Riigikontrolör Janar Holm ütles eelmise nädalal Postimehes, et e-riigi strateegiline eesmärk ei saa olla olemasolevate süsteemide putitamine, vaid progress. Tema nägemus riigist kui arhitektist, mitte sanitaarremondi tegijast, on igati asjakohane ning ka ootuspärane.
Digiriigi eesmärk peab olema ambitsioonikas. Praegu on meie prioriteet hoida ja kaitsta tehtut, kuid soov luua uusi ja paremaid võimalusi ei ole kuskile kadunud. Lihtsalt nende eesmärkide seadmine ja saavutamine eeldab tugevat poliitilist soovi ja tuge.
Oleme 20 aasta jooksul üles ehitanud turvalise ja mugava e-ühiskonna, mille sarnast mujal maailmas ei leia. Selle aja jooksul oleme andnud 1,3 miljardit digiallkirja ning e-teenustesse logitakse e-identiteedi vahendiga ca 5 miljonit korda kuus. Meil on riigi ja eraettevõtluse peale kokku üle 5000 unikaalse e-teenuse ning eesseisva kohalike valimiste ajal saame anda juba 12. korda e-hääle.
E-riigi selgroo X-tee kaudu tehakse kuus juba üle 200 miljoni päringu ning selle turvalise andmevahetuse kiirteega on liitunud üle 600 ettevõtte ja asutuse. Rohkem kui 90% riigiasutustest kasutab turvalist ja kiiret internetiühendust, mida pakub RIA riigivõrk. Võrguliiklust ja seal taga olevaid seadmeid jälgib 24/7 töötav riiklik intsidentide lahendamise tiim CERT-EE, kes registreerib aastas tuhandeid intsidente ning hoiab ära kordades rohkem süsteemidesse pääsemise katseid.
Praegune õigusruum on võrreldes 10 ja 20 aasta taguse ajaga oluliselt muutunud. 2018. aastal vastuvõetud küberturvalisuse seadus andis meile paremad võimalused riigina sekkuda ja aidata ettevõtteid intsidendi korral. Selged nõuded teevad asutuste elu lihtsamaks – neile on teada, mida neilt oodatakse.
Sõltuvus muudab meid haavatavaks
Eesti digiriigi tervis on päris hea. Riik ei ole kannatanud küberrünnakute tagajärjel olulise mõjuga kahjusid nagu USA, Suurbritannia või mõni teine suurriik ning Eesti inimesed usaldavad ja kasutavad e-teenuseid. Meie vähene puutumus ülemaailmsetest küberrünnakutest ei ole tingitud üksnes heast võimekusest süsteemi kaitsta, vaid sellest, et võrreldes suurriikidega ei ole me veel nii ahvatlev saak.
Miks peaks kurjategija murdma maha hästi kaitstud ust, kui on olemas avaus, mille kaudu pääseb lihtsamalt sisse. Kui uksi aga korralikult ei lukustata ega kaitsta, siis varem või hiljem saab meist sihtmärk. Seega on aja küsimus, millal kurjategijad meieni jõuavad ning selleks, et ellu jääda, tuleb ettevalmistusi teha juba täna. Õpime teiste vigadest.
Meie vähene kokkupuutumine ülemaailmsete küberrünnakutega on tingitud ka sellest, et suurriikidega võrreldes ei ole me veel nii ahvatlev saak.
Eesti muudab haavatavaks suur digiteenustest sõltuvus. IT ei ole täna tugiteenus, vaid digitaalsed lahendused on põimunud igasse elu valdkonda, aidates asju teha kiiremini, mugavamalt ja odavamalt. E-pangandus ei ole lihtsalt mugavus, vaid see ongi peamine viis, kuidas pank ja kliendid asju ajavad. Ilmselt ei ole Eestis ühtegi valdkonda, kus ei oleks kasutusel digitaalseid lahendusi. Seetõttu oleme kogenud e-teenuste kasutajatena muutunud mugavaks ja nõudlikuks. Oleme pahased, kui mobiil-ID teenus on pool tundi häiritud või kirume riigijuht ja -asutusi, kui ei pääse pärast esimesi katseid digiregistratuuri, teades, et seda proovib samal ajal teha pool Eesti elanikkonnast.
Oleme unustanud, milline oli asjaajamine enne digiallkirja ja e-teenuste saabumist. On päris raske ette kujutada, kuidas muu maailm veel tänase päevani allkirjaga dokumente faksiga edastab. Kõik see pahameel on suuresti õigustatud, selline peabki olema nõudliku digiühiskonna suhtumine, sest mistahes digiriigi tagasilöögi puhul saab häiritud paljude inimeste elu. Oleme seda häiritust näinud korduvalt ka tervisekriisi lahendamise ajal.
Poliitilised otsused peavad toetama IT arengut
20 aastaga ehitatud süsteemid vajavad pidevat hoolt ja edasiarendamist. Täna sõltume digiriigi arendustes peaasjalikult Euroopa Liidu erinevateks projektideks ja toetusteks mõeldud rahast. Keeruliseks teeb olukorra see, kui seda raha ei õnnestu planeeritult saada või kui puuduvad võimalused vajaliku omafinantseeringu katmiseks. Rääkimata iga IT-arendusega vältimatult kaasnevatest püsikuludest. Ja rõhutamata infoturvet, mis on tänasel päeval lahutamatu osa kõigis IT-valdkonna tegemistes.
Seetõttu on ülimalt oluline, kuidas suhtuvad küberturvalisuse tagamisse meie riigi esindajad, ettevõtete juhid ning poliitika ja avaliku arvamuse kujundajad. Ja kuidas see seisukoht avaldub tegudes – otsustes ja eelarves.
Täna kuulub ettevõtlus- ja IT-ministri portfelli hulka erinevaid olulisi valdkondi alates transpordist kuni energeetikani välja. IKT-ga seotud küsimused on ühed paljude seast. Kui meie eesmärgiks on jätkuvalt edasi arendada e-riigi võimalusi, pakkuda maailma tasemel turvalisust ning olla seejuures teistele riikidele teenäitajaks, siis võib jääda väheks, kui IT on portfelli üks osa, vaatamata portfelli omaniku võimekusele. IT vajab tõhusamat esindatust poliitilisel tasandil valdkondliku ekspertiisi tasemel. Nii oskaksime riigina paremini hinnata otsuste mõju infosüsteemidele, sest suur osa otsustest on seotud IT-lahendustega. Digiriik on meie loodusvara ning see väärib suuremat tähelepanu. IT-ministeerium looks eeldused, et IKT valdkonna teemad on pidevalt ja läbivalt valitsuse tasandil parimal võimalikul moel esindatud.
Aeg on küsida, kas digiriik saab Eestis sama palju tähelepanu kui väljaspool riigipiire.
Täna oleme veel paljudele riikidele eeskujuks ning meie saadikud on nõutud eksperdid, kes aitavad ehitada küberkogukonda erinevates maailmajagudes. Sügisel avab Dominikaani vabariik meie ekspertide vedamisel Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna küberoivakeskuse. Botswanas aitasime nullist üles ehitada sellist riiklikku küberintsidenntide käsitlemise üksust nagu meie CERT-EE. Need on vaid mõned näited paljude seast, kuhu RIA panustab, rääkimata Eesti riigi kui terviku pingutustest.
Aeg on küsida, kas digiriik saab Eestis sama palju tähelepanu kui väljaspool riigipiire. Turvalise ja areneva e-riigi fassaadi tekivad tasapisi mõrad, kui sisemus jääb tähelepanuta.
Margus Noormaa
Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor
Artikkel ilmus 27. mail 2021 ajalehes Postimees.