RIA aastakonverents lõpetati küberturvalisuse riigikaitse aruteluga. Teemal arutlesid Kaitseministeeriumi asekantsler Taimar Peterkop, Siseministeeriumi asekantsler Hannes Kont, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi küberturbe valdkonna juht Sander Retel ning RIA arendus- ja uurimistegevuse osakonna juhataja Priit Roosimägi.
III sessioon „Küberturvalisus riigikaitses“
Suurema osa päevast oleme kuulnud, et e-teenused peaksid olema lihtsamad, kiiremad ja mugavamad – kuid kas nad on ka turvalised? Ehk kas kodanik saab riiki usaldada, et tema andmed ei lähe kaotsi ja riik ei kuritarvita neid? RIA arendus- ja uurimistegevuse osakonna juhataja Priit Roosimägi leiab, et küberjulgeolek on üks osa riskide haldamise ja juhtimise maailmast. Näiliselt on infoühiskonna küberturvalisus nagu pidurid head ralliautol – väldib õnnetuste juhtumist. Sisuliselt tähendab see, et arenduses olevaid lahendusi peab hoidma kontrolli all.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi küberturbe valdkonna juhi Sander Reteli hinnangul on hetkel arenduses olevate teenuste puhul turvalisus tagatud. Kuigi riigil on plaan minna pilve, ei tähenda see, et füüsiline riik peaks eksisteerimist lõpetama.
Paneel leidis ühehäälselt, et uute lahenduste arendamisel peab leidma partnereid, kes üritavad neid digitaalselt rünnata. Tänu sellele tagatakse teenuste lanseerimisel nende täielik turvalisus.
Riigikaitse vaatevinklist leiti, et üks suur miinus peitub füüsilises ligipääsus andmekeskustele. Paneeli üks osalejatest väitis, et ta on puutunud kokku olukorraga, kus digitaalselt on küll keskus suure valve all, ent füüsiliselt oli sel ligipääs paljudel.
Küberrünnakute läbiviimine eeldab poliitilise mõttemaailma muutmist. Pärast rünnaku toimumist peab selle õigustatult ära põhjendama ning seletama lahti, miks just seda sihtmärki rünnati. Tänu NATO küberkaitsekeskuse (CCD COE) poolt loodud ,,Tallinna käsiraamatule” on meil olemas plaan küberrünnaku läbiviimiseks.
Konverentsi kokkuvõtteks leidis Ainar Ruussaar, et ükskord see pilv tuleb meie riiki niikuinii.
