Tag Archives: ajalugu;

Valmis esmakordne ülevaade Eesti digiriigi ajaloost

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti ning Ernst & Young Balticu koostöös valmis ülevaade Eesti digiriigi ajaloo kujunemisest, mis talletab digiriigi võtmetegijate mälestusi perioodil 1991-2016. Kokkuvõte toob esile intervjuudest välja koorunud kesksed teemad, õppetunnid ja hinnangud ning pakub välja esialgse periodiseeringu digiriigi ajaloost.

„Digiriik on tõenäoliselt Eesti kõige tuntum bränd. Ometi on digiriigi kujunemislugu uuritud napilt,“ tõdeb Lõuna-California Ülikooli ja Tartu Ülikooli lektor Aro Velmet, kes oli üks intervjuude läbiviijatest ja analüütilise kokkuvõtte koostaja.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimisel ja Riigi Infosüsteemi Ameti toetusskeemi koordineerimisel tegi Ernst & Young Baltic 2021. aasta juunist detsembrini kokku 60 intervjuud Eesti digiriigi kujunemisel võtmerolli mänginud inimestega. Kokku salvestati ligi 65h videomaterjale, mis anti üle rahvusarhiivile. Intervjueeritud esindasid eri elualasid ja valdkondi ning tegutsesid neis erinevatel aegadel. Ühelt poolt oli eesmärk katta võimalikult palju erinevaid digiriigi lahendusi, teisalt taotleti võimalikult mitmekesist vaadet toimunule eri nurkadest. Neist kriteeriumidest lähtudes valiti intervjueeritavate hulka eri ametiastmetel ja eri funktsioonides töötanud inimesi: visionääre ja poliitikuid, ametnikke ja juriste, insenere ja ettevõtjaid, süsteemide rakendajaid, kasutajaid ja turundajaid.

Videoid saab näha filmiarhiivi infosüsteemist: http://www.eha.ee/fa/public/index.php. Pealkirja otsingusse tuleb panna „digiriigi“ või tootja otsingusse „Riigi Infosüsteemi Amet“. (Aprillis avaneb filmiarhiivil uus visuaalsem ja nutiseadmesõbralikum kasutajaliides aadressil meediateek.ee.)

Intervjuude põhjal koostas Aro Velmet analüütilise kokkuvõtte „Digiriigi kujunemine 1991-2016″, mis toob esile kesksed teemad ning pakub välja esialgse periodiseeringu digiriigi ajaloost. Aruanne rõhutab digiriigi ajaloo dünaamilisust: 25 aasta jooksul on digiriigi institutsioonide kujunemist suunanud tegurid korduvalt muutunud, paljude osalejate hinnangul on liigutud stiihiliste, üksikute visionääride juhitud ja eelarveliselt kasinate “põlve otsas tehtud” ettevõtmiste juurest institutsionaliseeritud, suurte eelarvete ja bürokraatlikult keerukate süsteemide ehitamiseni, mille vahele on jäänud veel mitu etappi.

Teine rõhuasetus on erinevate sektorite koostööl: suur osa digiriigi komponente, millest kõige sagedamini kõlanud näited on ID-kaart ja digitaalne autentimine, on loodud avaliku ja erasektori, eriti pankade ja telekomide, koostöös.

Kolmandaks fookuseks on digiriigi loojate erinevad ja teinekord vastukäivad motiivid: digitaalsete avaliku sektori lahenduste loomise eesmärgina võidi tajuda igapäevatöö lihtsustamist (n-ö ametniku vaade), teenuse kasutajatele mugavama ja kiirema kasutajakogemuse pakkumist (n-ö inseneri vaade), aga ka demokraatliku ühiskonna arendamist ja riigielus kaasalöömise võimaluste suurendamist (n-ö visionääri vaade).

Viimaks käsitletakse digiriigi mõiste sattumuslikkust – peaaegu kõik intervjueeritavad tõid välja, et Eestis puudus plaan e-riigi, infoühiskonna või muu taolise katussüsteemi ehitamiseks, vaid neid nimetusi hakati kasutama tagantjärele paljude eri põhjustel ja eri dünaamikatega tekkinud süsteemide kirjeldamiseks.

Digiriigi ajaloo etapid

1991-1995 – üleminekuaeg
1996-2001 – institutsionaliseerumine
2001-2010 – digiriigi kõrgaeg
2010-2016 – laienemine ja kindlustamine


Õppetunnid ja hinnangud

Intervjuude lõpus paluti küsitletutel tuua välja mõned õppetunnid digiriigi esimesest 25 aastast, mida võiks tulevikus arvesse võtta.

Vabadus tegutseda

Korduvalt toodi välja varajase digiriigi perioodil eksisteerinud vabadust, mis haaras nii tellijaid kui ka arendajaid. Riik julges ette võtta pretsedendituid arendusi ning anda arendajatele võrdlemisi vabad käed nende elluviimisel. Probleemide tekkimisel oldi valmis neid lahendama kiirete otsustega ning vigade tegemist peeti arendusprotsessi loomulikuks osaks, mitte tingimata läbikukkumiseks.

Inseneride mõtteviis

Rõhutati insenermõtlemise rohkust nii avaliku kui ka erasektori poolel. See tegi võimalikuks eri poolte lihtsama läbikäimise (targa tellija fenomen) ning lihtsustas poliitiliste konfliktide lahendamist, kuna usaldati inseneride hinnanguid eri lähenemiste võimalikkusele, turvalisusele jmt. “Kui insenerid ütlesid, siis seda tehti,” nagu võttis oma intervjuus kokku Priit Alamäe.

Oskamatus karta

Kuna nii riigil kui ka arendajatel puudusid kogemused suurte süsteemide loomisega, siis ei osatud veel karta erinevaid komistuskive ja probleeme. See omakorda võimaldas ette võtta ambitsioonikamaid projekte ning omandada nende elluviimisel väärtuslikke kogemusi, isegi kui nende käigus tehti vigu või kui need lõpuks ei osutunud täpselt sama säravaks kui hankes ette nähtud oli. Selle protsessi käigus jõuti ka ühe digiriigi suurema tugevusena välja toodud omaduseni – iteratiivsuseni. Ülimastaapsete, pikalt ette planeeritud projektide asemel oldi valmis hakkama otsast väiksemaid tükke tegema ja siis töö käigus õppima.

Läbipõimunud kogukond

Asjaolu, et enamik ametnikke, arendajaid ja insenere tundsid üksteist, lihtsustas oluliselt koostööd ja läbikäimist. Paljud küsimused oli võimalik ära lahendada mitteformaalsetes vestlustes, saunaõhtutel, koolikaaslaste omavahelise läbikäimise käigus. Teisalt, ka riigistruktuurid olid vähemalt digiriigi algusperioodil piisavalt õhukesed, et käsuliine pidi jooksev suhtlus võis toimuda üsnagi mitteametlikult. “Eestil on olnud paindlikkust ja kiiret otsustusvõimet – Aare Lapõninist peaministrini on kolm-neli inimest,” tõdes üks intervjueeritavatest Marek Helm.

Avaliku ja erasektori koostöö

Kõige rohkem muutunud trendina toodi välja koostöövalmidust. Varajase digiriigi puhul rõhutati pea iseenesestmõistetavat koostööd avaliku ja erasektori vahel. “Pole tähtis kas sa oled avalikust või erasektorist, kui sa oled normaalne inimene, siis saab sinuga asju ajada,” tõdes intervjuus Linnar Viik. Taolist suhtumist võrreldi sageli 2010ndate suurenenud umbusuga, sagenenud vaidlustega hanketulemuste, vastutuse jaotamise jmt üle ning avaliku sektori suurenenud rolliga digiühiskonna arengu juhtimisel. Varajase perioodi koostöö allikatena toodi välja ühelt poolt riigimehelikkust, teisalt aga ka pragmatismi – üleminekuaja väheste vahendite tingimustes oli sektoriteülene koostöö sageli lihtsalt ainuvõimalik viis paljusid arendusi teostada.

Kasutajakeskne mõtteviis

Eri perioodidel tegutsenud intervjueeritud rõhutasid läbivalt, et “IT on ainult vahend” (Imre Siil) ning et digiriigi eesmärk ei peaks olema paberblankettide üks-ühele digitaalsesse vormi üle kandmine, vaid uute tehnoloogiate ära kasutamine kasutajakogemuse parendamiseks, teenuste kättesaadavamaks ja mugavamaks muutmiseks. Ülle Madise sõnastas seda kui hea halduse põhimõtet: “et kodanikul oleks riigist võimalikult palju kasu ja võimalikult vähe tüli.”

Soov eemalduda eelmisest ühiskonnast

Viimaks nentisid paljud intervjueeritud, et digiriigi arendusi kannustas soov eemalduda nõukogude perioodi väärtustest ja töökultuurist, mida tajuti suuresti 1990ndaid kujundanud mentaliteedina. Digiriigi arendused võimaldasid vähendada ametnike korruptsiooni – “Nagu Toomas Hendrik Ilves ütles, you cannot bribe a computer” (Marek Helm). Digitaalsed infosüsteemid pidid vähendama ametnike infomonopoli ning suurendama kodanike võimet jälgida ja vastustada riigi tegevust. Teisalt peeti silmas ka erinevaid eeskujusid, kellest taheti eeskuju võtta ja mööda minna, sageli oli tegemist Põhjamaadega. “Me ehitasime uut ühiskonda – et oleks parem kui Soomes!” (Indrek Neivelt).

Projekti tellis Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja tööd teostati Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”. Projekti viis läbi Ernst & Young Baltic. Intervjuusid korraldasid Ernst & Young Baltics esindajad Helina Meier ja Raivo Ruusalepp ning Lõuna-California Ülikooli ja Tartu Ülikooli lektor Aro Velmet, kes koostas intervjuude põhjal analüütilise kokkuvõtte.

Aro Velmeti sõnul ei anna kokkuvõte kindlasti täielikku ülevaadet kõikidest esile kerkinud teemadest, motiividest ja õppetundidest, nii nagu intervjueeritavad neid nägid ning edasiseks põhjalikuks uurimistööks on veel küllalt ruumi.

Intervjueeritute nimekiri

1             Linnar     Viik

2             Aare       Lapõnin

3             Riina       Einberg

4             Uuno      Vallner

5             Marek    Helm

6             Agu         Kivimägi

7             Tiit           Tammiste

8             Priit         Alamäe

9             Indrek    Neivelt

10           Arvo       Ott

11           Liia          Hänni

12           Kaidi       Ruusalepp

13           Hille        Hinsberg

14           Ülo          Jaaksoo

15           Margus   Püüa

16           Jüri          Jõema

17           Imre        Siil

18           Urmas     Kõlli

19           Jüri          Heinla

20           Aivo        Adamson

21           Tarvi       Martens

22           Ülle         Madise

23           Mart       Laar

24           Ivar         Tallo

25           Kalev      Härk

26           Mari        Pedak

27           Arne       Ansper

28           Priit         Pirsko

29           Ain          Järv

30           Madis     Tiik

31           Ain          Aaviksoo

32           Valdo      Praust

33           Jaak         Aaviksoo

34           Erkki       Leego

35           Toomas Hendrik  Ilves

36           Raul        Savimaa

37           Alar         Ehandi

38           Jaan        Priisalu

39           Mart       Laanpere

40           Ants        Urvak

41           Kalev      Pihl

42           Taavi       Kotka

43           Hillar       Aarelaid

44           Heiki       Sibul

45           Anto       Veldre

46           Maarja-Leena       Saar

47           Tarvo      Trei

48           Mall        Hellam

49           Marko    Lehes

50           Mehis     Sihvart

51           Margus   Arm

52           Ruth        Ääremaa

53           Kaja         Kuivjõgi

54           Kaido      Raiend

55           Riho        Oks

56           Karin       Rits

57           Siim         Sikkut

58           Ahto       Buldas

59           Tanel      Tammet

60           Epp         Joab