Tag Archives: paik

Petya või… NotPetya

Autor: CERT-EE

Petya lunavaraga nakatunud ostukeskus Kharkyvis.

27. juuni hommikul tabas maailma uus lunavaralaine. Praeguseks on nakatunud mitmete suurettevõtete süsteemid ning on teada, et pahavara levib pärast nakatumist ettevõtete süsteemides ülikiiresti. Esimesed nakatumised toimusid Ukrainas, kus teadaolevalt nakatus pahavaraga üle 12 500 tööjaama. Ööpäeva jooksul on tulnud teateid nakatumistest kokku 64 riigis, sealhulgas Eestis.

Riigi Infosüsteemi Ameti andmetel on Eestis asuvatest ettevõtetest pahavaraga nakatunud kaks Saint-Gobaini kontserni kuuluvat ettevõtet: Ehituse ABC ning üks väiksem tehas. Kolmapäeval kella 10.00 seisuga ükski elutähtsat teenust osutav ettevõte või riigiasutus küberrünnaku ohvriks langemisest ei ole teada andnud. Lisaks on hetkel häiritud Kantar Emori e-teenuste kasutamine, kuna firma otsustas kaitsemeetmena nakatumise vastu oma IT-süsteemid kuni levikumehhanismi tuvastamiseni sulgeda.

Teadaolevalt on tegemist Ransom:Win32/Petya lunavara uue versiooniga, mida praeguseks kutsutakse nii Petyaks kui ka NotPetyaks, kuna osade uurijate arvates on tegemist täiesti uue lunavara versiooniga. Tema tüvi on palju arenenum kui varemnähtud Petya lunavara oma.  Lunavara kasutab levimiseks mitut erinevat meetodit – USA riikliku julgeolekuteenistuse (NSA) sel kevadel lekkinud EternalBlue haavatavust, WMIC (Windows Management Instrumentation Command-line – Windowsi halduse käsurida) ja PSEXEC tööriistu. Seetõttu võivad ka korralikult uuendatud süsteemid nakatuda, kui asutuses pole rakendatud parimad turvapraktikad Windows domeeni kaitsmiseks ja kasutajakontode haldusel. Uuel lunavaral on sarnaselt WannaCryle ussi omadused, mis lubab tal nakatunud võrkude vahel lateraalselt liikuda. Lateraalne tähendab lihtsustatult öeldes, et ründe lähte- ja sihtkoht on samas võrgus.

Täiendus 29.6.2017: Lisandunud on uus info (Kaspersky LabComae Technologies), et tegemist võib olla pahavaraga Wiper, mis on loodud arvutite saboteerimiseks ja hävitamiseks. Pahavara käitub nagu tavaline lunavara, kuid pahavara lähtekoodist leiti, et sellele pole lisatud failide taastamise varianti ning pahavara eesmärk on failid jäädavalt kustutada.

Kohaletoimetamine ja paigaldus

Algne nakatumine paistab hõlmavat Ukraina maksuarvestustarkvara tootja M.E Doc toote MEDoc kasutajaid. Kuigi selle nakatumisvektori ümber liikus mitmeid spekulatsioone nii meedias kui ka infoturbeekspertide hulgas, sealhulgas Ukraina Küberpolitseis, puudusid selle ründevektori kohta konkreetsed tõendid. Microsoftil on praeguseks olemas tõendid, et mõned aktiivsed lunavaraga nakatumised said alguse legitiimsest MEDoc uuendusprotsessist.

All on jälgitud MEDoc tarkvara uuendusprotsessi telemeetriat (EzVit.exe), kus käivitatakse pahatahtlik käsurida, mis vastab täpselt teisipäeval, 27/06/2017, umbes kell 10.30 tuvastatud ründemustrile. Käivitusahela diagramm viib lunavara paigaldamisele ning see omakorda kinnitab, et EzVit.exe protsess MEDocist, siiani tundmatel põhjustel, käivitas järgneva käsurea:

C:\\Windows\\system32\\rundll32.exe\” \”C:\\ProgramData\\perfc.dat\”,#1 30

Samasugust uuendusvektorit mainis ka Ukraina Küberpolitsei avalikus kompromiteerumisindikaatorite listis, mis hõlmas ka meDoc uuendajat.

Ainult üks lunavara, mitmed lateraalsed liikumistehnikad

Võttes arvesse uuele lunavara lisatud lateraalse liikumise võime, on terve võrgu nakatumiseks vajalik ainult ühe masina nakatumine. Lunavara leviku funktsionaalsus on kombineeritud erinevaid meetodeid kasutades, mille eesmärgid on:

  • kasutajainfo vargus või olemasolevate aktiivsete sessioonide taaskasutamine,
  • failijagamiste kasutamine nakatunud faili jagamiseks samas võrgus asuvate masinate vahel,
  • olemasolevate legitiimsete funktsionaalsuste ärakasutamine laengu käivitamiseks või SMB haavatavuste ärakasutamiseks vananenud tarkvara kasutavates masinates.

Lateraalne liikumine kasutajainfo varguseks ja kellegi teisena esinemiseks

See lunavara paigaldab kasutajainfo varastamiseks loodud tööriista (tavaliselt .tmp fail %Temp% kataloogis), mille koodil on teatavad sarnasused Mimikatziga ja mis on loodud nii 32-bit kui ka 64-bit versioonidena. Kasutajad logivad tihti sisse lokaalse administraatori õigustes kontoga. Kui lunavara käivitub administraatori õigustes, võib sellel sõltuvalt operatsioonisüsteemi versioonist ja rakendatud turvameetmetest õnnestuda mälust kätte saada autentimiseks vajalik info (paroolid, parooliräsid, Kerberos autentimispiletid). Seda infot kasutades võib omakorda olla võimalik saada ligipääs teistele samas domeenis asuvatele masinatele.

Pärast kehtiva kasutajainfo saamist skaneerib lunavara lokaalvõrku tcp/139 ja tcp/445 portidega ühenduste loomiseks. Eriline käitumine on reserveeritud domeenikontrollerite ja serverite jaoks. Lunavara proovib funktsiooni DhcpEnumSubnets() abil leida alamvõrgus kõiki DHCP liisingu saanud hoste. Juhul kui pahavara saab vastuse, proovib ta kopeerida kaugmasinasse binaari kasutades failiedastusfunktsionaalsust ja varastatud kasutajainfot.

Pärast seda proovib pahavara ennast kaugelt käivitada, kasutades kas PSEXEC või WMIC tööriistu. Lunavara üritab paigaldada legitiimse psexec.exe faili, mis on tavaliselt ümber nimetatud dllhost.dat nimeliseks failiks, pahavara enda sees asuvast varjatud ressursist.  Seejärel asub pahavara skaneerima lokaalvõrku admin$ kaustade leidmiseks, misjärel ta kopeerib ennast teistesse võrgus olevatesse arvutitesse ja käivitab vastselt kopeeritud pahavarabinaari kaugelt psexec abil.

Lisaks kasutajainfo kaadumisele (dumpimisele) püüab pahavara ka CredEnumerateW funktsiooni kasutades varastada kasutajainfot, mis on saadaval. Juhul kui kasutaja nimi algab “TERMSRV/” ja tüüp on seatud 1-le (generic), kasutab see antud kasutajainfot võrgus edasilevimiseks.

Lunavara kasutab ka Windows Management Instrumentation Command-line (WMIC) käsurida kaugketaste tuvastamiseks, millele ennast seejärel levitada, kasutades selleks NetEnum/NetAdd). See kasutab kas konkreetse kasutaja duplikaattokenit (olemasolevate sessioonide jaoks) või kasutajanime/parooli kombinatsiooni (legitiimsete tööriistade kaudu levimiseks).

Lateraalne liikumine EternalBlue ja EternalRomance haavatavusi kasutades

Uus lunavara suudab levida ka kasutada varasemalt paigatud SMB haavatavust CVE-2017-0144, laiemalt tuntud kui EternalBlue, mida kasutati ka WannaCry levitamiseks aegunud tarkvara kasutavatel masinatel. Lisaks kasutab Petya ära ka teist haavatavust CVE-2017-0145, laiemalt tuntud kui EternalRomance, millele on ka juba turvapaik olemas.

Petya lunavara puhul on täheldatud nende haavatavuste ärakasutamist SMBv1 pakettide genereerimise näol, mis on kõik XOR 0xCC krüpteeritud, selleks et neid haavatavusi rakendada:

Info mõlema haavatavuse kohta lekitas grupp nimega Shadow Brokers. Märkimisväärne on veelkord see, et mõlemale haavatavusele on Microsoft 14/03/2017 väljastanud turvapaiga: technet.microsoft.com/en-us/library/security/ms17-010.aspx ja support.microsoft.com/en-us/help/4013078/title.

Krüpteerimine

Lunavara krüpteerimiskäitumine olenev pahavara privileegide tasemest ja protsessidest, mis nakatunud masinal jooksevad. Pahavara kasutab selleks lihtsat XOR-baasil räsialgoritmi protsessinime osas ning kontrollib seda järgnevate räsiväärtuste osas, mida käitumismustrist välja jätta:

0x2E214B44 – kui masinas leitakse sellise räsinimega protsess, ei nakata lunavara MBRi.

0x6403527E or 0x651B3005 – juhul kui leitakse selliste räsinimedega protsessid ei teosta lunavara ühtegi võrguga seotud toimingut (nagu näiteks SMBv1 haavatavuse ärakasutamine).

Seejärel kirjutab lunavara otse master boot recordile (MBR) ning seab sisse süsteemi taaskäivituse. See loob ülesande masin 10–60 minuti pärast välja lülitada. Täpne aeg on saadakse (GetTickCount()) kasutades, näiteks:

schtasks /Create /SC once /TN “” /TR “<system folder>\shutdown.exe /r /f” /ST 14:23

Pärast MBRi edukat muutmist kuvab see alloleva võlts süsteemiteate, mis informeerib kasutajaid vigasest kettast ning annab infot võltskäideldavuse kontrollist:

Pärast taaskäivitust kuvatakse kasutajale juba allolev teade:

Lunavara üritab MBR koodi üle kirjutada vaid juhul, kui ta on omandanud kõrgeima privileegi (näiteks juhul kui SeDebugPrivilege on lubatud).

Lunavara proovib krüpteerida kõiki ketastel olevaid alloleva laiendiga faile kõikides kaustades, välja arvatud C:\Windows:

.3ds     .7z       .accdb .ai

.asp      .aspx    .avhd   .back

.bak     .c         .cfg      .conf

.cpp     .cs        .ctl       .dbf

.disk    .djvu    .doc     .docx

.dwg    .eml     .fdb     .gz

.h         .hdd    .kdbx   .mail

.mdb    .msg    .nrg      .ora

.ost      .ova     .ovf     .pdf

.php     .pmf    .ppt      .pptx

.pst      .pvi      .py       .pyc

.rar       .rtf       .sln      .sql

.tar       .vbox   .vbs     .vcb

.vdi      .vfd     .vmc    .vmdk

.vmsd  .vmx    .vsdx   .vsv

.work   .xls      .xlsx    .xvd

.zip

Erinevalt teistest lunavara liikidest ei tekita Petya/NotPetya failidele lisalaiendit, vaid lihtsalt kirjutab olemasolevad failid üle. Krüpteerimiseks genereeritud AES võtmed on masinapõhised ning need kasutavad ründaja 800-bit suurust RSA avalikku võtit. Pärast krüpteerimist kuvatakse kasutajale README.TXT fail sama tekstiga, mis kasutajatele ekraanilgi kuvatakse. Lunavara tühjendab System, Setup, Security, Application event logid ning kustutab NTFS info.

Kuidas Windows Defenenderi abil leida?

Windows Defender Advanced Threat Protection (Windows Defender ATP) on sissetungimise järgne lahendus, mis pakub modifitseeritud tuvastamist ilma signatuuride uuendamiseta. WDATP sensorid monitoorivad ja koguvad jooksvalt lõpp-punktidest telemeetriat ning pakuvad masinõppe lahendust tavalistele lateraalsetele liikumistehnikatele ja tööriistadele, mida see lunavara kasutab, nagu näiteks PsExec.exe käivitamine teise failinimega ja “perfc.dat” faili loomine teistes kaustades. Ilma lisauuendusteta võib nakatunud masin näha välja nagu alloleval pildil:

Teine alert keskendub lunavara dll faili jagamisele võrgus ning see annab infot Kasutaja konteksti kohta. Allolev kasutaja on kompromiteeritud ning teda võib pidada esimeseks nakatunuks:

Kuidas ennast kaitsta?

Hoia oma Windows 10 süsteeme ajakohastena, sest see tagab Sulle ka ajakohased kaitsemeetodid. Lisakaitsena lubab Windows 10S ainult paigaldada rakendusi, mis pärinevad Windows Store rakendusest, mis mainitud operatsioonisüsteemi kasutajatele omakorda lisakaitset pakub.

Lisaks soovitame veenduda, et on tehtud järgmised uuendused ja toimingud:

Lisalugemist leiate allolevatelt veebilehtedelt:

Mis on Stack Clash?

Autor: CERT-EE

Stack Clash on mitmete operatsioonisüsteemide mäluhalduse haavatavus, mis mõjutab Linuxi, OpenBSD, NetBSD, FreeBSD ja Solarise i386 ja amd64 operatsioonisüsteeme. Konkreetset haavatavust on võimalik ära kasutada mälu rikkumiseks ning omavoliliseks koodi käivitamiseks. Pärast haavatuse ilmsikstulekut arendas Qualys seitse erinevat eksploiti ning seitse kontseptsiooni tõestust. Seejärel arendati koos tarnijatega vastavad turvapaigad. Turvapaigad on kättesaadavad alates 19. juunist ning tuletame meelde, et väljatöötatud turvapaikade kohene paigaldamine on rangelt soovituslik.

Suuremõõtmeline kollisioon. Allikas: http://cdn.desktopwallpaper4.me/

Pinu kollisioon

Iga arvutil jooksev programm kasutab spetsiaalselt mäluregiooni, mida nimetatakse pinuks (stack). Mäluregioon on eriline, kuna see kasvab automaatselt, kui programmil ilmneb vajadus rohkema pinu-mälu järele. Kuid kui mäluregioon kasvab liiga kiiresti ning jõuab teisele mäluregioonile liiga lähedale, võib programm pinu teise mäluregiooniga segamini ajada, mis omakorda lubab kurjategijal seda segadust ära kasutada ning pinu teiste mäluregiooniga üle kirjutada (või siis risti vastupidi toimida). Just selle järgi on haavatavus ka oma nime saanud. Esimene samm selle haavatavuse ärakasutamisel on pinu kollisioon teise mäluregiooniga, millest tulenevalt ka nimi.

Uus haavatavus?

Ühene vastus on – Ei! Esimest korda kasutati pinu kollisiooni ära 2005. aastal ning järgmine kord alles 2010. aastal. Pärast 2010. aasta haavatavust arendas Linux sarnaste ärakasutamiste vastu kaitsemeetodi – niinimetatud pinu kaitseleht. Praeguseks teame aga, et pinu kollisioonid on laiaulatuslikud ning hoolimata pinu kaitselehest siiski ärakasutatavad.

Üks või mitu haavatavust?

Peamine Stack Clashi haavatavus on CVE-2017-1000364 ning see demonstreerib, et mõne kilobaidi suurune pinu kaitseleht on ebapiisav. Teemat lähemalt uurides tuvastati rohkem haavatavusi. Mõned neist on sekundaarsed ning avalduvad vaid pärast Stack Clashi haavatavuse ärakasutamist, näiteks CVE-2017-1000365, kuid on ka eraldi ärakasutatavaid haavatavusi nagu näiteks CVE-2017-1000367.

Kas Stack Clash mõjutab ka mind?

Juhul, kui Sa oled i386 või amd64 arhitektuuriga Linuxi, OpenBSD, NetBSD, FreeBSD või Solarise kasutaja, on vastus – Jah! Teised operatsioonisüsteemid võivad samuti haavatavad olla, kuid neid ei ole konkreetse haavatavuse osas hetkel lähemalt uuritud.

Stack Clashi ohud?

Konkreetse uurimise käigus tuvastati ainult lokaalne privileegide eskaleerimine – ründaja, kellel on mõjutatud süsteemile ükskõik milline ligipääs, saab Stack Clash haavatavust kasutades omandada root-kasutaja õiguse. Praeguseks ei ole tuvastatud, et haavatavus lubaks kaugligipääsu. Siiski ei saa selle olemasolu välistada.

Mida mina teha saan?

Uuendada, uuendada, uuendada! 19. juunil väljastati turvapaigad, mille iga kasutaja omale ise paigaldada saab. Juhul kui kasutaja ei saa või ei taha oma süsteemi taaskäivitada, saab ta oma lokaalsele kasutajale teha RLIMIT_STACK ja RLIMIT_AS välistele teenustele mõistlikult väikese väärtusega. Selle tegevuse käigus tuleb siiski meeldes pidada, et etteantud väärtused ei pruugi olla piisavalt madalad kõikidele rünnetele vastupidamiseks. Näiteks osadel juhtudel kasutab Sudo pinu kollisiooni haavatavus vaid 137 MB kuhimälu (heap-memory) ning peaagu mitte üldsegi pinumälu. Samuti võib juhtuda, et seatud väärtused on liiga madalad ning tegelikud rakendused lakkavad töötamast.

Lisainfot leiab linkidelt:

Samba tarkvaras leiti kaugsissemurdmist võimaldav turvaviga

Linux Samba

Autor: CERT-EE

Sel nädalal avalikustati Samba failiserveri kriitiline turvaviga, mis ohustab paljusid asutusi ja organisatsioone. Viga kannab registreerimisnumbrit CVE-2017-7494 ning on 7 aastat vana, mõjutades kõiki Samba failiserveri versioone alates versioonist 3.5.0.

Samba on Linuxi serveri juurde kuuluv programm võrguketaste väljajagamiseks. Ka Eestis kasutatakse Linuxit ja Sambat väga sageli võrguketaste väljajagamiseks Windowsi tööjaamadele. Muuhulgas võib Samba olla kasutuses võrguketaste väljajagamiseks tehnoloogilistele seadmetele, tööpinkidele, meditsiiniseadmetele jne.

Turvaviga CVE-2017-7494 võimaldab mõne mitte ülearu keerulise tingimuse olemasolul tungida kaugelt serverisse ning käivitada selles programme (näiteks programme, mis otsivad serveris järgmisi turvavigu või hakkavad serverit kasutama sillapeana sissemurdmiseks järgmistesse arvutitesse, BitCoini arvutamiseks vms). Kriitilist haavatavust saab ära kasutada vaid ühe koodirea sisestamisega.

Hetkeseisuga on turvavea lappimiseks väljastatud paik, Linuxi administraatorid peaksid selle võimalikult kiiresti paigaldama.

Kes ja miks on haavatavad?

Samba server osutub rünnatavaks, kui Sinu arvutivõrgu installatsioonis esinevad järgmised iseärasused:

    • On teada mingi konto andmed, mille puhul on lubatud võrgukettale kirjutamine – siis saab ründaja sinna üles laadida ründeprogrammi.
    • Katalooginimed on näha või teada, teisisõnu, tegu on kergesti äraarvatavate serveriteekondadega (server paths), näiteks \\FILESERVER\TMP.
    • Lisaks, juhul kui failide ja printerite jagamise port 445 on nähtav ja ligipääsetav ka Internetist, on rünne võimalik kogu maailmast, mitte üksnes sisevõrgust.

Ründe käigus ründaja:

  • arvab ära või saab teada serveri nime ja võrguketta nime (kerge),
  • hangib suvalise kasutajatunnuse ning ühendub mõne võrgukettaga, kuhu tal on kirjutusõigus, seejärel laadib sinna üles ründeprogrammi,
  • käivitab ühe rea koodi, mis – oops! –  võtabki kogu serveri üle. See on eriti ohtlik, kuivõrd platvormist olenevalt võib ründaja kohe saada juurkasutaja (administraatori) õigused.

Kaitsemeetmed

Kõige esmane kaitsemeede on ikka ja alati sama: paigalda värsked uuendused! Praegusel juhul tuleb paigaldada Samba versioonid 4.6.4, 4.5.10 või 4.4.14.

Kui uuendamine pole võimalik, siis alternatiivne kaitsemeede on lisada Samba konfiguratsiooni parameeter (täpsustatud 26.5.2017):

nt pipe support = no

NB! Ülalmainitud parameetri muutmine võib mõjutada Windowsi klientide suutlikkust võrguketaste kasutamisel.

Kindlasti kontrolli internetist, kas Sinu kodune kettaserver (nt Synology) vajab samuti uuendamist.

Synology DiskStation DS213 plus

Allikad