Tag Archives: valimised

Elektrooniline hääletamine on peagi olnud kasutusel 20 aastat, kuid mis selle turvalisuse tagab?

Riigi valimisteenistus tegi detsembris 2021 kokkuvõtte sellest, millega on tagatud elektroonilise hääletamise turvalisus.

Elektroonilise hääletamise turvalisus algab valijarakendusest. Elektrooniline hääl allkirjastatakse valija arvutis ja saadetakse sealt edasi elektroonilisse valimiskasti, mille tulemusena ei ole kellelgi võimalik digiallkirjastatud dokumendi sisu enam muuta. Sellega välistame olukorra, kus näiteks kusagil mujal tekitatakse allkirjastatud dokument ja selle tekitamise käigus vahetatakse ära tema sisu ehk valija hääl.

Selleks, et tuvastada valija arvutis pahavara, mis muudab valiku sisu valija teadmata, oleme loonud nutiseadmele kontrollrakenduse. Täiesti eraldiseisva seadmega saab kontrollida, kas allkirjastatud e-hääle sisu vastab tõepoolest sellele, kelle poolt valija valijarakenduses valis.

Selleks, et kontrollimise rakendust ei oleks võimalik kuidagi QR-koodiga petta, laeme nutiseadmesse elektroonilisest valimiskastist alla valija reaalse hääle. Selle tagamiseks kontrollime, kas hääl on antud ID-kaardi või mobiil-ID-ga. See aitab tuvastada ega kliendi arvutis pole töötanud pahavara, mis kliendi eest häält allkirjastab.

Lisaks sellele avame alla laaditud ja allkirjastatud faili sees oleva valiku ning kuvame selle valijale. See on tarvilik selleks, et välistada olukorda, kus valija arvutis krüpteeritakse valik vale võtmega või et valiku sisu muudetakse valija teadmata. Siiani pole tulnud ühtegi pöördumist, et kontrollrakenduses kuvatav valik oleks olnud teine võrreldes valijarakenduses tehtud valikuga.

Kui elektroonilised hääled on jõudnud Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) elektroonilisse valimiskasti, peame olema kindlad valimiskasti tervikluses ning et keegi ei saaks sealt hääli omavoliliselt eemaldada. Selleks kasutame sõltumatut kolmandat osapoolt, milleks on sertifitseerimiskeskuse logi. Nemad peavad arvestust iga valimiskasti jõudnud hääle ajatempli kohta. Seni pole me tuvastanud ühtegi olukorda, kus sertifitseerimiskeskuses on andmed hääle kohta olemas kuid valimiskastist puudu.

Selleks, et RIA pakutav teenus oleks turvaline, teostatakse enne igat valimist kogu süsteemile ja sellega seotud komponentidele küberturbe teste. Seekord oli testijaks Clarified Security, mis mitme kuu vältel proovis murda valijarakenduse, kontrollrakenduse ja teenuste turvalisust. Ühtegi viga, mis seaks kahtluse alla elektroonilise hääletuse turvalisuse ei tuvastatud.

Lisaks viiakse enne valimisi läbi ka infosüsteemide turvameetmete süsteemide (ISKE) audit, et olla kindlad elektroonilise hääletamise süsteemi vastavusele Eesti riigis kehtestatud ISKE turbestandarditele.

Elektroonilise valimiskasti töötluseks valmistatakse ette riigi valimisteenistuses (RVT) vastav keskkond, mis ei ole internetiga ühenduses. Selleks, et olla kindlad häälte töötlemise turvalisuses, väljastatakse iga töötlemisetapi kohta allkirjastatud väljundi info. Seda kontrollivad audiitorid, et olla kindlad, et keegi ei ole pahataktlikult eemaldanud või lisanud hääli. Kuna iga protsessi kohta on olemas vastav tõestusmaterjal saab audiitor kinnitada, et hääletamistulemused on korrektsed. Auditeerimine viiakse läbi audiitori enda loodud auditeerimise programmiga ja audiitori enda riistvaras, et välistada RVT keskkonna kompromiteeritus.

Elektroonilise hääle turvalisuse tagab digiallkiri ja digiallkirjastatud dokumenti muuta ei ole võimalik. Valimiskasti terviklikkuse kontrolli tagab meile sertifitseerimiskeskus. Valijarakenduse õigsust saab kontrollida kontrollrakendusega. Kokku lugemise protsessi auditeerib audiitor oma vahenditega eraldisesisvas keskkonnas. Elektroonilise hääletuse süsteemile teostatakse küberturbe teste ja tellitakse ISKE audit.

Kõiki neid tegureid arvesse võttes võime väita täie kindlusega, et elektrooniline hääletamine on turvaline.

Riigi valimisteenistus detsembris 2021

Kuidas allkirjastatakse e-hääli?

Sel nädalal kirjutas Eesti Ekspress, et häkker teavitas Eesti meediaväljaandeid: pühapäeval lõppenud kohalike omavalitsuste valimistel antud e-hääled ei kehti. Nimelt näitas programm DigiDoc4 talle seda, et tema e-häälele lisatud digiallkiri ei kehti.

RIA peaarhitekt Tarmo Hanga selgitab allpool täpsemalt, kuidas e-häälte andmise protsess on üles ehitatud ja miks ajakirjanduse poole pöördunud inimese järeldus on ekslik.


E-hääletuse juures on oluline tagada nii hääle salajasus kui ka see, et inimene, kes hääletab, oleks ikka tema ise.

Niisama oluline on tagada kontroll ka e-hääletuse infosüsteemi Koguja komponendi majutusteenuse pakkuja tegevuse üle. (Koguja on e-hääletuse infosüsteemi osa, mis võtab vastu e-hääli).

Hääle salajasus

Hääle salajasus tagatakse sellega, et valijarakenduse vahendusel krüpteeritakse e-hääl hääletussüsteemi avaliku võtmega.

Hääletussüsteemi avalikule võtmele vastav salajane võti on jagatud võtmeosakuteks, mis on antud valimiskomisjoni eri liikmete kontrolli alla.

Salajane võti on võimalik kokku panna alles siis, kui valimiskomisjon koguneb e-häälte lugemiseks.

Koguja majutusteenuse pakkujal puudub seetõttu igasugune teadmine, kelle poolt konkreetne inimene hääletas.

Hääletaja isiku tuvastamine

Hääletaja isiku tuvastamiseks moodustab hääletaja valimisrakenduses BDOC formaadis allkirjastatud ümbriku, milles sisaldub tema signeerimisvahendi (nt m-ID või ID-kaardi) avalik võti.

Allkirjastamine ise toimub aga teisiti kui tavaliselt. Ümbriku moodustamisel ei tehta kehtivuskinnituse kontrolli ja ajatempli võtmist klientarvutis nagu seda tehakse harjumuspäraselt dokumendi allkirjastamisel DigiDoc tarkvara vahendusel.

Seda ei tehta kahel põhjusel. Esmalt ei saa eeldada, et klientarvutit ei ole pahatahtlikult manipuleeritud. Just seetõttu välditakse süsteemis olevaid kolmandaid tarkvarakomponente nii palju kui võimalik (e-hääletuse infosüsteemi vaatenurgast on kolmandaks komponendiks ka DigiDoc tarkvara). Lisaks sellele on vaja auditeerida ka kogumisteenuse osutaja tegevust.

BDOC formaadis signeeritud (ja krüpteeritud häält sisaldav) ümbrik edastatakse seetõttu pärast e-hääletamise rakenduses toimunud signeerimist otse Koguja teenusele.

Koguja serveri majutusteenuse osutaja auditeeritavus

Koguja teenus kontrollib serveri poolel saadud BDOC ümbriku signeerimiseks kasutatud avaliku võtme kehtivust, võtab ASi SK ID Solutions teenuste vahendusel ajatempli ning salvestab korrektse ümbriku teenuse e-urni. Seda vaid juhul, kui hääl vastab allkirjastatud hääle tingimustele: näeb välja nagu hääl, kvalifitseerub ajatempli ja OCSPga ning verifitseerub korrektselt.

Kõik kvalifitseerivad elemendid saadetakse nii valijarakendusele kui väljastatakse hääle kontrollrakendusele. See tähendab, et valija saab lõpuni kvalifitseeritud häält verifitseerida, aga seda ei talletata mitte kusagil DigiDoc4 klientrakenduse jaoks sobivas vormingus.

Eelkirjeldatud sammudega tekitatakse olukord, kus Koguja serveri haldusteenuse pakkuja tegevus muutub kolmanda osapoole (SK) kaudu valimiskomisjoni jaoks samamoodi auditeeritavaks. Koguja teenuse e-urnis olevad hääled ja SK teenuse poole esitatud kontrollpäringud peavad omavahel kattuma.

E-hääletamise süsteemi on selgitatud ka veebilehel valimised.ee. Tehniliste detailidega saab huvi korral tutvuda GitHubis.

Hääletusprotsessi terviklikkuse kontroll

See toimub hääletaja jaoks kontrollrakenduse kaudu.

Kontrollrakenduse saab paigaldada oma nutiseadmesse Google Play või Apple Store’i poodidest (ja ainult sealt, sest muud allikad ei ole usaldusväärsed). E-hääletamise kliendi ja selle kontrollrakenduse platvormide sunnitud erisus tagab äärmiselt suure tõenäosusega olukorra, kus juhul, kui hääletaja arvutit ja seal olevaid rakendusi (ka e-hääletuse klienti) on pahatahtlikult manipuleeritud, säilub hääletaja jaoks sellest asjaolust teadasaamise võimalus.

Juhul kui hääletaja jaoks ilmneb erisus e-hääletamise kliendi vahendusel teostatud hääletustoimingu ja kontrollrakenduses kuvatu vahel, võib kahtlustada manipuleeritust ja sellest tuleks esimesel võimalusel asjakohaseid institutsioone teavitada. Tõenäosus, et „pahalane“ suudab koordineeritult kontrollida protsessi vältel nii konkreetset e-hääletuse klienti kui ka Google Play või Apple Store’i poodide kaudu levitatavat kontrollrakendust, on äärmiselt väike. Seetõttu saab kontrollrakendust pidada väga efektiivseks vahendiks. Julgustame siinkohal kõiki seda järjest enam kasutama.

Kokkuvõte: e-hääled kehtivad

Ajakirjandusele kirja saatnud inimene võttis BDOC failid oma arvutis välja siis, kui hääletamisprotsess oli veel pooleli. Seda saab vastavate oskuste olemasolul teha iga arvutikasutaja. Sel hetkel oli e-hääl krüpteeritud ning signeeritud.

Selleks, et tegemist oleks digitaalselt allkirjastatud dokumendiga, peaks sellele BDOC failile olema lisatud veel ajatempel ja isiku sertifikaadi kehtivuse kontrolli vastus. Need võetakse aga serveri poolel, kuhu kasutajal puudub ligipääs. Serveris lisatakse failile ajamärgend ning AS SK ID Solutions käest saadud sertifikaadi kehtivuse info.

E-hääle andmise protsess on niimoodi üles ehitatud ja seetõttu on ka kõik korrektne.

Põhimõtteliselt võiks tuua paralleeli jaoskonnas pooliku protsessi tegemisega: lähed jaoskonda, võtad sedeli, täidad ja jooksed koos sedeliga minema. Sedel on küll täidetud, aga templit pole ja valimiskasti see sedel ei jõua.

Küsimused ja vastused: RIA infopäeva esimene päev 17.11.2020

17. novembril 2020 toimus RIA virtuaalse infopäeva esimene pool. Infopäeva avanud RIA peadirektori Margus Noormaa sõnul pole vähimatki kahtlust, et digitiiger on täiesti ärkvel ning hüppab suurte sammudega edasi. Mitmeid arenguid digiteenustes demonstreerisid ka esitlused, mis on järelevaadatavad RIA Youtube’i kanalil.

RIA peadirektor Margus Noormaa. Fotod: Grete Kivi/RIA

Ühe tähelepanuväärse näitena võib välja tuua nõusolekuteenuse, mille abil saab juba peagi kontrollida enda isikuandmetega toimuvat, ning mis võimaldab andmepõhist innovatsiooni erasektoris. Seda teemat puudutav esitlus pälvis ka kuulajatelt elavat tähelepanu. Avaldame vastused vaatajatele tekkinud küsimustele.

Riigi infosüsteemi haldussüsteem RIHA ja selle arengud, Riho Kerge

Klassifikaatorid olid vanas RIHA-s, nüüd toodi osad (valik tehti mingi kummalise loogika järgi) üle uude ja tuli info, et vana RIHA pannakse aasta lõpus kinni. Mis saab nendest vanadest klassifikaatoritest (mida RIHA vanast keskkonnast üle pole toodud)?
RIHA vanast keskkonnast toodi üle viimase kahe aasta jooksul uuendatud klassifikaatorid. Klassifikaatorite süsteemi koorineeriv Statistikaamet on arvamusel, et küllaltki suur osa vanas keskkonnas olevatest klassifikaatoritest polegi ilmselt klassfikaatorid, vaid infosüsteemi siseseks kasutamiseks loodud loendid. Ministeeriumide vahel on kooskõlastamisel klassifikaatorite süsteemi määruse eelnõu, mis näeb mh ette, et Statistikaamet selgitab välja, millised on (riigisisesed) klassifikaatorid ja kehtestab need või teeb ettepaneku klassifikaatori haldajale need kehtestada ühe aasta jooksul pärast määruse jõustumist. Eelnõu kohaselt kehtestatakse klassifikaatorid ministri määruse või asutuse juhi käskkirja. Ka seetõttu pole otstarbekas vanast RIHAst rohkem klassifikaatoreid üle tuua. (Põhjendatud juhul oleme siiski valmis enne 2020. aasta lõppu soovitud klassifikaatori(d) üle tooma, palun kirjutage meie kasutajatoele help@ria.ee.)

Ei soovi klassifikaatorit uuendada vaid et see toodaks üle uude RIHA-sse. Kasutusel ongi versioon, mis on vanas RIHA-s, seda sellepärast, et EU-s ei ole versioon muutunud.
Palun kirjutage meie kasutajatoele help@ria.ee ja leiame lahenduse

Kas asutused peavad nüüd kahele organisatsioonile oma infosüsteemide kohta aru andma ja kirjeldama? Statistika amet kogub samuti infot nüüd ülevaadet riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude kohta.
Statistikaamet on seaduseandja tahtel asunud riigis koordieerima andmehaldust. Selleks vajavad nad ülevaadet riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude kasutamisega seotud korralduslikest tegevustest. Sellist teavet RIHAsse ei koguta. Statisitikaamet on meile teadaolevalt seda infot kogunud/kogumas vaid ühekordse kaheosalise küsitlusega.

“Tuleb sisse logida” ja “anonüümne” ei ole väga kooskõlalised väited. Kas tõesti peab tagasiside andmiseks sisse logima?
RIHA kasutamise kohta tagasiside andmiseks ei ole sisselogimine nõutud. Anonüümse tagasiside saate jätta aadressil https://www.riha.ee/Tagasiside

Kas eelanalüüs on avalik dokument ja sellega võimalik tutvuda?
Dokumendiga tutvumiseks kirjutage palun RIHA tootejuhile

Millal RIHAKE valmis võiks saada?
Planeerime RIHAKEse valmimist 2021. aasta lõpuks.

Mis ikka saab X-tee alamsüsteemidega RIHA-s? Kas RIHA-s neid peale kustutamist ei näe ja peab otsima mujalt?
X-tee alamsüsteemid ei kuulu alates 2. detsembrist 2020 enam RIHAs registreerimisele ja seal täna olevad X-tee alamsüsteemid eemaldatakse RIHAst 2020 aasta detsembri teises pooles. Kõik X-tee alamsüsteemid leiab X-tee kataloogist https://www.x-tee.ee/service-catalog.

Miks seda RIHAKE-st jms kaasnevat kõike vaja on? X-tee teenuste wsdl-ides on objektid ja tüübid ju kirjas. Kas see lisatöö annab mingit lisaväärtust?
RIHA-le vaatamata puudub riigis ajakohane ja piisavalt usaldusvääre ülevaade riigis töödeldavatest andmetest. Kohati puudub selline ülevaade ka asutustel endil. Seni on puudunud ka standard võrreldavate andmekirjelduste loomiseks.
Statistikaamet on selle loonud. RIHAKE-sest saab asutuste andmehalduse töövahend – standardil põhinevate andmekirjelduste loomiseks ja edastamiseks RIHA-sse.
Seega loob RIHAKE-se kasutusele võtmine eeldused riigis töödeldavatest andmetest ajakohase ülevaate saamiseks (olemasolevate X-tee teenustega ei pakuta kasutamiseks kogus asutustes hallatavat andmestikku) ja andmete kiireks leidmiseks. RIHAKE-sega luuakse eeldused andmete paremaks kasutamiseks teenuste osutamisel ja otsuste tegemiseks.

Nõusolekuteenus – iga nõusolek loeb, Sander Randorg

Kas kõiki nõusolekuid antakse tasuta või kunagi saab neid ka hinnastada läbi selle platvormi?
Hinnastamist ei ole täna platvormi funktsionaalsuste hulka planeeritud.

Nõusolek ei ole isikuandmete kaitse üldmääruse alusel avaliku sektorile sobilik õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks. Seega avalikus sektoris see ei töötaks. Kas NT kasutajaks on alati erasektor?
Praktikas on tõesti nõusolekuteenuse põhilised kasutajad erasektoris, kelle huviks on inimestele andmepõhiseid teenuseid pakkuda. Oluline on aga mõista, et nõusolekuteenuses antav nõusolek antakse tegelikult just avaliku sektori andmekogule, et eksisteeriks õiguslik alus andmete väljastamiseks, mis on üks isikuandmete töötlemise vorme. Andmete edasist töötlemist andmesaaja (näiteks ettevõtte) poolel reguleerib üldjuhul aga eraldi leping tema ja andmesubjekti vahel, mida ei hallata enam nõusolekuteenuses.

Teoorias on võimalik ka see, et avaliku sektori asutus küsib inimeselt mingit sorti lisateenuse pakkumiseks nõusolekut

(https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/isikuandmete_tootleja_uldjuhend.pdF lk 39), siiski sellistele kasutusjuhtudele me enda lahenduses ei keskendu.

Kui asutus kasutab kliendile teenuse andmiseks 12 erineva registri andmeid, kas pole oht et selle ühe avalduse töötlemiseks jookseb see keskne nõusoleku rakendus kokku? Meil on kümneid asutusi riigis.
Süsteemi perspektiivist annab inimene sellisel juhul 12 erinevat ja erinevale registrile mõeldud nõusolekut. Andmete väljastamisel kontrollib iga register just talle adresseeritud nõusolekut. Seega andmete liikumine toimub tegelikult mitmete erinevate registrite ja andmesaaja vahel, nõusolekuteenuses kontrollitakse lihtsalt seda “kas tohib?”.

Piloteerimise faasis on RIA ainus nõusolekuteenuse pakkuja, aga arhitektuuris arvestame aktiivselt vajadusega tulevikus nõusolekute haldus erinevate valdkondade vahel ära jagada, et vältida võimalikke halduskoormusest, jõudlusest, turvalisusest või muudest teguritest tingitud probleeme. Kindlasti jääb aga inimese jaoks nõusolekuteenuse keskkond riigiportaali, et kindlustada ühtlane kasutuskogemus.

Riik osutab teenuseid seaduste alusel, seetõttu kas riigiasutus peab üldse küsima neid nõusolekuid inimeselt?
Riiklikul andmekogul peab olema õiguslik alus enda käes olevate isikuandmete väljastamiseks. Riigiasutusel on seega vaja nõusolekut, kui ta tahab väljastada andmeid osapoolele, kellel pole ühtki muud seaduslikku alust nende andmete saamiseks. Lihtsustatult – kui ettevõte tahab riigi käest isikuandmeid, peab selle jaoks sellelt inimeselt luba küsima.

Kas isik võib nt volitada Google’it (või kedagi teist) oma andmeid saama perioodiliselt, et Google saaks mulle paremaid teenuseid osutada?
Nõusolekuteenuses antav nõusolek kehtib kindla ettemääratud aja, mille vältel on andmepäringud võimalikud. Google ei ole aga kindlasti osapool, kellega meil nähtavas tulevikus ühtki plaani oleks.

Kas nõusoleku tagasivõtmine kehtib ainult etteulatuvalt? St, ei pea tagantjärele mingeid nõusoleku alusel küsitud andmetega midagi tegema hakkama?Nõusoleku tagasivõtmine mõjutab ainult edasist andmeväljastust. Kuna juba edastatud andmetel on uus vastutav töötleja mõne ettevõtte näol, on näiteks “õigus olla unustatud” juba inimese ja selle ettevõtte vaheline küsimus.

Kas ma näen, kas minu antud nõusolekut on reaalselt kasutatud või mis andmeid andmete omanik reaalselt edastas?
Andmete edastamine peab olema võimalikult läbipaistev. Inimene saab analoogselt tänase andmejälgijaga ülevaate sellest, mis hetkel ja mis nõusoleku alusel andmed liikusid. Sellest, mis andmeid edastama hakatakse, saab inimene ülevaate juba hetkel, kui ta nõusolekut andma hakkab. Loomulikult on ülevaade sellest näha ka hiljem.

Kas SOM ja E&Y analüüs saab olema avalik?
Kindlasti, tegemist on siiski paljusid osapooli puudutava ja sisult olulise dokumendiga.

Riigil on meeletult andmeid ja nende peale teenuseid saab ehitada lõputult. Paraku tohib andmeid töödelda vaid seaduse alusel, mis oluliselt pärsib nt erasektoril kasutada riigi kogutavaid andmeid oma teenuse ehitamiseks. Kas mingil hetkel me jõuame ka selleni, et erasektor saab (kasutaja nõusolekul) kasutada andmeid riiklikest andmekogudest seadusest tuleneva eesmärgita?
See ongi tänase teenuse peamine mõte. Teisisõnu – positiivse stsenaariumi korral jõuab see hetk kätte suvel 2021.

Kes vastutab tekkinud kahju eest, kui mu nõusolek oli olemas, et saada teenust, aga teenus oli aeglane ja enne teenuse saamist jõudsin nõusoleku tühistada?
Nõusolekuteenuse arhitektuur välistab valdava enamiku sellistest juhtudest, kuna enne iga andmeväljastust kontrollitakse nõusolekut uuesti ning igal sammul on lähtutud inimese õigusest igal hetkel ümber otsustada. Teoorias eksisteerib imeväike võimalus, et inimene võtab nõusoleku tagasi hetk pärast seda, kui andmekogu on edukalt nõusolekut kontrollinud, aga ei ole veel jõudnud andmeid väljastada. Nagu iga teise meediumi puhul, pole füüsiliselt võimalik, et süsteem reageeriks absoluutselt samaaegselt. Nõusolekuteenus on aga siiski mitme suurusjärgu võrra kiirem, kui ükskõik millised tänased vahendid.

Kui andmejälgija jalajälg on seni päris väike, siis kas nõusolekuteenusega liidestavatele andmekogudele saab andmejälgija kasutuselevõtmine kohustuslik olema?
Andmejälgija ja nõusolekuteenus moodustavad teenustena ansambli, kuna on mõlemad tugevalt isikuandmete töötlemisega seotud. Nende ühine kasutuselevõtt andmeid väljastava andmekogu poolt on seega loomulik ning ka osapooltele mõistlik lahendus, kuidas andmete edastamine läbipaistvaks muuta.

Miks me usume, et inimesed enda andmetest lugu peavad, kuidas nad seda tegema panna? Ma ju tahan laenu saada, mis mul üle jääb *klõpsan annan nõusoleku*.
Meie saame omalt poolt anda inimesele võimaluse enda andmete kasutamise üle otsustada, teha seda ühetaoliselt ja ühes keskkonnas, saame suurendada läbipaistvust, kuvada selgitusi ning vajadusel ka hoiatusi. Kui tänased võimalused oma andmete üle otsustamiseks on olnud ahtad, ei saa ka eeldada, et see lugupidamine tühja koha pealt tekiks. Suurenev avalik diskursus isikuandmete töötlemise võimaluste ja eetilisuse üle on aga igas vormis teretulnud.

Pangalingilt nõusolekute andmise näide. Milline saab olema avalik kommunikatsioon? Tavaline inimene ei saa aru, kuhu ja miks ta nüüd sattus.
Nõusoleku küsimine peab olema selge ja arusaadav protsess juba GDPR-ist lähtuvalt. Praktikas peab andmeid küsiv rakendus inimesele selgelt teada andma, et ta suunatakse nõusolekuteenusesse nõusolekut andma. Nõusolekuteenus ise saab olema lihtsasti mõistetav ning pakkuma hulgaliselt võimalusi teenuse sisuga tutvumiseks.

Küsimus andmekogu pidaja vaates: kas andmete väljastamise teenus võib olla ka tasuline?
Teoorias on see ilmselt võimalik, kuid sõltub palju konkreetse valdkonna isikuandmete jagamise suurematest eesmärkidest. Kui erasektori pakutavad teenused parandavad näiteks rahva tervist või aitavad võitluses rahapesu vastu, on kaudsed tulud tihti otsestest kuludest tähtsamad.

Sander, kas inimene annab/saab anda nõusoleku enda andmete kasutamiseks tähtajaliselt? Mille põhjal tekivad isiku andmetest komplektid, millele inimene õiguse annab ja kes neid komplekte haldab?
Jah, iga nõusolek, mis antakse, on tähtajaline. Isikuandmete komplektid määrab andmekogu pidaja, kes enda teenuseid nõusolekupõhiselt pakkuma hakkab. Komplekt võib olla nii olemasolev andmeteenus, selle osa või päris uus loodav teenus, mille skoop on selgelt määratud ja inimmõistetavalt kirjeldatud.

Kuna järgmised kasutusjuhtumid võiksid arenduseni jõuda?
Tänase plaani kohaselt liigume kursil suvi 2021.

Kuidas riik paneb andmete saajad selgelt sõnastama andmete kasutuse otstarbe? Kas see läheb nõusoleku küsimise protsessi sisse?
Andmete kasutamise otstarve ehk eesmärk on inimesele kuvatavas nõusolekutaotluses olulisel kohal. See, milline on mõistliku pikkusega ja oma sisult inimesele arusaadav eesmärk, on E&Y läbiviidava analüüsi üks punktidest.

Mis on uut X-teel, Joonas Heiter

Mis need x-ruumid on?
X-Ruumid on üks võimalik lähenemine publish-subscribe arhitektuurimustrile, kus senise 1:1 andmevahetusele lisaks ei pea andmevahetus olema samaaegne ning võib toimuda 1:mitmele.

Kas RIA on loonud või loomas lahendust turvaserveri logide pärimiseks/väljastuseks? Praegusel kujul pole pakendatud X-tee logide pärimine praktikas võimalik (võtab nädalaid ja kuid).
Hetkel universaalset lahendust kahjuks pakkuda ei ole. Küll aga on see arendusvajadusena uurimisel v7 osana.

Kas RIA sertifikaadid jäävad tasuta kõigile kasutamiseks?
Sertifikaate ei ole plaanis hinnastada.

Kas seose lisamine RIHAs oleva infisüsteemiga on kohustuslik või vabatahtlik?
Vabatahtlik, kuid võimalusel soovituslik.

Kas on ette teada, millal X-tee v6 tugi kaob, ehk et millal oleks viimane aeg v7-ga liituda? Kuna see üleminek on suur kulu ettevõtetele, oleks hea teada mingit ajaraami.
Üleminek algab aastal 2022 ning X-tee v7 väljatöötamisel on õpitud versioon 5 sulgemisest ehk v7 üleminek on pigem sarnane versioon 6 tarkvara uuendusega ning ei vaja eraldi suuri investeeringuid.

Millal X-tee v6 kasutusest välja läheb?
Eeldatavasti 2023. aasta jooksul.

Kui asutusel pole IT administraatorit ja arvatavasti on turvaserver uuendamata, kas mingist hetkest võib X-teega liitumine kaduda?
Vastavalt määrusele tuleb kasutada viimast või eelviimast tarkvara versiooni. RIA monitoorib turvaserverites kasutatavaid tarkvaraversioone, kuid kindlasti ei lülitata kedagi X-teelt automaatselt välja, vaid suheldakse otse turvaserveri administraatoriga ning vajadusel aitame tarkvara uuendada. Kindlasti võib siinkohal pöörduda RIA poole help@ria.ee

Kas RIA poolt väljastatud e-templi sertifikaate saab ka avalik sektor. Slaidil oli mainitud, et erasektor vaid ja viitasid väikestele raamatupidamisbüroodele.
RIA poolt väljastavad e-templi sertifikaadid on eelkõige mõeldud erasektori asutustele kasutamiseks. Sertifikaatide väljastatakse kõikidele asutustele, kuid avaliku sektori puhul rõhutame üle, et tegu ei ole kvalifitseeritud usaldusteenustega ning X-tee liikmel tuleb hinnata vastavalt oma asutuse infoturbepoliitikale riske.

Kuidas sahvris vahetatud AK dokumendid registreeritakse, mida nõuab AvTS?
Sahver on failivahetuskeskkond ning selles dokumente eraldi ei registreerita. AK dokumendid tuleb vastavalt AvTSile registreerida vastavas asutuse dokumendiregistris ning Sahvris on võimalik suurte andmemahtude korral neid teisele osapoolele edastada.

RIA roll valimiste korraldamisel, Alo Einla

Mis siis juhtuma hakkab, kui VIS3 õigeks ajaks valmis ei saa? Kas kasutakse VIS2?
VIS3 saab õigeks ajaks valmis. Rahvahääletuseks saab valmis minimaalselt võimalikud funktsionaalsused, mis on hädavajalikud valimissündmuse läbiviimsieks. VIS2 ei ole kasutatav.

Kas saab ka üksnes paberil hääletada?
E-hääletamine on seaduses sätestatud valimise viis. Seega järgmistel valimistel tuleb nii e-hääletamine kui ka paberil hääletamine.

Kas iseteenindusmoodulis saavad oma kandidatuuri KOV valimistel üles seada kõik soovijad?
Jah, kõik soovijad, kellel on selleks seadusest tulenev õigus.

Usaldusteenused – valmisolek uueks kriisiks ja NFC tugi, Andrei Kargin

Millal CRIIS’i soovitakse live‘is rakendada?
CRIISi valmidus toimetada sertifikaatide uuendamisega LIVE ID-kaartidel on planeeritud saavutada 2021 lõpp – 2022 alguses. 2021 aasta jooksul planeeritakse luua CRIISi valmidust TEST ahelas sertifikaatide uuendamiseks.

Hetkel on maailmas planeerimisel immuniseerimise sertifikaat. Kas on mõeldav, et selle tarvis vajalik info on ID-kaardi omanikel talletatud ID-kaardile? Ja mis arvate ise, kas on hea idee?
ARMIS projekt loob keskkonna, mis võimaldab lisada ID-kaardile rakendusi, mille kaudu saaks hallata ja esitada isikuga seotud erinevaid tõendeid, sealhulgas võiks olla ka immuniseerimise sertifikaat. Probleem on pigem, kuidas saab valideerida – kasutada selle sertifikaadi väljaspool Eesti ökosüsteemi. Selle probleemi lahenduse otsimisega me planeerime tegeleda eraldi.

Tartu ülikoolis öeldi, et ID-kaardi NFC töötab küll. Miks ei saa telefonis ID-kaardiga allkirja anda ja autentida?
NFC-liides on uutes ID-kaartides tõepoolest aktiivne ja selle kaudu saab kätte isikufailis olevaid andmeid ja isiku sertifikaate, kuid on keelatud kasutada autentimise ja signeerimise rakendusi. Piirang on seotud rakenduste sertifitseerimisega Qualified Electronic Signature Creation Device (QSCD) tasemele.

Kes on see partner või partnerid, kes CRIIS ja ARMIS teevad?
CRIISi projektis partneriteks on NORTAL, CYBERNETICA AS ja Clarified Security. ARMIS projektis partneriteks on NORTAL ja Clarified Security

Miks peab lisama kolmanda osapoole rakenduse info kaardile, kui kolmandad osapooled saavad juba kaardilt infot lugeda?
See kindlasti sobiks online teenustele, kuid võttes arvesse offline dokumente või tõendeid, siis kaardi peal olevaid andmeid nende jaoks kindlasti ei jätku.

Riiklik SSO ja selle arengud, Helen Raamat

Kas TARAga on kõik juba suuremalt jaolt liitunud või on oodata veel suurt kasutajaskonna kasvu?
Kindlasti on oodata veel olulist kasvu, arvestades, et meil on aastaga Riigi autentimisteenusega liitunute arv kasvanud poole võrra ning igakuine liitumiste arv järjest kasvab.

Miks mõned riigiasutused venitavad TARAga liitumist?
Võib eeldada, et selleks on erinevaid põhjusi, olgu selleks siis finantsiline (näiteks, ei leita vajalikku ressurssi liidesumiseks) või organisatoorne põhjus. Riigi autentimisteenuse poolel monitoorime igapäevaselt kliendivajadusi, mis võivad mõjutada nende liitumisotsusi ning püüame võimalusel need ka enda poolel lahendada.

Miks TARA väljastab infosüsteemile kasutaja nime suurtähtedes? Kui põhjus selles, et ID-kaardil õigel kujul nime ei ole, siis kas saaks selle sinna tulevikus panna?
Nimed loetakse sertifikaadi pealt ning edastatakse samal kujul Riigi autentimisteenusega liitunud infosüsteemile.

Kuhu Euroopas Eesti eIDga sisse saab?
Piiriülene koosvõime Eesti eIDga on loodud tänaseks 21s riigis, sh Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Rootsi, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani ja Tšehhi. Näiteks Taani on teavitanud umbes 55st erinevast e-teenusest, mis on kättesaadavad läbi Taani riigiportaali https://lifeindenmark.borger.dk/. Samuti ka paljudes teistes eelnimetatud riikides.

Millist kasu asutus TARAga liitumisest saab? Kas see muudab kuidagi töö tõhusamaks või hoiab raha kokku?
Autentimislahenduse haldus igas asutuses ja haldusalas eraldi on nii haldamise kui arendamise mõttes kulukas. Riigi autentimisteenusega liitudes saavutatakse oluline kulude kokkuhoid, kuna asutus ei pea enam ise oma autentimislahendusi välja arendama ja neid käitama. Kuna autentimispäringud kaetakse samuti keskselt läbi Riigi autentimisteenuse, siis kaob asutusel vajadus hallata eraldi lepinguid SK-ga ning sellega seotud päringuid oma eelarvest rahastada. Asutused, kellel lasub eIDAS määruse rakendamise järgne kohustus tunnustada oma e-teenustes Euroopa Liidu liikmesriikide hinnatud eID vahendeid, saavad selle funktsionaalsuse läbi Riigi autentimisteenuse, ilma ise keerukat piiriülest taristut implementeerimata.

Kas praegused TARA kasutajad on sellega rahul?
Meile laeunud pöördumiste põhjal võib järeldada, et kasutajad on TARAga rahul. Ainuke rahutuse märk esineb üksikutel juhtudel arendajate poolt, kes pole TARA kohta käivat dokumentatsiooni hoolikalt läbi lugenud ja satuvad seetõttu segadusse.

Millised on kasutajate kõige sagedasemad probleemid TARAga?
Arendajate poolt arenduse käigus muudetakse mingeid parameetreid (nt redirect-url või client_id) ja siis TARA poole pöördumisel saadakse viga. Testimisel live ID-kaardi või MID ei ole korrektselt serdid üles laetud SK demo lehele.

Kas lokaalne autentimisserver võib või tohib tara teenust vahendada?
Kui küsimus käib kasutusjuhu kohta, kus asutusel on oma infosüsteem, mis delegeerib autentimist Riigi autentimisteenusele, siis selline kasutusjuht on lubatud eeldusel, et see on turvaliselt tehtud. Siinkohal lasub asutusel kohustus teavitada RIAt infosüsteemidest, kuhu autentimisteenust vahendatakse.