Comments on: FLASH’i tapmine https://blog.ria.ee/flashi-tapmine/ blog.ria.ee Thu, 07 Mar 2019 12:41:25 +0000 hourly 1 https://wordpress.org/?v=5.8.3 By: gnu https://blog.ria.ee/flashi-tapmine/#comment-194 Wed, 29 Jul 2015 06:33:31 +0000 https://blog.ria.ee/?p=244#comment-194 Kui ilma adobe flashita ei saa, siis saab Gnu/Linuxis firejail turvakast/sandbox-is jooksutada veebilehitsejat.
Firejail toetab 32bit/64bit arvuteid.
Minu jaoks on muidugi adobe flash “non-free” vs. nuhkvara.

]]> By: Lembit Kivisik https://blog.ria.ee/flashi-tapmine/#comment-193 Tue, 28 Jul 2015 23:18:00 +0000 https://blog.ria.ee/?p=244#comment-193 Tore, asjalik blogipostitus. Lisamaks lisaks Andrise välja toodule veel veidi tasakaalustavat perspektiivi, sobib minu arust hästi näiteks see teemakohane Twitteri säuts.

Huvitaval kombel on just nüüd, mil hilinemisega selle postituse otsa komistan, tekkinud täiesti ootamatu areng videotehnoloogia sektori “Flashi tapmise” (või tasakaalukamalt “Flash-videolt => HTML5-videole kolimise”) aastatepikkuses saagas. Nimelt on (kuri)kuulus MPEG LA teatanud, et moodustab järjekordse patendiühingu (ingl. patent pool), seekord siis MPEG DASH standardiga seotud patentide jaoks. Mis tähendab, et just nüüd, hetkel, mil peale aastatepikkust tööd hakkavad HTML5 ja brauserid enamvähem küpseks saama, et Flashi pakutavaga võrreldaval tasemel ja omadustega professionaalset video voogedastust toetada (DASH + MSE+ EME), on raisakotkad ka valmis peale lendama. Taustainfoks viitan järgmisele säutsule (lootes, et 2 viitega kommentaar igaveseks WP ülekontrollimise järjekorda ei jää).

Flashi ajaloo osas aga lisaks veel, et saabumas on infoturblastele palju emotsioone pakkunud tarkvara 20. juubeliaasta – 1996 mais ilmus FutureSplash Animator nime kandnud toode, mille loonud ettevõtte ostis veel samal aastal Macromedia ja nimetas toote ümber Flashiks.

]]> By: gnu https://blog.ria.ee/flashi-tapmine/#comment-192 Sun, 26 Jul 2015 07:32:06 +0000 https://blog.ria.ee/?p=244#comment-192 Omanduslik tarkvara on sageli nuhkvara.
https://gnu.org/philosophy/proprietary.html
Järgmine on javaskript ise (non-free javascript scripts):
https://www.gnu.org/philosophy/javascript-trap.html

]]> By: Tanel Teemusk https://blog.ria.ee/flashi-tapmine/#comment-190 Fri, 17 Jul 2015 20:48:49 +0000 https://blog.ria.ee/?p=244#comment-190 väga hea kokkuvõte.
Ainuke, et flashi ajaloo kirjeldus pole päris õige. Flash oligi Macromedia tehnoloogia. Adobe ei puutunud asjasse. Esialgu oli ta nimi Shockwave Flash. Ehk siis tal polnud olulisi konkurente.
Flash oli juba võrdlemisi populaarne Adobe ostuhetkel. Adobe ostis Macromedia, kes arendas lisaks flashile ka praegu tuntud Dreamweaver tarkvara.

]]> By: andris https://blog.ria.ee/flashi-tapmine/#comment-189 Fri, 17 Jul 2015 16:04:33 +0000 https://blog.ria.ee/?p=244#comment-189 Kuna kadunukesest pole viisakas halba rääkida, siis mina pigem toonitaks Flashi positiivseid külgi. Tõepoolest, julgelt 99% flashi kasutusest moodustas reklaamide ja video kuvamine, 0.99% click to copy to clipboard featuuri tekitamiseks veebilehtedele ja allesjäänud 0.1% siis kõige muu jaoks (numbrid pole empiirilised vaid laest, aga peaks suures plaanis reaalsusega klappima). Samas see “muu” on läbi aastate olnud innovatsiooni veduriks (ja ilmselt ka turvaaukude allikaks).

Näiteks kuni WebSocket API tekkimiseni (ja enamgi veel, selle tegeliku toetamiseni brauserite poolt), oli Flash enamvähem ainus tehnoloogia, mis võimaldas teha brauserist serverisse kahesuunalisi TCP ühendusi (Java appletid võimaldasid seda ning ka mitmeid järgnevaid asju samuti, aga Javat ma ei arvestaks kuna erinevalt Flashist ei “sulandunud” Java appletid kunagi veebilehega kokku ja olid selged võõrkehad, lisaks ei arvestaks ActiveX lahendusi, kuna need töötasid vaid ühes brauseris). Flash pakkus kohalikku salvestusruumi (nüüd on selle asendanud localStorage, IndexedDB jmt.). Flash võimaldas esimesena teha viisakaid failide üleslaadimise lahendusi (korraga mitu faili ja progress bar vs. vana hea html vormi failielement). Täna on meil Canvas ja SVG, aga Flashi tulekul oli ainus graafika tegemise viis pildifailide täpne paigutamine lehel ning html elementide kandilised äärejooned. Lisaks muidugi video ja audio pleierid, mille Flash tegi võimalikuks juba rohkem kui 10 aastat tagasi. Flash on olnud kuni siiamaani ka ainus võimalus suhtlemaks eelpoolmainitud lõikelauaga, alles nüüd on tekkinud reaalne cut ja copy tugi execCommand API jaoks.

Kui siia paralleeliks juurde tuua Internet Explorer 5 poolt tutvustatud XMLHttpRequest ehk moodsa nimega AJAX, siis võib julgelt järeldada, et suurema (veebi)innovatsiooni tekitavad alguses kinnised süsteemid. Lihtsalt et üks hetk kukuvad nad omaenda raskuse all kokku ja siis on avatud süsteemide kohuseks see innovatsioon üldiseks hüveks vormistada. Seega, tõstame klaasi kadunukese mälestuseks ja jääme ikka hea sõnaga meenutama.

]]>