Tag Archives: Firefox

Olulised turvanõrkused 2023. aasta 31. nädalal

Canon hoiatab tindiprinterite äraviskamisel tekkivate turvariskide eest

Canon hoiatab tindiprinterite kasutajaid, et nende seadmete mällu salvestatud Wi-Fi-ühenduse sätted ei pruugi kustuda, võimaldades kolmandatel osapooltel potentsiaalset juurdepääsu andmetele. Kui remonditehnikud, ajutised kasutajad või tulevased seadmete ostjad eraldavad printeri mälu, võib see viga põhjustada turva- ja privaatsusriski, kuna kolmandatel osapooltel on võimalik kätte saada eelmise kasutaja Wi-Fi-võrgu ühenduse üksikasjad (võrgu SSID-d, parooli, võrgu tüübi (WPA3, WEP jne), määratud IP-aadressi, MAC-aadressi ja võrguprofiili). Kokku on veast mõjutatud 196 tindiprinteri mudelit. Tootja on avalikustanud eraldi dokumendi, mis aitab tuvastada, kas tindiprinter on probleemist mõjutatud või mitte. Samuti on Canon avaldanud juhised, kuidas talletatud Wi-Fi andmed printerist eemaldada. Kõikide nende materjalidega on võimalik tutvuda viidatud linkidelt (Canon, Canon, BP).

Chrome’i veebilehitsejal paigati mitu kõrge mõjuga turvanõrkust

Google avaldas uue Chrome’i versiooni Windowsi, macOSi ja Linuxi operatsioonisüsteemidele tähistusega 115.0.5790.170/.171. Kokku parandati uue versiooniga 17 turvanõrkust, millest seitse on hinnatud üsna kriitiliseks (CVSSv3 8.8/10.0). Kõigi seitsme turvanõrkuse abil (CVE-2023-4068, CVE-2023-4069, CVE-2023-4070, CVE-2023-4071, CVE-2023-4074, CVE-2023-4075 ja CVE-2023-4076) on ründajal võimalik käivitada pahaloomulist koodi haavatavas süsteemis. Soovitame Chrome’i uuendada esimesel võimalusel (SW, Chrome). Juhised selleks leiate siit.

Mozilla paikas Firefoxi brauseril mitu turvaviga

Firefoxi uues versioonis 116 on parandatud mitu kõrge mõjuga turvaviga. Kokku parandati 14 haavatavust, millest üheksa on hinnatud kõrge tasemega turvavigadeks. Nendest üheksast turvanõrkusest viis said üsna kriitilise mõjuhinnangu (CVSSv3 8.8/10.0). Haavatavused võivad muuhulgas kaasa tuua pahatahtliku koodi käivituse või lubada veebilehitseja teatud turbefunktsioonidest möödapääsemist. Mozilla soovitab kõigil kasutajatel teha brauserile tarkvarauuendus (SW, Mozilla).

Avalikustati nimekiri 2022. aastal enim kuritarvitatud turvanõrkustest

3. augustil avalikustasid USA, Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa ja Ühendkuningriik ühistööna valminud ülevaate 2022. aastal enim ära kasutatud kõige turvanõrkustest. Ülevaates järeldati, et 2022. aastal kasutasid pahatahtlikud osapooled rohkem ära vanemaid turvanõrkuseid kui uuemaid avaldatud haavatavusi. Üllatusteta rünnati paikamata avalikust võrgust kättesaadavaid süsteeme. All on kuvatud tabel kaheteistkümnest kõige populaarsemast turvaveast, mida eelmisel aastal ründajad ära kasutasid (CISA).

CVE tähisTootjaMõjutatud toodeMõju
CVE-2018-13379FortinetFortiOS ja FortiProxySSL VPN kasutaja tunnuste lekkimine
CVE-2021-34473 (Proxy Shell)MicrosoftExchangeKoodi kaugkäivitamise võimalus
CVE-2021-31207 (Proxy Shell)MicrosoftExchangeKaitsemeetmetest möödapääsemine
CVE-2021-34523 (Proxy Shell)MicrosoftExchangeÕiguste suurendamine
CVE-2021-40539ZohoADSelfService PlusKoodi kaugkäivitamise võimalus / autentimisest möödapääsemine
CVE-2021-26084AtlassianConfluenceKoodi käivitamise võimalus
CVE-2021- 44228 (Log4Shell)ApacheLog4j2Koodi kaugkäivitamise võimalus
CVE-2022-22954VMwareWorkspace ONEKoodi kaugkäivitamise võimalus
CVE-2022-22960VMwareWorkspace ONEÕiguste suurendmine
CVE-2022-1388F5 NetworksBIG-IPAutentimisest möödapääsemine
CVE-2022-30190MicrosoftMitmed erinevad tootedKoodi kaugkäivitamise võimalus
CVE-2022-26134AtlassianConfluenceKoodi kaugkäivitamise võimalus

Allikas: CISA

Kes ja mida peaks tegema?

Alati on soovituslik uuendada tarkvara õigeaegselt. Kui turvaparandust ei ole võimalik kohe paigaldada, võib tootja olla välja pakkunud alternatiivseid kaitsemeetmeid, mida saab rakendada. Organisatsioonidel tuleks hoida samuti ajakohast tervikpilti kõikidest IT-süsteemidega seotud varadest, nende seisukorrast, omadustest ja sõltuvustest. Lisaks eelnevale tuleb kasuks, kui tehakse regulaarselt varukoopiaid. Kindlasti tuleks ka üle vaadata, millised süsteemid on avalikud kättesaadavad ja nendele ligipääsu võimalusel piirata.

Olulised turvanõrkused 2023. aasta 11. nädalal

Microsoft Outlooki kriitiline turvanõrkus kujutab suurt ohtu

14. märtsi õhtul avalikustas Microsoft, et on lisaks muudele nõrkustele paiganud ühe kriitilise nullpäeva haavatavuse tähisega CVE-2023-23397, mis mõjutab Windowsi operatsioonisüsteemile mõeldud Outlooki klientrakendusi. Ründaja saab seda turvaauku ära kasutada, kui ta saadab ohvrile näiteks spetsiaalse e-kirja. Kui haavatav rakendus e-kirja töötleb, luuakse ühendus ründaja infrastruktuuriga ja edastatakse sinna e-kirja saaja NTLM-räsi. Ründajal on võimalik seda räsi hiljem süsteemidesse ligipääsemiseks potentsiaalselt ära kasutada (vaid NTLM-räsiga autentimist toetavatesse süsteemidesse). Turvanõrkus on ohtlik isegi siis, kui pahaloomulise kirja saaja seda ei ava. Microsofti hinnangul on riikliku taustaga küberrühmitused üritanud juba seda haavatavust kuritarvitada (Microsoft).

Lisaks Outlooki mõjutavale kriitilisele turvanõrkusele paigati veel 82 turvaviga, millest kaheksa on hinnatud kriitiliseks. Ülevaate kõikidest parandatud turvavigadest leiate siit.

Kes ja mida peaks tegema?

Kriitiline haavatavus mõjutab kõiki toetatud Outlooki klientrakendusi, mida kasutatakse Windowsi operatsioonisüsteemides. Haavatavus ei mõjuta Androidile, iOSile ega macOSile mõeldud Outlooki rakendusi, samuti ei ole mõjutatud veebi teel kasutatav Outlook (OWA) ega teised M365 teenused (Microsoft).

Vastumeetmed

•             Haavatava tarkvara kasutamise korral tuleb esimesel võimalusel Microsofti viimased turvauuendused rakendada. Soovitame kindlasti tutvuda tootja veebilehega https://msrc.microsoft.com/update-guide/vulnerability/CVE-2023-23397, kus on välja toodud mõjutatud tarkvarad koos turvauuenduste allalaadimiseks mõeldud veebilinkidega.

•             Microsoft pakub organisatsioonidele skripti, mida saab kasutada, et tuvastada, kas neid on üritatud turvanõrkuse abil rünnata. Skripti koos dokumentatsiooniga leiate  https://microsoft.github.io/CSS-Exchange/Security/CVE-2023-23397/

•             Veebilehel https://msrc.microsoft.com/update-guide/vulnerability/CVE-2023-23397 on välja toodud ka alternatiivsed kaitsemeetmed, mida on võimalik vajadusel kasutada.

Exynos kiibistike turvanõrkused mõjutavad mitmeid seadmeid

Kokku avastati 18 nullpäeva turvanõrkust, mis on kõrge kriitilisuse tasemega. Turvanõrkused on murettekitavad, kuna Exynos kiibistikke kasutavad paljud erinevad seadmed. Nimekirja mõjutatud Exynos kiibistikest leiate siit. Kõige tõsisemal juhul on ründajal võimalik kiibistikku kasutav seade kompromiteerida, teades vaid ohvri telefoninumbrit (Google).

Kes ja mida peaks tegema?

Mõjutatud kiibistike põhjal on tehtud nimekiri seadmetest, mis võivad olla turvanõrkuste vastu haavatavad. Nimekiri ei pruugi sisaldada kõiki seadmeid, mis on turvanõrkustest mõjutatud. Mõjutatud on näiteks:

  • teatud Samsungi mobiiltelefonid, näiteks seeriatest S22, M33, M13, M12, A71, A53, A33, A21s, A13, A12 ja A04;
  • teatud Vivo mobiiltelefonid, näiteks seeriatest S16, S15, S6, X70, X60 ja X30;
  • Google Pixel 6. ja 7. seeria telefonid;
  • kõik autod, millel on Exynos Auto T5123 kiibistik (kasutatakse 5G ühenduse loomisel).

Seni, kuni turvauuendused ei ole saadaval (saadavus varieerub tootjate lõikes, Pixeli seadmetele on uuendused olemas), soovitab Google enda ülevaates neil kasutajatel, kes soovivad end siiski kaitsta nende koodi kaugkäitamist võimaldavate haavatavuste eest, seadetes WiFi- ja VoLTE-kõnede funktsionaalsus välja lülitada (Google).

SAPi toodetel paigati viis kriitilist turvanõrkust

SAPi toodetel paigati 19 turvaviga, mille hulgas oli viis turvanõrkust, mis on hinnatud kriitiliseks. Kriitilised turvavead mõjutavad SAPi tarkvarasid nimetustega SAP Business Objects Business Intelligence Platform (CMC) ja SAP NetWeaver. Kriitilised vead võimaldavad erinevaid toiminguid failidega – nt süsteemifailide üle kirjutamist, ligipääsu piiratud ressurssidele, kuid ka pahaloomuliste käskude käivitamist. Nimekirja parandatud turvanõrkustest leiate siit.

Kes ja mida peaks tegema?

SAPi toodete turvavead võivad olla ohuks paljudele organisatsioonidele, kuna neid kasutatakse maailmas laialdaselt ja need võivad olla heaks sisenemispunktiks teistesse süsteemidesse. Kõigil, kes mõjutatud tooteid kasutavad, tuleks uuendused rakendada esimesel võimalusel (SAP).

Mozilla paikas Firefoxi veebilehitsejal mitu turvaviga

Mozilla Firefoxi versioonis 111 on parandatud 13 turvaviga, nende hulgas seitse kõrge mõjuga haavatavust. Kõrge mõjuga vead võivad kaasa tuua teabe avalikustamise ja pahatahtliku koodi käivitamise. Mõned neist vigadest mõjutavad vaid Androidile mõeldud Firefoxi rakendust (SW, Mozilla).

Kes ja mida peaks tegema?

Firefoxi kasutajatel soovitame veebilehitseja uue versiooni kindlasti enda seadmele paigaldada. Juhised, kuidas Firefoxi uuendada, leiate siit.

Adobe avalikustas turvavärskendused mitmetele toodetele

Kokku parandati kaheksa turvauuendusega 105 haavatavust. Parandatud haavatavuste seas oli ka kaks kriitilist turvanõrkust CVE-2023-26360 ja CVE-2023-26359 ja mõlemad mõjutavad Adobe ColdFusion tarkvara. Mõlema turvanõrkuse abil on ründajal võimalik käivitada haavatavas süsteemis pahaloomulist koodi (SA).

Kes ja mida peaks tegema?

Soovitame tutvuda, millistele Adobe toodetele turvauuendused väljastati ja need vajadusel rakendada. Nimekirja uuendustest leiate siit.

RIA analüüsi- ja ennetusosakond

ID-kaardi tarkvara paigaldamisest

Autor: Anto Veldre, analüütik

Viis logo: Internet Explorer, Chrome, Firefox, Edge, Safari

Viie veebilehitseja logod, allikas: www.id.ee

Sirvikutest

ID-kaardiga koosvõimelisi sirvikuid (teise nimega brausereid) on neli, lisaks tuleb mainida üht (s)irvikut, mis vaatamata kõrgetele ootustele endiselt ID-kaardiga koostööd ei tee.

Firefox – Väga levinud ja suhteliselt vana vabavaraline sirvik. Kõlbab kasutada kõigil platvormidel. Võrreldes teiste peavoolusirvikutega on ehk kõige kergekaalulisem (low footprint). Linuxi puhul on Firefoxi lihtsaim tööle saada. On teadaolevaid puudusi – nuhib pisut ülearu (kuniks ise ära ei keela) ja vahel kuritarvitab mälu (abiks about:memory), mistõttu puhutine restart abiks (jah, restart – Z-põlvkond, kes te permanentselt 50 sirvikuakent korraga lahti hoiate). ID-kaardi kasutamiseks on vaja häälestada kaks allkirjastamise lisamoodulit (võrreldes Chrome’i üheainsaga). Koopiaõiguslikel põhjustel kasutatakse ka nimesid Mozilla või suisa Icewiesel.

Chrome – Suhteliselt laia jalajäljega barokkbrauser. Mees nagu orkester – kõlbab kasutada kõigil platvormidel. Tarvitab väga palju mälu ja tal on komme kõvaketas märkmeid täis kirjutada. Varastab privaatinfot ja üritab kasutajat pidevalt sisselogitud olekusse meelitada (siis saab rohkem infot). Samas annab kasutajale üht-teist head vastu ka. Chrome ei pruugi sobida vanadesse aeglastese arvutitesse, sest tahab ise ja üksi saada suurusjärgus 1 GB mälu. Koopiaõiguslikel põhjustel kasutatakse Linuxi all nime Chromium.

Internet Explorer (IE) – Paljusid avalikke veebistandardeid sihilikult eirav vananenud ese. Saadaval üksnes Microsofti operatsioonisüsteemides. Käivitamisel näib kiire, tegelikult aga lihtsalt kaval – laadib end varakult mällu valmis. Sirviku küüru otsas elavate BHO moodulite turvalisuse üle võib ilkuda, aga Microsofti puhul kaitseb opsüsteem oma kasutajat muul moel. Positiivset: selle toote nurgad on ammu maha lihvitud, töötab stabiilselt, netis on saada arvukalt juhendeid ja abi.

Edge – tuttuus sirvik, esineb vaid Windows 10s. Vaatamata kõigile lubadustele ja lootustele pole ID-kaardi jaoks seni pruugitav. Häkkerid tegelikult oskavad autentimist tööle panna küll, kuid allkirjastamist mitte. Põhjus – Microsoft pole seni tekitanud konksu, kuhu allkirjastamise lisamoodul saaks kinnituda. Vähemasti on Edge nii armas, et peamised veebisaidid, millega ta hakkama ei saa, suunatakse ühe teatava nimekirja abil IE kätte töötlemiseks. Viis, kuidas Edge seda teeb, on sama armas:

Tekst: "You've stumbled upon some vintage web tech. This website runs on older technology and will only work in Internet Explorer." Ja nupp kirjaga "Open with Internet Expolrer."

Allikas: kuvatõmmis

Safari – Kuulsusrikkale ajaloole vaatamata on see sirvik täna aktuaalne vaid MacOS Xi all, kus see on integreeritud põhibrauseriks.

Kindlasti oled märganud, et sirvikute puhul on inimeste maitse totaalselt erinev. Nagu ka filmi- ja raamatueelistused – igaühel on oma lemmik ja ratsionaalset selgitust valikule sageli ei leidu. Paljud inimesed hoiavad oma elu turvadomeene sirvikukaupa lahus – ehk siis ühe sirvikuga ajavad tööasju, teisega eraasju. Kuivõrd tänapäeval läheb iga brauser arendusvigade või uuenduste tõttu perioodiliselt katki, on kasulik hoida installeerituna ning ajakohasena mitut brauserit.

Ehk on huvitav teada, et ID-kaardi seisukohast eksisteerib veel terve seltskond mittesirvikuid, näiteks Opera, millel moodulite tugi puudus sedavõrd pikalt, et arendajad minetasid selle vastu huvi.

Operatsioonisüsteemidest

Kolm logo: Windows, Apple, Linux

Allikas: http://www.newgrounds.com/bbs/topic/199254

Operatsioonisüsteem (OS, opsüsteem) on standardtarkvara, mis istub rauakasti ja ülejäänud laiatarbetarkvara vahel. Selle ülesanne on tühjale Golemile elu sisse puhuda. Tänapäeva mure: uusi turvaauke tuleb peale sellise kiirusega, et keegi peab neid pidevalt lappima. Maksulise tarkvara puhul on lappijaks tootja, vaba tarkvara puhul mõni vabaseltskond või rohe-idu-ettevõte. Tekib ilmne kulumure – kui kaua jaksame vanu operatsioonisüsteeme hingamisaparaadi all hoida?

ID-kaart pole toetatud sugugi mitte kõigil maailma operatsioonisüsteemidel, vaid üksnes neil, millele RIA on jaksanud toe tellida. Seejuures tuleb kogu aeg hoolega peale passida, et mitte raisata raha gerontoloogiale. Rusikareegel: ID-kaardi tarkvara on saadaval peamiselt neile operatsioonisüsteemidele, mida ka tootja ise veel aktiivselt toetab.

Täpne loetelu operatsioonisüsteemidest, mida ID-kaart toetab, on saadaval lehel id.ee.

Android ega iOS täna veel ID-kaarti ei toeta (ka m-ID jääb tänase teema serva taha), ent ehk ilmub see tugi millalgi tulevikus (nn MOPP projekti raames). Windows XP ja Vista kohta võib öelda, et nende parim enne on ammu läbi – neid ei toetatata põhjusel, et nad on aegunud.

Satiiriline kontrollküsimus: miks ometi küll keegi ei nõua ID-kaardi tuge MS DOS versioonile 3.3 ja PDP-11 miniarvutile?

Edulugu

Siis ikkagi – kui keeruline on oma lemmik-operatsioonisüsteemile ID-kaardi tuge installida? Ütleme ausalt, keerukus ja saavutatav tulem oleneb vägagi operatsioonisüsteemist.

Microsoft Windowsiga ID-kaardi kasutajaid leidub sedapalju, et enamik pisivigu on ammu välja silutud (vigade väljatulek teatavasti eeldab suurt kasutajahulka ja pidevat tagasisidet). Tädi Maali suutis oma testimisega riivata vaid üht viga ja seegi langes pigem iseehitatud arvuti kui Microsofti või RIA kapsaaeda.

Microsoft Windowsi puhul on tädi Maalil siiski huvitav ettepanek – panna ID-kaardi tarkvara peale juba arvutifirmas, müügieelse ettevalmistuse käigus.

MacOS X kasutajaid on Eestis suhteliselt vähe, küll aga on nad teadlikud, nõudlikud ja häälekad ning annavad märgatud hädadest valju kisaga teada. Paraku ei saabu juhuslike ja süsteemsete murede ravi Apple’i firmast sugugi ergult. MacOS Xi eri probleeme kiipkaartide käsitlemisel on oma blogis värvikalt kirjeldanud Ludovik Rousseau (eriti tasub lugeda aastate 2014/2015 artikleid – siis tekkisid Yosemite & El Capitan). RIA ja SK on kinnise arhitektuuriga süsteemi pisihädasid ravides üksjagu võimelnud, aga lõplikku (töö)kindlust pole tänagi.

Ubuntu Linuxi kasutajate elu on kõige keerulisem. Kuigi vahel unistatakse meil lootusrikkalt nn rahvaLinuxist (Estobuntu etc), selgitas tädi Maali vahetu testimise käigus üheselt välja, et lihtinimesele on Linuxi puhul jalutamiseks jäetud vaid üks ülikitsas rada – kõige viimane OS version koos ID-kaardi tarkvara kõige viimase versiooniga. Ehk läheb käima, aga ehk ei lähe ka.

Tädi Maali test

Kokkuvõte tädi Maali tehtud testimisest:

Kommentaarid tabelile:

  • Halliga on tähistatud kombinatsioonid, mida Tädi Maali ei testinud (kas ilmvõimatuse või ajapuuduse tõttu).
  • ID-kaardiga otse suhtlev tarkvara, s.o haldusvahend ja DigiDoc3, osutus väga töökindlaks igal platvormil. Korduva ning kuritahtliku vaevanägemise järel õnnestus ID-kaardi haldusvahend kurja pilgu abil pangestada vaid ühel Ubuntul ja ühel isevalmistatud Windows 7 aparaadil:

    Tekst: "The application ID-card Utility has closed unexpectedly."

    Allikas: kuvatõmmis

  • Ubuntu versioone 14.10 ja 15.04 ID-kaart ei toeta. Tundub, et põhjusega. Linuxi nähtused on sedavõrd spetsiifilised, et neid käsitleme eraldi, nohikusektsioonis.

Juhised

Allpool on viited blogiartiklitele, mis kirjeldavad, kuidas eri platvormidel ID-kaardi tarkvara õigesti paigaldada, viisil, et netibrauseris töötaksid nii autentimine kui allkirjastamine.

Universaalne töövoog ID-kaardi tarkvara installimisel mistahes (toetatud) platvormile peaks välja nägema selline:

Autor: Anto Veldre

Iga raja läbimiseks tuleb teha terve hulk alltegevusi, need paistavad välja mõnevõrra keerukamalt ülddiagrammilt:

ID-kaardi paigaldamise töövoo diagramm. Allikas: tädi Maali onupoja tädimehe lapselaps, analüütik Anto

Parandus [2017-10-13]: veebileht sk.ee/tervitus pole enam käigus, esmatestimiseks logi sisse riigiportaali eesti.ee.

Operatsioonisüsteemipõhiste juhiste kõrval võiks kinni pidada sellisest raamtegevuskavast:

1. Veendu, et arvuti kogu tarkvara on uuendatud ja uusim. Pärast seda tee arvutile kindlasti rebuut (ära küsi MIKS – arendajad on tarkvara luues karmareeglite vastu eksinud sedavõrd korduvalt – lihtsalt tee!).

Tekst: "Wou need to restart your computer for the changes to take effect.

Allikas: kuvatõmmis

2. Paigalda oma arvutisse kõik need sirvikud, mida Sa hiljem tahad koos ID-kaardiga pruukima hakata. Miks kohe praegu? Sest kui sirvikud on arvutis juba olemas, siis vähemasti Windowsis on ID-kaardi installeril võime osa tööd Sinu eest ära teha – pluginad võivad installeeruda automaagiliselt, eriti Win7 all. Vt ka punkti 8.

3. Paigalda arvutisse UUSIM VERSIOON ID-kaardi tarkvarast. Seda manti saab lehelt www.id.ee vastavalt oma operatsioonisüsteemile (loe: Maciga ära Linuxi softi järele mine!). Samas paigas on ka juhised edasitalitamiseks. Viska vahelduseks pilk ekraanile – ega kusagil ei vilgu tulikirjas ERROReid?

Vajuta nupule “Paigalda ID-tarkvara”:

Allikas: kuvatõmmis

4. Pista kaart pilusse ning palun ikka õigetpidi, mitte nii nagu sel pildil siin. Kaardilugeja pistik võiks ka olla torgatud arvuti USB-pesasse.

Kas leidsid vea? Autor: Anto Veldre

5. Kontrolli ID-kaardi haldusvahendi abil, et andmed suudetakse kaardilt välja lugeda. Sel hetkel tavaliselt saabki selgeks, kas kaardilugeja juhe oli tagant ära

Haldusvahendis on punaselt kirjas veateade: "Ühtegi kiipkaardilugejat pole ühendatud".

Allikas: kuvatõmmis

või kaart oligi valepidi sees.

ID-kaardi haldusvahend on vägagi töökindel programm. Kui selle tarvitamise käigus ilmneb „nähtusi“, siis tuleb need lahendada enne, kui üldse sirvikute häälestamise juurde asuda. Aeglases masinas võib juhtuda, et haldusvahend “korraks peatub”. Kui olukord mõne sekundiga üle ei lähe, tuleb see liigitada kahtlaseks.

Haldusvahendi päises on kirjas "ID-kaardi haldusvahend (Not Responding)".

Allikas: kuvatõmmis

Pilt asjalikust haldusvahendist:

Pildil haldusvahend, mis kuvab ID-kaardi andmeid (isikuandmed, dokumendi andmed, sertifikaatide andmed).

ID-kaardi haldusvahend, allikas: kuvatõmmis

6. Veendu, et tead oma kaardi PIN1 koodi, et see kood on õige ning et PIN poleks lukustunud. Kuidas PIN1 kontrollida? Muudkui aga kliki passipildi kastikesel („Laadi pilt“)!

Veateade PIN koodi sisestamisel: "Vale PIN1 kood. Saad veel proovida 2 korda".

Allikas: kuvatõmmis

Ups! Seevastu õige PIN1 puhul antakse näha passipilti:

Passipilt

Allikas: PPA ja kuvatõmmis

7. Käivita DigiDoc3 programm. Leia arvutist mõni kiisupilt ning digiallkirjasta see. Digisigneerimise käigus selgub vältimatult, kas Sa ikka tead oma õiget PIN2 koodi ning ega see pole juhtumisi lukustunud.

Allikas: kuvatõmmis

Alles nüüd (ja üldsegi mitte varem) on mõtet üldse asuda sirvikute häälestamise kallale.

8. Käivita iga sirvikumark ükshaaval. Vaata, kas ehk ilmub kuhugi (üles paremasse nurka) teade, et installer on Sinu eest mingi osa tööd ära teinud (st sirvikusse mõne mooduli installeerinud)?. Just seda tähistab hüüumärk Chrome’i aknanurgas. Kui nii, siis nõustu kõige tehtuga:

Tekst ekraanil: "Lisati "Token signing". Teine programm teie arvutis lisas laienduse, mis võib muuta Chrome'i toimimist. Rakendus saab teha järgmist. Külastatavate veebisaitide andmete lugemine ja muutmine. Side koostööd tegevate omarakendustega." Nupud: "Luba laiendus" ja "Eemalda Chrome'ist"

Autor: Anto Veldre

(infoturblasena naudin eriti just võimalust muuta külastatavate veebisaitide andmeid 😉 – see on nali)

Firefox näitab mooduli installeerimist välja sedasi:

Ekraanil tekst "Mingi teine rakendus sinu arvutis soovib Firefoxi järgneva lisaga muuta: Firefox PKCS11 loader 3.12.0..."

Allikas: kuvatõmmis

9. Autentimistest. Üks sirvikumark korraga, kontrolli aadressil sk.ee/tervitus, kas konkreetne sirvik suudab PIN1 küsida ja selleks vajalike OS-jubinatega suhelda. Sirvikus allkirjastamise juurde pole mõtet enne edasi liikudagi kui sisselogimise osa korras. Parandus [2017-10-13]: veebileht sk.ee/tervitus pole enam käigus, esmatestimiseks logi sisse riigiportaali eesti.ee.

Alljärgnev pilt osutab, et Sinu sirvikuga on miskit väga pahasti, see ei näe kohe üldse kaarti. Kui masina restart või kaks ei aita, siis avitab vaid spetsialist. Ise edasi näperdamisel puudub sügavam mõte.

Ekraanil tekst: "This site can't provide a secure connection. www.sk.ee didn't accept your login certificate, or one may not have been provided. Try contacting the system admin. ERR_BAD_SSL_CLIENT_AUTH_CERT"

Allikas: kuvatõmmis

Autentimise osa (ehk siis PIN1 pruukimise sirvikus) võib lugeda lootustandvaks, kui ette tuleb säärane pilt:

Ekraanil tekst: "ANTO VELDRE! ID-kaardi meeskond tervitab Sind ID-kaardi eduka kasutuselevõtu puhul! ..."

Allikas: kuvatõmmis

Reeglina, kui ühte e-teenusesse juba õnnestus end sisse logida, siis võiks see õnnestuda ka järgmistes. Sellegipoolest ei tee paha veel teiseski teenuses üle katsetada.

Ära siis unusta, et oled seni autentimist kontrollinud vaid ühes sirvikus. Samad tegevused tuleb teha eraldi iga sirviku jaoks!

Nüüd liigume edasi allkirjastamismoodulite kallale – parimad juhised on saadaval id.ee saidilt (juhised pisut erinevad vastavalt operatsioonisüsteemile):

Ekraanil tekst: "4. Luba allkirjastamiseks vajamineva plugina kasutus. Juhiste nägemiseks klõpsa kasutatava veebilehitseja ikoonil", seejärel kolm logo: IE, Chrome, Firefox

Allikas: kuvatõmmis

10. Üks sirvikumark korraga, loe id.ee juhiseid ning säti vastavalt juhistele aktiivseks iga sirviku laiendused ja pluginad.

Juhul kui mõni nõutav moodul on üldse puudu, tee alul sirvikule restart, siis OSile restart ja kui ikka puudu (hmm, mida ei tohiks küll juhtuda, kuid kui juhtub), siis tiri vajalikud lisajubinad käsitsi kohale ja tutvusta neid oma sirvikule (aktiveeri).

Kuivõrd moodulite paigaldus on operatsioonisüsteemiti pisut erineva kujuga, siis sellest täpsemalt juba iga operatsioonisüsteemi käsitlemise juures.

Pärast kõigi sirvikute timmimist tasub teha arvutile taas kord igaksjuhuksrestart (rebuut) ja veenduda, et sirviku lisamoodulite (laienduste, pluginate) õige ja vajalik seisund on säilinud ka pärast restarti.

11. Dokumendi allkirjastamist sirvikus tuleb kindlasti testida, näiteks portaalis digidoc.ee. Ohutu on allkirjastamiseks üles laadida mõni mitteprivaatne kiisupilt. Täpsemad juhised iga OSi blogipostituse juures eraldi.

12. Kõige lõpuks veendume, et sirvikus töötab ka transaktsiooni allkirjastamine. Selleks mine oma lemmikteenustesse (näiteks mõnda netipanka) ning tee €1,57 ülekanne sõbrale või sugulasele. Kas õnnestus? Pilte vaata konkreetse OSi blogiteksti juurest.

Muud

Üldjuhul me ei õpeta Sind, kuidas saada oma arvutis administratiivkasutaja õiguseid, s.o siis sellise kasutaja õigusi, kel on õigus tarkvara paigaldada. Eeldame, et Sul on need õigused olemas.

Ignoori opsüsteemide reklaami- ja lobajuttu. Enamasti on sealt sügavam mõte puudu.

Lugemisvaate nupu selgitustekst: "Lugemisvaade. Eemalda kogu segav virvarr, nii et saaksid keskenduda lugemisele."

Allikas: kuvatõmmis

ID-kaardi tarkvara paigaldamine konkreetses operatsioonisüsteemis