloogia on, et programm teeb mingit üht asja ja teeb seda hästi. Antud juhul tuleb sellesse eesmärki suhtuda reservatsioonidega: kasutajad peavad aru saama, et Apple’i kinnine arendusmudel koos kasutajate vähesusega ei ole seni võimaldanud MacOS Xi spetsiifilisi muresid baastarkvarast päris lõpuni välja ajada.