Anto Veldre, Riigi Infosüsteemi Ameti analüütik
Allikas: Wikimedia Commons, Autor: TwinsMetsFan
CERT-EE annab teada uuest, keerukast petuskeemist. On teada mitmed ohvrid. Uudsus on petuskeemide puhul siiski suhteline, kuivõrd nn Nigeeria päritolu petuskeemide põhiliike kirjeldab ammendavalt klassikaline “419 Scam” uuring.
Petuskeem käivitub tavaliselt pärast seda, kui kasutaja pakub mõnes Eesti second-hand saidis müüa mõnd suhteliselt kallist eset, näiteks väärtusega 1000€. Talle saabub ingliskeelne e-kiri, kus küsitakse, kas ese on endiselt müügis.
Tuhande-euroseid esemeid ei müüda iga päev, mistõttu ostjaid on vähe. Seetõttu jätab müüja tähele panemata sekundaarturul tavatud asjaolud – eesti nimele vaatamata ei räägi ostja sõnakestki eesti keelt ning teeb ootamatult hea pakkumise.
Ekraanikuva petukirjast
Ohver libistatakse üksikasjalise petuskeemi sisse järk-järgult. Alul küsitakse müüja nime ja pangarekvisiite (kontonumber, panga kood). Edasi selgub, et ostja pidi Eestist ootamatult lahkuma ning saadab kalli eseme järele kellegi teise (kulleri). Järeletuleku ettekäändel küsitakse nüüd müüjalt elukoha aadressi ning telefoninumbrit.
Kaht viimast infokildu ei tohiks netis juhututtavatele eales jagada, kuivõrd need võimaldavad hilisemaid ähvardusi ja šantažeerimist. Kuid kõigest järjekorras.
Nüüd on mängus juba ka kuller, kes esitab eritingimusi. Selleks et tehing kindlasti toimuks, tuleb “kullerit” rõõmustada teenustasuga. Pärast ülekantav summa olla teenustasu võrra kõrgem, kuid teenustasu soovitakse kätte saada kohe, mõne Western Unioni või Moneygram’i taolise keskkonna vahendusel, kulleri pangakonto aga asub taas mõnes kättesaamatus välisriigis.
Ekraanikuva petukirjast
Terav silm märkab siin mitut nüanssi:
- lihtne tehing on märkamatult muutunud keerukamaks. Olmetehingute puhul ju tavaliselt vahendus- või deponeerimisteenust ei kasutata või siis peaks vahemees olema varasem väga hea tuttav – tema aga on uus võõras.
- tundmatule adressaadile suvapõhjusel raha saatmine võib kergesti kaasa tuua rahapesusüüdistuse.
- kuritarvitatakse juba tekkinud psühholoogilist sidet ja müüja loomulikku ahnust … tehing on sooritamisele nii lähedal, pole ju raske teha veel viimaseid pingutusi?!
- Ostjal on eesti nimi, kuid ta nõustub rääkima vaid inglise keeles, ta ei mõika Eesti oludest ega tavadest tuhkagi.
Nüüd üllatab välismaine “ostja” taas – tal on tehinguga kiire ja tõsi taga – ta ongi juba teinud ülekande oma pangast mingisse välismaisesse panka. Selle tõestuseks esitab ta võltsitud maksekorralduse. Summa on suurem kui alul kokku lepitud (ikkagi ju kulud ja ebamugavustasu!). Eitea kust saabunud vahendusteenus aga väljendab erakordset valmidust kogu summa üle kanda … kohe, kui saaja on oma autentsust kinnitanud paarisajaeurose maksega oma kontolt vahenduspanka. Ikkagi rahapesunõuded ja sedasi…
Edasised arengud toimuvad vastavalt ohvri käitumisele.
Kui ohver laseb end pügada ning kannabki täiesti tundmatutele isikutele X-riiki suure rahasumma (mida 200€ kaheldamatult on), siis koheselt leidub mingi teine hea põhjus juba järgmiseks rahaküsimiseks.
Kui ohver teeb resoluutse lõpu, siis võidakse helistada ettevaatamatult jagatud numbril, veenda ja ähvardada. Eriti naisterahvastel suurendab hirmu asjaolu, et ka kodune aadress on pättidel täpselt teada.
Juhul kui ohver ei suuda valikuid teha, siis mäng jätkub – ohvrile etendatakse erinevaid situatsioone “12 tooli” vaimus, saadetakse erinevate “pankade” kinnituskirju, “kuller” muutub üha rahulolematumaks ning asub esitama omapoolseid pretensioone … näiteks öösiti helistades. Miskipärast juhtub vahel, et pettuse ohver juba kaotatud summa tõttu ei suuda suhtlemist katkestada ning petumäng läheb aina edasi. Mõnel juhul paisub müüja ja “ostja” vaheline kirjavahetus kümnete e-kirjadeni.
Kuidas oleks õige käituda? Kerge öelda, raskem järgida, kuid välismaal paikneva tuvastamata eraisikuga on ikkagi üliriskantne äri teha, ammugi siis anda säärasele ülearuseid isikuandmeid või läkitada ettemaksuks raha.
Petuskeemist hoidumiseks võiksid inimesed paremini kursis olla Nigeeria petuskeemide klassikaga, kahjuks pole seda olulist teksti seni eesti keelde tõlgitud.
Globaliseeruvas maailmas esineb petuskeeme üha rohkem, nendest hoidumine pigem kuulugu põhihariduse hulka. Ei tohiks lasta ennast mõjutada ahnuse pinnalt või siis psühholoogilise kontakti kaotamise hirmus. Inimese aju tajub peaaegu lõpetatud head äriskeemi juba ärajuhtunud reaalsusena, mida see aga kindlasti pole. Petukatse tuleb õigel hetkel katkestada … suhtluse jätkamine anonüümses internetis saab üksnes kaasa tuua veelgi suurema rahalise kahju.
Igast säärasest petukatsest tuleks informeerida CERT-EE’d ning politseid. Meid selleks, et oskaksime hättasattunuid abistada, politseid kriminaalmenetluse algatamiseks juhul, kui kahju ongi juba tekkinud.
Üht-teist saavad ära teha ka ostumüügiportaalid – näiteks otsustavalt eemaldada “kliendid”, kes laadivad lühikese ajavahemiku jooksul alla kogu pakkumiste andmebaasi või selle kallimapoolse otsa.