Mõned päevad tagasi ilmus avalikkuse ette teave turvanõrkusest koodnimega FREAK. Vaieldakse, kas ja kui tõsine see probleem on.
Avalikustatud nimekirjas tuvastas CERT-EE suurusjärgus 100 Eesti serverit, nende omanikud on teavitatud, nii mõnelgi on probleem juba ka lahendatud.

Viga koodnimetusega CVE-2015-0204 (OpenSSL) avalikustati teisipäeval mitme uurimistiimi koostööna, sh Microsoft, prantsuse INRIA ja hispaania MDEA Software. Tegemist on huvitava turvanõrkusega, mille juured ulatuvad eelmise külma sõja ajastusse. Tollane põhiline krüptograafiatootja USA nõudis, et tõsist, n-ö tugevat krüptograafiat tohiks kasutada vaid USA ning välisriikidele tuleks lubada vaid spetsiaalselt nõrgestatud (reeglina lihtsalt lühema võtmepikkusega) variante. 1990ndatest pärineb ka termin export-grade cryptography.
Vahepeal, seoses Interneti ja e-panganduse arenguga, nudimissoov vaibus.
Siiski on neid nn muule maailmale mõeldud võtmeid inertsist eristatud ning ajalooliselt on nad paljudes konfiguratsioonifailides nimetatud eraldi real.

Turvanõrkus seisneb selles, et teatud olukorras (kui klient läheb oma brauseriga SSL veebisaiti külastama, s.o siis säärast, mille aadress algab https://) lepitakse kliendi ja serveri vahel ikkagi kokku just need madala turvalisusega eksportvõtmed, ehkki kummalgi poolel polnud algselt plaanis neid kasutada. Protokolle, kus kõrgema turvataseme äralangemisel toimub automaatne tagasilangus kõige vanema ja vähemturvalise juurde, on infoturbes nähtud varemgi (Samba LANMAN, GSM A5.0).

Arusaadavalt on kirjeldused pisut tagasihoidlikumad selles osas, kuidas täpselt tuleb pealtkuulajal sekkuda, et kliendi ja serveri vahelist infovahetust talle sobivas suunas mõjutada. Oht seisneb selles, et just ühenduse võtmise hetkel suudab keegi sekkuda (MitM – Man in the Middle), tekitades olukorra, kus osapooled lepivad vea tõttu kokku plaanitust niruma krüptoprotokolli. Hästivarustatud vastasel on seejärel mõnevõrra kergem see sideseanss lahti murda. Niisiis on tegemist küllaltki spetsiifilise stsenaariumiga: see eeldab pühendunud vastast, kel on võimalik kliendi ja serveri vahelisele sidetrassile paigutuda, seal bitte võltsida ja teda huvitavat sideseanssi muust liiklusest eristada ning salvestada.

Üldiselt jääb väheks sellest, kui vaid serveril on FREAK küljes, kuid kui see on küljes ka kliendil, õnnestub trikk peaaegu alati.

Üks infoturbejuht selgitas meile olukorda nii: “On sarnasus inimeste omavahelise vestlusega: mina teatan, et räägime eesti või inglise keeles, Sina vastad mulle vene keeles (sest ründaja sosistas Sulle, et vene keel olla esimene eelistus) ja mina olengi oma esialgsest seisukohast hoolimata sellega nõus. Kui emb-kumb meist vene keelt ei oska või Sa ei allu ründaja sosistamisele, siis rünnak ebaõnnestub.”

Kaasajal ei saa säärast pealtkuulamise võimalust üldse mitte välistada (vt Snowdeni lekked), kuid tõenäosus, et see juhtub totaalselt, väljaspool sihitud rünnakuid, on erakordselt väike. Ning need, keda võimekas vastane pidevalt sihib, on pidevas ohuolukorras niikunii… kui täna midagi ei juhtunud, siis järgmisel nädalal, mõne järgmise turvaauguga taas.

Ühe 512-bitise RSA võtme murdmisajaks Amazoni pilves hinnatakse 7 tundi ja maksumuseks 104 USD.

Soovitused:

• Kelle server on nimekirjas aadressil https://freakattack.com/, parandagu oma serverit. Sageli piisab mõne rea muutmisest konfiguratsioonifailis, et nõrku protokolle üldse välja ei pakutakski.
• Kelle brauser (Chrome, IE11, Safari) on kahtlaste nimekirjas, uuendagu seda esimesel võimalusel (FireFox on üllataval kombel turvaline). Oma brauserit saab kontrollida samuti aadressilt https://freakattack.com/.
• Kelle server pruugib TSL teeke, kontrolligu üle ka need ning vajadusel uuendagu. Apple väljastab paranduse järgmisel nädalal. Võimalik, et vanemad Androidid ja iOSid jäävadki selle probleemi suhtes paikamata.
• Tuleb arvestada, et OpenSSL on vaid üks (kuigi kõige levinum) SSL pakett, kuid krüptoteeke on teisigi. Sama soojaga võiks oma konfiguratsioonifailidest välja visata kõik vanad krüptoprotokollid, mille kasutamine pole turvaline.

Meenutame, et viimase aasta jooksul on korduvalt esinenud turvanõrkusi seoses SSL/TSL protokollistiku ja selle implementatsioonidega (Poodle, HeartBleed).

Viited:

• http://arstechnica.com/security/2015/03/freak-flaw-in-android-and-apple-devices-cripples-https-crypto-protection/
• http://arstechnica.com/security/2015/03/stop-the-presses-https-crippling-freak-bug-affects-windows-after-all/
• https://www.smacktls.com/
• https://technet.microsoft.com/en-us/library/security/3046015
• http://securityaffairs.co/wordpress/34495/security/secure-from-freak-vulnerability.html
• https://freakattack.com/

Anto Veldre
CERT-EE