Me kõik sõltume oma tegemistes ja toimetamistes üha enam moodsatest IT-lahendustest, mis on muutnud meie elu ja tööprotsessid mugavamaks ja kiiremaks. Tihti jõuavad uued tehnoloogiad kiiresti turule ning tarbija ei pruugi teada, millised ohud võivad selles peituda. Näiteks nutikas ukselukk teeb koju sisenemise lihtsaks, aga kas koduomanik teab ja pöörab tähelepanu sellele, et nutilukk oleks uuendatud ja nõrkustest prii?

Küberturvalisus ja infoturve võivad olla paljudele võõrad või siis liiga tehnoloogilised terminid. Samas me kõik puutume iga päev nendega kokku – tavaliselt nutitelefoni ja arvuti kaudu. Jah, inimene saab ära elada nii, et ta ei kasuta nimetatutest kumbagi, aga ükski ettevõte ei saa asju ajada ilma arvutite ja tarkvarata. Ettevõtlus ja tehnoloogiad moodustavad sisuliselt lahutamatu terviku.

Sajad miljonid rünnakud kuus

Oleme kokku puutunud ja usun, et jäämegi kokku puutuma ettevõtetega, kes arvavad, et nende pakutav teenus või toode on maailma mastaabis väga väike – kellelgi pole põhjust neid rünnakutega torkida. Näeme, et pahatahtlikud robotvõrgustikud proovivad riigisektoris (täpsemalt riigivõrgus) rohkem kui 500 miljonit korda kuus, kas mõni uks on jäetud või unustatud lahti ja kas selle kaudu saab end sisse pressida. Need on katsed, mis kohe tõkestatakse. Pole alust arvata, et erasektori olukord siin eristuks. Küberrünnakute katsed on pidevad ja automatiseeritud.

Küberruumis pole mõtet ettevõttel end ise väheoluliseks mängida. Kui aga sellist äriühingut tabab kübertorge, siis saab juhtkonna läbielamisi kirjeldada läbi leinaprotsessi etappide. Esmalt tabab neid šokk ja eitamine, siis viha, tingimine, depressioon ja lõpuks leppimine. Leppimine, et jah, ka meie võime olla sihtmärk.

Õnneks saavad ettevõtjad aina rohkem aru, miks on vaja mõista, kuidas konkreetne tehnoloogia või lahendus mõjutab kogu ettevõtte käekäiku. Esimene samm on tajuda, et see on miski, millesse on tarvis oma aega ja ressursse planeerida. Parim viis selleks on palgata infoturbejuht. Selleks, et infoturbejuht saaks pakkuda suurimat lisaväärtust, peaks ta alluma otse juhile ning kindlasti ei tohiks tema eelarve olla osa nn klassikalisest IT-eelarvest. Infoturbejuht on mõnes mõttes ka tõlk kahe kultuuri vahel. Ta selgitab juhtkonnale IT-d ja sellega seotud protsesside olulisust ning IT-inimestele omakorda juhtide äriliste otsuste tagamaid ja kaasnevaid turvanõudeid.

Ettevõte peaks kindlasti koostama põhjaliku riskianalüüsi, et end paremini kaitsta ja tegevusi planeerida. Riskianalüüs peab lähtuma ettevõtte tegevusriskidest, mitte pelgalt küberturbe vaatevinklist.

Kolmas oluline aspekt on testimine, sest turvalisus selgub testides. Hea praktika, mida soovitan kindlasti järgida, on see, et uus lahendus (näiteks e-pood või äpp) ei läheks käiku enne, kui selle kaitstus on proovile pandud. Parim lahendus on suunata kohe teatud protsent arenduseelarvest turvatestimisteks. See tundub kallis, kuid on odavam, kui hiljem rünnakujärgselt tagavaarakoopiaid otsida ja kliendiandmebaase taastada.

Nii nagu ettevõtted, mida KTK esindab, soovivad ka kurjategijad teenida tulu võimalikult väikeste kuludega. Tulemüüride või tehnoloogiate lõhkumine on kallis, kui neis ei peitu turvanõrkust, mida pole veel paigatud. Seega on väga vähe juhtumeid, kus kurjategijad proovivad toore jõuga läbi murda töötavatest kaitsekihtidest, näiteks tulemüürist või VPNist.

Küll aga proovitakse lihtsate vahenditega kätte saada töötajate kasutajatunnuseid ja paroole ning nende abil pahandust teha. See on sarnane inimese immuunsüsteemile – kui antikehad tunnevad viiruse ära, siis see hävitatakse silmapilkselt. Aga kui viirus paistab antikehade jaoks justkui tavaline rakk, siis saab see kehas rahulikult ringi uitada. Sellisel juhul ei saa tehnoloogia aidata, sest kurjategija käes on legitiimsed ja tegelikud andmed, millega peabki saama näiteks postkasti või siseveebi sisse logida.

Inimeste koolitamine võtmetähtsusega

Tehnoloogia ei saa aidata seal, kus inimene ise käitub hooletult. Sellepärast ongi RIA roll vaadata otsa nii tehnoloogiatele, inimestele kui ka ettevõtetele.

Seda, et 2021. aastal on endiselt nõrgimaks lüliks inimene arvuti või nutiseadme taga, nendib enamik infoturbe eksperte. Üks meetod selles vallas paremaid tulemusi saavutada ja turvalisust suurendada on parandada küberhügieeni. Politsei pole lõpetanud selgitamast, et turvavöö kinnitamine võib päästa sinu elu. Seda on räägitud 30 aastat ning kuigi suur osa inimestest saab sellest aru, leidub ikka neid, kellele peab seda kordama. Küberhügieenist rääkides oleme justkui veel 2000. aastates, mil taksojuhid panid turvavööpesasse jupi, mis peatas häiresignaali lakkamatu piiksumise. Nii sai ilma vööta sõit rahulikult jätkuda.

---

---

Seega peavad ettevõtted jätkama koolitusi, et töötajate digioskusi edendada. RIA ulatab siin samuti hea meelega abikäe. Lisaks erinevatele kampaaniatele ning infopäevadele, millest viimane leidis aset novembri teisel nädalal (järelevaadatav siit), on meil juba mõnda aega käigus selget kübernõu jagav portaal itvaatlik.ee.

Nüüd jõuan jutuga teemani, mis võib tunduda kuiv, aga mis aitab ettevõtteid kaitsta: infoturbe standardi rakendamine. Praegu kehtib veel ISKE standard, mida on oma olemuselt ja ka rakenduslikult üsnagi keeruline kasutada. Uuel aastal liigume üle täiesti uuele n-ö rätseplahendusele ehk Eesti infoturbestandardile (E-ITS), mille eesmärk on pakkuda organisatsioonile infoturbe riskidega toimetulekuks infoturbe halduse süsteemi. Küsimusele, kas standardi rakendamine hoiab ära küberründeid, on lihtne vastus – ei. Küll aga muudab see teie ründamise keerulisemaks ning aitab paika panna konkreetse plaani, kuidas pärast rünnakut taas kiiresti jalule tõusta ja ettevõtte tegevus taastada.

Soovitan võtta infoturvet tõsiselt, sest ühest seadistusveast või õngitsuskirjast võib piisata, et ettevõtte töö peatada.

RIA intsidentide käsitlemise osakond CERT-EE on möödunud aasta vältel käsitlenud üle 2000 küberintsidendi, millel oli reaalne mõju. Sellele arvule lisanduvad automaatseire tuvastatud ja tõrjutud sajad miljonid rünnakukatsed. Anname 2021. aasta septembrist välja ka igapäevast CERT-EE uudiskirja, mis räägib Eesti küberruumis toimunust ning olulistest rahvusvahelistest küberuudistest. Seda tellib umbes 1300 inimest. Soovitame kindlasti ka kõigil KTK liikmetel seda tellida ja sellest oma juhtidele rääkida. Uudiskirjaga liitumise juhendi leiab siit. Kui olete juba selle infokirja lugeja ja teil on mõtteid, kuidas RIA saaks seda teenust paremini osutada, siis ootame julgesti teie ettepanekuid.

Loodan, et eelnev jutt pani teid korraks mõtlema oma ettevõtte küberturvalisusele. Soovitan võtta infoturvet tõsiselt, sest ühest seadistusveast või õngitsuskirjast võib piisata, et ettevõtte töö peatada. Oleme alati valmis kaaluma erinevate sektorite küberturbekoolitusi ning võite meie poole pöörduda ka sooviga turvatestida teie teenuseid ja infosüsteeme.

Ja mis peamine – pole olemas 100% turvalisust, küll aga saate rakendada eri meetmeid, et muuta ettevõte kurjategijate jaoks keerulisemaks sihtmärgiks ja tagada võimalikult valutu töö taastamine, kui küberrünnak on aset leidnud.

Artikkel ilmus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja väljaandes Teataja nr 6/2021