Author Archives: Kertu Kärk

Kümme küberturvalisuse soovitust iga kontori seinale

Euroopas ja USAs tähistatav küberturvalisuse kuu hakkab läbi saama, kuid see ei tähenda, et küberturvalisus edaspidi kuidagi vähem oluline oleks. Selleks, et elementaarne küberhügieen meelest ei läheks, on sul võimalik siit leida üks lihtne A4 suurune plakat, mille võid oma töö juures välja printida ja kuhugi seina peale üles panna.

Küberhügieen tähendab küll palju asju, kuid põhilised soovitused on järgmised:

  1. Uuenda seadmeid ja rakendusi
  2. Kasuta erinevaid paroole
  3. Veendu, et sinu paroolid on tugevad
  4. Ära jaga enda paroole ega sisesta neid kahtlastel veebilehekülgedel
  5. Rakenda e-posti kontodel mitmeastmelist autentimist
  6. Väldi tundmatuid manuseid ja linke
  7. Kontrolli tähelepanelikult kirja saatja aadressi
  8. Tee regulaarselt andmetest ja failidest koopiaid
  9. Tutvu levinumate küberrünnakutega
  10. Selgita välja, kelle poole pöörduda küberrünnaku korral

Ettevõtete üldise küberturvalisuse tagamiseks soovitame vaadata RIA küberturvalisuse lühijuhendit. Samuti on teil võimalik võtta ette infoturve juba veidi põhjalikumalt lähtudes Center For Internet Security 20 meetmest, mille me sel kevadel eesti keelde tõlkisime.

Ning ka pärast küberturvalisuse kuu lõppu tasub aeg-ajalt käia vaatamas itvaatlik.ee kodulehekülge, et meelde tuletada, milliste küberriskidega tuleb rinda pista.

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” (Euroopa Regionaalarengu Fond).

Lauri Tankler, RIA juhtivanalüütik

AEO – küberruumi lahtimõtestaja ja küberohtude ennetaja

Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse teenistuse neljast struktuuriüksusest kõige rohkem väljapoole suunatud on kahtlemata analüüsi- ja ennetusosakond (AEO), mille kõige kaalukam ülesanne on Eesti küberruumi suundumuste ja trendide analüüsimine. Olulist eesmärki täitva osakonna tegemisi tutvustab osakonna juhataja Märt Hiietamm.

Riigi Infosüsteemi Ameti analüüsi- ja ennetusosakond

Küberruumis tekivad ohud kiiresti ning neist on vaja ka kiiresti rääkida, sest vastasel korral jõuab äsja avastatud turvanõrkus või uus pahavara rohkelt kahju tekitada. Just AEOs valmivad regulaarsed ja erineva tihedusega (nädal, kuu, kvartal, aasta) küberturvalisuse ülevaated (https://www.ria.ee/et/kuberturvalisus/olukord-kuberruumis.html).

Kuigi pahavarad ja viirused tulevad ja lähevad, on nende käekiri üldiselt sarnane. Sellepärast hakkasime koos RIA intsidentide käsitlemise osakonnaga (CERT-EE) koostama ohuhinnanguid (https://www.ria.ee/et/kuberturvalisus/ohuhinnangud.html). Sel moel saame nii ettevõtteid kui ka avalikkust operatiivselt küberruumi uusimate ohtude ja rünnakute eest hoiatada ning anda soovitusi, kuidas end nende eest kaitsta. Tihti valmib mõni artikkel või blogipostitus, mis võtab konkreetse teema süvitsi ette. Ka sel kevadel üllitatud RIA ajaloo esimese aastaraamatu https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/RIA/ria_aastaraamat_2020_48lk_est_veeb_0.pdf) panid kokku analüüsi- ja ennetusosakonna analüütikud. Kõik meie koostatud avalikud küberanalüüsid jõuavad RIA kodulehte, sotsiaalmeediat ja uudiseid jälgides pea igaüheni.

Küberruum on piirideta ja tohutu ning kõiki uusi trende pole füüsiliselt võimalik analüüsida ega lahendada. Tahaksime igat arvutikasutajat aidata, kuid selleks ei ole kunagi piisavalt inimesi. Ja isegi kui oleks piisavalt töötajaid, kes jõuaksid uutest ohtudest rääkida, satuksid arvutikasutajad ikka petiste ja kurjategijate küüsi. Seepärast ongi parim vahend inimeste kaitsemiseks ennetamine. Vahet pole, kui palju on tuletõrjujaid, kõige säästlikum viis tulekahju ohjamiseks on selle ära hoidmine.

Kas sa mäletad 2019. aasta sügisel nii teles, veebis kui ka tänavapildis silma hakanud ennetuskampaaniat „Ole IT-vaatlik“ (https://itvaatlik.ee/)? Või aprillis eriolukorrast tingitud kaugtöö turvalisusele keskendunud väiksemat teavitust „Ole eriolukorras eriti IT-vaatlik“? Need puhus elule AEO koos partneritega. Praegu valmistame ette kaht uut kampaaniat. Sel sügisel on meie fookuses Eesti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete küberturvalisus ning muukeelne vanemaealine elanikkond. Eesti inimeste teavitamise abil nende küberteadlikkuse tõstmine ning sel moel erineva tõsidusega küberintsidentide ennetamine suurendab üldist turvatunnet riigis ning hoiab ära nii andmete kui ka rahalist kadu.

Eeltoodust võib üsna loogiliselt järeldada, et AEO inimesed väga hästi kursis kõigi küberohtudega. Minult on seetõttu küsitud, et kuidas ma kõike seda teades üldse internetis toimetada julgen. Vastan alati, et lisaks riskidele tunnen ka nende maandamise võimalusi ning seetõttu saan enda kaitsmisega küberruumis edukalt hakkama. Sama kehtib kõigi mu kolleegide kohta. Meie suur eesmärk on, et enda kohta võiksid nõnda väita kõik meie kaasmaalased.

AEO kolmas suur töösuund on Euroopa Liidu suunaline ja rahvusvaheline koostöö, sh suuremad või väiksemad rahvusvahelised küberprojektid, millest oleme praeguse seisuga kaasatud kolme. Uusim neist kannab nime EU CyberNet, mis on esmakordne näide ELi projektist, mida RIA juhib, selmet olla lihtsalt kaasatud. Projekti tulemusel luuakse 2023. aasta augustiks Euroopa Liidu ülene ekspertvõrgustik, mida liikmesriigid ja ELi institutsioonid saavad kasutada küberturvalisusega seotud arengukoostööprojektide elluviimiseks väljaspool ELi. Ka selline, üleilmse iseloomuga toimimine on oma olemuselt teavitus- ja ennetustegevus, mis piirideta küberruumi tulevikus turvalisemaks muudab.

AEOs töötab üheksa inimest – kolm naist ja kuus meest. Vanused jäävad vahemikku 27–43 aastat, staaž RIAs varieerub seitsmest kuust kuue aastani. Haridus on enamikul meist humanitaarvaldkonnast – nt politoloogia või ajakirjandus –, mis kirjutamise eest palka saava seltskonna puhul on ka täitsa loogiline. Osal meist on seljataga aastatepikkune karjäär Eesti riigisektoris (mh kaitse-, sise- ja välisministeeriumist), teised on varemalt leiba teeninud meedias. Neli inimest oli väga otseselt seotud Eesti 2017. aasta eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus, neist kolm töötas toona Brüsselis ja kaks tegeles ka siis just küberteemadega. Veel üks meie seast on varemalt Brüsselis Eesti heaks diplomaatilist tööd teinud. Üks veetis kolm ja pool aastat ERRi korrespondendina Washingtonis. Üks treenib iganädalaselt Eesti jalgpalli meistriliiga meeskonnaga FC Kuressaare (tõsi, mängib ta praegu veel nende duubli eest jalgpallipüramiidi neljandal tasandil). Nagu näha, on meeskond hoolimata hariduslikest sarnasustest väga erinevate kogemuste ja oskustega, mis teebki meist tugeva ja asjaliku tiimi, kes koos arutab ja otsustab nii murede, rõõmude kui ka proovikivide üle. Mitmekesisuses peitub teadagi jõud.

Märt Hiietamm

AEO juhataja

E-riik eriolukorras

Märtsi keskel välja kuulutatud eriolukorra tõttu pidid paljud nii era- kui ka avaliku sektori ettevõtted ja asutused töö kiirelt ümber korraldama. Peaaegu kõik suhtluskanalid muutusid elektrooniliseks. Kas muutusi toimus ka riigi infosüsteemis? Kuidas e-riik eriolukorraga kohanes?

eID vahendite kasutamine kasvas

Alustame oma ülevaadet muutustest elektroonilise identiteedi (eID) kasutamises. Siin saame võrrelda päringute mahtu kolmel perioodil: veebruaris, kui elu toimis tavapäraselt, märtsis, kui pärast 12 tööpäeva muutus töökorraldus enamikus ettevõtetes, ning aprillis, kui elektroonilised lahendused olid saanud uueks normaalsuseks.

DigiDoc4 klient on rakendus, mida teavad pea kõik, kes kunagi ID-kaardiga allkirja andnud. Jooniselt on näha, et elektrooniliselt antud allkirjade arv suurenes märkimisväärselt sõltumata vahendist – nii ID-kaarti, mobiil-IDd kui Smart-IDd kasutati tavapärasest rohkem. Lõviosa allkirju anti ID-kaardi abil (aprillis 72% kõigist allkirjadest), kuid Smart-IDga anti aprillis neli korda rohkem allkirju kui veebruaris ning mobiil-ID allkirju anti DigiDoc4 abil aprillis kolm korda rohkem kui veebruaris.

Riigi autentimis- ja allkirjastamisteenus

Riigi autentimisteenuse abil saab sisse logida päris paljudesse Eesti e-teenustesse. Mai alguseks oli riigi autentimisteenusega liitunud 35 asutust lausa 114 erineva rakendusega. RIA enda teenustest on ehk tuttavad eesti.ee, millest varsti lähemalt räägime, ja sahver.eesti.ee, kus saab sõpradega dokumente jagada.

Kuigi autentimisteenusega liitus vaadeldavate kuude jooksul uusi kliente, tegid rohkem päringuid ka juba varem liitunud teenused. Enda isikut tuvastati rohkem nii ID-kaardi, Smart-ID, mobiil-ID, pangalingi kui ka Euroopa Liidu vahendite abil (just sellises suurusjärjestuses). Kõige suurem hüpe toimus Euroopa Liidu vahenditega isikutuvastamisel – aprillis tehti peaaegu kolm korda rohkem päringuid kui veebruaris. Arvud ise on muidugi küllaltki väikesed, moodustades vaid 0,01% kõigist isikutuvastustest. Kõigi autentimiste arv oli aprillis kokku 27% suurem kui veebruaris.

Riigi allkirjastamisteenus on veel lapsekingades lahendus, mille abil saavad infosüsteemid moodustada allkirjaümbrikke mobiil-ID ja ID-kaardi allkirjadega. Kuna veebruaris oli kasutajaid õige vähe (umbes täpselt 2), oli aprilliks protsentuaalne antud allkirjade kasv üsna märkimisväärne. Aprillis pandi allkirjastamisteenuses kokku 60 korda rohkem allkirjaümbrikke kui veebruaris. Umbes sama palju tõusid nii ID-kaardi kui ka mobiil-ID abil tehtud toimingute mahud.

Andmevahetus X-teel

Seega, kui elektrooniliste isikutuvastuste arv kasvas üksnes veidi, siis elektroonilisi allkirju anti varasemast palju rohkem. Aga mis toimus mujal riigi infosüsteemis, näiteks andmevahetuskanalis X-tee?

X-tee visualiseering: https://logs.x-tee.ee/visualizer/EE/

X-tee tegevuste arvu saame vaadelda lausa nädalate lõikes. Võtame ette perioodi 2020. aasta 9. nädalast (27. veebruarist) kuni 17. nädalani (lõpeb 26. aprilliga). Eriolukorra kehtestamine 12. märtsil toimus 11. nädalal. X-tee kaudu tegid sellel perioodil kõige rohkem päringuid tervise ja heaolu infosüsteemide keskus, politsei- ja piirivalveamet ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda. Kõige rohkem infot päriti haigekassa, maksu- ja tolliameti ning registrite ja infosüsteemide keskuse infosüsteemidest.

Kui avaliku sektori ettevõtete päringute arv oli sellel perioodil üsna stabiilne, siis erasektori ettevõtete päringute arv kasvas nädalatel 11–14 (vahetult pärast eriolukorra väljakuulutamist) võrreldes 9. nädalaga pea 50%. Hiljem stabiliseerus päringute arv endisele tasemele. Absoluutarvudelt kasvas eriolukorra ajal kõige rohkem politsei- ja piirivalveameti infosüsteemis, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja täite- ja pankrotimenetluse infosüsteemis ning Ridango ASi piletisüsteemis tehtud päringute hulk. Vähem päringuid hakati tegema näiteks piirikontrolli andmekogus, tollideklaratsioonide infosüsteemis ning politsei- ja piirivalveameti broneeringusüsteemis. Tervishoiuteenuste infosüsteemides (nt apteekide infosüsteem, tervishoiuteenuste osutajate infosüsteem, haigekassa jm) kerkis päringute hulk 11.–14. nädalal tavapärasest tunduvalt kõrgemale ning stabiliseerus pärast seda.

Riigiportaali eesti.ee äkiline hüpe

Põikame nüüd veel korraks eesti.ee juurde, mis koondab e-Eesti infot ja e-teenuseid. Selgub, et erinevate teenuste poole tehtud päringute arv kasvas pisut 10.–13. nädalal ning tegi suure hüppe (kaks korda rohkem päringuid kui tavapärane) 14. nädalal (aprilli algus). Pärast seda langes tehtavate päringute arv madalamale kui veebruari lõpus. Kokkuvõtvalt toimus e-Eestis samasugune trend nagu füüsilises Eesti Vabariigis – hetkeks kerkis nõudlus erinevate süsteemide ja info järele lakke. Pärast ühte kuud olukord stabiliseerus, vaid digitaalseid allkirju anti tunduvalt rohkem kui varem.

Annika Kluge, elektroonilise identiteedi osakonna projektijuht