Category Archives: CERT-EE

Ülevaade Follina turvanõrkusest Windowsi operatsioonisüsteemis

Nimetus: CVE-2022-30190 või Follina
Rahvusvaheline turvanõrkuse riskiskoor: 7.8/10

Taust
20.06.2022

Mai lõpus avastati ühest analüüsikeskkonnast pahaloomuline Wordi dokument. Dokumendi uurimise käigus selgus, et see võimaldab ründajale pahavara käivitanud kasutaja õigustes koodi kaugkäitust mõjutatud Windowsi operatsioonisüsteemidest. Dokumendi tegi eriliseks aga asjaolu, et pahaloomulise koodi käivitamiseks kasutati legitiimset Windowsi tööriista (Microsoft Diagnostic Tool). Tegu oli turvanõrkusega, mille jaoks väljastas Microsoft 30. mail ametliku hinnangu. Turvapaiga paikamiseni kulus siiski ligi kaks nädalat.  Ohustatud on kõik kasutajad, kes kasutavad Microsoft Office 2013, 2016, 2019 ja 2021 tarkvara ning paikamata Windowsi operatsioonisüsteeme, mis saavad veel turvauuendusi[1].

Mõju maailmas ning Eestis

Turvanõrkust üritatakse hetkel maailmas aktiivselt kuritarvitada. Mitmel juhul on sihtmärkideks valitud Euroopa ja USA ametiasutused[2] ning mitmed riikidega seostatavad küberrühmitused on üritanud seda ära kasutada[3][4]. Ründekatseid on märganud näiteks ka Ukraina CERT[5][6]. Samuti üritatakse turvanõrkuse abil ohvrite seadmetesse paigaldada Qakboti (Qbot) pahavara[7], mille abil varastatakse kasutajatunnuseid ja meilivestluseid. Suure tõenäosusega jätkatakse turvanõrkuse ärakasutamise katseid ka tulevikus

CERT-EEle ei ole siiani teada ühtegi juhtumit, mille puhul oleks pahalastel õnnestunud Eesti küberruumis seda turvanõrkust kuritarvitada. Siiski juhime tähelepanu sellele, et pahavara käivitamine ei eelda makrode kasutamist ega teatud tingimustel isegi pahaloomulise faili avamist. Microsoft väljastas 14.06.2022 mõjutatud süsteemidele ametliku turvapaiga[8]. Tuletame kasutajatele meelde, et hoolimata erinevatest kaitsemeetmetest, tuleb olla kahtlaste kirjade puhul väga ettevaatlik. Paraku ei suuda viirusetõrjetarkvarad tuvastada kõiki erinevaid pahavarade versioone, mida ründajad kasutavad. Arvestades lisaks, kui laialdaselt Microsoft Office’i tooteid Eestis kasutatakse, kujutab turvanõrkus potentsiaalset ohtu nii tavakasutajatele kui ka erinevatele organisatsioonidele Eestis.

Turvanõrkuse kirjeldus ning kuidas seda ära kasutatakse

Algsete näidiste puhul üritati esmalt alla laadida välisest veebiserverist HTMLi fail. Viide sellele failile asus document.xml.rels nimelises failis, mis kirjeldab manusobjektide (embedded objects)kasutamist dokumendis. Manusobjekte kasutab Office’i tarkvara näiteks Exceli tabelite lisamisel Wordi dokumenti[9]. 

HTMLi faili sisu käivitati omakorda MSDT protokolli URI skeemiga. MSDT protokolli[10] kasutatakse Windowsi operatsioonisüsteemis veateadete edastamiseks Microsofti kasutajatukke. Paraku õnnestub sellega käivitada ka ohvri seadmes pahaloomulisi Powershelli käske.

Mai lõpus avastatud näidise puhul tuvastati, et HTMLi faili oli lisatud rida väljakommenteeritud A tähti[11]. See tundus uurijatele veider, sest kommentaarid ühtegi protsessi ei käivita. Hiljem selgus, et pahavara käivitamiseks olid need tähed siiski hädavajalikud. Nimelt pidi HTML fail olema vähemalt 4096 baiti suur, et Microsofti HTMLi moodul seda töötleks. Kuna pahaloomulised koodiread moodustasid kokku alla 4096 baidi, oli koodi lisaks sisse kirjutatud kommentaaridena ka just needsamad A tähed. Seetõttu sarnaneb Follina turvanõrkus omapäralt haavatavusele CVE-2021-40444, millest on täpsemalt kirjutatud siin.

Viimastel aastatel on palju räägitud makrodest, mida pahaloomulised Microsoft Office’i failid kasutavad pahavara käivitamiseks. Microsoft teatas sel aastal, et blokeerib vaikimisi makrode kasutamise Office’i failide puhul, mis pärinevad internetist [12]. Paraku ei kasuta Follina turvanõrkust kuritarvitav pahavara makrosid, seega ei ole Microsofti kaitsemeetmest siin kasu. Selleks, et pahavara käivituks, peab ohver pahaloomulise Wordi dokumendi avama ja lubama selle redigeerimise.

Ründajal on võimalik pahavara ohvri seadmes käivitada ka selliselt, et ohver ei avagi pahaloomulist dokumenti. Selle jaoks kasutatakse RTF vormingus faili. RTF ehk Rich Text Format on Microsofti loodud vorming, mida suudavad avada paljud erinevad rakendused. Seega kasutatakse seda peamiselt tekstide redigeerimiseks erinevate tekstitöötlustarkvarade vahel. Pahalastel õnnestub RTF faile kuritarvitada aga nii, et pahavara käivitamiseks ei ole ilmtingimata vajalik pahaloomulise dokumendi avamine. Kui kasutajal on Windowsi operatsioonisüsteemis eelvaatepaan (preview pane) lubatud, parsitakse pahaloomulise dokumendi sisu automaatselt ja tema süsteem ongi halvimal juhul kompromiteeritud.

Ühe võimaliku ründe iseloomustus:

  1. Kasutaja saab kirja, mille manusesse on lisatud pahaloomuline dokument.
  2. Kasutaja laeb selle alla enda lokaalsesse süsteemi.
  3. Pahavara käivitamiseks ohvri masinas on kaks võimalust ning see sõltub sellest, kuidas ründaja on asjale lähenenud:
    A) Ohver laadis alla Wordi dokumendi, avab selle ja lubab redigeerimise. Kuna pahavara ei kasuta makrosid, siis käivitatakse see juba redigeerimise lubamisel (vt Pilt1, Pilt2).
    B) Ohver laadis alla pahaloomulise RTF faili. Ta liigub süsteemis faili allalaadimiskausta ja teeb faili aktiivseks. Selle tagajärjel käivitub pahavara, kui kasutatakse eelvaatepaani (preview pane)[13].

Pilt 1. Pahaloomuline Wordi dokument avaneb kaitstud vaates. Redigeerimise lubamisel käivitatakse pahavara.

Pilt 2. Pärast redigeerimise lubamist kuvatakse testkeskkonnas teade, et kasutaja süsteem on kompromiteeritud.

Kõik oleneb muidugi ka süsteemile rakendatud kaitsemeetmetest – kas viirusetõrjetarkvaral õnnestub pahaloomuline fail kahjutuks teha, kas süsteemiga seotud tulemüür suudab ohtu tõrjuda jne. Testimise käigus tuli meil näiteks Windows 10 operatsioonisüsteemi viirusetõrjetarkvara välja lülitada, kuna pahaloomulise koodi käivitamine ei olnud muul viisil võimalik. See aga ei tähenda, et viirusetõrjetarkvara suudab igal korral ohte tõrjuda – ründajad on leidlikud ja leiutavad pidevalt uusi versioone pahavaradest, et viirusetõrjetarkvarad neid ei tuvastaks.

Soovitused

  1. Rakendage esimesel võimalusel väljastatud turvapaik mõjutatud süsteemidele[14]. Kui süsteemides on automaatne uuendamine lubatud, ei pea turvapaika manuaalselt installeerima.
  2. Kui teie organisatsioon on veendunud, et RTF failid ei ole teile vajalikud, soovitame meilifiltrite abil sellised kirjad blokeerida, mille manusesse on RTF failid lisatud.
  3. Microsoft on avalikustanud alternatiivse vastumeetme[15], millega enda süsteeme selle turvanõrkuse eest kaitsta. Soovitame sellega tutvuda, hinnata rakendamise võimalikkust ja võimalusel seda kasutada, kui turvapaiga rakendamine ei ole võimalik.
  4. Koolitada enda organisatsiooni töötajaid mitte salvestama ega avama kahtlaste kirjade manuseid, vaid need kustutama või suunama sellised kirjad infoturbeosakonda. Kui selline võimalus puudub, aitab CERT-EE alati kahtlaste kirjade analüüsimisega. 

Kuidas sai turvanõrkus endale Follina nime?

Rahvusvahelises kogukonnas tuntakse nõrkust ka nimega „Follina“. Sellise nimetuse andis haavatavusele üks esimesi turvanõrkuse analüüsijaid. Ta märkas, et pahaloomulise Wordi dokumendi nimetuses olid numbrid 0438. Kuna seda numbrikombinatsiooni kasutab suunakoodina Follina-nimeline piirkond Itaalias, andiski ta turvanõrkusele just taolise nime[16]. Sel hetkel puudus turvanõrkusel CVE tähis, seega kinnistus selline nimetus mitteametlikult paljude uurijate ja teemast huvitunute seas.

Joonealused viited

[1] https://www.bleepingcomputer.com/news/security/microsoft-patches-actively-exploited-follina-windows-zero-day/

[2] https://www.bleepingcomputer.com/news/security/windows-zero-day-exploited-in-us-local-govt-phishing-attacks/

[3] https://threatpost.com/follina-exploited-by-state-sponsored-hackers/179890/

[4] https://www.bleepingcomputer.com/news/security/windows-msdt-zero-day-now-exploited-by-chinese-apt-hackers/

[5] https://cert.gov.ua/article/40559

[6] https://cert.gov.ua/article/160530

[7] https://isc.sans.edu/forums/diary/TA570+Qakbot+Qbot+tries+CVE202230190+Follina+exploit+msmsdt/28728/

[8] https://msrc.microsoft.com/update-guide/vulnerability/CVE-2022-30190

[9] https://billdemirkapi.me/unpacking-cve-2021-40444-microsoft-office-rce/

[10] https://docs.microsoft.com/en-us/windows-server/administration/windows-commands/msdt

[11] https://www.huntress.com/blog/microsoft-office-remote-code-execution-follina-msdt-bug

[12] https://docs.microsoft.com/en-us/deployoffice/security/internet-macros-blocked

[13] https://isc.sans.edu/forums/diary/Quickie+Follina+RTF+Explorer+Preview+Pane/28734/

[14] https://www.bleepingcomputer.com/news/security/microsoft-patches-actively-exploited-follina-windows-zero-day/

[15] https://msrc-blog.microsoft.com/2022/05/30/guidance-for-cve-2022-30190-microsoft-support-diagnostic-tool-vulnerability/

[16] https://doublepulsar.com/follina-a-microsoft-office-code-execution-vulnerability-1a47fce5629e

RIA analüüsi- ja ennetusosakond ning CERT-EE

Mida pahaloomuliste e-kirjade puhul tähele panna ja kuidas käituda?

Taust

09. juuni 2022

Mida pahaloomuliste e-kirjade puhul tähele panna ja kuidas käituda?

Meiliteenuse kui ründevektori ärakasutamine on ründajate seas juba pikka aega väga populaarne. Populaarsuse taga peituvad mitmed asjaolud – väga madal kulu ründajale, meetodi lihtsus ja paraku ka piisavalt suur ohvriks langenute arv. Piisab vaid ühest veenvast e-kirjast, mis palub minna andmeid õngitsevale lehele või pahavara sisaldava manuse avamisest, et ründaja enda esmased eesmärgid täidaks. Eesmärkideks on tavaliselt andmete varastamine, kompromiteeritud kontodelt uute pahaloomuliste kirjade saatmine või süsteemide kompromiteerimine, alustades esmalt ohvri seadmest.

Iganädalaselt, igakuiselt, kvartaalselt kui ka iga-aastaselt kirjeldab RIA levinumaid trende Eesti küberruumis, mis põhinevad CERT-EE kogutud andmetel. Statistikast järeldub üldjuhul ülal nenditud fakt, et meiliteenusega seotud ründed on ühed levinumad ka Eesti suunal.

Lühikirjeldused erinevatest ründetaktikatest

Nagu jalgpallis ei kasutata eesmärkide saavutamiseks ainult ühte ründetaktikat, ei kasutata ainult ühte ründetaktikat ka pahaloomuliste e-kirjade puhul. Järgnevalt kirjeldame lühidalt erinevaid aspekte, mida pahaloomuliste e-kirjade puhul kohtab:

Inimest huvitava info ärakasutamine – Saatja on kirja sisu põiminud mõne saajat puudutava teemaga – näiteks võib keskkonnavaldkonnas töötav inimene saada näiliselt kutse konverentsile, kus arutatakse rohepöördega seotud teemasid (näiline kutse kirja manuses sisaldab pahavara või palutakse sisestada andmed õngitsuslehele, et konverentsile registreerida) või võib näiteks tervishoiusektoris töötav inimene saada näiliselt COVID-19 viiruse levikuga seotud kirja. Ründajad võivad kasutada suunatud lähenemist, kui inimese kohta on võimalik avalikult kätte saada erinevat informatsiooni, mida saab omakorda usalduse tekitamiseks ära kasutada.

Saatja nime võltsimine – See on üks levinumaid tunnusmärke pahaloomuliste kirjade puhul. Kirja saajas üritatakse tekitada usaldust, võltsides kirja saatja nime. Nimena kasutatakse kirja saajale tuttavat inimest (nt asutuse teine töötaja). Kuna mõned meilirakendused ei kuva automaatselt saatja meiliaadressi, vaid ainult nime, on selle võltsimine ka üsna populaarne.

Lekkinud meilivestluste kasutamine – Ühe ründetaktikana kasutatakse ka eelnevalt lekkinud meilivestluseid. Tavaliselt on ühe meilivestluses osalenu seade mingil ajahetkel nakatunud pahavaraga, mille abil kirjavahetus kätte saadakse. Vestlusele saadetakse aja möödudes (ajavahemik varieerub, kuid sageli on see tavatult pikk) vastus vestlusega mitteseotud meiliaadressilt (võltsides sealjuures saatja nime). Kirjas palutakse sageli avada kirjaga kaasa pandud manus, mis aga sisaldab pahavara. Pahavara abil varastatakse siis omakorda uue ohvri postkasti sisu, mida hiljem järgmiste ohvrite saamiseks ära kasutatakse, sh rahalise kasu eesmärgil.

Kompromiteeritud kontolt teiste ohvrite püüdmine – Kui näiteks organisatsioonis on ühe töötaja meilikonto kompromiteeritud, siis üritatakse selle konto abil sageli ka organisatsiooni sees teisi ohvreid püüda. Kuna legitiimse töötaja meilikontolt saadetud kiri tekitab saajas pea alati usaldust, on see ka üks mõjusamaid viise, kuidas meilikontosid püüda.

Nõuanded

  • Ära ava tundmatuid kirju, linke ja manuseid. Kui su tuttav või töökaaslane saadab tavapärasest erineva suhtlusviisi ja/või tekstiga lingi või manuse, küsi temalt alati üle alternatiivsete suhtluskanalite kaudu, millega on tegu.
  • Märka saadud kirjade puhul ebakõlasid – kohati veider lausete ülesehitus, grammatikavead jm. Kuigi masintõlge, mida ründajad kasutavad, areneb pidevalt, on võimalik siiski selle kasutust kirjastiili põhjal ära tunda.
  • Veendu, et meilidomeen, millelt kiri saadeti, on täht-tähelt sama, mis organisatsioonil peaks olema (nt google.com vs g00gle.com).
  • Kui kahtled kirja kavatsustes, tuleks see kindlasti edastada analüüsimiseks asutuse infoturbeosakonda. Samuti saab CERT-EE vajadusel aidata kahtlase sisuga kirjade analüüsiga. Selleks tuleks kiri saata aadressile cert@cert.ee.
  • Ära usu ähvardavaid ja kiiret tegutsemist nõudvaid kirju tundmatutelt saatjatelt, kellest sa pole kunagi varem kuulnud või kellega sul pole kunagi tegemist olnud.
  • Ole IT-vaatlik!

Avastati kriitiline turvanõrkus Confluence’i tarkvaras

Uuendatud 6. juunil kell 12

Nimetus: CVE-2022-26134

Taust

2. juunil avalikustas Atlassian Confluence’i tarkvara mõjutava kriitilise nullpäeva turvanõrkuse CVE-2022-26134 , mille abil saab autentimata kasutaja haavatavas süsteemis teostada koodi kaugkäitust. Turvanõrkuse avastas üks küberturbeettevõte, kes analüüsis parasjagu kliendi küberintsidenti ja leidis, et selle käigus oli kasutatud just seda seniteadmata haavatavust[1]. Ettevõtte sõnul kasutavad tõenäoliselt mitmed Hiinaga seostatavad küberühmitused hetkel aktiivselt seda turvanõrkust haavatavate süsteemide ründamiseks. Need rühmitused ei ole ainsad, kes on üritanud haavatavust kuritarvitada, vaid haavatavate süsteemide kaardistamisega tegelevad ka paljud teised pahatahtlikud osapooled[2].

Võimalik mõju ja haavatavad süsteemid

Turvanõrkus võimaldab süsteemi paigaldada autentimata kasutajal näiteks veebikesta, mille abil saab anda täiendavaid pahaloomulisi käske. Käskude abil on potentsiaalselt võimalik varastada kompromiteeritud süsteemides leiduvaid andmeid, paigaldada täiendavat pahavara, liikuda lateraalselt edasi või krüpteerida haavatavad süsteemid sootuks.

Kui 03.06.2022 kella 16:00 seisuga ei olnud turvanõrkuse kontseptsiooni tõendus (POC) veel avalikult kättesaadav, siis õige pea avalikustati ka see[3]. Seetõttu on väga oluline, et mõjutatud süsteemide haldajad võtaksid arvesse järgnevas peatükis välja toodud vastumeetmeid ja soovitusi. Tootja on juba jõudnud väljastada ka osadele tarkvaraversioonidele turvapaigad, samuti ka info ajutiste vastumeetmete kohta, kui turvapaikade rakendamine ei ole kohe võimalik. Täpsemat informatsiooni leiate tootja ametlikult kodulehelt.

Haavatavad on Confluence Serveri ja Data Centeri kõik versioonid, mis on uuemad kui 1.3.0[4]. Tootja on seisuga 06.06.2022 09:30 väljastanud turvapaigad versioonidele 7.4.17, 7.13.7, 7.14.3, 7.15.2, 7.16.4, 7.17.4 ja 7.18.1. Mõjutatud ei ole Atlassian Cloudi kasutavad Confluence’i lehed.

Võimalikud vastumeetmed ja soovitused

  1. Rakendada turvapaik, kui see on kättesaadav. Täpsema informatsiooni leiate tootja kodulehelt.
  2. Kõikidele Confluence Server ja Data Center süsteemidele tuleks piirata internetist ligipääs, näiteks ACL reeglitega.
  3. Kui ligipääsu piiramine ei ole võimalik, tuleks Confluence Serveri ja Data Centeri süsteemide kasutamine ajutiselt peatada ning oodata seni, kuni tootja väljastab turvapaiga ja see rakendada.
  4. Soovitame enda veebirakenduse tulemüüri pakkujalt uurida, milliseid kaitsemeetmeid Confluence’i vastu suunatud rünnete kohta pakutakse. Kui te ei ole veebirakenduse tulemüüri kasutusele võtnud, soovitame seda teha.
  5. Tootja hinnangul võib ohtu vähendada ka spetsiaalse reegli rakendamine veebirakenduse tulemüüris, mis blokeerib kõik URLid, mis sisaldavad ${.
  6. Veenduge, et rakendatud oleks süsteemide logimine ja võimalus logisid ka võimaliku intsidendi korral kätte saada ja analüüsida. Võimalusel tuleks logide varundusi hoida eraldatud süsteemis.
  7. Soovitame tutvuda järgneva intsidendi analüüsiga siin ning uurida, kas märkate logidest artiklis välja toodud IOC-sid. Samuti on artiklis välja toodud Yara reeglid, mis aitavad tuvastada süsteemidest veebikestade olemasolu, mida selle konkreetse intsidendi jooksul kasutati.
  8. Haavatavate süsteemide kompromiteerumise kahtluse korral palume teavitada CERT-EE-d, kirjutades meiliaadressile cert@cert.ee
  9. Kuna turvanõrkuse kohta tuleb informatsiooni jooksvalt juurde, soovitame jälgida CERT-EE igahommikust uudiskirja, mis kajastab kõige olulisemaid kübermaailmaga seotud uudiseid. Kui te ei ole sellega veel liitunud, siis leiate liitumiseks vajaliku informatsiooni siit. Samuti soovitame aeg-ajalt uurida tootja ametlikku lehte siin.

[1] https://www.volexity.com/blog/2022/06/02/zero-day-exploitation-of-atlassian-confluence/

[2] https://blog.cloudflare.com/cloudflare-observations-of-confluence-zero-day-cve-2022-26134/

[3] https://www.bleepingcomputer.com/news/security/exploit-released-for-atlassian-confluence-rce-bug-patch-now/

[4] https://confluence.atlassian.com/doc/confluence-security-advisory-2022-06-02-1130377146.html

3. juuni 2022 kella 16 seisuga ei ole turvanõrkuse kontseptsiooni tõendus (POC) veel avalikult kättesaadav. See vähendab küll veel hetkel haavatavuse laialdast kasutamist, kuid suure tõenäosusega avaldatakse kontseptsiooni tõendus ka lähiajal. Juhime samuti tähelepanu sellele, et selleks ajaks ei olnud tootja väljastanud turvapaika haavatavuse parandamiseks. Seetõttu on tähtis, et mõjutatud süsteemide haldajad võtaksid arvesse järgnevas peatükis välja toodud vastumeetmeid ja soovitusi.

Haavatav on Confluence Server versioon 7.18.0 ning Confluence Data Centeri versioonid 7.4.0 või uuemad[2]. Mõjutatud ei ole Atlassian Cloudi kasutavad Confluence’i lehed [3].

Võimalikud vastumeetmed ja soovitused

  1. Kõikidele Confluence Server ja Data Center süsteemidele tuleb piirata internetist ligipääs, näiteks ACL reeglitega.
  2. Kui ligipääsu piiramine ei ole võimalik, tuleks Confluence Serveri ja Data Centeri süsteemide kasutamine ajutiselt peatada ning oodata seni, kuni tootja väljastab turvapaiga ja see rakendada.
  3. Kui kahte eelnevat soovitust ei ole võimalik järgida, siis võib tootja hinnangul ohtu vähendada ka spetsiaalse reegli rakendamine veebirakenduse tulemüüris, mis blokeerib kõik URLid, mis sisaldavad ${.
  4. Veenduge, et rakendatud oleks süsteemide logimine ja võimalus logisid ka võimaliku intsidendi korral kätte saada ja analüüsida. Võimalusel tuleks logide varundusi hoida eraldatud süsteemis.
  5. Kui tootja on turvapaiga kättesaadavaks teinud, tuleks see kohe rakendada.
  6. Soovitame tutvuda järgneva intsidendi analüüsiga siin ning uurida, kas märkate logidest artiklis välja toodud IOC-sid. Samuti on artiklis välja toodud Yara reeglid, mis aitavad tuvastada süsteemidest veebikestade olemasolu, mida selle konkreetse intsidendi jooksul kasutati.
  7. Haavatavate süsteemide kompromiteerumise kahtluse korral palume teavitada CERT-EE-d, kirjutades meiliaadressile cert@cert.ee
  8. Kuna turvanõrkuse kohta tuleb informatsiooni jooksvalt juurde, soovitame jälgida CERT-EE igahommikust uudiskirja, mis kajastab kõige olulisemaid kübermaailmaga seotud uudiseid. Kui te ei ole sellega veel liitunud, siis leiate liitumiseks vajaliku informatsiooni siit. Samuti soovitame aktiivselt jälgida jooksvalt uuendatavat blogi siin ning tootja ametlikku lehte siin.

[1] https://www.volexity.com/blog/2022/06/02/zero-day-exploitation-of-atlassian-confluence/

[2] https://blog.cloudflare.com/cloudflare-customers-are-protected-from-the-atlassian-confluence-cve-2022-26134/

[3] https://confluence.atlassian.com/doc/confluence-security-advisory-2022-06-02-1130377146.html