Enam kui 28 500 Microsoft Exchange’i serverit on turvanõrkuse tõttu ohus

Turvanõrkust tähisega CVE-2024-21410 on juba ka aktiivselt rünnetes ära kasutatud. Haavatavus võimaldab autentimata ründajatel saada ohvri süsteemis kõrgemad õigused.  Shadowserveri monitooringu alusel on ohustatud servereid kokku pea 100 000, kuid nimetatud Exchange’i turvanõrkusele on neist haavatavad 28 500. Hetkel ei ole veel turvaveale avaldatud kontseptsiooni tõendust, mistõttu võib eeldada, et rünnete arv võib edaspidi kasvada.

Kõigil Microsoft Exchange’i kasutajatel tuleks uuendada tarkvara esimesel võimalusel, veebruarikuu uuendustega paigati ka nimetatud haavatavus. Turvaviga on paigatud Exchange Server 2019 uuendusega 14 (CU14) (BC).

WordPressi veebilehti ohustab koodi kaugkäivitamist võimaldav turvanõrkus

Ründajad on võtnud sihikule turvanõrkuse WordPressi “Brick Builderi” nimelises teemas, mille eduka kuritarvitamise korral on võimalik haavataval veebilehel pahaloomulist PHP-koodi käivitada. Teemat kasutab umbes 25 000 WordPressi veebilehte. Viga on paigatud 13. veebruaril avaldatud tarkvara versioonis 1.9.6.1.

Patchstacki info kohaselt on haavatavust juba ära kasutatud. Nad on avaldanud postituse, kus kirjeldavad turvaviga tähisega CVE-2024-25600 täpsemalt.

Soovitame kõigil WordPressi veebilehtede haldajatel pistikprogramme ja teemasid regulaarselt uuendada (BC, HN, PS).

Chrome’i ja Firefoxi veebilehitsejates paigati kõrge mõjuga turvavead

Nii Google kui ka Mozilla andsid sel nädalal välja Chrome’i ja Firefoxi tarkvaravärskendused, et paigata mõlema veebilehitseja haavatavused. Mõlemas brauseris parandati kõrge mõjuga mälu ohutuse vead.

Google avaldas Chrome’i versiooni 122.0.6261.57 Windowsi, Maci ja Linuxi seadmetele, milles on parandatud 12 haavatavust. Mozilla avaldas Firefoxi versiooni 123, kus on samuti paigatud tosin turvaviga, nende hulgas ka neli kõrge mõjuga haavatavust.

Lisaks avaldati ka uued turvapaikadega versioonid veebilehitsejale Mozilla Firefox ESR 115.8 ja meiliprogrammile Thunderbird.

Kumbki ettevõte ei ole maininud turvavigade ärakasutamist. Soovitame nii Google Chrome kui ka Mozilla tarkvarad uuendada esimesel võimalusel (SW).

Apple’i turvaviga võimaldab andmete vargust

Haavatavus tähisega CVE-2024-23204 mõjutab Apple’i populaarset rakendust Shortcuts ja selle kaudu võivad ründajad saada juurdepääsu ohvri seadmetes olevatele tundlikele andmetele, ilma et kasutaja selleks ise loa annaks. Näiteks on võimalik kurjategijal saada ligipääs fotodele, kontaktidele ja failidele. Bitdefenderi analüüsi kohaselt võimaldab haavatavus luua pahatahtliku Shortcutsi faili, mis suudab mööda minna Apple’i turvaraamistikust. Apple’i Transparency, Consent, and Control (TCC) turberaamistik peaks tagama, et rakendused küsiksid kasutajalt selgesõnaliselt luba enne teatud andmetele või funktsioonidele juurdepääsu andmist.

Viga mõjutab macOSi ja iOSi tooteid, mis kasutavad tarkvara versioone macOS Sonoma 14.3, iOS 17.3 ja iPadOS 17.3. Apple on vea paiganud ja soovitab kõigil uuendada tarkvara (DR, SW, BD).

Lunavararühmitustele meeldib kuritarvitada levinud kaughaldus- ja seiretarkvarasid

Erinevad kaughaldustarkvarad, nagu näiteks AnyDesk, TeamViewer, Atera ja Splashtop, on paljude IT-administraatorite töövahendiks ja kasutusel laialdaselt üle maailma. Kuna seadmed ja töötajad võivad olla eri asukohtades, siis on seadmete kaughaldamine saanud tänapäeval on möödapääsmatuks.

Kahjuks on erinevad lunavararühmitused leidnud selles soodsa variandi rünnete läbiviimiseks. Peamiselt kasutatakse järgnevaid strateegiad:

• Saadakse ligipääs olemasolevale kaughaldustarkvarale. Kuna kaughaldustööriistad nõuavad süsteemile juurdepääsuks mandaate, siis on üheks enamlevinud ründevektoriks nõrgad või vaikimisi määratud paroolid ning paikamata tarkvara.
• Teiseks variandiks on saada esmalt ligipääs ohvri süsteemile ja seejärel paigaldada sinna endale sobilik kaughaldustarkvara, mille kaudu saab edaspidi ründeid läbi viia.
• Kolmandaks variandiks on sotsiaalne manipulatsioon, mille käigus saadetakse ettevõtte töötajale link pahatahtliku tarkvaraga ning suunatakse kasutaja seda paigaldama.

Malwarebytes’i analüüsi kohaselt on pea kõik suuremad lunavararühmitused kasutanud oma rünnete läbiviimisel just neid meetodeid ja kaughaldustarkvarasid.

Taoliste rünnete vältimiseks tuleks üle vaadata, kas kasutusel olevas kaughaldustarkvaras on kõik mittevajalikud funktsioonid keelatud. Lisaks tuleks kaughaldustarkvara tegevusi logida ja logisid regulaarselt monitoorida (MB).