Riigi valimisteenistus tegi detsembris 2021 kokkuvõtte sellest, millega on tagatud elektroonilise hääletamise turvalisus.
Elektroonilise hääletamise turvalisus algab valijarakendusest. Elektrooniline hääl allkirjastatakse valija arvutis ja saadetakse sealt edasi elektroonilisse valimiskasti, mille tulemusena ei ole kellelgi võimalik digiallkirjastatud dokumendi sisu enam muuta. Sellega välistame olukorra, kus näiteks kusagil mujal tekitatakse allkirjastatud dokument ja selle tekitamise käigus vahetatakse ära tema sisu ehk valija hääl.
Selleks, et tuvastada valija arvutis pahavara, mis muudab valiku sisu valija teadmata, oleme loonud nutiseadmele kontrollrakenduse. Täiesti eraldiseisva seadmega saab kontrollida, kas allkirjastatud e-hääle sisu vastab tõepoolest sellele, kelle poolt valija valijarakenduses valis.
Selleks, et kontrollimise rakendust ei oleks võimalik kuidagi QR-koodiga petta, laeme nutiseadmesse elektroonilisest valimiskastist alla valija reaalse hääle. Selle tagamiseks kontrollime, kas hääl on antud ID-kaardi või mobiil-ID-ga. See aitab tuvastada ega kliendi arvutis pole töötanud pahavara, mis kliendi eest häält allkirjastab.
Lisaks sellele avame alla laaditud ja allkirjastatud faili sees oleva valiku ning kuvame selle valijale. See on tarvilik selleks, et välistada olukorda, kus valija arvutis krüpteeritakse valik vale võtmega või et valiku sisu muudetakse valija teadmata. Siiani pole tulnud ühtegi pöördumist, et kontrollrakenduses kuvatav valik oleks olnud teine võrreldes valijarakenduses tehtud valikuga.
Kui elektroonilised hääled on jõudnud Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) elektroonilisse valimiskasti, peame olema kindlad valimiskasti tervikluses ning et keegi ei saaks sealt hääli omavoliliselt eemaldada. Selleks kasutame sõltumatut kolmandat osapoolt, milleks on sertifitseerimiskeskuse logi. Nemad peavad arvestust iga valimiskasti jõudnud hääle ajatempli kohta. Seni pole me tuvastanud ühtegi olukorda, kus sertifitseerimiskeskuses on andmed hääle kohta olemas kuid valimiskastist puudu.
Selleks, et RIA pakutav teenus oleks turvaline, teostatakse enne igat valimist kogu süsteemile ja sellega seotud komponentidele küberturbe teste. Seekord oli testijaks Clarified Security, mis mitme kuu vältel proovis murda valijarakenduse, kontrollrakenduse ja teenuste turvalisust. Ühtegi viga, mis seaks kahtluse alla elektroonilise hääletuse turvalisuse ei tuvastatud.
Lisaks viiakse enne valimisi läbi ka infosüsteemide turvameetmete süsteemide (ISKE) audit, et olla kindlad elektroonilise hääletamise süsteemi vastavusele Eesti riigis kehtestatud ISKE turbestandarditele.
Elektroonilise valimiskasti töötluseks valmistatakse ette riigi valimisteenistuses (RVT) vastav keskkond, mis ei ole internetiga ühenduses. Selleks, et olla kindlad häälte töötlemise turvalisuses, väljastatakse iga töötlemisetapi kohta allkirjastatud väljundi info. Seda kontrollivad audiitorid, et olla kindlad, et keegi ei ole pahataktlikult eemaldanud või lisanud hääli. Kuna iga protsessi kohta on olemas vastav tõestusmaterjal saab audiitor kinnitada, et hääletamistulemused on korrektsed. Auditeerimine viiakse läbi audiitori enda loodud auditeerimise programmiga ja audiitori enda riistvaras, et välistada RVT keskkonna kompromiteeritus.
Elektroonilise hääle turvalisuse tagab digiallkiri ja digiallkirjastatud dokumenti muuta ei ole võimalik. Valimiskasti terviklikkuse kontrolli tagab meile sertifitseerimiskeskus. Valijarakenduse õigsust saab kontrollida kontrollrakendusega. Kokku lugemise protsessi auditeerib audiitor oma vahenditega eraldisesisvas keskkonnas. Elektroonilise hääletuse süsteemile teostatakse küberturbe teste ja tellitakse ISKE audit.
Kõiki neid tegureid arvesse võttes võime väita täie kindlusega, et elektrooniline hääletamine on turvaline.
Ilmar Toom, RIA standardi- ja järelevalveosakonna juhataja
Mai esimene nädal. USA energiaettevõtet Colonial Pipelines tabas küberrünnak, mille tõttu tuli neil peatada 8900 kilomeetri pikkuse naftatorustiku töö. Pea pool USA idarannikul kasutatavast vedelkütusest liigub mööda neid torusid ning nende sulgemine põhjustas kütusenappuse ja lühiajalise paanika, mis päädis kütuse kokkuostmisega. DarkSide’i nime kandev grupeering varastas 100 gigabaiti andmeid ning Colonial Pipelines maksis kurjategijatele pea neli miljonit dollarit, et nad saaksid naftatoru uuesti tööle panna. Ühest küljest on maksmine arusaadav (teenus taastub), teisalt saavad kurjategijad raha selleks, et korraldada veel paremaid ründeid. Seega ei ole maksmine mõistlik taktika.
Mai keskpaik. Iirimaa tervishoiusüsteemi tabas ulatuslik küberrünnak. Conti-nimelise pahavara abil lukustati ehk muudeti kasutamatuks suurel hulgal terviseandmeid ning iirlased pidid sulgema oma IT-süsteemid, et hoida ära pahavara laiem levik. See aga põhjustas tõrkeid tervishoiuteenustes. Kübergrupeering andis iirlastele “võtme”, millega lukustatud andmed vabastada. Kui Iirimaa ei maksa kurjategijatele 16 miljonit eurot, pannakse müüki 700 gigabaidi jagu varastatud andmeid. Iirlased kardavad, et kõik konkreetse tervishoiusüsteemi andmed on kompromiteeritud.
RIA küberintsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) on Eesti küberruumi silmadeks. Ööpäevas tuvastavad nad kuni 100 uut pahavara päevas, aga on ka päevi, kui leitakse 1000 uut pahavara. Ühes kuu tõkestatakse kuni pool miljardit rünnakut riigisektori suunal.
Pigem kohe kaitsta
Sellised suured küberrünnakud, mille käigus lukustatakse ettevõtete ja asutuste toimimiseks vajalikud andmed, on väga suure mõjuga ning seavad ohtu inimeste elu. Lunavararünnakuid ei pea olema palju, et nad avaldaksid suurt mõju. Piisab täpsest sihtimisest. Need kaks maikuu näidet kinnitavad seda. Edukaid lunavararünnakuid pannakse toime ka Eesti ettevõtete vastu: sel kuul said pihta majandustarkvara pakkuv ja automüügiga tegelev ettevõte.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberintsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) on viimased paar aastat registreerinud keskmiselt 2-4 lunavararünnakut kuus, aga need on vaid juhtumid, millest teada antakse. Tänavu on RIA-le teada antud 15 edukast lunavararünnakust, andmete avamise eest on küsitud ühelt Eesti firmalt rohkem kui 100 000 eurot. Ettevõtte kaitsmine on kurjategijatele lunavara maksmisest odavam. Pealegi ei ole lunavararünnakute puhul kunagi kindlust, et raha maksmine andmed vabastab. Seega peavad Eesti ettevõtted ja asutused astuma enda kaitseks samme – vastasel korral piisab ühest täpsest hoobist, et lüüa nad pikaks ajaks siruli või lausa pankrotti.
IT-süsteeme täiesti tasuta kaitsta ei saa. Tehniliste vahendite kõrval on vaja koolitada töötajaid ja luua töökorraldus, mida rünnaku ajal järgitakse. Siin saab RIA veidi aidata. Värske Eesti Infoturbestandard (E-ITS) aitab paika panna reeglid, kuidas end organisatsioonina internetis paremini kaitsta. See on justkui infoturbeaabits avalikule, aga miks ka mitte erasektorile.
Avalikul sektoril, sh omavalitsustel on sadu andmekogusid ja infosüsteeme, mis on tulvil tundlikke andmeid. Sestap peabki asutustel olema selge ülevaade enda süsteemides toimuvast ja protsessidest, kus ja kuidas neid süsteeme ja andmeid kasutatakse. Samuti peab organisatsiooni juhtkond mõistma oma vastutust ning arvestama ohuga, et kunagi tabab küberrünnak või -intsident ka neid, ja selleks valmistuma. Organisatsiooni kaitsmine algab väikestest asjadest. Alustada võiks lihtsatest asjadest nagu ülevaade inimestest, kes pääsevad andmetele ligi, või millist tark- ja riistvara üldse kasutatakse, kuidas on kaks asutust omavahel andmevahetusega seotud jne.
30 aastat tagasi ei pruukinud asutuse maailm kokku variseda, kui dokumendiarhiivi uks jäi hetkeks lukustamata.
30 aastat tagasi ei pruukinud asutuse maailm kokku variseda, kui dokumendiarhiivi uks jäi hetkeks lukustamata. Kui tänasel päeval jäetakse enda süsteemid kaitsmata, siis võivad minutitega lekkida või krüpteeritud saada gigabaitide jagu andmeid ja kasutamatuks muutuda infosüsteemid.
Iga kuu proovitakse Eesti infosüsteemidesse pääseda sadu miljoneid kordi. Üks hetk jõutakse ka nendeni, kes arvavad, et nende infosüsteemid on vähetähtsad. Automatiseeritud küberrünnakud on nagu kulutuli, mis põletab enda teel nii noore istiku kui ka suure tamme.
ISKE asemel E-ITS
Inimeste võimuses on teiste vigadest õppida ja seeläbi vigu vältida. Uus infoturbestandard koondab kõikvõimalikud infoturbe ohud ning pakub meetmeid, kuidas riske vähendada. Kuid mitte ainult. Eesti infoturbestandardi üks mõte on tekitada inimestes usaldust digiriigi ja sedakaudu terve riigi vastu. Mida paremini suudame E-ITSi rakendada, seda kindlamini suudame toime tulla ootamatustega, olla oma tegevustes läbipaistvamad ning tagada usaldus riigi infosüsteemide ja riigi vastu tervikuna. Iga kord, kui e-riigi teenus lakkab töötamast, saab usaldus löögi. Piisavalt palju hoope võib e-riigi siruli lüüa ning jalule saamise hind võib olla üüratu.
Automatiseeritud küberrünnakud on nagu kulutuli, mis põletab enda teel nii noore istiku kui ka suure tamme.
Uus Eesti Infoturbestandard vahetab järgmiste aastate jooksul välja mahuka seni kasutusel oleva infoturbesüsteemi ISKE ning on kordades õhem, konkreetsem ja rohkem sihtgruppe arvestav. Väiksemast mahust hoolimata on käsitletud meetmete komplekte, millest pikalt puudust tuntud. Näiteks on standardis eraldi käsitletud tööstusautomaatika seadmeid ja nende haldust (SCADA, robotid, kõikvõimalikud andurid) ja palju muud.
E-ITSiga seonduvad materjalid leiab portaalist https://eits.ria.ee. Eesti infoturbestandard koostati Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.
RIA koostööpartnerite virtuaalse infopäeva teisel päeval keskenduti suuresti küberturvalisusele ja infoturbele, kuigi alustati siiski ühtsest digiväravast ja riigiportaalist eesti.ee. Kõik esitlused on järelevaadatavad RIA Youtube’i kanalil. Vastame kirjalikult vaatajatele tekkinud küsimustele.
RIA koostööpartnerite virtuaalset infopäeva modereeris ajakirjanik ja saatejuht Eeva Esse. Fotod: Kertu Kärk/RIA
SDG, artiklivaramu ja riiklik postkast, Raimo Reiman
Kas 2021. aastal hakkab RIA asutuste eest nende teenuste kasutust mõõtma? Mil moel seda tehniliselt tehakse? RIA hakkab koos MKMiga koos raamistikku looma, et teenuste tarbimise statistika automaatselt teenuste kataloogi jõuaks.
Milliseid numbreid näitab 2020. aasta tagasiside ja analüütika? Kuidas on olukord Eestis võrreldes teiste EL riikidega? Riigiportaali rahulolu on kõrge, teiste riikidega võrdlusmoment hetkel puudub, tuleb koos SDG rakendumisega.
Kes artiklivaramut modereerima hakkab, et sinna lisatud info oleks ka ühtse stiiliga ja keeleliselt õige? Vastutus sisu eest on teabevaldajal, eesti.ee-s olevaid artikleid jäävad modereerima RIA toimetajad.
Kui paljud inimesed üldse on oma riikliku postkasti ära suunanud, et riigi kirju kätte saada? 450 000. Tegeleme sellega, et @eesti.ee aadressile saaksid kõik asutused kirju saata ning inimestel oleks alati üks koht, kus kindlasti kogu riigi kommunikatsioon olemas on.
Kas Artiklivaramu ja (eestikeelse) Wikipedia vahel on mingi põhimõtteline vahe? Artiklivaramu hoiab infot riigi teenuste kohta ning nende vahelisi seoseid.
Millal kättetoimetamise teenus kasutusele võetakse (st asutus saaks teada, kas on sõnum kohale jõudnud)? Juba praegu on võimalik saata @eesti.ee aadressi suunanud inimestele avamiskinnitamisega dokumente. Kättetoimetamiskeskkonna edasiarendustega alustame aastal 2021.
Kas Facebooki kaudu teavituste saatmise potentsiaalsed riskid ja ohud on ka korralikult kaardistatud? #cambridgeanalytica #jälgimisühiskond. Facebooki huvid on riigi huvidest väga erinevad. Selleks on meil alternatiivsete kanalite analüüs, kus oleme ka infoturbe ohte kaardistanud.
Soovitan Kohustuste Kalendri asemel kasutada midagi pehmemat, nt Võimaluste Kalender vmt. Samuti Kättetoimetamiskeskkonna asemel midagi personaalsemat, nt “Sulle” vmt. Nõus!
eesti.ee kasutajate rahulolu-uuring, Raimo Reiman
Millal hakkab eesti.ee artiklivaramut ise kasutama? Eesti.ee juba kasutab artikleid sellisel kujul nagu nad artiklivaramus on, tegeleme sellega, et sisuhalduse kasutajaliides ka partneritele kasutatav oleks.
Kas kättetoimetamisteenust saaksid tulevikus kasutada ka omavalitsused (või on see mõeldud vaid riigile teadete edastamiseks kodanikele/ettevõtetele). Omavalitsused saavad juba praegu @eesti.ee süsteemi teavituste edastamiseks kasutada.
Millised tegevused sellele uuringule nüüd järgnevad? Kasutame sisendina ettevõtja ja eraisiku vaate ning riikliku postkasti lahenduste parandamiseks.
Milline on eesti.ee 5 aasta pärast? Automaatne ja taustal toimiv süsteem, mis aitab riigi info ja teenused kokku tuua kasutaja jaoks eelistatud kanalis.
Millal eesti.ee vana kujundus lõplikult kaob? 2021. aasta lõpuks.
Millal see ettevõtjate ühtne portaal valmis saab? Ettevalmistavad tööd on alanud, soovime 2021. aasta jooksul esimeste lahendustega avalikuks tulla.
Mis on EU CyberNet, Siim Alatalu
Kuidas seda küberabi koroonatingimustes võimalik anda on? See on naelapea pihta küsimus. Koroonaviirus tegelikult ei peatanud Euroopa Liidu abiprojektide tööd. Meie enda inimesed RIAstki on jätkanud teiste riikide nõustamist. Nüüd on need toimunud peamiselt virtuaalses vormis. Projektid kohandusid kiiresti ja ma arvan, et online-kursused jäävad toimuma ka järgmistel aastatel. Kõik eksperdid siiski ootavad võimalust minna reaalselt kohapeale ning inimestega näost näkku suhelda, sest seda ei asenda miski.
Kui palju teil juba eksperte või taotlusi ekspertidelt on? Ma numbrit siin ei ütle, aga eesmärgini 500 liigume täna mind rahuldavas tempos.
Kui ELil juba mitu teist sarnast projekti on, kas siis EU CyberNet pole üleliigne? EU CyberNet ei ole üleliigne. Selle järelduseni jõudsid Euroopa rahvad juba eelmisel aastal, et sellist projekti on vaja. Aga nali naljaks. Nagu võisite näha, erinevad EL projektid tegelevad teatud niššidega ning EU CyberNeti ülesanne on tekitada nende vahele kooskõla ja koherentsust. Teised projektid võivad kasutada meie andmebaasi omale parimate ekspertide leidmiseks.
Mis olid kõige suuremad katsumused projekti loomise juures?
Ma tahaks loota, et katsumused alles tulevad. Nagu iga projektijuht teab – kõik algab inimestest, kõik algab ajast ja kõik algab rahast. Ma usun, et see projekt on kõigis neis nurkades hästi kaetud.
Kas Venemaa küberturbe eksperdid on samuti projekti kaasatud? Nagu ma vihjasin, riigid, kellele heidetakse ette teiste ründamist, neil kahtlemata Euroopa Liit paremaks muutuda ei aita.
Kas igaüks, kes valdkonda tunneb, võib eksperdiks hakata ja millised on sellega kaasnevad hüved? Suurim hüve, kui oled motiveeritud ja vabatahtlik, on võimalus muuta maailma. Sa saad minna kohapeale ja reaalselt aidata mõnel riigil saada vähemalt sama küberturvaliseks kui Eesti. Kui mõelda praktilistele meetmetele, siis kõigi ekspertide lähetusi rahastab Euroopa Liit vastavalt oma tingimustele.
Projekti raames on valmimas tehniline multifunktsionaalne platvorm. Mis funktsionaalsused sellel platvormil olema saavad? EU CyberNeti tehniline platvorm kujuneb projekti nö online koduks. Selle eesmärk on aidata nii ehitada üleeuroopalist küberekspertide kogukonda ehk tuua kokku eksperdid omakeskus. Sama oluline on aidata ka viia kokku ekspertiisi nõudlus ja pakkumine ehk eksperdid konkreetsete väljaõppemissioonidega. Platvormile saavad isikliku ligipääsu nii eksperdid kui ka üleeuroopaline küberasutuste kogukond ehk EU CyberNet Stakeholder Community. Platvormi arendatakse spetsiaalselt meie projekti jaoks.
CERT-EE, Eesti küberruumi valvur. 2020/2021 suurimad küberohud, Tõnu Tammer
Millistest riikidest meid kõige rohkem rünnatakse? Seda on keeruline öelda, sest internetis paistab välja vaid riik, kust tuleb ründav pakett. Millises riigis arvuti taga istub ründaja, kes teises riigis asuvat serverit kasutab, on raske pelgalt paketti vaadates tuvastada.
Mis on pahavaralevitajate peamine eesmärk? Kui mu lapse arvutisse see satub, siis ehk ei saa see palju kurja teha? Peamiselt leviv pahavara teeb kaht: varastab arvutist andmeid ning loob ründajale võimaluse kasutada arvutit edaspidi järgmisteks pahatahtlikeks tegevusteks. Kui pahavara sattub lapse arvutisse, siis esimese asjana tuleks arvestada, et pahavara varastab ära erinevad arvutisse salvestatud paroolid.
Kui sageli rünnatakse poes ostetud seadmete abil. Näiteks akupanga või USB-klaviatuuri abil? Enamik kodus olevatest tehnilistest lahendustest ja seadmetest on ostetud ning seadmete soetusviis antud kontekstis oluline ei ole. Kuigi teoorias on ründed ühe või teise seadme abil võimalikud, ei ole viidatud seadmed otse ühendatud internetiga. Pigem tuleks olla tähelepanelik nende seadmete soetamisel, millel on internetti ühendumise võimekus (nt WiFi kaamera).
Milline on Tõnu jaoks kõige keerulisem või värvikam intsident? Viidatud Eestis toimunud intsident leidis kajastust hiljuti meedias.
Kuidas CERT-EE näeb pankade tegevust õngitsusrünnakutega seoses – enamus õngitsuslehti paistab olevat suunatud panga klientide püüdmiseks – mida teeb RIA vs pangad nende lõppemiseks? Riigi Infosüsteemi Amet hoiatab pidevalt erinevatest internetis levivatest skeemidest. Samuti oleme korraldanud mitu küberteadlikkuse tõstmise kampaaniat ning jätkame ühiskonna teavitamist ka edaspidi. Samuti oleme jaganud avalikult soovitusi, mille abil on ettevõtetel võimalik oma head nime sh. domeeni kaitsta võltsimise eest. Selleks, et saavutada hea küberturvalisuse tase on ühest küljest vaja tehnoloogiliste standardite ja parimate praktikate rakendamist kui ka inimeste teadlikkust ja tähelepanelikkust.
Kas kõigist ohtudest ja rünnakutest nii teadlik olles vahel endal hirmus ei hakka? Hirmul ei tohi lasta võitu saada ning selle asemel, et muretseda ühe või teise teema pärast on palju mõistlikum võtta see aeg ning teha endal mõni asi paremaks. Üks praktiline tegevus, mis tasuks ära teha oleks paroolihalduri kasutusele võtmine ning kõikides kasutatavates keskkondades paroolide vahetus. Sedasi on kindel, et igale poole saab unikaalne ja pikk parool, mida peab meeles paroolihaldur.
Kas oled ise ka mõne küberrünnaku ohvriks sattunud? Jah, minu krediitkaardi andmed on varastatud/lekkinud 3 korda.
Millistel äämuslikel juhtudel RIA soovitab lunavara nõude välja maksta? (Tulenevalt esineja väitest) Me ei soovita kunagi lunaraha maksta. Ennem kui ründajaga suhtlusesse laskuda tuleks ühendust võtta CERT-EE-ga, kes oskab tuge pakkuda tekkinud olukorras.
Kui ajakirjanik Eeva saab oma postkasti tundmatu kirja, ja ta peab selle avama sest tegemist võib olla hea vihjega, siis kuidas ta saab veenduda, et tegemist ei ole viirusega? Selleks, et oma arvutit kaitsta on oluline regulaarselt paigata operatsioonisüsteemi, brauserit, e-postitarkvara ning teisi arvutis olevaid tarkvarasid. Igapäevaselt peab uuendama antiviiruse tarkvara tuvastuse signatuure ning soovitame antiviiruse tarkvarade puhul kasutada ka tootja teadmusbaasi põhist kontrolli. Juhul, kui kahtlus võimaliku pahavara olemuse kohta püsib, soovitame pöörduda CERT-EE poole või kasutada meie pakutavat avalikuks kasutamiseks mõeldud pahavara süvaanalüüsi keskkonda Cuckoo: https://cuckoo.cert.ee
Milline on aasta 2020 suurimat kahju tekitanud küberintsident, mis tekitas Tõnu näole avapildil näidatud ilme? Viidatud Eestis toimunud intsident leidis kajastust hiljuti meedias.
Kas iOS vajab antiviirust? Kui jah, siis palun soovitusi. iOSile on võimalik antiviiruse tarkvara paigaldada. Tulenevalt iOS toimimise loogikast ei ole antiviirus iOS seadmetel samaväärselt tõhus kui mujal. Kuid iOS seadmete keskkonnas on pahavara levitamine ka keerukam, sest rakendusi või äppe saab paigaldada vaid Apple App Store vahendusel ning Apple kontrollib ka levitatavaid rakendusi.
Küberkuu 2020. ja 2019. aasta IT-vaatliku kampaania kokkuvõte, Lauri Tankler
Millal tuleb uus IT-vaatliku kampaania ja kellele see suunatud on? Järgmine kampaania on suure tõenäosusega suunatud Eesti venekeelsetele elanikele. Kõik ajakava ja sisu veel täpsustub.
Kas teid saab kutsuda ka asutusse töötajaid koolitama? Küsida võib ikka, eks siis arutame RIAs, kas või kuidas kellelgi aega on. Kampaaniate ajal on ehk vast isegi lihtsam inimesi endale kooli meelitada. Aga pigem soovitaksin küsida otse mõnelt oma tuttavalt küberspetsialistilt, kas ta võiks tulla teile koolitust tegema.
Kuidas seletada vanaemale või 5-aastasele lapsele, et mis asi on küberturvalisus? Hea võrdlus oleks oma majaga: kui sa head ukselukku ei pane, siis võivad sisse tulla inimesed, keda sa ei taha sinna. Kui sa mõne aja tagant oma katuse läbilaskmist ei kontrolli, siis võib ühel hetkel vihma hakata läbi sadama. Ja kui sul ei ole akende ees kardinaid, näevad mööduvad inimesed sulle tuppa sisse. Kõik see kehtib ka küberruumis: paroolid on lukud, uuendused aitavad su arvutil tõrjuda välisvaenlasi, ja privaatsussätted on su kardinad akende ees.
Mida lisaks kampaaniatele inimeste teadlikkuse suurendamiseks teete? RIA jagab perioodiliselt informatsiooni ohtude kohta küberruumis – iga kuu, kvartal, aasta – ning ka siis, kui parasjagu mingi suurem küberoht meid varitseb. Meid võib jälgida sotsiaalmeedias ja püüame pidevalt ka oma hoiatavate näidetega ajakirjanduses pilti saada.
Kas on võimalik saavutada olukord, kus kõik Eesti inimesed on IT- vaatlikud? Kuna turvalisus ei ole kunagi lõplik, ei ole ka kõik inimesed lõpuni turvateadlikud. Kõik inimesed on mingil määral niikuinii oma elus ettevaatlikud, ka it-vaatlikud, kuid iga väiksemgi proaktiivne tegevus selle turvalisuse tõstmiseks tuleb kasuks.
Kas CIS20 on ka mõeldud pigem just 0, 1 kuni 100 töötajaga ettevõttele? CIS20 on mõeldud ettevõtetele, kellel on töötajaid, keda koolitada; arvutisüsteeme, mida hallata; teenuseid, mis on IT-lahendustega. Seda raamistikku peaks saama kasutada ettevõte nii 10 töötajaga, kui ka 20000 töötajaga. Loe lähemalt https://www.cisecurity.org/controls/
Kas vanaema, kel on nuputelefon ja arvutis loeb vaid ajalehti, peaks ka IT-vaatlik olema? Kui vanaema arvutis ei ole brauser uuendatud, millega ta lehti loeb, võib tema arvutisse sattuda pahavara. See võib omakorda teha palju pahandust kohalikus arvutivõrgus või hakata ründama teisi süsteeme üle interneti. Seega jah, kõik arvutit ja internetti kasutavad inimesed peaksid vähemasti teadma, et mõned küberturvalisuse teemad on olulisemad kui teised.
Kas on plaanis ka e- valimistega seotud teadlikkuse koolitusi? Seda tuleb veel vaadata ja kaaluda, sest iga selline teema nõuab eelarvet. E-valimise õpetamist on vaja üha vähem, sest inimesed on Eestis sellega juba niivõrd harjunud ning aitavad ka üksteist. Küll aga peame vajalikuks toonitada, et hea oleks hääletada oma arvutist, mille puhul sul pole kahtlust, et see oleks nakatunud mingi pahavaraga. Küll me leiame võimaluse seda sõnumit levitada.
Kas RIA teeb koolituste osas koostööd ka HTM-ga, et küberturbe küsimused oleksid kooli õppekavades sees? Haridus- ja teadusministeeriumi all tegutsev Harno (mille koosseisu liideti ka varasem Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus HITSA) pöörab küberturvalisusele koolides palju tähelepanu ning see küsimus on kindlasti üks, mis neil on kaalumisel. Küsimus on siis pigem selline: kas küberturvalisus peaks olema eraldi õppeaine, läbiv teema või mõlemat. Iga uuema valdkonna õppekavadesse liitmine peab tähendama ka seda, et keegi oleks võimeline neid aineid õpetama. Kui seda teha pelgalt kohustuse pärast, ei pruugi sellest head nahka tulla.
Öeldi, et avalikule sektorile võimaldatakse testi tegemist, see on puhas vale! ETO-d on samuti avalik sektor, kuid ETO-le keelduti testi võimaldamisest! Eeldan, et juttu on Küberhügieeni Digitestist. DigiTest on suunatud eelkõige valitsussektorile, sh valitsusasutused, põhiseaduslikud institutsioonid ja kohalikud omavalitsused, kuid skoopi on laiendatud ka perearstikeskuste ja üldhariduskoolide personalile. Üheks eelduseks on liitumine Riigivõrguga. ETOsid on muidugi on nii avalikus kui ka erasektoris. Kirjutage digitest@ria.ee, et teada saada, millised on teie asutuse võimalused seda õppeplatvormi kasutada.
Milleks ja kellele Eesti uus infoturbestandard, Ilmar Toom
Miks on meile vaja järjekordset standardit? Eks igal sellisel lahendusel ole oma elukaar ning olemasoleva oma on jõudmas sinna, et aeg on küps uue jaoks. Ka organisatsioonide küpsusaste kasvab tasapisi ning üha rohkemad on valmis võtma kasutusele standardit, mis pakub lisaks etalonturbele ka riskipõhist lähenemist.
Kas RIA hakkab ka uue standardi täitmist kontrollima? Jah, RIA teostab järelevalvet infoturbemeetmete rakendamise üle nagu praegugi.
Kui palju on iske rakendamise nõuete vastu eksimise eest trahvitud? RIA ei tee asutustele trahvi. Kui tuvastatakse puuduseid, mida mõistliku aja jooksul ei kõrvaldata, siis saab määrata sunniraha. Seda saab teha korduvalt, senikaua kuni puudused kõevaldatakse.
Kas olete ISKE ise läbi lugenud? ISKE ei ole juturaamat, et see kaanest kaaneni läbi lugeda. Pigem on see käsiraamatu laadne teatmik, kust vastavalt vajadusele saab infot otsida. Rakendusjuhend jms üldise dokumendid on muidugi mõistlik läbi lugeda.
Kui ISO on olemas, miks siis üldse uut standardit vaja on? ISO ei sobi kõigile. Kõik asutused ei soovi või ei jaksa ISOt rakendada. Kuid kes soovib, siis palun väga – ISO 27001 sertifikaadi olemasolu korral loetakse infoturbemeetmed rakendatuks.
Kes asutuses peaks e-ITSi kasutusele võtmisega tegelema hakkama või seda kasutuselevõttu algatama? Iga selline ettevõtmine on terve maja projekt, kõik peavad sellega tegelema ning arusaama, mida ja milleks tehakse. Mõistagi jagunevad tööülesanded erinevate rollide vahel, kuid, nagu enamasti, algatus ja üldvastutus on tippjuhtkonna juures, sealt edasi äriprotsesside omanikud jne.
Kas uue standardi rakendamise toetamiseks luuakse ka tööriist, rakendus vmt? Esimeses järgus luuakse portaalile, kus standard asuma hakkab, API, mille abil on standardit lihtne integreerida asutuses juba olemasolevasse töövoohaldusesse. Järgmisel aastal tegeleme ka eraldi tööriista loomise küsimusega.
Kui enne oli 5000 lk ja nüüd 500 lk, kas midagi siis jäeti lihtsalt välja? Standardi loomisel pandi suurt rõhku mh ka sellele, et esitada materjal võimalikult lühidal ja kontsentreeritud kujul. Sellega seoses on seal vähem korduseid, kirjeldavaid taustalugusid ja üldharivat teksti. Kõik oluline on olemas.
Millal ISKE kinni pannakse? 2024 alguses. ISKE saab siis 20-aastaseks.
Kuidas sündis uue standardi nimi? Kas oli ka alternatiive lisaks E-ITSile? E-ITS on akronüüm standardi pikast nimest. Kas sellet saab ka lõplik nimi, näitab aeg. Praegu on E-ITS nö tööversioon ning kui kellelgi on silmapaistvalt häid ideid, siis andke meile teada. Jah, meil oli ka erinevaid alternatiive.
Kas ja kui paljudele organisatsioonidele on RIA sel aastal sunnirahasid või trahve määranud? Sanktsioneerimine ei ole kunagi olnud RIA eesmärk. Meie eesmärk on ikkagi see, et asutustes oleksid infoturbemeetmed rakendatud. Kui seda on võimalik saavutada ilma sunniraha määramata, siis see on kahtlemata meie eelistus. Alati see siiski ei õnnestu ja mõnedel puhkudel oleme määranud sunniraha.
Kes hakkab uut standardit auditeerima? Kas neid partnereid on juba olemas? ISKE puhul on endiselt auditi partneritest puudus. Uut standardit hakkavad auditeerima audiitorid, tõenäoliselt paljuski samad, kes senigi. Ma ei tea, et mõni audit oleks tegemata jäänud põhjusel, et ei ole auditeerijat.
Kust saab alla laadida E-ITSi kavandit? E-ITS ei hakka olema terviklikuna allalaetav dokument, PDF vms. E-ITS hakkab asuma portaalis, nii nagu ISKE praegugi. Portaal muutub avalikult kättesaadavaks jaanuaris.
Kas E-ITS koolitust on plaanis korraldada üle interneti, arvestades praegust COVID seisu? Kõige parema meelega korraldaksime füüsilise kohaolekuga koolitusi, kuid meid ümbritsevast keskkonnast tulenevaid mõjusid arvestades võib juhtuda, et peame neid tõepoolest tegema üle veebi.
Miks mitte jääda ISO-27001 juurde selle asemel, et ise leiutada? ISO puhul on seda “ise leiutamist” oluliselt rohkem kui E-ITSi puhul. E-ITSist on soovi korral võimalik võtta etalonturbe meetmed, ilma et peaks neid ise leiutama hakkama. ISO puhul sellist võimalust ei ole.
Kas riik võiks standardi genereerimiste asemel tegeleda toe/teenuse pakkumisel riskide haldamisel/kaardistamisel/lahendamisel? Riik ei saa tulla ühegi asutuse riske kaardistama ega haldama, see on ikka iga asutuse enda töö. Mõistagi oleme pakkunud tuge ja koolitusi riskianalüüside läbiviimiste jms teemal ning jätkame seda ka tulevikus. Aga ühegi asutuse eest riske kaardistama ega haldama tulla riik ei saa ega tohi.
RIA juhtkonna paneel – Mida toob 2021 RIA-le ja tema partneritele?
Vasakult: RIA peadirektor Margus Noormaa, peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal Lauri Aasmann ja peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal Margus Arm.
Kas RIA saaks või peaks riigiasutuste koostööd küberturvalisuse tagamisel kuidagi paremaks muuta ja milles see võiks väljenduda? Kindlasti saaks, aga kvalitatiivseks hüppeks oleks vaja küberturvalisusesse rohkem investeerida. Ja mitte ainult RIAsse, vaid laiemalt.
IT minister ütles, et tema ei saa kinnitada ilma väliste audititeta Eesti e-valimiste turvalisust. Kas RIA peadirektor saab kinnitada, et e-valimised on senini olnud turvalised. Täna ei ole ühtegi põhjust väita, et e-Valimised ei ole turvalised. Uute valimiste osas kindluse saamiseks on kindlasti igasugused auditid teretulnud. Mida põhjalikumad, seda parem.
Eesti on siiani suuresti läinud rätsepatööna tehtud IT hankimise ja arendamise teed. Kas näete, et siinses ökosösteemis on midagi suurt, mida saaks ka nö karbitootena osta või erasektorile delegeerida Kindlasti saaks riik rohkem sisse osta ja pikajalises vaates ka sellised plaanid on. Nt arvutitöökohtade haldus või pilve kasutamine jne.
Kui palju MKM kui RIA katusorganisatsioon dikteerib Eesti küberturvalisusest arengusuundi? Võiks rohkem dikteerida. Täna peamiselt läbi standardi, järelevalve ja kogukonna kaasamise. Samas võiks riigis olla mitmed kesked RIA poolt hallatud lahenduste kasutamine olla kohustuslik ja mitte valikuline a’la riigivõrk, riigiportaal, keskne autentimine jms lahendused.
Ühes kohas väidetakse, et e-valimsed ei ole turvalised, sest auditeerimist pole tehtud, teises kohas väidetakse, et e-valimised on turvalised. Keda me nüüd usume? Kes auditeeris lahenduse või mitte? Siiani 15 aasta jooksul toimunud valimiste auditeerimiste kohta on info kättesaadav riigi valimisteenuste kodulehelt. Sealt leiab vastused ka korduma kippuvatele küsimustele.
Miks riik kaasab niivõrd vähe tunnustatud tippeksperte väljaspoolt avalikku sektorit? Kas riik on tõesti veendunud, et kogu tippkompetents on avalikus sektoris? Riik kasutab väga palju erasektori tippspetsialiste. Seda erinevates valdkondades sh nt arenduses ja infoturbes.
Rahast rääkides – kui raha paneb tellija paremini läbi mõtlema – mis on muidugi õige, siis miks ei võiks tellija ise otsustada, millisele tarnijale ta oma raha viib? Reeglina võibki. Teatud valdkondades tuleb arvestada ka julgeoleku aspektidega ja siin ei ole mõtet võtta liigseid riske.
Riigiasutused saavad oma raha riigieelarvest. Kui riigiasutused hakkavad oma tulu teenima, siis kas see riigieelarveline tugi ei ole ebavõrdne konkurentsieelis erasektori ees? Riigisektori IKT on olnud ja on jätkuvalt teatud ulatuses alarahastatud ning kui omatulu ka teenitakse, siis kulub see enamasti eelarveaukude lappimiseks. Riik ei peaks riigiarvelise raha eest pakkuma konkurentsi erasektori teenustele, kui see just ei aita kokku hoida riigi enda raha (nt Riigi autentimisteenus).
