Tänavu tähistab Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) oma kolmandat sünnipäeva. Selle raames korraldatakse täna (30. mail) Tallinnas RIA aastakonverents. Konverents on tulevikku vaatav, Sel mõtiskletakse, millised on kaugemas tulevikus ühiskonna vajadused ja ootused ning millised uusi horisonte tehnoloogia avab, räägitakse riigi infosüsteemi arendamise lähiaastate fookustest ning koostöös Sise-, Kaitse-, Majandusministeeriumiga tutvustatakse esmakordselt laiemale avalikkusele uut küberjulgeoleku strateegiat.
Konverentsil astuvad üles RIA peadirektor Jaan Priisalu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, Vabariigi Presidendi õigusnõunik ja Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise, Riigikogu liige Jaak Aaviksoo, Audentese nõukogu esimees Heldur Meerits, RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal Margus Simson, Maksuameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe ja Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson, Kaitseministeeriumi asekantsler Taimar Peterkop, Siseministeeriumi asekantsler Hannes Kont, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi küberturbe valdkonna juht Sander Retel ning RIA arendus- ja uurimistegevuse osakonna juhataja Priit Roosimägi.
Päeva modereerib Ainar Ruussaar.
Konverentsi täpne ajakava on üleval RIA kodulehel.
RIA korraldab konverentsi EL struktuurifondide programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Jaan Priisalu, RIA peadirektor, leidis oma avakõnes, et konverents annab võimaluse vaadata möödunud aastale tagasi. Tagasivaade annab hea võimaluse e-riigis, ning üldisemalt IT-s, liikuda edasi. Priisalu tõi välja, et süsteemid, mida kõikvõimalike e-lahenduste arendamisel kasutatakse, peavad olema küberkaitse mõttes turvalised.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka võtab ettekandes kokku Eesti e-riigi praeguse seisu. Viidates e-riigi võimalustele, leidis Kotka, et meil on monopol, kuid see ei tähenda, et me saaks püksikummi lõdvaks lasta – just vastupidi.
Publiku ärgitamiseks teatas Kotka, et valitsuste IT eelarvetest saaks teha uue Big Maci indeksi. Läbi riigi IT eelarvete on võimalik hinnata riigi valitsemise keerukust. ,,Me oleme 40 korda efektiivsemad kui Soome ja 400 korda efektiivsemad UK-st,” teatas Kotka. Eesti soodne e-valitsemine on meie edu saladus.
Kotka leiab, et Eestil on aeg hakata IT lahenduste veduriks. Arengu jätkamiseks peame tegelema innovatsiooniga, kuna teistelt enam midagi väga üle võtta ei ole.
,,Mõnedes kohtades me feilime. Öeldakse: poisid hea plaan oli, aga te kaotasite. Me ei olnud valmis selleks, et rahvusvaheline meedia tulistab meie e-valimiste vastu nii tugevalt. Praegu on välismaine ajakirjandus täis väiteid, et Eesti e-valimiste süsteem on ebaturvaline ning täis vigu”, lausus Kotka.
E-riigi üks baasprintsiip on see, et kodanikel on alati õigus ja võimalus näha, millised asutused on tema andmeid vaadanud. Kuid kas me usaldame riiki, et ta ka tõesti annab meile õigse informatsiooni? Praegu kehtib ühiskonnas skeptisism, ning pigem usaldatakse nt panka, kellel on inimese kohta tegelikult palju rohkem informatsiooni, kui riigil.
Ettekande võttis Kotka kokku oma 10 miljoni e-eestlase plaaniga. Asekantsleri sõnul on praegu olemas juba nimekiri inimestest, kes on huvitatud e-eestlaseks hakkamisest. Kuigi e-eestlase süsteem on elektroonne, leiab Kotka, et isegi kui siia hakkab kolima märgatavas mahus välismaalasi on see pigem positiivne probleem.
