E-ühiskonna arendamine riigi infosüsteemis

Päev jätkub teise sessiooniseeriaga, kus arutletakse e-teenuste kasutatavuse ja kasutamise suurendamise ning avaliku teenusruumi korrastamise kogemuste üle. Ruussaar sõnas sissejuhatuseks, et riigilt eeldame pakutavate e-teenuste lihtsust ja turvalisust. Mina näiteks tahan, et ma saaksin teha kõik e-teenused ära ühes keskkonnas ja ühe klikiga.

II sessioon „E-ühiskonna arendamine riigi infosüsteemis“

RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal Margus Simson

IMG_2056Maailm pole kunagi olnud keerulisem kui täna. Kõik muutub järjest kiiremini. Igapäevane tehnoloogia areneb üha kiiremini. On märgata, et sellega ei jõua kõik alati kaasas käia. Maailmas üldiselt tulevad toime ainult need, kes suudavad kohaneda, sama kehtib ka e-maailma kohta.

Eesti kohanemisvõime võti on uute tehnoloogiatega kohanemine. Me peame end koguaeg muutma, et oleksime ülejäänud maailmas sammu või kaks ees. Me tunneme uhkust e-maksuameti, e-allkirjade, e-valimiste ja veel kõige muu eest, meil on selleks täielik õigus. Aga viimased seitse aastat oleme me teinud neid samu teenuseid üha paremaks aga mingisugust innovatsiooni ei ole enam tulnud.

Kõik need head asjad mida me täna kiidame on valmis arendatud 10-15 aastat tagasi. RIA näeb, et kodanik peaks saama riigiteenuseid lihtsamini kasutada.

Eesti on iga kodaniku südames. Toome ta nüüd ka iga kodaniku käeulatusse parima kasutajaliidesega maailmas. Saja erineva keskkonna asemel peaks eksisteerima üks kindel eesti.ee keskkond. Uus normaalsus ei ole see, et riik on ühe sõrmepuudutuse kaugusel, vaid hoopis selles, et kõik on ära tehtud juba enne sõrmepuudutust. Kooli või pensionile minnes teeks e-riigi süsteem kodaniku eest kõik automaatselt ära.

Oluliste sündmuste ajal on riik kodanikele muretult ja märkamatult olemas. Eesti riigil on oma lipp ja vapp ja varsti ka oma äpp. Meie visioon on, et aastaks 2015. arendatakse uus eesti.ee, mis töötab alati ja kõikjal (arvutis, tahvlis ja nutitelefonis).

Riik peab e-teenuseid arendama Põhjamaadega ühiselt. Riik peab ühendama praegused väiksed andmelaod ühtseteks suurteks andmekeskusteks.


Maksuameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe ja Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson
Maksu- ja maanteeameti esindajad tõid elulisi näiteid koostöö olulisusest e-lahenduste ning muidu töö käigus. Ühena neist toodi välja riigile kuuluvad andmebaasid, kus hoitakse kodaniku kohta käivaid kontaktandmeid. Kõigi erinevate ministeeriumide andmebaasid saaks ühendada ühtseks baasiks.