Eesti küberintsidentide statistika RIA 2019. aasta küberturvalisuse aastaraamatus. Foto: RIA
Nende kahe võrgustikuga nakatumised on 2017-2019. aastal moodustanud ca 95% kõigist meie robotvõrgustikuga nakatumiste intsidentidest ning kuna me saame ja saadame neid teavitusi välja mõnikord mitu korda ööpäevas, siis moodustavad need ca 60% kõigist intsidentidest üldse.
See ei tähenda, et me enam nende nakatumistega ei tegeleks. Vastupidi – CERT-EE saadab üha tihedamini ja üha rohkem teavitusi välja robotvõrgustike (ja muu pahavaraga) nakatumiste kohta. Alates 2019 suvest on CERT-EE hakanud Eesti telekommunikatsiooniettevõtetele, veebiteenuste majutajatele ja oma võrke haldavatele asutustele välja saatma automatiseeritud teateid erinevate haavatavate seadmete / seadistuste kohta nende võrkudes. Automatiseeritus tähendab seda, et meie serverid saavad masinloetava info kätte usaldusväärselt allikalt, kes on loonud endale taristu haavatavuste ja nakatumiste tuvastamiseks üle terve maailma. Meie süsteemid jagavad info automaatselt edasi Eesti internetiruumis toimetavatele võrkude omanikele. Hetkel jõuab CERT-EEni info ca 3000 nakatumise kohta ööpäevas, mis mõjutab enam kui 700 serverit ja arvutit. Mõne seadme puhul on nakatumine olnud mitme pahavaraga korraga.
Mida rohkem taolisi allikaid me oma süsteemidesse integreerime, seda detailsemat pilti haavatavustest ja nakatumistest me Eesti IP-ruumi klientidele suudame pakkuda. Samas tähendab see ka teavituste tiheduse kasvu, mille ükshaaval statistikas kajastamine ei aita kaasa ohupildi selgemaks saamisele. Näiteks mai keskpaigast juuni keskpaigani oleme teada saanud ja seega ka teenusepakkujaid teavitanud 103 000-st nakatumisest. Numbreid analüüsides aga on näha, et ca 86 000 nendest olid seotud vaid kolme IP-aadressiga ja kokku teame 1701-st erinevast pahavaraga IP-aadressist. Paljud korduvad, paljud nakatumised on samuti seotud juba neutraliseeritud pahavarataristuga, seega ei anna need numbrid statistikas nii palju selgust juurde.
Avalanche’ ja Necurs robotvõrgustike nakatumiste kajastumise muutus hakkab esialgu silma paistma järsu intsidentide langusena (hinnanguliselt 50 – 60%), aga muudatuse tulemusel kajastab meie intsidentide statistika tegelikku ohupilti selgemalt. Kokkuvõtteid robotvõrgustikest plaanime teha ka edaspidi, aga teistmoodi, näidates nakatumiste trende üle teatud aja ning keskendudes nende dünaamikale.
Eesti kui digiriigi edu sõltub paljuski X-teest, mis võimaldab riigiasutustel ja ettevõtetel efektiivselt ja turvaliselt andmeid vahetada. X-tee on juba aastaid Eesti müügiartikkel ning riigid üle maailma kas juba kasutavad sama tarkvara või astuvad samme, et see kasutusele võtta. 6. septembril Helsingis sai Eestist alguse saanud kogukond kokku. Ürituse ülevaate kirjutas X-tee tootejuht Jürgen Šuvalov.
Septembri esimese reede varahommikul moodustasid suure osa Tallink Mega Stari Comfort Lounge külalistest X-Road Community liikmed. Tunne oli nagu tegemist oleks suguvõsa kokkutulekuga – kohal olid muuhulgas Heiko Vainsalu ja Riho HiiepuuRoksnetist, Tuuli Pärenson Goforest, Marko Valing ja Karl Talumäe Planetwayst, Andres Kütt Proud Engineersist ja suurem osa RIA andmevahetuse osakonnast. Meiega oli kaasas ka Martin Undusk, kes oli muide esimene X-tee tootejuht RIAs (kuni 2012. aastani). Üritus toimus Clarion Hotel Helsinkis ning seda korraldas Nordic Institute for Interoperability Solutions (NIIS). Üritusel oli 150 osalejat 22 riigist.
Ürituse programm
Üritus algas keynote’idega. NIISi CTO ehk tehnoloogiate juht Petteri Kivimäki tutvustas NIISi arendusmudelit ja X-Roadi teekaarti. X-Road versioon 6 teekaardil on märkimisväärsemateks arendusteks uus REST API-l põhinev kasutajaliides ja REST sõnumiprotokolli täiendamine. Järgmine aasta algab X-Road versioon 7 “Unicorn” arendus ning uue versiooni olulisemateks märksõnadeks on:
kasutusmugavus
uued teenuste kasutamise ja pakkumise viisid (nt Pub/Sub)
modulaarsus ja skaleeritavus
pilveteenuste tugi
ühilduvus EU koosvõime initsiatiividega
NIISI CDO ehk disaini juht Geroli Peedu tutvustas X-Road v7 loomiseks kasutatavat kasutajakeskset teenusdisaini.
Pärast teda astus lavale Planetway Europe tehnoloogiate juht (CTO) Masakazu Ohtsuka. Planetway on erasektori ettevõtte, kes muuhulgas pakub Jaapani erasektorile X-Roadil põhinevat PlanetCross teenust. Masakazu tutvustas Planetway loodud X-Roadil põhinevat nõusolekuteenust. Ettekanne sisaldas ka live demo, kus kasutaja sai anda telefoni rakenduse kaudu nõusoleku kinnisvaraettevõttele oma andmete küsimiseks teisest kinnisvaraettevõttest.
Eleringi digitaliseerimise arendusjuht Georg Rute tutvustas Estfeedi. Estfeed ühendab energia andmelaod ning võimaldab energiamüüjatel ja teistel teenustel saada ligi tarbijate mõõteandmetele ühest kohast, pakkudes võimalust jaeturud ühendada. Estfeed baseerub X-Roadil andmevahetuse turvalisuse ja jälgitavuse tagamiseks ning lisab X-Roadile vajaliku funktsionaalsuse, et kodanik saaks anda nõusoleku oma andmete jagamiseks. Elering tahab Estfeedi üle Euroopa skaleerida ning isikuandmete kaitse üldmäärus GDPR, peagi jõustuv Puhta Energia Pakett ja noorte loodussõbralikumad tarbimiseelistused loovad eelduse, et turul tekiks sellise teenuse järele nõudlus.
Masakazu Ohtsuka tutvustamas Planetway nõusolekuteenust Georg Rute tutvustamas Estfeedi
Paneelarutelul räägiti piiriülese andmevahetusest kasutuslugudest ja õppetundidest. Ville Hyyryläinen tutvustas Emonumi, mis keskendub digitaalse päranduse teenusele, pärides kasutajate surma andmeid rahvastikuregistritest. Räägiti ka piiriülese andmevahetuse takistustest, mis on rohkem juriidilised ja organisatsioonides kinni kui tehnilised. Tõdeti ka, et Euroopas ühte koosvõimelist andmevahetuse lahendust ilmselt kasutada ei saa, kuid meie andmevahetusplatvormid peavad olema võimelised integreeruma.
Paneellarutelu: Ville Hyyryläinen, Miia Mänd, Petteri Kivimäki, Ines Costa
Pärast lõunapausi jätkusid ettekanded kolmes paralleelses sessioonis. Mina kuulasin X-Road REST toe, turvaserveri uue kasutajaliidese, turvaserveri admin API ja pilveteenuste toe ettekandeid. Kuigi enamik teemasid olid mulle NIISi töörühmas osalemise tõttu üpris tuttavad, siis oli hea kuulata teiste küsimusi ja arvamusi neil teemadel.
REST tugi (representational state transfer – kaasaegsem veebiteenuste arhitektuuristiil) tuli X-Roadile esmakordselt 2019. aasta aprillis ning kuigi see on juba praegu toodangukõlbulik, tulevad talle veel järgmises reliisis mõned täiendused, mis teevad REST teenuste pakkumise ja tarbimise veel mugavamaks.
Turvaserveri uus kasutajaliides sai värske ilme ning seekord lähtuti disainis eelkõige kasutajate reaalsetest vajadustest ja soovidest. Kui varem pidi kasutaja näpuga dokumentatsioonis järge ajama, siis uus disain suunab kasutajaid õigesse kohta ning pakub vajadusel rakenduses sees lisainfot tegevuste sooritamiseks.
Turvaserveri uus kasutajaliides – kliendi lisamine turvaserverisse on tehtud viisardiks
Praegune kasutajaliides on tugevalt seotud backendiga. Uus kasutajaliides kasutab aga RESTful APIsid, mis tähendab, et edasijõudnumad kasutajad ei pea enam käsitsi klikkimas käima, et vajalikke haldustegevusi sooritada. See on eriti kasulik näiteks konfigureerimise automatiseerimisel või siis kui on vaja hallata turvaserverite klastrit.
Kuigi Eesti avalikus sektoris on pilve kasutamine mõnevõrra keeruline, siis paljud välismaa asutused ning erasektor ootavad pingsalt, et X-Road tarkvara saaks utiliseerida erinevaid pilveteenuste IaaS ja PaaS lahendusi. Nende puudumine teeb X-Roadi laiema levitamise raskeks. Kuna Amazon AWS-il on hetkel kõige suurem turuosa, siis on X-Roadi puhul alustatud AWSi teenuste toega. Esmajoones luuakse tugi AWS RDS (andmebaas teenusena) ja AWS CloudHSM (HSM teenusena) jaoks, kuna vajadus nende järele on suurim. Kuid uuritakse ka muude teenuste toetamist.
Paralleelselt pilveteenuste toe ettekandega rääkis teises sessioonis Sander Randorg nõusolekuteenuse arendusest Eestis.
Pärast ettekandeid toimus paralleelselt kolm töötuba – lokaalse X-Road arenduskeskkonna püstipanek, X-Road v7 disain ja planeerimine ja X-Road REST tugi 3.0. Mina osalesin X-Road v7 disaini töötoas.
Osalejad jaotati tiimidesse ning neil paluti valida teema, mille üle arutleda. Teemadeks olid:
Andmevahetuse mustrid
Liitumisprotsess
Raporteerimine ja analüütika
Toetatud platvormid
Usaldustasemed
Meie tiim valis teemaks toetatud platvormid. Tulemus ei olnud kuigi üllatav – leidsime, et Ubuntu ja Red Hat support peab säilima, sest paljudel klientidel ei ole konteinerplatvormide käitamise kompetentsi. Samas X-Roadi laienemiseks ja kaasaegsemate tehnoloogiastackidega klientide jaoks on vajalik modulaarsem arhitektuur, selgemad masinliidesed ja konteinerplatvormide ja pilveteenuste tugi.
Andmevahetuse mustrite osas leiti, et Pub/Sub tugi oleks kasulik. Usaldustasemete osas olid vastuoksuslikud arvamused – üks tiim leidis, et erinevate tasemetega sertifikaatide võimaldamine vähendaks liitumisbarjääri ning toetaks paindlikkust, teine tiim oli aga arvamusel, et usaldustasemete osas ei tohiks paindlikkust turvakaalutlustel lubada.
RIA andmevahetusosakonna inimesed arutlemas usaldustaseme üle Jan Raik usaldustasemete teema tulemusi ette kandmas Jürgen Šuvalov ja Marko Valing toetatud platvormide teema tulemusi ette kandmas
Töötubadega lõppes konverentsi töine osa ning üritus jätkus hotelli Sky Roomis haaravate vestlustega. Enne üles siirdumist tegime veel Islandiga cross-border beer exchange’i.
Üritust kokku võttes meeldis mulle enim rahvusvahelise koostöö atmosfäär. X-Road on nüüd maailmas üsna laialt levimas, aga puhtalt Slackis ja GitHubis vesteldes on seda raske tajuda. Kokku tulles ja näost näkku suheldes on aga selge, et X-Road on midagi palju enamat kui kahe Balti riigi avatud lähtekoodiga projekt.
Ja kui kõik plaanipäraselt läheb, siis järgmise aasta X-Road Communty Event toimub Islandil.
X-Road World Map – rohelised ja sinised on riigis, kus X-Road on kasutuses. Kollased on konsulteerimas/planeerimas.
E-riigi kiirtee, selgroog või veresoonkond. Kõik loetletud kõnekujundid sobivad 18 aastat tagasi välja töötatud X-tee kirjeldamiseks. E-riigist rääkides tekivad esimesena silme ette ID-kaart ja digiallkiri. Kuid samavõrd tähtis on ka väljaspool Eestit tuntud, kuid siin mitte niivõrd kuulus X-tee, mis võimaldab riigis eri serveritel ja andmebaasidel efektiivselt ja kiiresti andmeid vahetada. Mis peamine, see toimub turvaliselt ja märkamatult. Ja ega inimene ei peagi otseselt teadma X-teest, tema jaoks on tähtis, et ta saab lihtsalt ja vähese bürokraatiata asjad aetud, olgu selleks arsti juurde aja panemine, auto registreerimine, ülikooli lõpetamine, lapse sünd või tuludeklaratsiooni esitamine. Nii nagu ei pea autojuht teadma, millist geotekstiili ja killustikku kasutati maantee ehitamiseks – peaasi, et see on korras ja võimaldab mugavalt ja turvaliselt sihtkohta jõuda.
Kasulik
klientidele ja ettevõtetele
Küll aga võiksid X-teest teada teenusepakkujad, sest see võib aidata neil ja nende klientidel bürokraatiat vähendada. Riigi Infosüsteemi Ameti ehk X-tee omaniku jaoks on tähtis, et X-tee hästi kaitstud digimaanteel sõidaks võimalikult palju autosid. Augustis alguses kiitis IT-minister heaks muudatused, mis teeb liitumise lihtsamaks ja odavamaks.
X-tee on Eestis kasutatav andmevahetusplatvorm, X-Road on aga tehnoloogia, mida Eesti ja Soome viimased neli aastat ühiselt arendavad.
Mis
kasu saab X-teega liitumisel? Infovahetus partneritega on silmapilkne ja
kellelgi pole võimalik pealt vaadata või kuulata, millist infot kaks asutust
omavahel vahetavad. Loomulikult on tagatud, et infot saavad vahetada vaid need
asutused, kellel on selleks õigus. Kui X-tee eksisteeriks füüsilisel kujul,
siis jääks selle teele 472 asutust ja ettevõtet. Lisaks veel kaudselt X-teel
sõitvad ettevõtted ja asutused, keda on poole Tartu linna jagu. Miks peaks sinu
firma X-teega liituma? Sest see on parim viis suhelda avaliku sektoriga. 18
aastaga on X-teel tehtud rohkem kui viis miljardit päringut. Oletame, et neist
5% tegid inimesed. Eeldades, et klikid internetis säästavad keskmiselt 15
minutit inimese aega (ta ei pea minema kohale maanteeametisse, maksuametisse
ega haiglasse, et panna kirja vastuvõtuaeg), siis hoidsid need päringud
ainuüksi mullu kokku 1407 aasta jagu tööaega. Mõistagi, need arvud on
hinnangulised.
Liitumine
ja kasutamine muutub aina lihtsamaks
X-teega
liitunud ettevõtted saavad oma asju ajada ajasäästlikult ja odavamalt. Praegu
on meil käsil liitumise lihtsustamine ja et see oleks uutele
tulijatele(väikeettevõtted, kohalikud omavalitsused jt) rahakotile kergem.
Kuivõrd X-tee on Eestis peamine lahendus andmete vahetamiseks avaliku sektori
siseselt, aga ka erasektoril suhtluseks avaliku sektoriga, siis X-tee liikmete
arv aina kasvab. Tänavu on uusi liikmeid napilt rohkem kui sada. X-tee
kasutajad on öelnud, et liitumise teeb keeruliseks nõudlik protsess ja liiga
pikad juhendid. Neil on õigus. Võtsime tagasiside kuulda ja veel sel aastal tuleme
välja X-tee iseteeninduskeskkonnaga, mis muudab ühinemise lihtsamaks.
Iseteeninduskeskkond võimaldab ühest kohast leida kõik sammud X-teega
liitumiseks.
Liitumise
lihtsustamise kõrval loome ka võimaluse kasutada X-tee ökosüsteemi siseselt
X-tee keskuse enda pakutavaid sertifikaate. Need sertifikaadid on mõeldud
eelkõige tulevastele X-tee liikmetele, kellel on vajadus Eesti riigiga andmeid
vahetada, kuid neil pole olnud võimalik seda juriidilistel põhjustel seni otse
teha. Lisaks tasub kaaluda dubleeriva sertifikaadi võtmist andmevahetusteenuse
töökindluse suurendamiseks.
X-tee
on teinud Eesti atraktiivseks sihtkohaks sadadele väliskülalistele, kes
huvituvad tehnoloogiast. Peame korraks peatuma ka nimedel. Eestis kasutatav
X-tee tähistab andmevahetusplatvormi. Kui aga juttu tuleb ingliskeelsest
X-Roadist, siis räägitakse tehnoloogiast, mida Eesti ja Soome alates 2015.
aastast arendavad. X-Road on teistes seas veel kasutusel Soomes, Islandil,
Jaapanis, Argentiinas ja Vietnamis.
Digimaanteed
peab uuendama
X-Roadi
tuumtarkvara ei saa kunagi valmis ning areneme seda koos partneritega edasi.
X-tee seadistamine muutub paindlikumaks ning kasutaja saab seda paremini oma
vajadustele vastavaks seadistada Aasta lõpus sulgeme Eesti X-tee vana versiooni
ning võtame kasutusele uue, kuuenda versiooni. Samal ajal käib ka töö juba
järgmise andmevahetusplatvormi kallal, sest X-teel on veel kasutamata
potentsiaali, millest eelkõige inimesed, aga ka liikmed, kasu lõikavad.
Meie järgmise paari aasta eesmärk on, et X-tee kasutamine muutub asutustele ja ettevõttele niivõrd mugavaks, et kasutajad ei suuda sellest käsi eemal hoida. Sest siis läheb elu kergemaks nii ettevõttel kui ka sinu klientidel ja partneritel.
X-tee numbrites X-teega on ühinenud 2735 teenust ja 472 ettevõtet ja asutust. Kasutusel on 258 turvaserverit. Sel kuul on tehtud ca 100 miljonit päringut, juulis 94 miljonit päringut
Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal