Category Archives: RIA inimesed

RIA andmevahetuse osakond on võrreldav elusloodusega

RIA andmevahetuse osakond. Fotod: Seiko Kuik/RIA

Riigi infosüsteemi ameti andmevahetuse osakond (AVO) – äratuntavalt eriilmelistest, aga lähemal vaatlusel teineteisega tihedas sümbioosis toimivatest rakukestest moodustunud elav masinavärk.

Nii nagu riigi valitsemine jaguneb erinevate ministeeriumide ja neid juhtivate ministrite haldusaladeks, jagunevad ka vastutusvaldkonnad meie digiriigis erinevate osaliste vahel. Neil kõigil on vaja oma funktsioonide efektiivseks täitmiseks koguda ja töödelda hulgaliselt andmeid nii oma infosüsteemides kui neid andmeid omavahel turvaliselt ka vahetada.

Siinkohal tulebki mängu AVO, mis sündis 2018. aastal, kui osakonna ülesanded ja eesmärk said selgemaks. Toona oli mõistlik muuta ka nimi andmevahetusosakonnaks. Seni andmehalduse osakonna nime kandnud üksusega liideti mitu seni teistes osakondades paiknenud ülesannet. Meeskonnaga liitus erasektorist tulnud töötajaid ning andmevahetuse osakonna töö klientide äri õnnestumise nimel sai hoogsalt jätkuda.

RIA pakub ja vastutab paljude teenuste eest ning portfell on suur. AVO alustekstiks ja eeposeks, millest kõik alguse sai, on kahtlemata andmevahetuskiht X-tee, millega AVO pakub oma klientidele võimalust andmeid turvaliselt ühest infosüsteemist teise liigutada. Näiteks saavad liikluspolitseinikud tänu X-teele turvaliselt ja liigse bürokraatiata sinu juhtimisõigust kontrollida, aga ka sa ise perearsti antud retsepti apteegist välja osta või e-töötukassast kiirelt ja mugavalt toetust taotleda.

Samuti kuulub andmevahetuse osakonda turvalist, hajusat ja läbipaistvat e-riiki efektselt illustreeriv Andmejälgija, mis võimaldab inimesel näha, kes ja millistest infosüsteemidest on tema andmeid vaadanud. See käik annab inimestele suurema kontrolli oma andmete üle.

Kõikidest „riigi infosüsteemi“ mõiste alla koondunud ja praegu juriidilise konstruktsiooni „andmekogu“ alla paigutuvate infosüsteemide metaandmetest (andmetest andmete kohta) annab võimalikult ajakohase ja usaldusväärse ülevaate riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA).

Mõistagi ei soovi võimalikult efektiivset digiriiki üles ehitades keegi jalgratast leiutada, kui see naaberkülas juba kasutuses on. Topelttöö on kallis ja ebaefektiivne. Seepärast lisandus osakonna teenuste paletti hiljuti koodivaramu.eesti.ee keskkond, kus avalik sektor saab avaldada oma e-teenuste arendusprojektide lähtekoodid. Nii kasvab e-riigi läbipaistvus ning soodustame avaliku ja erasektori koostööd. Kui eriolukorras tekkinud vajadus sünnitas uue võimaluse RIA-l oma partneritega turvaliselt suhelda, siis üsna pea sai igaühele võimalikuks sellesama AVO hallatava vestlus.eesti.ee keskkonna kaudu turvaliselt saata sõnumeid ning pildi- ja tekstifaile. Suure mahuga failide turvaliseks vahetamiseks tasub aga kindlasti kasutada failivahetuskeskkonda sahver.eesti.ee.

Andmevahetuse osakonna vägesid juhib Joonas Heiter, kelle sõnul lisandub lähiajal osakonna pakutavate teenuste hulka ka nõusolekuteenus. See annab inimesele võimaluse anda mõne ägeda e-teenuse tarbimisel nõusolek kasutada neid andmeid, mis riigil inimese kohta juba olemas on. Näiteks immuniseerimispassi kasutamiseks või personaalse elukindlustuspoliisi pakkumise saamiseks.

AVO panustab tänavu värske projekti, sündmusteenuste õnnestumisse. Sündmusteenus aitab näiteks lapse sünni või abiellumisega kaasnevad mitme haldusala teenused kasutaja jaoks tervikuks liita. Inimene ei pea tegema kümneid klikke, taotlusi ja allkirjastamisi, vaid kõik see tehakse taustal inimese eest ära. Nii on kodaniku ja riigi infovahetus selgem ja efektiivsem. Praegu käib töö, et eesti.ee riiklik postkast saaks uue välimuse ja koodi ning nüüdisaegsema arhitektuuri.

Töö ei saa kunagi tehtud ega otsa

Meeskonna juhi Joonas Heiteri sõnul on andmevahetuse osakond tulemustele orienteeritud ja niisama istumise eest keegi auhindu ei jaga – töö peab tehtud olema. „Aina kiiremini arenevas e-riigis on ikka hetki, kus mõni projekt saab punkti. Need hetked on väga vajalikud, sest siis on meeskonnal aega, et areneda. Eneseareng on see, mis viib edasi nii inimesi kui ka uusi projekte,“ sõnas Heiter. Ta lisas, et meeskond suhtleb nii suurte huvigruppide kui ka konkreetsete projektide arendajatega. „Klientidega suhtlemist on palju ning tuleb pilk peal hoida, mis toimub e-teenustes laiemalt. Näiteks kiirelt arenevate e-teenuste tuules jälgime, et kõige aluseks olev X-tee oleks jätkuvalt töökindel ja ajakohane.“

Ta tõdeb, et nad üritavad koosolekuid võimalikult vähe pidada, kuid eriolukord ja pidev kaugtöö aitasid kolleegidel jõuda arusaamisele, et kord nädalas on siiski hea üksteisega töövõite ja rõõme jagada. „Nii ei jää me võõraks.“

„Kui rääkidagi töövõitudest, siis AVO viimase aja suuremad saavutused on elukaare lõppfaasi jõudnud teenuste edukad sulgemised. Nii sai lõpuks otsustavalt ajalooõpikute kaante vahele suletud X-tee versioon 5 ning eelmise aasta viimasel päeval suleti ka aastate jooksul juba (kuri)kuulsaks saanud taakvara vana.riha.ee keskkond,“ meenutab Heiter.

Rakukestest elujõuliseks organismiks

Osakonnast rääkides toob Joonas võrdlusi elusloodusega. „Andmevahetuse osakond koosneb 15st mõnevõrra erineva talitlusega rakust, mis loovad töötava masinavärgi, organismi. Kolleegidest igaüks on silmapaistev oma valdkonnas. Meeskonnas on nii valjuhäälsemaid rügajaid kui ka varjuhoidvaid halle kardinale,“ ütles Heiter. Tema sõnul on tagab selline eriilmeliste rakukeste kooslus osakonna elujõulisuse ja võimaldab hea enesetundega järjest suuremaid eesmärke saavutada. „Ma arvan, et igas meeskonnas on suurelt mõtlevaid filosoofe ja kärsituid hingi, kes otsivad lahendusi Eesti elanike muredele. Vahel tuleb osa kõrgelennulisi mõtteid ajutiselt jõuga reaalsusesse ankurdada, nii need laagerduvad ja ootavad õiget hetke. Samas ei mõtle keegi nii, et „aga alati on nii olnud…“.

Heiteri sõnul tagavad osakonna hea ja rõõmsa sisekliima mitmed ühised rutiinid. „Üks on kindel – igat suuremat ja vahel ka tillukest sündmust tähistame kringliga. See rada on sisse tallatud ning see komme ei unune. Kringli söömiseks kogunetakse aeg-ajalt täiesti vabatahtlikult ka väljaspool tööaega,“ meenutab Heiter.

Heiter näeb iga päev, et osakonnas ei ole igavusel kohta – tiimi kollektiivne kogemustepagas on piisavalt suur ja värvikas, et sealt saab võtta erinevaid lugusid nii meeleolu tõstmiseks kui ka õpetussõnade jagamiseks. „Vähemalt sama rikkalik on osakonnas töötavate inimeste hobide ring, alustades arvutimängudest ja lõpetades vehklemisega. Sinna vahele mahuvad mitmed maailmapilti avardavad tegevused. Lõunalauas kuuleb jutte jalgpallist, jalgrattaspordist, värsketest raamatutest, linateostest, investeerimisest, invaspordist, õpetamisest ja tervislikust toitumisest,“ loetleb ta.

Juba kolmandat aastat järjest selgitab osakond välja ka kõige kiirema töötaja kardisõidus. „Naljaga pooleks on lühendil AVO ka teine, mitteametlik tähendus, omakeskis nimetame endid autovahetuse osakonnaks – juhul kui keegi soetab uue neljarattalise, annab see nädalateks jutuainet puhkepausidel ja viib teistelgi mõtted uuele autole. Ja head mõtted viivad ka tegudeni,“ ütleb Heiter.

„Andmevahetuse osakonnas ongi hea töötada just tiimi pärast. Nad on jõudnud punkti, kus tööl käimine ei ole tüütu rutiin, vaid võimalus suhelda tuttavate ja asjalike inimestega, kellega leiab teemasid, mida arutada, ja kellega saab muresid jagada või võimatuna näivaid tegusid korda saata. Osakonda on koondunud inimesed, kelle silmad löövad värskeid ideid kuuldes särama ja kes selle motiveeritult ka reaalsuseks muudavad,“ iseloomustab Joonas Heiter oma meeskonda heade sõnadega.

Tehnoloogiaosakond: RIA alustala

Riigi infosüsteemi ameti tehnoloogiaosakond eesotsas Tarmo Hangaga on see, kelle najal kogu RIA püsti seisab. Fotod: Grete Kivi/Riigi Infosüsteemi Amet

Riigi infosüsteemi ameti tehnoloogiaosakond on see, kelle najal kogu RIA püsti seisab. Just tänu neile toimivad meie tööks vajalikud kohtvõrk, seadmed ja serverid. Samuti haldavad nad pea kõiki asutuse infosüsteeme.

Tehnoloogiaosakond koosneb kahest tiimist – devopsid ja süsteemiadministraatorid. Devopsi tiimi ülesanne on tegeleda olemasolevate ja loodavate infosüsteemide automatiseerimise teemadega ning selleks vajaliku keskkonna ja teenuste pakkumisega.
Süsteemiadministraatorite tiim tegeleb aga infosüsteemide jooksva paigaldamise, haldamise ja igapäevatöös tekkivate küsimuste lahendamisega.

Lisaks on tehnoloogiaosakonnas kaks arhitekti, kellest üks tegeleb tarkvara arendamisega ehk vastab küsimusele, kuidas peaks tarkvara arendama nii, et see saaks hea ja toimiv ning sobiks kokku ülejäänud e-riigi tarkvaratükkidega, teine aga tarkvara käitamiseks sobiva keskkonna ja valmiskomponentide valikuga.

Pilvesolek ja teemaderohkus

Osakonnajuhi Tarmo Hanga sõnul on moodne aeg jõudnud ka RIA õuele ehk oleme sarnaselt muu maailmaga otsaga „pilves”. Tõsi, meie pilv on virtualiseerimiskeskond, mida kontrollib ja haldab just meie endi tehnoloogiaosakond. Väliseid pilveteenuseid kasutame vähe. Pilves olemine tähendab ennekõike seda, et enamik kõigist tööks vajalikest serveritest on virtualiseeritud, mis tähendab, et ühe päris serveri „kõhus” teeb tegelikult igapäevaselt tööd kümneid väiksemaid virtuaalservereid. Selline lähenemine tagab oluliselt suurema töökindluse (ühe päris serveri katkiminekul ei juhtu tegelikult suurt midagi) ja võimaldab olla palju paindlikum, sest kui on näha et mõne infosüsteemi koormus kasvab, saab anda kiiresti lisaressurssi. Nii saame päris serverite ressurssi maksimaalselt ära kasutada. Hetkeseisuga on tehnoloogiaosakonna hallatud keskkonnas umbes 1200 virtuaalmasinat ja pea 100 päris serverit, lisaks ports muid seadmeid.

Osakond tervikuna tegeleb päris mitme teemaga. Näiteks hoiavad nad töös kogu asutuse tööks vajalikku kohtvõrku, seadmeid ja servereid ning haldavad suurt osa meie asutuse infosüsteemidest. Haldamine tähendab seda, et  kui asutus on otsustanud mingisuguse tarkvara või veebirakenduse arendada ja tööle panna, siis on tehnoloogiaosakonna kohustus selle eest hoolitseda, et töötavad komponendid oleks heas korras, turvalised ja pahalaste eest kaitstud. Lisaks tegeleb tehnoloogiaosakond RIA teenuste halduse ja paigalduse automatiseerimisega ja kõigi seotud aluskomponentide arenduse, halduse ja toega.

Ühtaegu nii reaktiivne kui ka rutiinne

Tehnoloogiaosakonna töö iseloom on paljuski reaktiivne – kõigil tiimidel kulub väga suur hulk aega jooksvate küsimuste ja murede lahendamiseks, mis tekivad erinevate infosüsteemide arenduste ja töö käigus. Tarmo sõnul tunneb osakond suurt puudust ajast, mille jooksul saaks pikka aega „todo“ nimekirjas rippunud asjadele sisulisemat tähelepanu pöörata. Samas on neil siiski välja kujunenud ka mõned rutiinid, mis on olnud ühetaolised läbi aastate – näiteks on nad süstemaatiliselt teinud teenuste muudatusi siiski töövälisel ajal ja korralisi tarkvarauuendusi tehakse vähemalt kord kuus kõigis keskkondades. Kuna töö näeb ette ka väljaspool tööaega toimetamisi, siis ei harrastata tehnoloogiaosakonnas „tagumiktundide täisistumist“, vaid keskendutakse pigem sellele, et asjad oleks võimalikult hästi tehtud. Seega iseloomustab osakonna töökorraldust paindlik sisemine graafik.

Samuti püüab tehnoloogiaosakond oma asju nii teha, et nad ei leiutaks iga kord mingit ainulaadset lahendust, vaid pigem taaskasutaks olemasolevaid ja liiguks oma sisemiste asjadega samm-sammult automatiseerituse poole (infrastructure as a code). Tarmo arvab, et ehk seetõttu ei olnud „koroonakevad“ ka neile mingi elumuutev rutiinimuutus, sest väga paljusid asju on nad ka varasemalt teinud kodukontoris olles.

Vaikselt, aga visalt liigutakse ka selles suunas, et RIA teenused oleks automatiseeritud, ja tehnoloogiaosakond peab väga oluliseks, et ka teised tiimid saaks sisuliselt aru, mida nad tellivad ja mis on „karu kõhus“. Üks suurimaid saavutusi on neil loomulikult see, et kõiki RIA asju puudutavad alusteenused on tegelikult töökorras ja suuremaid probleeme pole viimastel aastatel olnud, seega järeldab Tarmo, et kokkuvõttes teevad nad siiski midagi õigesti.

Pärlid, trollid ja elundidoonorid

Kui rääkida osakonnas töötavatest inimestest, siis seal leidub nii värvikaid tegelasi kui ka tagasihoidlikumaid isendeid. Tarmo arvates on igaüks omamoodi pärl. Ta tunnistab, et vahepeal kipuvad nad küll omavahelise trollimisega liiale minema ja siis peab jälle veidi piire paika sättima. Aga see kõik hoiab meeled terava ja sotsiaalse fooni piisavalt kõrge.

Ka hobide poolest on tehnoloogiaosakonna inimesed väga mitmekülgsed. Nende harrastuste hulka kuuluvad nii matkajuhtimine, kalapüük, ellujäämiskursuste korraldamine, erinevad (spordi)harrastused, elektroonikaga nokitsemine, robootika, autodega nokitsemine. Tarmo lisab naljatades, et ekstreemsemate hobide hulka võib liigitada suhteliselt suure elundidoonorluse osakaalu (tõlge: suhteliselt suur mootorratturite suhtarv osakonna töötajate kohta) ning ehk ka Wim Hof’i meetodi katsetused enda peal. Samasse kategooriasse liigitub tõenäoliselt suitsusaun koos jääauguga ja lõpetuseks ehk lihtsalt päris tavaline lugemine (kui tänapäeval väljasuremisohus hobi).

Töö tehnoloogiaosakonnas võtab Tarmo kokku järgmiselt: „Igav ei hakka mitte kunagi. Kogu on aeg on tunne, et lidud jaamast lahkuval rongil sabas.“

AEO – küberruumi lahtimõtestaja ja küberohtude ennetaja

Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse teenistuse neljast struktuuriüksusest kõige rohkem väljapoole suunatud on kahtlemata analüüsi- ja ennetusosakond (AEO), mille kõige kaalukam ülesanne on Eesti küberruumi suundumuste ja trendide analüüsimine. Olulist eesmärki täitva osakonna tegemisi tutvustab osakonna juhataja Märt Hiietamm.

Riigi Infosüsteemi Ameti analüüsi- ja ennetusosakond

Küberruumis tekivad ohud kiiresti ning neist on vaja ka kiiresti rääkida, sest vastasel korral jõuab äsja avastatud turvanõrkus või uus pahavara rohkelt kahju tekitada. Just AEOs valmivad regulaarsed ja erineva tihedusega (nädal, kuu, kvartal, aasta) küberturvalisuse ülevaated (https://www.ria.ee/et/kuberturvalisus/olukord-kuberruumis.html).

Kuigi pahavarad ja viirused tulevad ja lähevad, on nende käekiri üldiselt sarnane. Sellepärast hakkasime koos RIA intsidentide käsitlemise osakonnaga (CERT-EE) koostama ohuhinnanguid (https://www.ria.ee/et/kuberturvalisus/ohuhinnangud.html). Sel moel saame nii ettevõtteid kui ka avalikkust operatiivselt küberruumi uusimate ohtude ja rünnakute eest hoiatada ning anda soovitusi, kuidas end nende eest kaitsta. Tihti valmib mõni artikkel või blogipostitus, mis võtab konkreetse teema süvitsi ette. Ka sel kevadel üllitatud RIA ajaloo esimese aastaraamatu https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/RIA/ria_aastaraamat_2020_48lk_est_veeb_0.pdf) panid kokku analüüsi- ja ennetusosakonna analüütikud. Kõik meie koostatud avalikud küberanalüüsid jõuavad RIA kodulehte, sotsiaalmeediat ja uudiseid jälgides pea igaüheni.

Küberruum on piirideta ja tohutu ning kõiki uusi trende pole füüsiliselt võimalik analüüsida ega lahendada. Tahaksime igat arvutikasutajat aidata, kuid selleks ei ole kunagi piisavalt inimesi. Ja isegi kui oleks piisavalt töötajaid, kes jõuaksid uutest ohtudest rääkida, satuksid arvutikasutajad ikka petiste ja kurjategijate küüsi. Seepärast ongi parim vahend inimeste kaitsemiseks ennetamine. Vahet pole, kui palju on tuletõrjujaid, kõige säästlikum viis tulekahju ohjamiseks on selle ära hoidmine.

Kas sa mäletad 2019. aasta sügisel nii teles, veebis kui ka tänavapildis silma hakanud ennetuskampaaniat „Ole IT-vaatlik“ (https://itvaatlik.ee/)? Või aprillis eriolukorrast tingitud kaugtöö turvalisusele keskendunud väiksemat teavitust „Ole eriolukorras eriti IT-vaatlik“? Need puhus elule AEO koos partneritega. Praegu valmistame ette kaht uut kampaaniat. Sel sügisel on meie fookuses Eesti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete küberturvalisus ning muukeelne vanemaealine elanikkond. Eesti inimeste teavitamise abil nende küberteadlikkuse tõstmine ning sel moel erineva tõsidusega küberintsidentide ennetamine suurendab üldist turvatunnet riigis ning hoiab ära nii andmete kui ka rahalist kadu.

Eeltoodust võib üsna loogiliselt järeldada, et AEO inimesed väga hästi kursis kõigi küberohtudega. Minult on seetõttu küsitud, et kuidas ma kõike seda teades üldse internetis toimetada julgen. Vastan alati, et lisaks riskidele tunnen ka nende maandamise võimalusi ning seetõttu saan enda kaitsmisega küberruumis edukalt hakkama. Sama kehtib kõigi mu kolleegide kohta. Meie suur eesmärk on, et enda kohta võiksid nõnda väita kõik meie kaasmaalased.

AEO kolmas suur töösuund on Euroopa Liidu suunaline ja rahvusvaheline koostöö, sh suuremad või väiksemad rahvusvahelised küberprojektid, millest oleme praeguse seisuga kaasatud kolme. Uusim neist kannab nime EU CyberNet, mis on esmakordne näide ELi projektist, mida RIA juhib, selmet olla lihtsalt kaasatud. Projekti tulemusel luuakse 2023. aasta augustiks Euroopa Liidu ülene ekspertvõrgustik, mida liikmesriigid ja ELi institutsioonid saavad kasutada küberturvalisusega seotud arengukoostööprojektide elluviimiseks väljaspool ELi. Ka selline, üleilmse iseloomuga toimimine on oma olemuselt teavitus- ja ennetustegevus, mis piirideta küberruumi tulevikus turvalisemaks muudab.

AEOs töötab üheksa inimest – kolm naist ja kuus meest. Vanused jäävad vahemikku 27–43 aastat, staaž RIAs varieerub seitsmest kuust kuue aastani. Haridus on enamikul meist humanitaarvaldkonnast – nt politoloogia või ajakirjandus –, mis kirjutamise eest palka saava seltskonna puhul on ka täitsa loogiline. Osal meist on seljataga aastatepikkune karjäär Eesti riigisektoris (mh kaitse-, sise- ja välisministeeriumist), teised on varemalt leiba teeninud meedias. Neli inimest oli väga otseselt seotud Eesti 2017. aasta eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus, neist kolm töötas toona Brüsselis ja kaks tegeles ka siis just küberteemadega. Veel üks meie seast on varemalt Brüsselis Eesti heaks diplomaatilist tööd teinud. Üks veetis kolm ja pool aastat ERRi korrespondendina Washingtonis. Üks treenib iganädalaselt Eesti jalgpalli meistriliiga meeskonnaga FC Kuressaare (tõsi, mängib ta praegu veel nende duubli eest jalgpallipüramiidi neljandal tasandil). Nagu näha, on meeskond hoolimata hariduslikest sarnasustest väga erinevate kogemuste ja oskustega, mis teebki meist tugeva ja asjaliku tiimi, kes koos arutab ja otsustab nii murede, rõõmude kui ka proovikivide üle. Mitmekesisuses peitub teadagi jõud.

Märt Hiietamm

AEO juhataja