Category Archives: X-tee

X-tee on e-Eesti ainuke kiirtee

Lugu ilmus 4. septembril 2019 Äripäevas.

E-riigi kiirtee, selgroog või veresoonkond. Kõik loetletud kõnekujundid sobivad 18 aastat tagasi välja töötatud X-tee kirjeldamiseks. E-riigist rääkides tekivad esimesena silme ette ID-kaart ja digiallkiri. Kuid samavõrd tähtis on ka väljaspool Eestit tuntud, kuid siin mitte niivõrd kuulus X-tee, mis võimaldab riigis eri serveritel ja andmebaasidel efektiivselt ja kiiresti andmeid vahetada. Mis peamine, see toimub turvaliselt ja märkamatult. Ja ega inimene ei peagi otseselt teadma X-teest, tema jaoks on tähtis, et ta saab lihtsalt ja vähese bürokraatiata asjad aetud, olgu selleks arsti juurde aja panemine, auto registreerimine, ülikooli lõpetamine, lapse sünd või tuludeklaratsiooni esitamine. Nii nagu ei pea autojuht teadma, millist geotekstiili ja killustikku kasutati maantee ehitamiseks – peaasi, et see on korras ja võimaldab mugavalt ja turvaliselt sihtkohta jõuda.

Kasulik klientidele ja ettevõtetele

Küll aga võiksid X-teest teada teenusepakkujad, sest see võib aidata neil ja nende klientidel bürokraatiat vähendada. Riigi Infosüsteemi Ameti ehk X-tee omaniku jaoks on tähtis, et X-tee hästi kaitstud digimaanteel sõidaks võimalikult palju autosid. Augustis alguses kiitis IT-minister heaks muudatused, mis teeb liitumise lihtsamaks ja odavamaks.

X-tee on Eestis kasutatav andmevahetusplatvorm, X-Road on aga tehnoloogia, mida Eesti ja Soome viimased neli aastat ühiselt arendavad.

Mis kasu saab X-teega liitumisel? Infovahetus partneritega on silmapilkne ja kellelgi pole võimalik pealt vaadata või kuulata, millist infot kaks asutust omavahel vahetavad. Loomulikult on tagatud, et infot saavad vahetada vaid need asutused, kellel on selleks õigus. Kui X-tee eksisteeriks füüsilisel kujul, siis jääks selle teele 472 asutust ja ettevõtet. Lisaks veel kaudselt X-teel sõitvad ettevõtted ja asutused, keda on poole Tartu linna jagu. Miks peaks sinu firma X-teega liituma? Sest see on parim viis suhelda avaliku sektoriga. 18 aastaga on X-teel tehtud rohkem kui viis miljardit päringut. Oletame, et neist 5% tegid inimesed. Eeldades, et klikid internetis säästavad keskmiselt 15 minutit inimese aega (ta ei pea minema kohale maanteeametisse, maksuametisse ega haiglasse, et panna kirja vastuvõtuaeg), siis hoidsid need päringud ainuüksi mullu kokku 1407 aasta jagu tööaega. Mõistagi, need arvud on hinnangulised.

Liitumine ja kasutamine muutub aina lihtsamaks

X-teega liitunud ettevõtted saavad oma asju ajada ajasäästlikult ja odavamalt. Praegu on meil käsil liitumise lihtsustamine ja et see oleks uutele tulijatele(väikeettevõtted, kohalikud omavalitsused jt) rahakotile kergem. Kuivõrd X-tee on Eestis peamine lahendus andmete vahetamiseks avaliku sektori siseselt, aga ka erasektoril suhtluseks avaliku sektoriga, siis X-tee liikmete arv aina kasvab. Tänavu on uusi liikmeid napilt rohkem kui sada. X-tee kasutajad on öelnud, et liitumise teeb keeruliseks nõudlik protsess ja liiga pikad juhendid. Neil on õigus. Võtsime tagasiside kuulda ja veel sel aastal tuleme välja X-tee iseteeninduskeskkonnaga, mis muudab ühinemise lihtsamaks. Iseteeninduskeskkond võimaldab ühest kohast leida kõik sammud X-teega liitumiseks.

Liitumise lihtsustamise kõrval loome ka võimaluse kasutada X-tee ökosüsteemi siseselt X-tee keskuse enda pakutavaid sertifikaate. Need sertifikaadid on mõeldud eelkõige tulevastele X-tee liikmetele, kellel on vajadus Eesti riigiga andmeid vahetada, kuid neil pole olnud võimalik seda juriidilistel põhjustel seni otse teha. Lisaks tasub kaaluda dubleeriva sertifikaadi võtmist andmevahetusteenuse töökindluse suurendamiseks.

X-tee on teinud Eesti atraktiivseks sihtkohaks sadadele väliskülalistele, kes huvituvad tehnoloogiast. Peame korraks peatuma ka nimedel. Eestis kasutatav X-tee tähistab andmevahetusplatvormi. Kui aga juttu tuleb ingliskeelsest X-Roadist, siis räägitakse tehnoloogiast, mida Eesti ja Soome alates 2015. aastast arendavad. X-Road on teistes seas veel kasutusel Soomes, Islandil, Jaapanis, Argentiinas ja Vietnamis.

Digimaanteed peab uuendama

X-Roadi tuumtarkvara ei saa kunagi valmis ning areneme seda koos partneritega edasi. X-tee seadistamine muutub paindlikumaks ning kasutaja saab seda paremini oma vajadustele vastavaks seadistada Aasta lõpus sulgeme Eesti X-tee vana versiooni ning võtame kasutusele uue, kuuenda versiooni. Samal ajal käib ka töö juba järgmise andmevahetusplatvormi kallal, sest X-teel on veel kasutamata potentsiaali, millest eelkõige inimesed, aga ka liikmed, kasu lõikavad.

Meie järgmise paari aasta eesmärk on, et X-tee kasutamine muutub asutustele ja ettevõttele niivõrd mugavaks, et kasutajad ei suuda sellest käsi eemal hoida. Sest siis läheb elu kergemaks nii ettevõttel kui ka sinu klientidel ja partneritel.

X-tee numbrites
X-teega on ühinenud 2735 teenust ja 472 ettevõtet ja asutust.
Kasutusel on 258 turvaserverit.
Sel kuul on tehtud ca 100  miljonit päringut, juulis 94 miljonit päringut

Andrus Kaarelson
RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal


RIA-t külastab aastas ligi sadakond välisdelegatsiooni

21. mail külastasid RIA-t Rwanda partnerasutuse liikmed. Foto: Nelli Pello

Keskpäevane kohtumine Vietnami delegatsiooniga. Pärastlõunased külalised esindasid rahvusvahelist organisatsiooni OECD. Vaid tunnike hiljem kohtumine Saksamaa delegatsiooniga. Need nopped ei pärine pelgalt ühest nädalast, vaid ühest päevast ja ilmestavad hästi, kui tihe on RIA rahvusvaheline suhtlus.

„Meil käib külalisi igast maailmajaost. Väga raske on leida riiki, kust meil ei oleks külas käidud või kus meie enda inimesed pole käinud,“ ütleb RIA rahvusvaheliste suhete juht Piret Urb, kes võtab aastas RIA-s vastu ligi sadakond välisdelegatsiooni. Viimase kahe kuu jooksul on RIA-t väisanud külalised näiteks Rwandast, Prantsusmaalt, Bruneist, Tšehhist, Poolast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Luksemburgist, Rootsist, USA-st, Jaapanist, Singapurist, Taiwanist, Ukrainast, Kamdodžast, Türgist, Austraaliast, Arubast ja Kosovost. Kui võtta kõik kohtumised kokku ühe märksõnaga, siis on selleks kahtlemata Eesti digiriigi edu. Kitsamaks minnes tunnevad väliskülalised kõige rohkem huvi X-tee, e-teenuste ja küberturvalisuse vastu.

Kõik need kolm teemat olid kõneaineks 21. mail toimunud kohtumisel RIA partnerasutusega Rwandast. „Rwandalased on just praegu selles ristkohas, kus nad otsivad viise, kuidas panna käima andmevahetus oma asutuste vahel. Rääkisime neile oma X-teest, kuidas see ligi 18 aastat tagasi alguse sai ning kuidas see töötab. Ei ole mõtet jalgratast uuesti leiutada, kui meil on see juba olemas ja nö lastehaigused on läbi põetud. Sellepärast jagamegi alati hea meelega oma kogemusi,“ tõdeb Piret. X-tee vastu tundsid 20. mail toimunud visiidi käigus huvi ka prantslased, kes on samuti otsimas viise asutustevaheliseks andmevahetuseks ning tutvuvad eri riikide kogemustega.

21. juunil külastasid RIA-t Jaapani inseneride föderatsiooni esindajad, kes tutvuvad Euroopa riikide kogemustega tuuma- ja küberturvalisuses. Jaapanlased tundsid huvi meie küberturvalisuse põhimõtete ja CERT-i töö vastu ning uurisid, kuidas on korraldatud kriitilise infrastrukuuri kaitse ja kuidas me rakendame ISKE-t. Väliskülalised kiitsid meie X-teed, mille on nemadki osaliselt kasutusele võtnud.

Jaapani inseneride föderatsiooni esindajad RIA-s 21. juunil. Foto: Nelli Pello

Kahepoolsed koostöölepped

Kõige tihedam koostöö on RIA-l Soome, Läti, Saksamaa, USA, Prantsusmaa ja Jaapaniga. Viimasel ajal on märgatavalt tugevnenud suhtlus Austraalia ja Lõuna-Koreaga. Digilahenduste ja küberkaitse teemadel on RIA-l väga hea koostöö Iisraeliga, kellega on sõlmitud eelmise aasta novembris digilahenduste arendamise koostöölepe. Sarnased koostöölepped küberturvalisuse tõhustamiseks on RIA-l ka mõnede teiste riikidega. Mitmed on veel huvitatud nende sõlmimisest.

Samamoodi nagu käiakse palju külas RIA-l, käime ise teistes riikides kogemusi vahetamas. Kutseid suurtele digiteemade konverentsidele, töötubadele, seminaridele ja õppustele üle maailma tuleb igal nädalal. Kõige rohkem käiakse tööreisidel Brüsselis, aga ka Bukarestis, mis on praegu EL-i eesistuja maa. Maikuus käisid RIA eksperdid jagamas Eesti digiriigi kogemusi ja suhteid loomas näiteks Riias, Sydneys, Bukarestis, Londonis, Varssavis, Amsterdamis, Vilniuses, Reykjavikis, Singapuris, Genfis ja nimekiri läheb aina edasi. „Väga oluline on leida õige inimene, kes oskab rääkida just sellel teemal, mida meilt oodatakse ning mille vastu tunneb kuulajaskond huvi,“ täpsustab Piret. Seetõttu on rahvusvaheliste suhte hoidmine ka logistiliselt korralik ettevõtmine, sest inimeste graafikud on tihedad ning sobivate aegade leidmine võib olla paras väljakutse.

Diplomaatiline kunst

Rahvusvaheline suhtlus on mõistagi suur diplomaatiline kunst, sest kursis tuleb olla paljude nüanssidega. „Tuleb teada riikide tausta ja millised suhted Eestil nende riikidega on. Millised on riikide omavahelised suhted? Peab teadma riikide kohalikke tavasid ja kombeid ning ajalugu. Kas oleme riikidega meile olulistes küsimustes sama meelt ÜRO-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides? Millised on Eesti välispoliitika prioriteedid?“ loetleb Piret.

Oluline on tunda ka riikide kultuurilisi eripärasid. Näiteks armastavad jaapanlased viia end enne välisreisi väga põhjalikult kurssi külastatava riigi ja asutuse taustaga, muidugi ka kõnealuse teemaga, aga lisaks soovivad nad tutvuda ka nende inimeste CV-dega, kellega nad kohtuvad. Jaapanlased ulatavad visiitkaardi alati kahe käega ning selle juurde käib väike kummardus. India ja Bangladeshi delegatsioonidega on aga juhtunud, et keset ettekannet on osa grupist püsti tõusnud ja läinud võtma endale teisest toast kohvi või lihtsalt koridoris jalgu sirutanud. „Nende jaoks on see täiesti tavaline, aga meile oli see ja on siiani suureks üllatuseks. Aja jooksul jäävad sellised asjad meelde ning nendega harjub ära,“ tõdeb Piret, kes on puutunud nii RIA-s kui ka varem välisministeeriumis töötades kokku kõikvõimalike väliskülalistega seotud ootamatute situatsioonidega, mis tuleb kiirelt ära lahendada.

Jaapani inseneride föderatsiooni juht Kaoru Naito RIA-s 21. juunil. Foto: Nelli Pello

Rahvusvahelises suhtluses tuleb olla alati valvas, sest esindatakse ju Eesti riiki ja RIA puhul Eesti digiriigi mainet. „Minu jaoks on väga oluline, et RIA välissuhtlus on kooskõlas Eesti välispoliitiliste prioriteetidega ja et Eesti oleks digiteemadel maailmas nähtav. Sellepärast me ei käigi pelgalt konverentsidel osalemas, vaid RIA inimesed on valdavalt kutsutud ekspertideks, kes teevad ise ettekandeid, juhivad debatte või osalevad töötubades. Eestil on ikkagi väga tugev digiriigi maine ja oleme neil teemadel maailmas esiviisikus.“

Kõige suurem rahvusvaheline projekt

RIA kõige suurem rahvusvaheline projekt on Euroopa Liidu arenguabiprojekt Cyber Resilience for Development ehk lühidalt Cyber4D, mida kutsutakse ka NICO projektiks. Selle eesmärk on toetada Aafrika ja Aasia riikide küberturvalisuse tõstmist ning projekti veavad eest RIA töötajad Liina Areng ja Martin Indrek Miller. „Läbi selle projekti saavad paljud RIA töötajad külastada kaugeid ja eksootilisi maid, et jagada oma parimaid teadmisi ja kogemusi küberturvalisusest. Eelmise aasta suvest on ligi kümme kolleegi käinud Sri Lankal, Botswanas ja Mauritiusel. Paari nädala pärast toimub CERT-ide koolitus Ugandas ning aasta teises pooles plaanime alustada tegevust ka Rwandas,“ räägib Liina, kes on olnud projekti juures alates taotluse esitamisest saadik neli aastat tagasi.

Projekt sai alguse seetõttu, et saada häid kogemusi ja tutvustada Eesti kogemust küberturvalisuse valdkonnas. „Kindlasti aitab see tõsta ka Eesti positiivset kuvandit maailmas ning on hea võimalus panna kolleegidel proovile oma koolitajaoskused. Vähemtähtis pole ka see, et nii suure projekti juhtimine aitab meil teha paremat koostööd projekti partnerite Suurbritannia ja Hollandiga ning kokkuvõttes aitab saada nö jala ukse vahele ka teistele suurtele rahvusvahelistele projektidele,“ lisab Liina.

Martin Indrek Miller NICO projektiga Rwandas. Foto: erakogu

Nelli Pello
RIA kommunikatsiooniosakond

Kala jälg vees

Anto Veldre, analüütik

Allikas: http://www.rarewallpapers.com/

Isikuandmete kaitse seadus lähtub seisukohast, et oma isikuandmete omanikuks on isik ise. Isikuandmetel on otsene puude isiku privaatsusega ning digiühiskonnas leidub ühtlasi ka hulk viise andmete kuritarvitamiseks. Mistõttu hea omanik ikka kontrollib aeg-ajalt üle, kuidas on tema isiku­andmetega ringi käidud – kes täpselt on andmeid vaadanud, mis otstarbel, kui sageli, mis põhjusel või kas need andmed riiklikes registrites on üldse õiged.

Eestis loovad X-tee ja ID-kaart üheskoos sääraseks kontrolliks tehnilise võimaluse. Puhuti levib rahvusvaheline müüt, justkui oleks meil andmekasutuse kontroll totaalne, võimalik Eesti kõigis riiklikes registrites. Tegelikult on seda omadust pakkuvate andmekogude nimekiri täna veel üpris lühike:

  1. Rahvastikuregister – riigiportaalis eesti.ee sisestame otsinguauku “isikuandmete kasutamine,” valime “Isikuandmete kasutamine Rahvastikuregistris” või liigume otse päringulingile. Sellelt aadressilt paistab andmekasutus notarite, terviseportaali, riigiportaali jms poolt. Isegi Tallinna ühistranspordi piletirobot on käinud mu elukohaandmeid küsimas –arvatagi!
  2. Isikut tõendavate dokumentide register – tegu pole küll otseselt teenusega stiilis “vaadata neid, kes vaatavad mind”, kuid vähemasti saab värskendada oma mälu dokumentide kehtivuse ja passipiltide osas (ikkagi täpsed isikuandmed või sedasi). Ja siis on veel üks pisut laiema skoobiga teenus, kust näeb, milline institutsioon on Sinu kohta pärinud andmeid politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna andmekogudest. Leidsin sealt oma isikuandmete vaatamisi vahemikus 2007–2017.
  3. Karistusregister; sealtkaudu e-toimikusse. Saab vaadata omi karistusi, kui neid juhtub olema. Näha on ka iseenda poolt just tehtud päring, usutavasti paistaks välja ka naabrimehe või tulevase tööandja tellitud 4 eurot maksev päring.
  4. Digilugu. Saab vaadata arsti juures käimisi (selgitus: arst oma arvutis ei saa kodaniku andmetele muidu ligi, kui peab olema külastusjuhtum). Minu hiljutine käik töötervishoiuarsti juurde oli kenasti näha koos arsti nime, nägemiskontrolli ja muu säärasega.
  5. Digiretsept. Ehk teisisõnu – ei pea apteeki minema, et näha, kas perearst on retsepti välja kirjutanud. NB! Olenevalt tõve iseloomust võib tegu olla erakordselt delikaatse isikuandmega. Lisainfo nägemiseks klikime retsepti numbril. Näha on näiteks ravimi väljastanud apteekri nimi ja litsentsinumber, arsti omadest rääkimata. Kirss tordil asub all paremal nurgas – kerime lõppu ja vajutame menüüpunktile “Kes on retsepti vaadanud”. Proviisoritädi isikukood igatahes paistis.
  6. SK toimingulogi – teisisõnu: ID-kaardi vms eID vahendiga toimepandud toimingute soorituslogi kuupäeva ja kellaaja kaupa (selgituseks: naljakad IP-aadressid selles logis on kesksed teenuseportaalid).

X-tee logo

Meie poliitikud ja müügimehed pole oma edukõnedes olnud ülemäära täpsed… vahel on kogemata või nimme jäetud mulje, justnagu oma andmekasutuse järelekaemine oleks mingi Eesti andmekogude või X-tee üleüldine omadus … Ent jah – miks pole? Võiks ju olla!?

Andmejälgija

Eelmisel kevadel hakkas Riigi Infosüsteemi Ameti juures koos käima ekspertgrupp. Arutati, kuidas tagada kodanikule kontroll oma isikuandmete kasutamise üle. Ekspertgrupp pakkus välja lahenduse, et kui kui funktsionaalsus asuks X-tee mõne ehituskivi (näiteks turvaserveri) küljes, siis uue andmekogu ehitamisel tekiks kodanikule kontrolli võimalus peaaegu iseenesest.

Mõeldud, tehtud. Tegelikult toimus kenake hulk kohtumisi, kus pakuti välja hulk erinevaid lahendusi… avalikkus näeb neist seda, mis lõpuks peale hoolikat kaalumist ja turvaanalüüsi pinnale jäi:

Allikas: https://github.com/e-gov/AJ/blob/master/doc/spetsifikatsioonid/Tehniline_kontseptsioon.md

Diagrammi autor: Andres Kütt

Kuidas toimub andmepäring? Sooritatava infopäringu algataja istub Asutuses B (olgu näiteks Politseiametis) ning kasutab selle asutuse infosüsteemi. Muide, patrullpolitseinik kasutab oma Ameti infosüsteemi ka autos – selleks on tal ID-kaart kenasti kaasas. Päring aga esitatakse vastu Asutust A – olgu see meie näites Rahvastikuregister.

Kahe turvaserveri vahendusel, läbi Eraldusfiltri, jõuabki päring Rahvastikuregistrisse (ehk siis Infosüsteemi A). Eraldusfilter tagab, et Andmesalvestajasse satuvad vaid päringu põhifaktid (kes, millal, kelle kohta), mitte aga päringu üleliigsed detailid ega ammugi mitte andmekogust saadav vastus.

Andmesalvestajal on kaks otstarvet. Esiteks, päringuinfo salvestamine asutuses, kust andmeid küsitakse. Teiseks aga, kui hiljem Andmesubjekt ise (näiteks riigiportaalist eesti.ee) soovib teada, kes tema isikuandmeid pruukis, siis just Andmesalvestaja oskab anda vastuse. Seadistuste moodulis saab muuhulgas ära määrata näiteks ajalise kestuse, kui kaua kasutusandmeid alles hoitakse.

Võib juhtuda, et keegi ei taha/saa oma andmekasutuse uurimiseks ID-kaardiga sisse logida. Siis võib ta vastavale asutusele tigupostiga saata käsikirjaliku küsimuse. Sestap võiks igas suuremas asutuses leiduda üks kodanike kaebustele vastav isik, kes pääseks kodaniku jalajäljele ligi … ning otse loomulikult jääb jälg järele ka tema andme­vaatamistest. Sel otstarbel kuulub lahendusse (vt joonis) Sisekontrollija Rakendus, mis samuti saab oma päringutele vastused moodulilt Andmesalvestaja. Sel moel on tagatud, et käsikirjalikud päringud saavad vastuse.

Uuendust võib ette kujutada kui hajutatud andmekogu kõigist sooritatud andme­päringutest. Andmekogu paikneb hajutatult, iga logijupp samas asutuses, kust isikuga seotud andmeid küsiti. Siis ei pea looma keskset superandmebaasi ning ka kasutusinfo jääb asutusse, kus see niikunii on olemas, kuid lisandub kodanikuvaade.

Täiendus X-tee juurde sisaldab ka andmekasutust logivat moodulit. Süsteemilogi oli olemas ka varem, kuid nüüd kogutakse andmekasutuse andmeid suisa kodaniku enda kui andmete omaniku tarbeks. Sundust andmekogupidajatele vähemalt alguses ei tule – kui nad soovivad, võivad nad sama funktsionaalsuse valmis teha ka mõnel muul moel ega pea ilmtingimata kasutama ette valmistehtud standardtükikesi.

Ka pole praeguseks lõplikult ära otsustatud, kuidas kodanik oma digijalajäljele ligi hakkab pääsema. Mõned jalajäljeteenused just said mugava suunamise riigiportaali eesti.ee kaudu. Arendus aga hakkab toimuma avalikult ja moodsas stiilis – GitHubi vahendusel.

Tegemist on millegi väga põhimõttelisega kogu maailma mõõtmes – Eesti e-riik saab oma kodanikele pakkuda e-teenust, millel on demokraatia seisukohast väga oluline väärtus ning mida enamike riikide IT-selgroog üldse ei võimaldagi. Olen ühe Euroopa riigi parlamendiliikmelt kuulnud, et kui tema kodulinna arhiivist paluda naabrimehe kohta tõendit, siis väljastatakse see paberile trükituna ning mitte kusagile ei jää vähimatki märget, kas küsija üldse kunagi on päringu esitanud või vastuse saanud.

Kokkuvõtteks

Projekti nimi: Andmejälgija.

Kirjeldus: Tehniline universaallahendus võimaldamaks kodanikupoolset seiret oma isikuandmete kasutuse üle riigi X-teel (mistahes andmekogu puhul).

Millal tuleb: On juba kohal, realiseeritud X-tee version 6 standardmoodulina. Iga üksik andmekogu muutub andmejälgitavaks siiski alles pärast seda, kui vastav andmekogu on X-tee uuele versioonile üle viidud (ver 6 vs ver 5).

Kuidas ma oma jalajäljele ligi saan: Enamike teenuste puhul ju ikka läbi riigiportaali eesti.ee.

Andmejälgija tehniline lahendus on valminud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.