Tag Archives: X-tee

Ülevaade X-Roadi kogukonnaüritusest Helsingis

Eesti kui digiriigi edu sõltub paljuski X-teest, mis võimaldab riigiasutustel ja ettevõtetel efektiivselt ja turvaliselt andmeid vahetada. X-tee on juba aastaid Eesti müügiartikkel ning riigid üle maailma kas juba kasutavad sama tarkvara või astuvad samme, et see kasutusele võtta. 6. septembril Helsingis sai Eestist alguse saanud kogukond kokku. Ürituse ülevaate kirjutas X-tee tootejuht Jürgen Šuvalov.

Septembri esimese reede varahommikul moodustasid suure osa Tallink Mega Stari Comfort Lounge külalistest X-Road Community liikmed. Tunne oli nagu tegemist oleks suguvõsa kokkutulekuga – kohal olid muuhulgas Heiko Vainsalu ja Riho HiiepuuRoksnetist, Tuuli Pärenson Goforest, Marko Valing ja Karl Talumäe Planetwayst, Andres Kütt Proud Engineersist ja suurem osa RIA andmevahetuse osakonnast. Meiega oli kaasas ka Martin Undusk, kes oli muide esimene X-tee tootejuht RIAs (kuni 2012. aastani). Üritus toimus Clarion Hotel Helsinkis ning seda korraldas Nordic Institute for Interoperability Solutions (NIIS). Üritusel oli 150 osalejat 22 riigist.

Ürituse programm

Üritus algas keynote’idega. NIISi CTO ehk tehnoloogiate juht Petteri Kivimäki tutvustas NIISi arendusmudelit ja X-Roadi teekaarti. X-Road versioon 6 teekaardil on märkimisväärsemateks arendusteks uus REST API-l põhinev kasutajaliides ja REST sõnumiprotokolli täiendamine. Järgmine aasta algab X-Road versioon 7 “Unicorn” arendus ning uue versiooni olulisemateks märksõnadeks on:

  • kasutusmugavus
  • uued teenuste kasutamise ja pakkumise viisid (nt Pub/Sub)
  • modulaarsus ja skaleeritavus
  • pilveteenuste tugi
  • ühilduvus EU koosvõime initsiatiividega

NIISI CDO ehk disaini juht Geroli Peedu tutvustas X-Road v7 loomiseks kasutatavat kasutajakeskset teenusdisaini. 


Petteri Kivimäki tutvustamas X-Road teekaarti

Geroli Peedu rääkimas kasutajakesksest disainist

Pärast teda astus lavale Planetway Europe tehnoloogiate juht (CTO) Masakazu Ohtsuka. Planetway on erasektori ettevõtte, kes muuhulgas pakub Jaapani erasektorile X-Roadil põhinevat PlanetCross teenust. Masakazu tutvustas Planetway loodud X-Roadil põhinevat nõusolekuteenust. Ettekanne sisaldas ka live demo, kus kasutaja sai anda telefoni rakenduse kaudu nõusoleku kinnisvaraettevõttele oma andmete küsimiseks teisest kinnisvaraettevõttest.

Eleringi digitaliseerimise arendusjuht Georg Rute tutvustas Estfeedi. Estfeed ühendab energia andmelaod ning võimaldab energiamüüjatel ja teistel teenustel saada ligi tarbijate mõõteandmetele ühest kohast, pakkudes võimalust jaeturud ühendada. Estfeed baseerub X-Roadil andmevahetuse turvalisuse ja jälgitavuse tagamiseks ning lisab X-Roadile vajaliku funktsionaalsuse, et kodanik saaks anda nõusoleku oma andmete jagamiseks. Elering tahab Estfeedi üle Euroopa skaleerida ning isikuandmete kaitse üldmäärus GDPR, peagi jõustuv Puhta Energia Pakett ja noorte loodussõbralikumad tarbimiseelistused loovad eelduse, et turul tekiks sellise teenuse järele nõudlus.


Masakazu Ohtsuka tutvustamas Planetway nõusolekuteenust 

Georg Rute tutvustamas Estfeedi

Paneelarutelul räägiti piiriülese andmevahetusest kasutuslugudest ja õppetundidest. Ville Hyyryläinen tutvustas Emonumi, mis keskendub digitaalse päranduse teenusele, pärides kasutajate surma andmeid rahvastikuregistritest. Räägiti ka piiriülese andmevahetuse takistustest, mis on rohkem juriidilised ja organisatsioonides kinni kui tehnilised. Tõdeti ka, et Euroopas ühte koosvõimelist andmevahetuse lahendust ilmselt kasutada ei saa, kuid meie andmevahetusplatvormid peavad olema võimelised integreeruma.


Paneellarutelu: Ville Hyyryläinen, Miia Mänd, Petteri Kivimäki, Ines Costa

Pärast lõunapausi jätkusid ettekanded kolmes paralleelses sessioonis. Mina kuulasin X-Road REST toe, turvaserveri uue kasutajaliidese, turvaserveri admin API ja pilveteenuste toe ettekandeid. Kuigi enamik teemasid olid mulle NIISi töörühmas osalemise tõttu üpris tuttavad, siis oli hea kuulata teiste küsimusi ja arvamusi neil teemadel.

REST tugi (representational state transfer – kaasaegsem veebiteenuste arhitektuuristiil) tuli X-Roadile esmakordselt 2019. aasta aprillis ning kuigi see on juba praegu toodangukõlbulik, tulevad talle veel järgmises reliisis mõned täiendused, mis teevad REST teenuste pakkumise ja tarbimise veel mugavamaks.

Turvaserveri uus kasutajaliides sai värske ilme ning seekord lähtuti disainis eelkõige kasutajate reaalsetest vajadustest ja soovidest. Kui varem pidi kasutaja näpuga dokumentatsioonis järge ajama, siis uus disain suunab kasutajaid õigesse kohta ning pakub vajadusel rakenduses sees lisainfot tegevuste sooritamiseks.


Turvaserveri uus kasutajaliides – kliendi lisamine turvaserverisse on tehtud viisardiks

Praegune kasutajaliides on tugevalt seotud backendiga. Uus kasutajaliides kasutab aga RESTful APIsid, mis tähendab, et edasijõudnumad kasutajad ei pea enam käsitsi klikkimas käima, et vajalikke haldustegevusi sooritada. See on eriti kasulik näiteks konfigureerimise automatiseerimisel või siis kui on vaja hallata turvaserverite klastrit.

Kuigi Eesti avalikus sektoris on pilve kasutamine mõnevõrra keeruline, siis paljud välismaa asutused ning erasektor ootavad pingsalt, et X-Road tarkvara saaks utiliseerida erinevaid pilveteenuste IaaS ja PaaS lahendusi. Nende puudumine teeb X-Roadi laiema levitamise raskeks. Kuna Amazon AWS-il on hetkel kõige suurem turuosa, siis on X-Roadi puhul alustatud AWSi teenuste toega. Esmajoones luuakse tugi AWS RDS (andmebaas teenusena) ja AWS CloudHSM (HSM teenusena) jaoks, kuna vajadus nende järele on suurim. Kuid uuritakse ka muude teenuste toetamist.


Paralleelselt pilveteenuste toe ettekandega rääkis teises sessioonis Sander Randorg nõusolekuteenuse arendusest Eestis.

Pärast ettekandeid toimus paralleelselt kolm töötuba – lokaalse X-Road arenduskeskkonna püstipanek, X-Road v7 disain ja planeerimine ja X-Road REST tugi 3.0. Mina osalesin X-Road v7 disaini töötoas.

Osalejad jaotati tiimidesse ning neil paluti valida teema, mille üle arutleda. Teemadeks olid:

  • Andmevahetuse mustrid
  • Liitumisprotsess
  • Raporteerimine ja analüütika
  • Toetatud platvormid
  • Usaldustasemed

Meie tiim valis teemaks toetatud platvormid. Tulemus ei olnud kuigi üllatav – leidsime, et Ubuntu ja Red Hat support peab säilima, sest paljudel klientidel ei ole konteinerplatvormide käitamise kompetentsi. Samas X-Roadi laienemiseks ja kaasaegsemate tehnoloogiastackidega klientide jaoks on vajalik modulaarsem arhitektuur, selgemad masinliidesed ja konteinerplatvormide ja pilveteenuste tugi.

Andmevahetuse mustrite osas leiti, et Pub/Sub tugi oleks kasulik. Usaldustasemete osas olid vastuoksuslikud arvamused – üks tiim leidis, et erinevate tasemetega sertifikaatide võimaldamine vähendaks liitumisbarjääri ning toetaks paindlikkust, teine tiim oli aga arvamusel, et usaldustasemete osas ei tohiks paindlikkust turvakaalutlustel lubada.

RIA andmevahetusosakonna inimesed arutlemas usaldustaseme üle

Jan Raik usaldustasemete teema tulemusi ette kandmas

Jürgen Šuvalov ja Marko Valing toetatud platvormide teema tulemusi ette kandmas

Töötubadega lõppes konverentsi töine osa ning üritus jätkus hotelli Sky Roomis haaravate vestlustega. Enne üles siirdumist tegime veel Islandiga cross-border beer exchange’i.

Üritust kokku võttes meeldis mulle enim rahvusvahelise koostöö atmosfäär. X-Road on nüüd maailmas üsna laialt levimas, aga puhtalt Slackis ja GitHubis vesteldes on seda raske tajuda. Kokku tulles ja näost näkku suheldes on aga selge, et X-Road on midagi palju enamat kui kahe Balti riigi avatud lähtekoodiga projekt. 

Ja kui kõik plaanipäraselt läheb, siis järgmise aasta X-Road Communty Event toimub Islandil.


X-Road World Map – rohelised ja sinised on riigis, kus X-Road on kasutuses. Kollased on konsulteerimas/planeerimas.

Ürituse pildid

Ürituse ettekanded

X-Road Community

Jürgen Šuvalov
X-tee tootejuht

RIA-t külastab aastas ligi sadakond välisdelegatsiooni

21. mail külastasid RIA-t Rwanda partnerasutuse liikmed. Foto: Nelli Pello

Keskpäevane kohtumine Vietnami delegatsiooniga. Pärastlõunased külalised esindasid rahvusvahelist organisatsiooni OECD. Vaid tunnike hiljem kohtumine Saksamaa delegatsiooniga. Need nopped ei pärine pelgalt ühest nädalast, vaid ühest päevast ja ilmestavad hästi, kui tihe on RIA rahvusvaheline suhtlus.

„Meil käib külalisi igast maailmajaost. Väga raske on leida riiki, kust meil ei oleks külas käidud või kus meie enda inimesed pole käinud,“ ütleb RIA rahvusvaheliste suhete juht Piret Urb, kes võtab aastas RIA-s vastu ligi sadakond välisdelegatsiooni. Viimase kahe kuu jooksul on RIA-t väisanud külalised näiteks Rwandast, Prantsusmaalt, Bruneist, Tšehhist, Poolast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Luksemburgist, Rootsist, USA-st, Jaapanist, Singapurist, Taiwanist, Ukrainast, Kamdodžast, Türgist, Austraaliast, Arubast ja Kosovost. Kui võtta kõik kohtumised kokku ühe märksõnaga, siis on selleks kahtlemata Eesti digiriigi edu. Kitsamaks minnes tunnevad väliskülalised kõige rohkem huvi X-tee, e-teenuste ja küberturvalisuse vastu.

Kõik need kolm teemat olid kõneaineks 21. mail toimunud kohtumisel RIA partnerasutusega Rwandast. „Rwandalased on just praegu selles ristkohas, kus nad otsivad viise, kuidas panna käima andmevahetus oma asutuste vahel. Rääkisime neile oma X-teest, kuidas see ligi 18 aastat tagasi alguse sai ning kuidas see töötab. Ei ole mõtet jalgratast uuesti leiutada, kui meil on see juba olemas ja nö lastehaigused on läbi põetud. Sellepärast jagamegi alati hea meelega oma kogemusi,“ tõdeb Piret. X-tee vastu tundsid 20. mail toimunud visiidi käigus huvi ka prantslased, kes on samuti otsimas viise asutustevaheliseks andmevahetuseks ning tutvuvad eri riikide kogemustega.

21. juunil külastasid RIA-t Jaapani inseneride föderatsiooni esindajad, kes tutvuvad Euroopa riikide kogemustega tuuma- ja küberturvalisuses. Jaapanlased tundsid huvi meie küberturvalisuse põhimõtete ja CERT-i töö vastu ning uurisid, kuidas on korraldatud kriitilise infrastrukuuri kaitse ja kuidas me rakendame ISKE-t. Väliskülalised kiitsid meie X-teed, mille on nemadki osaliselt kasutusele võtnud.

Jaapani inseneride föderatsiooni esindajad RIA-s 21. juunil. Foto: Nelli Pello

Kahepoolsed koostöölepped

Kõige tihedam koostöö on RIA-l Soome, Läti, Saksamaa, USA, Prantsusmaa ja Jaapaniga. Viimasel ajal on märgatavalt tugevnenud suhtlus Austraalia ja Lõuna-Koreaga. Digilahenduste ja küberkaitse teemadel on RIA-l väga hea koostöö Iisraeliga, kellega on sõlmitud eelmise aasta novembris digilahenduste arendamise koostöölepe. Sarnased koostöölepped küberturvalisuse tõhustamiseks on RIA-l ka mõnede teiste riikidega. Mitmed on veel huvitatud nende sõlmimisest.

Samamoodi nagu käiakse palju külas RIA-l, käime ise teistes riikides kogemusi vahetamas. Kutseid suurtele digiteemade konverentsidele, töötubadele, seminaridele ja õppustele üle maailma tuleb igal nädalal. Kõige rohkem käiakse tööreisidel Brüsselis, aga ka Bukarestis, mis on praegu EL-i eesistuja maa. Maikuus käisid RIA eksperdid jagamas Eesti digiriigi kogemusi ja suhteid loomas näiteks Riias, Sydneys, Bukarestis, Londonis, Varssavis, Amsterdamis, Vilniuses, Reykjavikis, Singapuris, Genfis ja nimekiri läheb aina edasi. „Väga oluline on leida õige inimene, kes oskab rääkida just sellel teemal, mida meilt oodatakse ning mille vastu tunneb kuulajaskond huvi,“ täpsustab Piret. Seetõttu on rahvusvaheliste suhte hoidmine ka logistiliselt korralik ettevõtmine, sest inimeste graafikud on tihedad ning sobivate aegade leidmine võib olla paras väljakutse.

Diplomaatiline kunst

Rahvusvaheline suhtlus on mõistagi suur diplomaatiline kunst, sest kursis tuleb olla paljude nüanssidega. „Tuleb teada riikide tausta ja millised suhted Eestil nende riikidega on. Millised on riikide omavahelised suhted? Peab teadma riikide kohalikke tavasid ja kombeid ning ajalugu. Kas oleme riikidega meile olulistes küsimustes sama meelt ÜRO-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides? Millised on Eesti välispoliitika prioriteedid?“ loetleb Piret.

Oluline on tunda ka riikide kultuurilisi eripärasid. Näiteks armastavad jaapanlased viia end enne välisreisi väga põhjalikult kurssi külastatava riigi ja asutuse taustaga, muidugi ka kõnealuse teemaga, aga lisaks soovivad nad tutvuda ka nende inimeste CV-dega, kellega nad kohtuvad. Jaapanlased ulatavad visiitkaardi alati kahe käega ning selle juurde käib väike kummardus. India ja Bangladeshi delegatsioonidega on aga juhtunud, et keset ettekannet on osa grupist püsti tõusnud ja läinud võtma endale teisest toast kohvi või lihtsalt koridoris jalgu sirutanud. „Nende jaoks on see täiesti tavaline, aga meile oli see ja on siiani suureks üllatuseks. Aja jooksul jäävad sellised asjad meelde ning nendega harjub ära,“ tõdeb Piret, kes on puutunud nii RIA-s kui ka varem välisministeeriumis töötades kokku kõikvõimalike väliskülalistega seotud ootamatute situatsioonidega, mis tuleb kiirelt ära lahendada.

Jaapani inseneride föderatsiooni juht Kaoru Naito RIA-s 21. juunil. Foto: Nelli Pello

Rahvusvahelises suhtluses tuleb olla alati valvas, sest esindatakse ju Eesti riiki ja RIA puhul Eesti digiriigi mainet. „Minu jaoks on väga oluline, et RIA välissuhtlus on kooskõlas Eesti välispoliitiliste prioriteetidega ja et Eesti oleks digiteemadel maailmas nähtav. Sellepärast me ei käigi pelgalt konverentsidel osalemas, vaid RIA inimesed on valdavalt kutsutud ekspertideks, kes teevad ise ettekandeid, juhivad debatte või osalevad töötubades. Eestil on ikkagi väga tugev digiriigi maine ja oleme neil teemadel maailmas esiviisikus.“

Kõige suurem rahvusvaheline projekt

RIA kõige suurem rahvusvaheline projekt on Euroopa Liidu arenguabiprojekt Cyber Resilience for Development ehk lühidalt Cyber4D, mida kutsutakse ka NICO projektiks. Selle eesmärk on toetada Aafrika ja Aasia riikide küberturvalisuse tõstmist ning projekti veavad eest RIA töötajad Liina Areng ja Martin Indrek Miller. „Läbi selle projekti saavad paljud RIA töötajad külastada kaugeid ja eksootilisi maid, et jagada oma parimaid teadmisi ja kogemusi küberturvalisusest. Eelmise aasta suvest on ligi kümme kolleegi käinud Sri Lankal, Botswanas ja Mauritiusel. Paari nädala pärast toimub CERT-ide koolitus Ugandas ning aasta teises pooles plaanime alustada tegevust ka Rwandas,“ räägib Liina, kes on olnud projekti juures alates taotluse esitamisest saadik neli aastat tagasi.

Projekt sai alguse seetõttu, et saada häid kogemusi ja tutvustada Eesti kogemust küberturvalisuse valdkonnas. „Kindlasti aitab see tõsta ka Eesti positiivset kuvandit maailmas ning on hea võimalus panna kolleegidel proovile oma koolitajaoskused. Vähemtähtis pole ka see, et nii suure projekti juhtimine aitab meil teha paremat koostööd projekti partnerite Suurbritannia ja Hollandiga ning kokkuvõttes aitab saada nö jala ukse vahele ka teistele suurtele rahvusvahelistele projektidele,“ lisab Liina.

Martin Indrek Miller NICO projektiga Rwandas. Foto: erakogu

Nelli Pello
RIA kommunikatsiooniosakond

Tugevam e-riik

Uku Särekanno, RIA küberturvalisuse teenistuse juht

Uku Särekanno, Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal

Kett on täpselt nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli. 2018. aastal juhtus mõndagi, mis seda ütlust kinnitab.

Mitukümmend Eesti ettevõtet kirjutasid korstnasse kokku sadu tuhandeid eurosid arvepettuste tõttu. Maakataster pääses napilt maani maha põlemisest. Mitmel korral kadus kogu riigis võimalus pangakaardiga maksta, häirekeskuse liinid olid terve päeva tummad ühe suure mobiilsideoperaatori klientidele, kopamehed lõikasid ära Baltikumi suurima tanklaketi kõik automaattanklad. Lekkisid delikaatsed isikuandmed sõjaväelaste ja koolilaste kohta, pandi toime rünnakuid meediaportaalide vastu, pressiti lunavara välja suurettevõtteilt ja perearstikeskustelt. Intsidentide loetelu võib jätkata pikalt — registreerisime 17 000 pöördumist, mida on enam kui 60 protsenti rohkem kui aasta varem.

Ometi oli 2018. aasta hea ja turvaline aasta. Hüppeliselt kasvanud pöördumiste arvule vaatamata registreeriti kriitilisi intsidente kokkuvõttes vähem kui aasta varem. NotPetya ja Wannacryga võrreldavaid suuri ja rahvusvahelisi kampaaniaid ei kordunud. E-riigi alustalad, nagu ID-kaart ja X-tee, toimisid stabiilselt ja suuremate tõrgeteta.

Politsei- ja piirivalveamet sulges mais 11 000 ID-kaarti e-teenuste kasutamiseks ning RIA eksperdid murdsid lahti vigase kiibiga ID-kaardi. Sellega sai sisuliselt punkti 2017. aasta ID-kaardi kriis. Õppetunnid olid käes, uusi turvanõrkusi pole ilmnenud ning aasta lõpust asuti väljastama juba täiesti uut ja seni Eesti ajaloo kõige turvalisemat ID-kaarti.

2018. aastal said paika mitmed eeldused, et Eesti e-riik püsiks turvalistel alustel. Korrastus õiguslik raamistik ning valitsus otsustas eraldada IKT valdkonnale oluliselt lisaraha: 2019. aastal 21 miljonit ning järgmise nelja aasta jooksul kokku 118,4 miljonit eurot. Euroopa Liidu tasandil jõustus andmekaitse üldmäärus (GDPR) ning võrgu- ja infoturbe direktiiv (NIS), Eestis aga küberturvalisuse seadus ja isikuandmete kaitse seadus.

Võeti vastu küberturvalisuse strateegia aastateks 2019–2022, mille kolm peamist fookust on uue infoturbestandardi väljatöötamine, riikliku küberturbekeskuse loomine ning süsteemne ennetustegevus. Kogu uut strateegiat kannab arusaam, et investeering halva ära hoidmisse on mitu korda odavam kui tagajärgedega tegelemine. Täpselt nii, nagu politsei pöörab tähelepanu kuriteo ennetusele ja päästeamet tuleohutusele. Riskide väljaselgitamine ja nende maandamine on kokkuvõttes tulemuslikum ja odavam.

RIA ülesandeks on seadusest tulenevalt maandada riske, tõsta teadlikkust ja tagada e-riigi võtmekomponentide turvaline toimimine. Me pakume 400 asutusele Eesti kõige turvalisemat riigivõrku, 15 suurele ettevõttele võrguseire teenust, kümnetele ettevõtetele turbeteste ning sadadele ohuteateid. Kõikidele Eesti kodanikele ja asutustele aga turvalisi lahendusi autentimiseks, digitaalallkirjastamiseks ja andmevahetuseks.

Seda kõike on üksjagu, ent mitte piisavalt. Üle kõige on vaja laiemat suhtumise muutust — arusaama, et küberturvalisus väärib tähelepanu ning see pole IT-osakonna või tehnikute asi. See on ennekõike juhtkonna asi, kes otsustab äriportsessi ja investeeringute üle. Vastasel juhul kannatavad tooted/teenused, kaob maine, kliendid ja raha. Juht annab tegevustele suuna, tunnetuse ja prioriteedid. RIA saab olla siinkohal hea partner ja konsultant. Ent vajadust ja vastutust peab mõistma iga juht ise. Ei tasu olla nõrgim lüli.

Loe täpsemalt aastaraamatust “Küberturvalisus 2019”