Edasi läheb päev erinevate sessioonidega, kus vestluse vormis esitab esinejatele küsimusi Ainar Ruussaar. Neist esimene kannab nime ,,Vaade infoühiskonna tulevikku” ning seal astuvad üles

I sessioon ,,Vaade infoühiskonna tulevikku”

Rääkides e-julgeolekust, leidis Jaak Aaviksoo, et me peame valmistuma ründamiseks. Kogu e-taristut ei saa ehitada üles kaitsele. Kaitse ja ründe arendamine peab käima käsikäes. Igale potentsiaalsele ründajale peab tegema selgeks, et e-rünnakule vastatakse omakorda ründega, tegu võib olla nii küber-, kui ka füüsilise ründega.

Viidates 2007. aasta e-rünnakutele, kasutas Aaviksoo väljendit “kui üks elukas näeb välja nagu koer, haugub nagu koer, siis on suur tõenäosus, et tegu on ka koeraga.” Seda väljendit olevat esmalt kasutanud Britide toonane kaitseminister. Selle kasutamisega viitas riigikogu liige sellele, et e-ruumi jääb kõigest maha jälg, mis viitab alati mõnele konkreetsele isikule või riigile.

Ma arvan, et e-kodanik on viljakas idee, sellega peaks kindlasti minema edasi. Aga meil peaks olema kogu aeg ka üks väike punane lambike. Meil peaks olema mingisugune garantii, me anname inimesele isikut tõendava dokumendi, me loome talle võimaluse meie teenuste kasutamiseks.

Vestluse jätkamiseks tõi Ruussaar välja fraasi, mida küsis temalt hiljuti ta laps, ,,isa, mis saab siis kui arvutitele tekib mõistus?”. Sama küsimuse esitas ta nüüd ka Aaviksoole.

Kuigi tehisintelligentsid arenevad kiirelt, leiab Aaviksoo, et mingit ulmefilmi tsenaariumit ei maksa mõtlevatelt arvutitelt oodata, seda tahte puudumise tõttu. ,,Tahan süüa, tahan seda, tahan teist, tahan…, see puudub arvutitel”. Näiteks võin mina visata arvuti minema, aga arvuti ei saa mind ära visata.

,,Meil on tarvis interneti kasutamiseks mõistlike reegleid. Me ei saa eeldada, et internetti saab kasutada ainult siis, kui oled läbinud piisavad testid, ning oled terveks tunnistatud,” leiab Madise.

Seda annab lahendada sellega, kui internetist hakatakse rääkima juba väiksest peale. Kõikidesse õppeprogrammidesse peab lisama programmeerimise ja üldise e-lahenduste tutvustuse ja ülevaate.

Madise tõi näite, kuidas ühes rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ta kuulub, ei võetud teda vihakõne gruppi, kuna ta oli seotud e-valimistega. Selle asemel kuuluvad sinna gruppi viis inimest Euroopa erinevatest riikidest, kel ei ole internetiga eriti kokkupuudet.

Me peame alati arvestama, et meie tegemised jäädvustuvad internetti alatiseks. Seetõttu peabki kõigil meil olema arusaam kuidas end internetis väljendada ja kuidas seal käituda.

Avalauses leidis Meerits, et netiajastu ei ole inimeste jaoks midagi radikaalselt uut toonud. Tihti mõeldakse, et piisab vaid sellest, kui osta klassiruumi tahvelarvuti ja siis lähevad asjad paremaks. Kuid tahvlid samastuvad lastele mängimisega ja selles ei peitu kindlasti õppimise tuum.

Ruussaar soovib Meeritsalt teada kas see on pigem hea või halb, et igaüks saab end tänapäeval pidada arvamusliidriks. Koolijuhi kohaselt mõtiskles ta selle üle pikalt ja põhjalikult. Kokkuvõtlikult leidis Meerits, et säutsumine ei ole mingisugune imerelv. Varasemalt külapoodide ees peetud vestlused on lihtsalt kolitud üle Facebooki ja Twitterisse.