Jätkub Riigi Infosüsteemi Ameti aastakonverentsi II sessiooni otseblogi.
Teise sessiooni esimese ettekande teeb RIA infrastruktuuri osakonna juhataja Tarmo Hanga, kes räägib riigi andmesidevõrgu teemal aastal 2018.
“See on müüt, et ASO-l on “enda” üle-eestilist (optika) magistraalvõrku. Kasutame olemasolevat optikat ning oma optika pannakse ainult sinna, kus on see hädatarvilik või vajalik turvakaalutlustel. Me ei tegele eg ahakka tegelema võrgus olevate pealisteenustega. ASO koosneb oma hallatavast seadmestikust, meil on oma haldustiim, tugev koostöö küberturbe poolega,” sõnas Hanga.
“Täna pakume andmeside- ja internetiteenust riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Lisaks magistraalvõrgule haldab RIA klientide juurdepääsuühendusi. Magistraalvõrku rahastatakse riigieelarve vahenditest, juurdepääsu-ühenduste eest maksab iga klient ise,” teatas Hanga.
On toimunud teenuste koondumised. Võrguüksusi haldavad ASO, EENet, RIKS, SMIT, KJ jt. Riigi nn IT-majadeks on SMIT, RIK, RMIT, KEMIT jt. Neist igaüks teeb erineva suunitlusega asju.
KovNeti projekti arendatakse kuna pilveteenused on tulekul. “Teenuste toimimiseks on hädatarvilik kiire ja turvaline arvutivõrk, mille üle oleks olemas kontroll. Kiire võrguühendus taskukohase hinnaga on samavõrra tarvilik nii ääremaa väikekontoris, valla koolimajas kui ka suures linnas,” täpsustas Hanga.
Aastaks 2018 on eesmärk liikuda ühtse ja tervikliku riigivõrgu suunas. “Tuleb vähendada riigi IS käideldavuse ja turvalisuse riske. Tagada läbivalt turvaseire võimekus kogu riigivõrgus. Tagada kriisiolukorras kontroll toimuva üle ja riigi infosüsteemi võtmekomponentide toimimine”.
Selle tagamiseks tegeleb ASO võrgukihiga ja tagab riigivõrgus andmeside toimimise 24/7.
Rahvusvahelise X-tee seisu üle praegu ning tulevikus arutleb RIA valdkonnajuht Heiko Vainsalu.
“Kuuldused X-tee surmasid hakkasid levima 2014. aastal. Kui vaadata X-tee päringuid, siis sai ta alles siis endale tuule sappa,” teatas Vainsalu.
Vainsalu tunnistab, et X-tee ökosüsteem vajab korraldamist. Aastaks 2018. tuleb platvorm teha kvaliteetsemaks, nii tehniliselt kui organisatoorselt. Et kodanike liikudes liiguksid kaasa ka nende andmed on vaja riikideülest X-teed.
Eesti elektroonilise identiteedi kohta 2018. aastal jagas oma arvamusi, RIA valdkonnajuht Vallo Veinthal.
RIA ambitsioon eID osas on jätkusuutliku arengu tagamine ning võimekus pidevalt ja agiilselt arendades käia kaasas keskkonna pidevate muutustega.
“2016. aastal võtab Eesti kasutusele tugevama krüptograafia. ID-kaardi kiibirakendus liigub RIA haldusesse. Käimas on ID-kaardi kauguuendamine,” teatas Veinthal.
eID jätkusuutlik areng eeldab, et eID vahendid peavad olema kasutatavad seal, kus on inimesed: veeb, nutiseadmed ja tahvlid.
“RIA pooldab kõiki kõrge turvalisusega vahendeid, võtame kasutusele tugevama krüptograafia. Toetame uute küpsete lahenduste kasutuselevõtmist. Arendus peaks käima startupilikult ehk kiirelt,” sõnas Veinthal.
Tarkvara arendusmudelis on eelisjärjekorras riigi huvid, kuid oodatakse ka turuosaliste sisukaid ettepanekuid ja lahendusi.
“2018. aastaks muutub see, et eIDAS määruse nõude kohaselt saavad eID vahendid piiriülesteks ehk Eesti ID-kaardiga saab sisse Euroopa e-teenustesse. Muutub ka see, et hakkame andma välja ajatemplipõhiseid digiallkirju. 2018. aastaks on meil rohkem e-residente ja nendega seotud teenuste arv kasvab. Järgmisele ID-kaardi põlvkonnale tahame RIA poolt arendada ja tagada NFC toe. Kas ja kuidas see realiseerub on veel lahtine,” seletas Veinthal.
Küberturvalisuse tagamise üle arutles RIA riskijuht Martin Indrek Miller.
“2015. aastal oli Eestis 150 krüptolunavara juhtumit, 275 näotustamise juhtumit, 55 teenusetõkestusrünnet ja kokku käsitleti 5809 juhtumit. 2018. aastaks on eesmärk olla küberjulgeoleku valdkonnas maailma parimad. 98% elutähtsatest teenustest on sõltuvuses IT-st,” teatas Miller.
Riigi Infosüsteemi Ameti aastakonverentsi II sessioon on läbi saanud.
Konverents jätkub diskussiooniga “Usaldusest inimese ja (digi)riigi vahel“, milles osalevad õiguskantsler Ülle Madise, meediaekspert Daniel Vaarik, riigi IT-arhitekt Andres Kütt ning presidendi nõunik Epp Maaten.
Fotod: Annika Haas