Tag Archives: haavatavus

Turvanõrkus nimega FREAK

Kaader seriaalist "IT-planeet".

Kaader seriaalist “IT-planeet”.

Mõned päevad tagasi ilmus avalikkuse ette teave turvanõrkusest koodnimega FREAK. Vaieldakse, kas ja kui tõsine see probleem on.
Avalikustatud nimekirjas tuvastas CERT-EE suurusjärgus 100 Eesti serverit, nende omanikud on teavitatud, nii mõnelgi on probleem juba ka lahendatud.

Viga koodnimetusega CVE-2015-0204 (OpenSSL) avalikustati teisipäeval mitme uurimistiimi koostööna, sh Microsoft, prantsuse INRIA ja hispaania MDEA Software. Tegemist on huvitava turvanõrkusega, mille juured ulatuvad eelmise külma sõja ajastusse. Tollane põhiline krüptograafiatootja USA nõudis, et tõsist, n-ö tugevat krüptograafiat tohiks kasutada vaid USA ning välisriikidele tuleks lubada vaid spetsiaalselt nõrgestatud (reeglina lihtsalt lühema võtmepikkusega) variante. 1990ndatest pärineb ka termin export-grade cryptography.
Vahepeal, seoses Interneti ja e-panganduse arenguga, nudimissoov vaibus.
Siiski on neid nn muule maailmale mõeldud võtmeid inertsist eristatud ning ajalooliselt on nad paljudes konfiguratsioonifailides nimetatud eraldi real.

Turvanõrkus seisneb selles, et teatud olukorras (kui klient läheb oma brauseriga SSL veebisaiti külastama, s.o siis säärast, mille aadress algab https://) lepitakse kliendi ja serveri vahel ikkagi kokku just need madala turvalisusega eksportvõtmed, ehkki kummalgi poolel polnud algselt plaanis neid kasutada. Protokolle, kus kõrgema turvataseme äralangemisel toimub automaatne tagasilangus kõige vanema ja vähemturvalise juurde, on infoturbes nähtud varemgi (Samba LANMAN, GSM A5.0).

Arusaadavalt on kirjeldused pisut tagasihoidlikumad selles osas, kuidas täpselt tuleb pealtkuulajal sekkuda, et kliendi ja serveri vahelist infovahetust talle sobivas suunas mõjutada. Oht seisneb selles, et just ühenduse võtmise hetkel suudab keegi sekkuda (MitM – Man in the Middle), tekitades olukorra, kus osapooled lepivad vea tõttu kokku plaanitust niruma krüptoprotokolli. Hästivarustatud vastasel on seejärel mõnevõrra kergem see sideseanss lahti murda. Niisiis on tegemist küllaltki spetsiifilise stsenaariumiga: see eeldab pühendunud vastast, kel on võimalik kliendi ja serveri vahelisele sidetrassile paigutuda, seal bitte võltsida ja teda huvitavat sideseanssi muust liiklusest eristada ning salvestada.

Üldiselt jääb väheks sellest, kui vaid serveril on FREAK küljes, kuid kui see on küljes ka kliendil, õnnestub trikk peaaegu alati.

Üks infoturbejuht selgitas meile olukorda nii: “On sarnasus inimeste omavahelise vestlusega: mina teatan, et räägime eesti või inglise keeles, Sina vastad mulle vene keeles (sest ründaja sosistas Sulle, et vene keel olla esimene eelistus) ja mina olengi oma esialgsest seisukohast hoolimata sellega nõus. Kui emb-kumb meist vene keelt ei oska või Sa ei allu ründaja sosistamisele, siis rünnak ebaõnnestub.”

Kaasajal ei saa säärast pealtkuulamise võimalust üldse mitte välistada (vt Snowdeni lekked), kuid tõenäosus, et see juhtub totaalselt, väljaspool sihitud rünnakuid, on erakordselt väike. Ning need, keda võimekas vastane pidevalt sihib, on pidevas ohuolukorras niikunii… kui täna midagi ei juhtunud, siis järgmisel nädalal, mõne järgmise turvaauguga taas.

Ühe 512-bitise RSA võtme murdmisajaks Amazoni pilves hinnatakse 7 tundi ja maksumuseks 104 USD.

Soovitused:

  • Kelle server on nimekirjas aadressil https://freakattack.com/, parandagu oma serverit. Sageli piisab mõne rea muutmisest konfiguratsioonifailis, et nõrku protokolle üldse välja ei pakutakski.
  • Kelle brauser (Chrome, IE11, Safari) on kahtlaste nimekirjas, uuendagu seda esimesel võimalusel (FireFox on üllataval kombel turvaline). Oma brauserit saab kontrollida samuti aadressilt https://freakattack.com/.
  • Kelle server pruugib TSL teeke, kontrolligu üle ka need ning vajadusel uuendagu. Apple väljastab paranduse järgmisel nädalal. Võimalik, et vanemad Androidid ja iOSid jäävadki selle probleemi suhtes paikamata.
  • Tuleb arvestada, et OpenSSL on vaid üks (kuigi kõige levinum) SSL pakett, kuid krüptoteeke on teisigi. Sama soojaga võiks oma konfiguratsioonifailidest välja visata kõik vanad krüptoprotokollid, mille kasutamine pole turvaline.

Meenutame, et viimase aasta jooksul on korduvalt esinenud turvanõrkusi seoses SSL/TSL protokollistiku ja selle implementatsioonidega (Poodle, HeartBleed).

Viited:

Anto Veldre
CERT-EE

Drupal PSA-2014-003 – avalik teavitus kriitilisest veast

NB! See on järg veateavitusele SA-CORE-2014-005 ning ei ole seotud uue haavatavusega.

15. oktoobril andis Drupal avalikult teada SQL injection haavatavusest Drupali tuumikkoodis (SA-CORE-2014-005). Automatiseeritud massilised ründed Drupali veebimootorit kasutavatele veebidele algasid paari tunni jooksul peale teavitust. Kui veebisaiti ei ole antud probleemi vastu paigatud enne kella 01:00-t 16. oktoobril – st 7 tunni jooksul peale teavitust, siis võiks veebilehe haldaja eeldada, et sissemurdmine on aset leidnud.

Drupali 7.32 versioonile uuendamine ei ole suure tõenäosusega enam piisav probleemist vabanemiseks. Siiski – kui Sa ei ole oma Drupalit kasutavat veebilehte veel uuendanud, siis mine tee seda kohe!

… ning peale seda jätka selle teate lugemist. Uuendamine parandas küll selle haavatavuse, kuid ei eemaldanud tagauksi nendes veebides, kuhu on juba sisse murtud.

Kuidas ära tunda seda, kas veebilehele on juba sisse murtud? Üks märk on see, et veebimootor on juba paigatud. Seega – kui paikamisel selgub, et seda on juba tehtud, aga seda ei teinud Teie, siis see on tunnus sissemurdmisest. Põhjus on see, et mõned ründajad on paiganud vea ohvri veebimootoris, et jääda ainukeseks sissemurdjaks.

Mõned võimalused tagauste tuvastamiseks (loetelu ei ole ammendav!):

  • otsi faile, mis on tekkinud peale 15. kuupäeva ning mille tekitamises sa ise kindlasti ei ole osalenud,
  • otsi faile, mis sisaldavad stringe “eval” ja/või “base64”, hinda nende sisu alusel, kas tegemist võib olla tagauksega,
  • seira logisid, kui sa seda juba ei tee. Lisaks veebiserveri logidele vaata regulaarselt üle ka muud, näiteks postiserveri logid.

Ennetavate meetmetena nii selle kui tulevaste turvavigade leidmiste ja sissemurdmiste varalt, tuleks üles seada jatkuv logide seire; võrguliikluse seire ja profileerimine; üle vaadata tulemüüri(de) reeglid ning lokaalsesse serverisse paigaldada sissemurdmist tuvastada abistavad vahendid (IDS). Kui serveril puudub korralik varundus, siis on viimane aeg sellega alustada.

Refereerime järgnevalt ka pisut Drupali loojate toodud juhendit.

Andmed ja kahjude hindamine

Ründajad võivad olla kopeerinud kõik teie saidis leiduvad andmed ning võivad seda ära kasutada mistahes viisil. Edasiseks tegevuseks soovitame lugeda Drupali dokumentatsiooni: ”Your Drupal site got hacked, now what”.

Taastamine

  • Ründajad võivad olla andmebaasi, failisüsteemi või muudesse kohtadesse tekitanud tagauksi.
  • Ründajad võivad olla ära kasutanud teisi teie veebiserveris jooksvaid või sellelt ligipääsetavaid veebisaite ning süsteeme.

Tagauste ülesleidmine on väga keeruline protsess mille 100% edukuses ei saa peaaegu kunagi kindel olla. Seetõttu soovitame oma saidi kogu mahus taastada enne 15. oktoobrit tehtud varukoopiast:

  1. Deaktiveerige veeb, asendades selle ajutise staatilise HTML leheküljega.
  2. Teavitage oma serverihaldurit ning rõhutage, et teised samas serveris olevad süsteemid võivad samuti olla kompromiteerunud.
  3. Tehke veebi hetkeseisust uus varukoopia.
  4. Parim lahendus on veeb enne 15. oktoobrit tehtud koopiast taastada täiesti uude serverikeskkonda, et olla kindel, et kusagil pole ründajate seatud tagauksi.
  5. Uuendage enne 15. oktoobrit tehtud varukoopiast taastatud veebimootor viimasele versioonile.
  6. Taasaktiveerige veeb.
  7. Vaadake põhjalikult üle kõik failid, kood või seaded, mida on vaja üle tuua veebi viimasest, nakatunud versioonist.

Põhjalikumalt saab lugeda siit: FAQ on SA-CORE-2014-005

Shellshock saaga vahefinish

CERT-EE tegi pinnapealse skaneerimise riigivõrgule ja osale Eesti IP ruumile. Tulemus – ei leidunud sobilikke hoste, kes oleks päringus tehtud palumise peale soostunud saatma ICMP pakette. Kordame oma tegevust samas mahus sellel nädalavahetusel, aga pisut muudetud
päringuparameetritega.

Maailmas toimuvast on teada:

  • bash turvaviga kasutades on tekitatud botnette, seni teadaolevad “zombide” kontrollkeskuste IPd on 89.238.150.154, 162.253.66.76, 95.211.27.152, 46.16.170.158 ja 185.31.209.84;
  • haavatavaid servereid kasutatakse praegu rünnetes pastebin.com (Cloudflare) ja US kaitseministeeriumi vastu;
  • DHCP serveri kaudu on viga kasutades võimalik käivitada kliendi arvutis protsesse juurkasutaja õigustes;
  • päris paljud tarkvaratootjad ei ole veel turvapaiku ilmutanud. Mõned on suisa mitu paika järjest ilmutanud, sest esimene patch ei parandanud probleeme;
  • mida aeg edasi, seda rohkem leiavad pahatahlikud üha rohkem “auke”, mille kaudu teha rünnet bash’i viga ära kasutades.

Soovitusi infosüsteemide omanikele/haldajatele:

  • jälgige kasutatavate OSide uuenduste teateid
  • paigaldage turvapaiga ilmudes see niipea kui võimalik
  • vanade internetiga ühendatud süsteemide puhul üritage aru saada, kas bashi viga on võimalik ära kasutada iidamast-aadamast pärit veebirakenduse kaudu või mõnel muul moel
  • jälgige oma süsteemide perimeetril toimuvat, “tihendage” filtreid.

Jõudu!

CERT-EE