Uku Särekanno, RIA küberturvalisuse teenistuse juht
Kett on täpselt nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli. 2018. aastal juhtus mõndagi, mis seda ütlust kinnitab.
Mitukümmend Eesti ettevõtet kirjutasid korstnasse kokku sadu tuhandeid eurosid arvepettuste tõttu. Maakataster pääses napilt maani maha põlemisest. Mitmel korral kadus kogu riigis võimalus pangakaardiga maksta, häirekeskuse liinid olid terve päeva tummad ühe suure mobiilsideoperaatori klientidele, kopamehed lõikasid ära Baltikumi suurima tanklaketi kõik automaattanklad. Lekkisid delikaatsed isikuandmed sõjaväelaste ja koolilaste kohta, pandi toime rünnakuid meediaportaalide vastu, pressiti lunavara välja suurettevõtteilt ja perearstikeskustelt. Intsidentide loetelu võib jätkata pikalt — registreerisime 17 000 pöördumist, mida on enam kui 60 protsenti rohkem kui aasta varem.
Ometi oli 2018. aasta hea ja turvaline aasta. Hüppeliselt kasvanud pöördumiste arvule vaatamata registreeriti kriitilisi intsidente kokkuvõttes vähem kui aasta varem. NotPetya ja Wannacryga võrreldavaid suuri ja rahvusvahelisi kampaaniaid ei kordunud. E-riigi alustalad, nagu ID-kaart ja X-tee, toimisid stabiilselt ja suuremate tõrgeteta.
Politsei- ja piirivalveamet sulges mais 11 000 ID-kaarti e-teenuste kasutamiseks ning RIA eksperdid murdsid lahti vigase kiibiga ID-kaardi. Sellega sai sisuliselt punkti 2017. aasta ID-kaardi kriis. Õppetunnid olid käes, uusi turvanõrkusi pole ilmnenud ning aasta lõpust asuti väljastama juba täiesti uut ja seni Eesti ajaloo kõige turvalisemat ID-kaarti.
2018. aastal said paika mitmed eeldused, et Eesti e-riik püsiks turvalistel alustel. Korrastus õiguslik raamistik ning valitsus otsustas eraldada IKT valdkonnale oluliselt lisaraha: 2019. aastal 21 miljonit ning järgmise nelja aasta jooksul kokku 118,4 miljonit eurot. Euroopa Liidu tasandil jõustus andmekaitse üldmäärus (GDPR) ning võrgu- ja infoturbe direktiiv (NIS), Eestis aga küberturvalisuse seadus ja isikuandmete kaitse seadus.
Võeti vastu küberturvalisuse strateegia aastateks 2019–2022, mille kolm peamist fookust on uue infoturbestandardi väljatöötamine, riikliku küberturbekeskuse loomine ning süsteemne ennetustegevus. Kogu uut strateegiat kannab arusaam, et investeering halva ära hoidmisse on mitu korda odavam kui tagajärgedega tegelemine. Täpselt nii, nagu politsei pöörab tähelepanu kuriteo ennetusele ja päästeamet tuleohutusele. Riskide väljaselgitamine ja nende maandamine on kokkuvõttes tulemuslikum ja odavam.
RIA ülesandeks on seadusest tulenevalt maandada riske, tõsta teadlikkust ja tagada e-riigi võtmekomponentide turvaline toimimine. Me pakume 400 asutusele Eesti kõige turvalisemat riigivõrku, 15 suurele ettevõttele võrguseire teenust, kümnetele ettevõtetele turbeteste ning sadadele ohuteateid. Kõikidele Eesti kodanikele ja asutustele aga turvalisi lahendusi autentimiseks, digitaalallkirjastamiseks ja andmevahetuseks.
Seda kõike on üksjagu, ent mitte piisavalt. Üle kõige on vaja laiemat suhtumise muutust — arusaama, et küberturvalisus väärib tähelepanu ning see pole IT-osakonna või tehnikute asi. See on ennekõike juhtkonna asi, kes otsustab äriportsessi ja investeeringute üle. Vastasel juhul kannatavad tooted/teenused, kaob maine, kliendid ja raha. Juht annab tegevustele suuna, tunnetuse ja prioriteedid. RIA saab olla siinkohal hea partner ja konsultant. Ent vajadust ja vastutust peab mõistma iga juht ise. Ei tasu olla nõrgim lüli.
Loe täpsemalt aastaraamatust “Küberturvalisus 2019”