Riigi infosüsteemi ameti tehnoloogiaosakond on see, kelle najal kogu RIA püsti seisab. Just tänu neile toimivad meie tööks vajalikud kohtvõrk, seadmed ja serverid. Samuti haldavad nad pea kõiki asutuse infosüsteeme.

Tehnoloogiaosakond koosneb kahest tiimist – devopsid ja süsteemiadministraatorid. Devopsi tiimi ülesanne on tegeleda olemasolevate ja loodavate infosüsteemide automatiseerimise teemadega ning selleks vajaliku keskkonna ja teenuste pakkumisega.
Süsteemiadministraatorite tiim tegeleb aga infosüsteemide jooksva paigaldamise, haldamise ja igapäevatöös tekkivate küsimuste lahendamisega.

Lisaks on tehnoloogiaosakonnas kaks arhitekti, kellest üks tegeleb tarkvara arendamisega ehk vastab küsimusele, kuidas peaks tarkvara arendama nii, et see saaks hea ja toimiv ning sobiks kokku ülejäänud e-riigi tarkvaratükkidega, teine aga tarkvara käitamiseks sobiva keskkonna ja valmiskomponentide valikuga.

Pilvesolek ja teemaderohkus

Osakonnajuhi Tarmo Hanga sõnul on moodne aeg jõudnud ka RIA õuele ehk oleme sarnaselt muu maailmaga otsaga „pilves”. Tõsi, meie pilv on virtualiseerimiskeskond, mida kontrollib ja haldab just meie endi tehnoloogiaosakond. Väliseid pilveteenuseid kasutame vähe. Pilves olemine tähendab ennekõike seda, et enamik kõigist tööks vajalikest serveritest on virtualiseeritud, mis tähendab, et ühe päris serveri „kõhus” teeb tegelikult igapäevaselt tööd kümneid väiksemaid virtuaalservereid. Selline lähenemine tagab oluliselt suurema töökindluse (ühe päris serveri katkiminekul ei juhtu tegelikult suurt midagi) ja võimaldab olla palju paindlikum, sest kui on näha et mõne infosüsteemi koormus kasvab, saab anda kiiresti lisaressurssi. Nii saame päris serverite ressurssi maksimaalselt ära kasutada. Hetkeseisuga on tehnoloogiaosakonna hallatud keskkonnas umbes 1200 virtuaalmasinat ja pea 100 päris serverit, lisaks ports muid seadmeid.

Osakond tervikuna tegeleb päris mitme teemaga. Näiteks hoiavad nad töös kogu asutuse tööks vajalikku kohtvõrku, seadmeid ja servereid ning haldavad suurt osa meie asutuse infosüsteemidest. Haldamine tähendab seda, et  kui asutus on otsustanud mingisuguse tarkvara või veebirakenduse arendada ja tööle panna, siis on tehnoloogiaosakonna kohustus selle eest hoolitseda, et töötavad komponendid oleks heas korras, turvalised ja pahalaste eest kaitstud. Lisaks tegeleb tehnoloogiaosakond RIA teenuste halduse ja paigalduse automatiseerimisega ja kõigi seotud aluskomponentide arenduse, halduse ja toega.

Ühtaegu nii reaktiivne kui ka rutiinne

Tehnoloogiaosakonna töö iseloom on paljuski reaktiivne – kõigil tiimidel kulub väga suur hulk aega jooksvate küsimuste ja murede lahendamiseks, mis tekivad erinevate infosüsteemide arenduste ja töö käigus. Tarmo sõnul tunneb osakond suurt puudust ajast, mille jooksul saaks pikka aega „todo“ nimekirjas rippunud asjadele sisulisemat tähelepanu pöörata. Samas on neil siiski välja kujunenud ka mõned rutiinid, mis on olnud ühetaolised läbi aastate – näiteks on nad süstemaatiliselt teinud teenuste muudatusi siiski töövälisel ajal ja korralisi tarkvarauuendusi tehakse vähemalt kord kuus kõigis keskkondades. Kuna töö näeb ette ka väljaspool tööaega toimetamisi, siis ei harrastata tehnoloogiaosakonnas „tagumiktundide täisistumist“, vaid keskendutakse pigem sellele, et asjad oleks võimalikult hästi tehtud. Seega iseloomustab osakonna töökorraldust paindlik sisemine graafik.

Samuti püüab tehnoloogiaosakond oma asju nii teha, et nad ei leiutaks iga kord mingit ainulaadset lahendust, vaid pigem taaskasutaks olemasolevaid ja liiguks oma sisemiste asjadega samm-sammult automatiseerituse poole (infrastructure as a code). Tarmo arvab, et ehk seetõttu ei olnud „koroonakevad“ ka neile mingi elumuutev rutiinimuutus, sest väga paljusid asju on nad ka varasemalt teinud kodukontoris olles.

Vaikselt, aga visalt liigutakse ka selles suunas, et RIA teenused oleks automatiseeritud, ja tehnoloogiaosakond peab väga oluliseks, et ka teised tiimid saaks sisuliselt aru, mida nad tellivad ja mis on „karu kõhus“. Üks suurimaid saavutusi on neil loomulikult see, et kõiki RIA asju puudutavad alusteenused on tegelikult töökorras ja suuremaid probleeme pole viimastel aastatel olnud, seega järeldab Tarmo, et kokkuvõttes teevad nad siiski midagi õigesti.

Pärlid, trollid ja elundidoonorid

Kui rääkida osakonnas töötavatest inimestest, siis seal leidub nii värvikaid tegelasi kui ka tagasihoidlikumaid isendeid. Tarmo arvates on igaüks omamoodi pärl. Ta tunnistab, et vahepeal kipuvad nad küll omavahelise trollimisega liiale minema ja siis peab jälle veidi piire paika sättima. Aga see kõik hoiab meeled terava ja sotsiaalse fooni piisavalt kõrge.

Ka hobide poolest on tehnoloogiaosakonna inimesed väga mitmekülgsed. Nende harrastuste hulka kuuluvad nii matkajuhtimine, kalapüük, ellujäämiskursuste korraldamine, erinevad (spordi)harrastused, elektroonikaga nokitsemine, robootika, autodega nokitsemine. Tarmo lisab naljatades, et ekstreemsemate hobide hulka võib liigitada suhteliselt suure elundidoonorluse osakaalu (tõlge: suhteliselt suur mootorratturite suhtarv osakonna töötajate kohta) ning ehk ka Wim Hof’i meetodi katsetused enda peal. Samasse kategooriasse liigitub tõenäoliselt suitsusaun koos jääauguga ja lõpetuseks ehk lihtsalt päris tavaline lugemine (kui tänapäeval väljasuremisohus hobi).

Töö tehnoloogiaosakonnas võtab Tarmo kokku järgmiselt: „Igav ei hakka mitte kunagi. Kogu on aeg on tunne, et lidud jaamast lahkuval rongil sabas.“