Keskpäevane kohtumine Vietnami delegatsiooniga. Pärastlõunased külalised esindasid rahvusvahelist organisatsiooni OECD. Vaid tunnike hiljem kohtumine Saksamaa delegatsiooniga. Need nopped ei pärine pelgalt ühest nädalast, vaid ühest päevast ja ilmestavad hästi, kui tihe on RIA rahvusvaheline suhtlus.
„Meil käib külalisi igast maailmajaost. Väga raske on leida riiki, kust meil ei oleks külas käidud või kus meie enda inimesed pole käinud,“ ütleb RIA rahvusvaheliste suhete juht Piret Urb, kes võtab aastas RIA-s vastu ligi sadakond välisdelegatsiooni. Viimase kahe kuu jooksul on RIA-t väisanud külalised näiteks Rwandast, Prantsusmaalt, Bruneist, Tšehhist, Poolast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Luksemburgist, Rootsist, USA-st, Jaapanist, Singapurist, Taiwanist, Ukrainast, Kamdodžast, Türgist, Austraaliast, Arubast ja Kosovost. Kui võtta kõik kohtumised kokku ühe märksõnaga, siis on selleks kahtlemata Eesti digiriigi edu. Kitsamaks minnes tunnevad väliskülalised kõige rohkem huvi X-tee, e-teenuste ja küberturvalisuse vastu.
Kõik need kolm teemat olid kõneaineks 21. mail toimunud kohtumisel RIA partnerasutusega Rwandast. „Rwandalased on just praegu selles ristkohas, kus nad otsivad viise, kuidas panna käima andmevahetus oma asutuste vahel. Rääkisime neile oma X-teest, kuidas see ligi 18 aastat tagasi alguse sai ning kuidas see töötab. Ei ole mõtet jalgratast uuesti leiutada, kui meil on see juba olemas ja nö lastehaigused on läbi põetud. Sellepärast jagamegi alati hea meelega oma kogemusi,“ tõdeb Piret. X-tee vastu tundsid 20. mail toimunud visiidi käigus huvi ka prantslased, kes on samuti otsimas viise asutustevaheliseks andmevahetuseks ning tutvuvad eri riikide kogemustega.
21. juunil külastasid RIA-t Jaapani inseneride föderatsiooni esindajad, kes tutvuvad Euroopa riikide kogemustega tuuma- ja küberturvalisuses. Jaapanlased tundsid huvi meie küberturvalisuse põhimõtete ja CERT-i töö vastu ning uurisid, kuidas on korraldatud kriitilise infrastrukuuri kaitse ja kuidas me rakendame ISKE-t. Väliskülalised kiitsid meie X-teed, mille on nemadki osaliselt kasutusele võtnud.
Kahepoolsed koostöölepped
Kõige tihedam koostöö on RIA-l Soome, Läti, Saksamaa, USA, Prantsusmaa ja Jaapaniga. Viimasel ajal on märgatavalt tugevnenud suhtlus Austraalia ja Lõuna-Koreaga. Digilahenduste ja küberkaitse teemadel on RIA-l väga hea koostöö Iisraeliga, kellega on sõlmitud eelmise aasta novembris digilahenduste arendamise koostöölepe. Sarnased koostöölepped küberturvalisuse tõhustamiseks on RIA-l ka mõnede teiste riikidega. Mitmed on veel huvitatud nende sõlmimisest.
Samamoodi nagu käiakse palju külas RIA-l, käime ise teistes riikides kogemusi vahetamas. Kutseid suurtele digiteemade konverentsidele, töötubadele, seminaridele ja õppustele üle maailma tuleb igal nädalal. Kõige rohkem käiakse tööreisidel Brüsselis, aga ka Bukarestis, mis on praegu EL-i eesistuja maa. Maikuus käisid RIA eksperdid jagamas Eesti digiriigi kogemusi ja suhteid loomas näiteks Riias, Sydneys, Bukarestis, Londonis, Varssavis, Amsterdamis, Vilniuses, Reykjavikis, Singapuris, Genfis ja nimekiri läheb aina edasi. „Väga oluline on leida õige inimene, kes oskab rääkida just sellel teemal, mida meilt oodatakse ning mille vastu tunneb kuulajaskond huvi,“ täpsustab Piret. Seetõttu on rahvusvaheliste suhte hoidmine ka logistiliselt korralik ettevõtmine, sest inimeste graafikud on tihedad ning sobivate aegade leidmine võib olla paras väljakutse.
Diplomaatiline kunst
Rahvusvaheline suhtlus on mõistagi suur diplomaatiline kunst, sest kursis tuleb olla paljude nüanssidega. „Tuleb teada riikide tausta ja millised suhted Eestil nende riikidega on. Millised on riikide omavahelised suhted? Peab teadma riikide kohalikke tavasid ja kombeid ning ajalugu. Kas oleme riikidega meile olulistes küsimustes sama meelt ÜRO-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides? Millised on Eesti välispoliitika prioriteedid?“ loetleb Piret.
Oluline on tunda ka riikide kultuurilisi eripärasid. Näiteks armastavad jaapanlased viia end enne välisreisi väga põhjalikult kurssi külastatava riigi ja asutuse taustaga, muidugi ka kõnealuse teemaga, aga lisaks soovivad nad tutvuda ka nende inimeste CV-dega, kellega nad kohtuvad. Jaapanlased ulatavad visiitkaardi alati kahe käega ning selle juurde käib väike kummardus. India ja Bangladeshi delegatsioonidega on aga juhtunud, et keset ettekannet on osa grupist püsti tõusnud ja läinud võtma endale teisest toast kohvi või lihtsalt koridoris jalgu sirutanud. „Nende jaoks on see täiesti tavaline, aga meile oli see ja on siiani suureks üllatuseks. Aja jooksul jäävad sellised asjad meelde ning nendega harjub ära,“ tõdeb Piret, kes on puutunud nii RIA-s kui ka varem välisministeeriumis töötades kokku kõikvõimalike väliskülalistega seotud ootamatute situatsioonidega, mis tuleb kiirelt ära lahendada.
Rahvusvahelises suhtluses tuleb olla alati valvas, sest esindatakse ju Eesti riiki ja RIA puhul Eesti digiriigi mainet. „Minu jaoks on väga oluline, et RIA välissuhtlus on kooskõlas Eesti välispoliitiliste prioriteetidega ja et Eesti oleks digiteemadel maailmas nähtav. Sellepärast me ei käigi pelgalt konverentsidel osalemas, vaid RIA inimesed on valdavalt kutsutud ekspertideks, kes teevad ise ettekandeid, juhivad debatte või osalevad töötubades. Eestil on ikkagi väga tugev digiriigi maine ja oleme neil teemadel maailmas esiviisikus.“
Kõige suurem rahvusvaheline projekt
RIA kõige suurem rahvusvaheline projekt on Euroopa Liidu arenguabiprojekt Cyber Resilience for Development ehk lühidalt Cyber4D, mida kutsutakse ka NICO projektiks. Selle eesmärk on toetada Aafrika ja Aasia riikide küberturvalisuse tõstmist ning projekti veavad eest RIA töötajad Liina Areng ja Martin Indrek Miller. „Läbi selle projekti saavad paljud RIA töötajad külastada kaugeid ja eksootilisi maid, et jagada oma parimaid teadmisi ja kogemusi küberturvalisusest. Eelmise aasta suvest on ligi kümme kolleegi käinud Sri Lankal, Botswanas ja Mauritiusel. Paari nädala pärast toimub CERT-ide koolitus Ugandas ning aasta teises pooles plaanime alustada tegevust ka Rwandas,“ räägib Liina, kes on olnud projekti juures alates taotluse esitamisest saadik neli aastat tagasi.
Projekt sai alguse seetõttu, et saada häid kogemusi ja tutvustada Eesti kogemust küberturvalisuse valdkonnas. „Kindlasti aitab see tõsta ka Eesti positiivset kuvandit maailmas ning on hea võimalus panna kolleegidel proovile oma koolitajaoskused. Vähemtähtis pole ka see, et nii suure projekti juhtimine aitab meil teha paremat koostööd projekti partnerite Suurbritannia ja Hollandiga ning kokkuvõttes aitab saada nö jala ukse vahele ka teistele suurtele rahvusvahelistele projektidele,“ lisab Liina.
Nelli Pello
RIA kommunikatsiooniosakond