Elektroonilise hääletamise turvalisus algab valijarakendusest. Elektrooniline hääl allkirjastatakse valija arvutis ja saadetakse sealt edasi elektroonilisse valimiskasti, mille tulemusena ei ole kellelgi võimalik digiallkirjastatud dokumendi sisu enam muuta. Sellega välistame olukorra, kus näiteks kusagil mujal tekitatakse allkirjastatud dokument ja selle tekitamise käigus vahetatakse ära tema sisu ehk valija hääl.

Selleks, et tuvastada valija arvutis pahavara, mis muudab valiku sisu valija teadmata, oleme loonud nutiseadmele kontrollrakenduse. Täiesti eraldiseisva seadmega saab kontrollida, kas allkirjastatud e-hääle sisu vastab tõepoolest sellele, kelle poolt valija valijarakenduses valis.

Selleks, et kontrollimise rakendust ei oleks võimalik kuidagi QR-koodiga petta, laeme nutiseadmesse elektroonilisest valimiskastist alla valija reaalse hääle. Selle tagamiseks kontrollime, kas hääl on antud ID-kaardi või mobiil-ID-ga. See aitab tuvastada ega kliendi arvutis pole töötanud pahavara, mis kliendi eest häält allkirjastab.

Lisaks sellele avame alla laaditud ja allkirjastatud faili sees oleva valiku ning kuvame selle valijale. See on tarvilik selleks, et välistada olukorda, kus valija arvutis krüpteeritakse valik vale võtmega või et valiku sisu muudetakse valija teadmata. Siiani pole tulnud ühtegi pöördumist, et kontrollrakenduses kuvatav valik oleks olnud teine võrreldes valijarakenduses tehtud valikuga.

Kui elektroonilised hääled on jõudnud Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) elektroonilisse valimiskasti, peame olema kindlad valimiskasti tervikluses ning et keegi ei saaks sealt hääli omavoliliselt eemaldada. Selleks kasutame sõltumatut kolmandat osapoolt, milleks on sertifitseerimiskeskuse logi. Nemad peavad arvestust iga valimiskasti jõudnud hääle ajatempli kohta. Seni pole me tuvastanud ühtegi olukorda, kus sertifitseerimiskeskuses on andmed hääle kohta olemas kuid valimiskastist puudu.

Selleks, et RIA pakutav teenus oleks turvaline, teostatakse enne igat valimist kogu süsteemile ja sellega seotud komponentidele küberturbe teste. Seekord oli testijaks Clarified Security, mis mitme kuu vältel proovis murda valijarakenduse, kontrollrakenduse ja teenuste turvalisust. Ühtegi viga, mis seaks kahtluse alla elektroonilise hääletuse turvalisuse ei tuvastatud.

Lisaks viiakse enne valimisi läbi ka infosüsteemide turvameetmete süsteemide (ISKE) audit, et olla kindlad elektroonilise hääletamise süsteemi vastavusele Eesti riigis kehtestatud ISKE turbestandarditele.

Elektroonilise valimiskasti töötluseks valmistatakse ette riigi valimisteenistuses (RVT) vastav keskkond, mis ei ole internetiga ühenduses. Selleks, et olla kindlad häälte töötlemise turvalisuses, väljastatakse iga töötlemisetapi kohta allkirjastatud väljundi info. Seda kontrollivad audiitorid, et olla kindlad, et keegi ei ole pahataktlikult eemaldanud või lisanud hääli. Kuna iga protsessi kohta on olemas vastav tõestusmaterjal saab audiitor kinnitada, et hääletamistulemused on korrektsed. Auditeerimine viiakse läbi audiitori enda loodud auditeerimise programmiga ja audiitori enda riistvaras, et välistada RVT keskkonna kompromiteeritus.

Elektroonilise hääle turvalisuse tagab digiallkiri ja digiallkirjastatud dokumenti muuta ei ole võimalik. Valimiskasti terviklikkuse kontrolli tagab meile sertifitseerimiskeskus. Valijarakenduse õigsust saab kontrollida kontrollrakendusega. Kokku lugemise protsessi auditeerib audiitor oma vahenditega eraldisesisvas keskkonnas. Elektroonilise hääletuse süsteemile teostatakse küberturbe teste ja tellitakse ISKE audit.

Kõiki neid tegureid arvesse võttes võime väita täie kindlusega, et elektrooniline hääletamine on turvaline.

Riigi valimisteenistus detsembris 2021

RIA peaarhitekt Tarmo Hanga selgitab allpool täpsemalt, kuidas e-häälte andmise protsess on üles ehitatud ja miks ajakirjanduse poole pöördunud inimese järeldus on ekslik.

E-hääletuse juures on oluline tagada nii hääle salajasus kui ka see, et inimene, kes hääletab, oleks ikka tema ise.

Niisama oluline on tagada kontroll ka e-hääletuse infosüsteemi Koguja komponendi majutusteenuse pakkuja tegevuse üle. (Koguja on e-hääletuse infosüsteemi osa, mis võtab vastu e-hääli).

Hääle salajasus

Hääle salajasus tagatakse sellega, et valijarakenduse vahendusel krüpteeritakse e-hääl hääletussüsteemi avaliku võtmega.

Hääletussüsteemi avalikule võtmele vastav salajane võti on jagatud võtmeosakuteks, mis on antud valimiskomisjoni eri liikmete kontrolli alla.

Salajane võti on võimalik kokku panna alles siis, kui valimiskomisjon koguneb e-häälte lugemiseks.

Koguja majutusteenuse pakkujal puudub seetõttu igasugune teadmine, kelle poolt konkreetne inimene hääletas.

Hääletaja isiku tuvastamine

Hääletaja isiku tuvastamiseks moodustab hääletaja valimisrakenduses BDOC formaadis allkirjastatud ümbriku, milles sisaldub tema signeerimisvahendi (nt m-ID või ID-kaardi) avalik võti.

Allkirjastamine ise toimub aga teisiti kui tavaliselt. Ümbriku moodustamisel ei tehta kehtivuskinnituse kontrolli ja ajatempli võtmist klientarvutis nagu seda tehakse harjumuspäraselt dokumendi allkirjastamisel DigiDoc tarkvara vahendusel.

Seda ei tehta kahel põhjusel. Esmalt ei saa eeldada, et klientarvutit ei ole pahatahtlikult manipuleeritud. Just seetõttu välditakse süsteemis olevaid kolmandaid tarkvarakomponente nii palju kui võimalik (e-hääletuse infosüsteemi vaatenurgast on kolmandaks komponendiks ka DigiDoc tarkvara). Lisaks sellele on vaja auditeerida ka kogumisteenuse osutaja tegevust.

BDOC formaadis signeeritud (ja krüpteeritud häält sisaldav) ümbrik edastatakse seetõttu pärast e-hääletamise rakenduses toimunud signeerimist otse Koguja teenusele.

Koguja serveri majutusteenuse osutaja auditeeritavus

Koguja teenus kontrollib serveri poolel saadud BDOC ümbriku signeerimiseks kasutatud avaliku võtme kehtivust, võtab ASi SK ID Solutions teenuste vahendusel ajatempli ning salvestab korrektse ümbriku teenuse e-urni. Seda vaid juhul, kui hääl vastab allkirjastatud hääle tingimustele: näeb välja nagu hääl, kvalifitseerub ajatempli ja OCSPga ning verifitseerub korrektselt.

Kõik kvalifitseerivad elemendid saadetakse nii valijarakendusele kui väljastatakse hääle kontrollrakendusele. See tähendab, et valija saab lõpuni kvalifitseeritud häält verifitseerida, aga seda ei talletata mitte kusagil DigiDoc4 klientrakenduse jaoks sobivas vormingus.

Eelkirjeldatud sammudega tekitatakse olukord, kus Koguja serveri haldusteenuse pakkuja tegevus muutub kolmanda osapoole (SK) kaudu valimiskomisjoni jaoks samamoodi auditeeritavaks. Koguja teenuse e-urnis olevad hääled ja SK teenuse poole esitatud kontrollpäringud peavad omavahel kattuma.

E-hääletamise süsteemi on selgitatud ka veebilehel valimised.ee. Tehniliste detailidega saab huvi korral tutvuda GitHubis.

Hääletusprotsessi terviklikkuse kontroll

See toimub hääletaja jaoks kontrollrakenduse kaudu.

Kontrollrakenduse saab paigaldada oma nutiseadmesse Google Play või Apple Store’i poodidest (ja ainult sealt, sest muud allikad ei ole usaldusväärsed). E-hääletamise kliendi ja selle kontrollrakenduse platvormide sunnitud erisus tagab äärmiselt suure tõenäosusega olukorra, kus juhul, kui hääletaja arvutit ja seal olevaid rakendusi (ka e-hääletuse klienti) on pahatahtlikult manipuleeritud, säilub hääletaja jaoks sellest asjaolust teadasaamise võimalus.

Juhul kui hääletaja jaoks ilmneb erisus e-hääletamise kliendi vahendusel teostatud hääletustoimingu ja kontrollrakenduses kuvatu vahel, võib kahtlustada manipuleeritust ja sellest tuleks esimesel võimalusel asjakohaseid institutsioone teavitada. Tõenäosus, et „pahalane“ suudab koordineeritult kontrollida protsessi vältel nii konkreetset e-hääletuse klienti kui ka Google Play või Apple Store’i poodide kaudu levitatavat kontrollrakendust, on äärmiselt väike. Seetõttu saab kontrollrakendust pidada väga efektiivseks vahendiks. Julgustame siinkohal kõiki seda järjest enam kasutama.

Kokkuvõte: e-hääled kehtivad

Ajakirjandusele kirja saatnud inimene võttis BDOC failid oma arvutis välja siis, kui hääletamisprotsess oli veel pooleli. Seda saab vastavate oskuste olemasolul teha iga arvutikasutaja. Sel hetkel oli e-hääl krüpteeritud ning signeeritud.

Selleks, et tegemist oleks digitaalselt allkirjastatud dokumendiga, peaks sellele BDOC failile olema lisatud veel ajatempel ja isiku sertifikaadi kehtivuse kontrolli vastus. Need võetakse aga serveri poolel, kuhu kasutajal puudub ligipääs. Serveris lisatakse failile ajamärgend ning AS SK ID Solutions käest saadud sertifikaadi kehtivuse info.

E-hääle andmise protsess on niimoodi üles ehitatud ja seetõttu on ka kõik korrektne.

Põhimõtteliselt võiks tuua paralleeli jaoskonnas pooliku protsessi tegemisega: lähed jaoskonda, võtad sedeli, täidad ja jooksed koos sedeliga minema. Sedel on küll täidetud, aga templit pole ja valimiskasti see sedel ei jõua.

RIA hinnangu andmise ajend on portaalis Geenius ilmunud Ronald Liive arvamuslugu „KOV valimiste e-hääletus on kobarkäkk, mis enam kunagi korduda ei tohi”.

Juhtum nr 1

11 minuti jooksul kuvas valijarakendus hääletajatele lõpus teksti, et tegu on testhäälega, mis arvesse ei lähe. Hääled tegelikult arvestati, tegu oli kasutajate teavitamist mõjutava konfiguratsiooniveaga (testhääletuse lõpu kellaaeg oli teavitussüsteemis seadistatud tund aega hilisemaks), mis mõjutas ainult näidatavat teksti. Viga parandati ja rohkem ei ilmnenud.

Mõju: ükski hääl ei jäänud eksituse tõttu lugemata, seega puudub mõju valimiste läbiviimisele. Intsidendil on samas mõju valimiste korraldajate usaldusväärsusele. E-hääletamine jätkus aga tavapäraselt ning pärast testhääletuse intsidenti e-hääletas esimese päeva õhtuks enam kui 45 000 valijat, teisipäeva õhtuks veel ligi 30 000. See tähendab, et ka mõju valimiste korraldajate usaldusväärsusele oli pigem madal.

RIA hinnang: otsest mõju pole, sest valijad said hääle anda ja hääl läks arvesse ka nimetatud aja jooksul. Tegemist on maine/usaldusväärsuse intsidendiga, mille mõju valimiste läbiviimisele ja valimistulemusele võib olla kaudne: madalama usaldusväärsuse puhul võib osa hääletajaist hääletamisest loobuda.

Oluline on ära märkida, et tegemist on konfiguratsiooniveaga, mille puhul pole põhjust kahtlustada pahatahtlikku või ebapädevat käitumist. Seega RIA hinnangul ei mõjuta intsident oluliselt e-hääletuse läbiviimist ega selle küberturvalisust.

Juhtum nr 2

Paljudel MacOSi uusima platvormi kasutajatel ei toiminud valijarakendus koos ID-kaardiga. Valijarakendusel ei olnud vaikimisi õigust kaasata teiste rakenduste teeke. Valijarakendus ise toimis, kuid selle puudulik signeerimine mõjutas lõpptulemust. Probleem tuvastati, lahendati ja loodi uus valijarakenduse versioon.

Mõju: MacOSi kõige viimase operatsioonisüsteemi versiooni Big Sur kasutajad ei saanud ID-kaardiga e-hääletusel kuni esmaspäeva lõunani osaleda. Selle tõttu võis jääda paljudel e-hääletamata, kuniks esmaspäeva pärastlõunal tehti avalikuks uue signatuuriga valijarakendus (kasutajatugi registreeris üle 30 pöördumise, kuid tõenäoliselt võis probleem mõjutada sadu kasutajaid või rohkem). Kõik need kasutajad said uuesti katsetada ja e-hääletada alates esmaspäeva pärastlõunast ja saavad seda teha laupäeva õhtuni.

Mõju on olemas ka e-hääletuse korraldajate usaldusväärsusele. Riigi valimisteenistuse (RVT) juht Arne Koitmäe ütles usutluses väljaandele Geenius.ee, et viga avaldus seetõttu, et rakendust ei testitud vastavalt.

RIA hinnang: intsident takistas umbes kolme tunni jooksul e-hääletamist teatud valijagruppide jaoks (ID-kaardiga MacOS Big Suri kasutajad). Samas on e-hääletuse protseduur ja eelhääletamise aeg Eestis niimoodi seatud, et valijad said oma hääle anda pärast intsidendi lahendamist. Samuti oleks neil olnud võimalik minna ja anda füüsiline hääl jaoskonnas. Seega intsident e-hääletust oluliselt ei mõjutanud.

Maine/usaldusväärsuse osas tuleb märkida, et intsidendile on meedias pööratud kõrgendatud tähelepanu. Ent ka varasemate valimiste ajal on teatud operatsioonisüsteemide-kaartide koosmõju e-hääletust takistanud, kuniks e-hääletuse korraldajad on intsidendi ära lahendanud ja genereerinud uue valijarakenduse. Seega ei mõjuta intsident e-hääletuse mainet oluliselt ega uudselt.

Juhtum nr 3

MacOSi valijarakenduse dokumentatsioon valimised.ee leheküljel oli ebatäpne. Valijarakenduse failinimi oli teine (dokumentatsioonis „valimine.dmg“, päriselt „KOV_2021_mac.dmg“), samuti ei langenud kokku valijarakenduse faili kontrollsumma ja dokumentatsioonis olev kontrollsumma. Erinevused tekkisid mitmel põhjusel. Kui avaldub uuesti mõni käideldavuse viga, mistõttu on vaja valijarakendust uuendada, tuleb uus fail avalikustada alati koos uue kontrollsummaga. Dokumentatsiooni ebatäpsused tulenevad suuresti inimlikust eksitusest.

Mõju: valimiste läbiviimisele mõju pole. Kõik e-hääletajad on saanud oma hääle anda ja kõigi hääled on arvesse läinud. Mõju on e-hääletuse korraldajate usaldusväärsusele ja turvaprotseduuride paikapidavusele. Teisisõnu: valimisteenistus kutsub üles usaldusväärsuse kontrolliks võrdlema valimiste koduleheküljel avalikustatud dokumentatsiooni valimisrakenduste failidega, kuid ei ole taganud, et dokumentatsioon sellele kontrollile ka vastab.

RIA hinnang: tegemist on maine/usaldusväärsuse intsidendiga, mille mõju valimiste läbiviimisele ja valimistulemusele on kaudne ja mitmetahuline. E-hääletuse üks kontrollimehhanism on protseduur, kus valija saab kindlaks teha, et tema valijarakendus on autentne, võrreldes seda dokumentatsiooniga. Kõnealusel juhul ei olnud see teatud tundide jooksul võimalik. RIA hinnangul tuleb sellistesse protseduuridesse suhtuda täie tõsidusega, sest usalda-aga-kontrolli-põhimõte nõuab ka täpsust ja kontrollimise võimalust. E-hääletuse esimeste tundide jooksul ei olnud seda võimalik aga teha. RVT kodulehel polnud ka selgitusi, miks dokumentatsioon erineb. Teiseks peab arvestama, et kui usaldus e-hääletuse vastu kaheneb (ja puudub kontrollimise funktsioon), võib osa hääletajaist loobuda e-hääletamisest või ka hääletamisest.

Kuna dokumentatsioon saadi võrdlemisi kiiresti korda, võib hinnata, et mõju e-hääletuse läbiviimisele ei olnud märkimisväärne.

Juhtum nr 4

E-hääletuse lähtekoodis esines vigu. „Kuni veel pühapäeva õhtuni GitHubis olnud iOSi kontrollrakenduse koodi readme- ja about-faili sisu ei ühtinud. Ühes oli kirjas, et tegu on Androidi äpiga, ning teises, et tegu on hoopis iOSi äpiga.“

Mõju: mõju valimiste läbiviimisele pole. Kõik e-hääletajad on saanud oma hääle anda ja kõigi hääled on arvesse läinud. Mõju pole ei käideldavusele, konfidentsiaalsusele ega terviklusele.

RIA hinnang: niisugused näpuvead ei mõjuta e-hääletuse läbiviimist, mõju usaldusväärsusele on madal.

Geeniuse ajakirjaniku seisukoht: e-hääletuse lähtekood avalikustati liiga hilja

Mõju: tegemist on ajakirjaniku hinnangul maine/usaldusväärsuse intsidendiga, varasem avalikustamine oleks parandanud e-hääletuse läbipaistvust ja andnud valijatele/arendajatele/kriitikutele võimaluse varem uuendustega tutvuda.

RIA hinnang: pole selge, mida oleks ajakirjanik lähtekoodiga teinud, kui see oleks avalikustatud nädal või kuu aega varem, ning mis olnuks ajakirjaniku hinnangul õige aeg lähtekood avalikustada. Muudatuste ajendiks on igas valimistsüklis ka konkreetse turvatestimise tulemused. See tähendab, et välised osapooled (turvatestija) on juba saanud lähtekoodiga tutvuda ja leida sealt parendamist vajavad kohad.

Teiseks avalikustatakse valimisrakendus ja selle lähtekood teadlikult võimalikult hilja, et ära hoida originaaliga sarnanevate libarakenduste valmistamist ja levitamist valimiste toimumise ajal.

Lähtekoodi avalikkus kannab e-hääletuse süsteemi läbipaistvuse väärtust, mida on RVT (ja ka RIA) korduvalt rõhutanud kui Eesti e-hääletuse tugevust. Lähtekoodi avalikustamise aeg ei ole kriitilise tähtsusega. Kuna lähtekoodi on testitud, auditeeritud ja parandatud, siis hindame, et e-hääletuse alustalad on tehnoloogiliselt jätkuvalt selged ja pole põhjust kahelda valimiste e-hääletuse läbiviimise protsessis.

KOKKUVÕTTEKS

Nimetatud intsidendid on enamasti maine ja usaldusväärsuse intsidendid, millel on mõju valimiste korralduslikule poolele ning e-hääletuse tarkvara arenduse ja konfiguratsiooni usaldusväärsusele. Vaid MacOSi valijarakenduse intsident mõjutas esimese valimispäeva esimeses pooles lühiajaliselt ka konkreetselt hääletamist, mistõttu võib hinnata, et mõju oli ka valimisrakenduse käideldavusele. Kõigil puhkudel on tegemist tavapäraste infosüsteemi parandustega, mida esineb pea igas kliendirakendusega infosüsteemis.

E-hääletuse süsteemi paigaldamist ja valijarakenduse versioone saaks alati rohkem testida, et taolisi vigu varem avastada. E-hääletuse maine nii Eestis kui ka maailmas on meie hinnangul ülioluline. Taolised apsud ei tohi jääda tähelepanuta, neid tuleb võtta arvesse järgmiste valimiste eel, kuid see tähendab ka rohkem inimressursse e-hääletuse jaoks enne valimisi ja valimistevahelisel perioodil.

Ühestki intsidendist ei nähtu pahatahtlikku tegevust, samuti ei ole intsidentidel mõju häälte konfidentsiaalsusele ega süsteemi või andmete terviklusele. Valimiste küberturvalisus pole ohus olnud.

E-hääletuse usaldusväärsus ja maine on olulised, kuid kirjeldatud juhtumid ei mõjuta meie hinnangul kriitiliselt hääletamisest osavõtmist, valimiste läbiviimist ja e-hääletuse süsteemi konfidentsiaalsust, terviklust ja käideldavust.

SDG, artiklivaramu ja riiklik postkast, Raimo Reiman

Kas 2021. aastal hakkab RIA asutuste eest nende teenuste kasutust mõõtma? Mil moel seda tehniliselt tehakse?
RIA hakkab koos MKMiga koos raamistikku looma, et teenuste tarbimise statistika automaatselt teenuste kataloogi jõuaks.

Milliseid numbreid näitab 2020. aasta tagasiside ja analüütika? Kuidas on olukord Eestis võrreldes teiste EL riikidega?
Riigiportaali rahulolu on kõrge, teiste riikidega võrdlusmoment hetkel puudub, tuleb koos SDG rakendumisega.

Kes artiklivaramut modereerima hakkab, et sinna lisatud info oleks ka ühtse stiiliga ja keeleliselt õige?
Vastutus sisu eest on teabevaldajal, eesti.ee-s olevaid artikleid jäävad modereerima RIA toimetajad.

Kui paljud inimesed üldse on oma riikliku postkasti ära suunanud, et riigi kirju kätte saada?
450 000. Tegeleme sellega, et @eesti.ee aadressile saaksid kõik asutused kirju saata ning inimestel oleks alati üks koht, kus kindlasti kogu riigi kommunikatsioon olemas on.

Kas Artiklivaramu ja (eestikeelse) Wikipedia vahel on mingi põhimõtteline vahe?
Artiklivaramu hoiab infot riigi teenuste kohta ning nende vahelisi seoseid.

Millal kättetoimetamise teenus kasutusele võetakse (st asutus saaks teada, kas on sõnum kohale jõudnud)?
Juba praegu on võimalik saata @eesti.ee aadressi suunanud inimestele avamiskinnitamisega dokumente. Kättetoimetamiskeskkonna edasiarendustega alustame aastal 2021.

Kas Facebooki kaudu teavituste saatmise potentsiaalsed riskid ja ohud on ka korralikult kaardistatud? #cambridgeanalytica #jälgimisühiskond. Facebooki huvid on riigi huvidest väga erinevad.
Selleks on meil alternatiivsete kanalite analüüs, kus oleme ka infoturbe ohte kaardistanud.

Soovitan Kohustuste Kalendri asemel kasutada midagi pehmemat, nt Võimaluste Kalender vmt. Samuti Kättetoimetamiskeskkonna asemel midagi personaalsemat, nt “Sulle” vmt.
Nõus!

eesti.ee kasutajate rahulolu-uuring, Raimo Reiman

Millal hakkab eesti.ee artiklivaramut ise kasutama?
Eesti.ee juba kasutab artikleid sellisel kujul nagu nad artiklivaramus on, tegeleme sellega, et sisuhalduse kasutajaliides ka partneritele kasutatav oleks.

Kas kättetoimetamisteenust saaksid tulevikus kasutada ka omavalitsused (või on see mõeldud vaid riigile teadete edastamiseks kodanikele/ettevõtetele).
Omavalitsused saavad juba praegu @eesti.ee süsteemi teavituste edastamiseks kasutada.

Millised tegevused sellele uuringule nüüd järgnevad?
Kasutame sisendina ettevõtja ja eraisiku vaate ning riikliku postkasti lahenduste parandamiseks.

Milline on eesti.ee 5 aasta pärast?
Automaatne ja taustal toimiv süsteem, mis aitab riigi info ja teenused kokku tuua kasutaja jaoks eelistatud kanalis.

Millal eesti.ee vana kujundus lõplikult kaob?
2021. aasta lõpuks.

Millal see ettevõtjate ühtne portaal valmis saab?
Ettevalmistavad tööd on alanud, soovime 2021. aasta jooksul esimeste lahendustega avalikuks tulla.

Mis on EU CyberNet, Siim Alatalu

Kuidas seda küberabi koroonatingimustes võimalik anda on?
See on naelapea pihta küsimus. Koroonaviirus tegelikult ei peatanud Euroopa Liidu abiprojektide tööd. Meie enda inimesed RIAstki on jätkanud teiste riikide nõustamist. Nüüd on need toimunud peamiselt virtuaalses vormis. Projektid kohandusid kiiresti ja ma arvan, et online-kursused jäävad toimuma ka järgmistel aastatel. Kõik eksperdid siiski ootavad võimalust minna reaalselt kohapeale ning inimestega näost näkku suhelda, sest seda ei asenda miski.

Kui palju teil juba eksperte või taotlusi ekspertidelt on?
Ma numbrit siin ei ütle, aga eesmärgini 500 liigume täna mind rahuldavas tempos.

Kui ELil juba mitu teist sarnast projekti on, kas siis EU CyberNet pole üleliigne?
EU CyberNet ei ole üleliigne. Selle järelduseni jõudsid Euroopa rahvad juba eelmisel aastal, et sellist projekti on vaja. Aga nali naljaks. Nagu võisite näha, erinevad EL projektid tegelevad teatud niššidega ning EU CyberNeti ülesanne on tekitada nende vahele kooskõla ja koherentsust. Teised projektid võivad kasutada meie andmebaasi omale parimate ekspertide leidmiseks.

Mis olid kõige suuremad katsumused projekti loomise juures?

Ma tahaks loota, et katsumused alles tulevad. Nagu iga projektijuht teab – kõik algab inimestest, kõik algab ajast ja kõik algab rahast. Ma usun, et see projekt on kõigis neis nurkades hästi kaetud.

Kas Venemaa küberturbe eksperdid on samuti projekti kaasatud?
Nagu ma vihjasin, riigid, kellele heidetakse ette teiste ründamist, neil kahtlemata Euroopa Liit paremaks muutuda ei aita.

Kas igaüks, kes valdkonda tunneb, võib eksperdiks hakata ja millised on sellega kaasnevad hüved?
Suurim hüve, kui oled motiveeritud ja vabatahtlik, on võimalus muuta maailma. Sa saad minna kohapeale ja reaalselt aidata mõnel riigil saada vähemalt sama küberturvaliseks kui Eesti. Kui mõelda praktilistele meetmetele, siis kõigi ekspertide lähetusi rahastab Euroopa Liit vastavalt oma tingimustele.

Projekti raames on valmimas tehniline multifunktsionaalne platvorm. Mis funktsionaalsused sellel platvormil olema saavad?
EU CyberNeti tehniline platvorm kujuneb projekti nö online koduks. Selle eesmärk on aidata nii ehitada üleeuroopalist küberekspertide kogukonda ehk tuua kokku eksperdid omakeskus. Sama oluline on aidata ka viia kokku ekspertiisi nõudlus ja pakkumine ehk eksperdid konkreetsete väljaõppemissioonidega. Platvormile saavad isikliku ligipääsu nii eksperdid kui ka üleeuroopaline küberasutuste kogukond ehk EU CyberNet Stakeholder Community. Platvormi arendatakse spetsiaalselt meie projekti jaoks.

CERT-EE, Eesti küberruumi valvur. 2020/2021 suurimad küberohud, Tõnu Tammer

Millistest riikidest meid kõige rohkem rünnatakse?
Seda on keeruline öelda, sest internetis paistab välja vaid riik, kust tuleb ründav pakett. Millises riigis arvuti taga istub ründaja, kes teises riigis asuvat serverit kasutab, on raske pelgalt paketti vaadates tuvastada.

Mis on pahavaralevitajate peamine eesmärk? Kui mu lapse arvutisse see satub, siis ehk ei saa see palju kurja teha?
Peamiselt leviv pahavara teeb kaht: varastab arvutist andmeid ning loob ründajale võimaluse kasutada arvutit edaspidi järgmisteks pahatahtlikeks tegevusteks. Kui pahavara sattub lapse arvutisse, siis esimese asjana tuleks arvestada, et pahavara varastab ära erinevad arvutisse salvestatud paroolid.

Kui sageli rünnatakse poes ostetud seadmete abil. Näiteks akupanga või USB-klaviatuuri abil?
Enamik kodus olevatest tehnilistest lahendustest ja seadmetest on ostetud ning seadmete soetusviis antud kontekstis oluline ei ole. Kuigi teoorias on ründed ühe või teise seadme abil võimalikud, ei ole viidatud seadmed otse ühendatud internetiga. Pigem tuleks olla tähelepanelik nende seadmete soetamisel, millel on internetti ühendumise võimekus (nt WiFi kaamera).

Milline on Tõnu jaoks kõige keerulisem või värvikam intsident?
Viidatud Eestis toimunud intsident leidis kajastust hiljuti meedias.

Kuidas CERT-EE näeb pankade tegevust õngitsusrünnakutega seoses – enamus õngitsuslehti paistab olevat suunatud panga klientide püüdmiseks – mida teeb RIA vs pangad nende lõppemiseks?
Riigi Infosüsteemi Amet hoiatab pidevalt erinevatest internetis levivatest skeemidest. Samuti oleme korraldanud mitu küberteadlikkuse tõstmise kampaaniat ning jätkame ühiskonna teavitamist ka edaspidi. Samuti oleme jaganud avalikult soovitusi, mille abil on ettevõtetel võimalik oma head nime sh. domeeni kaitsta võltsimise eest. Selleks, et saavutada hea küberturvalisuse tase on ühest küljest vaja tehnoloogiliste standardite ja parimate praktikate rakendamist kui ka inimeste teadlikkust ja tähelepanelikkust.

Kas kõigist ohtudest ja rünnakutest nii teadlik olles vahel endal hirmus ei hakka?
Hirmul ei tohi lasta võitu saada ning selle asemel, et muretseda ühe või teise teema pärast on palju mõistlikum võtta see aeg ning teha endal mõni asi paremaks. Üks praktiline tegevus, mis tasuks ära teha oleks paroolihalduri kasutusele võtmine ning kõikides kasutatavates keskkondades paroolide vahetus. Sedasi on kindel, et igale poole saab unikaalne ja pikk parool, mida peab meeles paroolihaldur.

Kas oled ise ka mõne küberrünnaku ohvriks sattunud?
Jah, minu krediitkaardi andmed on varastatud/lekkinud 3 korda.

Millistel äämuslikel juhtudel RIA soovitab lunavara nõude välja maksta? (Tulenevalt esineja väitest)
Me ei soovita kunagi lunaraha maksta. Ennem kui ründajaga suhtlusesse laskuda tuleks ühendust võtta CERT-EE-ga, kes oskab tuge pakkuda tekkinud olukorras.

Kui ajakirjanik Eeva saab oma postkasti tundmatu kirja, ja ta peab selle avama sest tegemist võib olla hea vihjega, siis kuidas ta saab veenduda, et tegemist ei ole viirusega?
Selleks, et oma arvutit kaitsta on oluline regulaarselt paigata operatsioonisüsteemi, brauserit, e-postitarkvara ning teisi arvutis olevaid tarkvarasid. Igapäevaselt peab uuendama antiviiruse tarkvara tuvastuse signatuure ning soovitame antiviiruse tarkvarade puhul kasutada ka tootja teadmusbaasi põhist kontrolli. Juhul, kui kahtlus võimaliku pahavara olemuse kohta püsib, soovitame pöörduda CERT-EE poole või kasutada meie pakutavat avalikuks kasutamiseks mõeldud pahavara süvaanalüüsi keskkonda Cuckoo: https://cuckoo.cert.ee

Milline on aasta 2020 suurimat kahju tekitanud küberintsident, mis tekitas Tõnu näole avapildil näidatud ilme?
Viidatud Eestis toimunud intsident leidis kajastust hiljuti meedias.

Kas iOS vajab antiviirust? Kui jah, siis palun soovitusi.
iOSile on võimalik antiviiruse tarkvara paigaldada. Tulenevalt iOS toimimise loogikast ei ole antiviirus iOS seadmetel samaväärselt tõhus kui mujal. Kuid iOS seadmete keskkonnas on pahavara levitamine ka keerukam, sest rakendusi või äppe saab paigaldada vaid Apple App Store vahendusel ning Apple kontrollib ka levitatavaid rakendusi.

Küberkuu 2020. ja 2019. aasta IT-vaatliku kampaania kokkuvõte, Lauri Tankler

Millal tuleb uus IT-vaatliku kampaania ja kellele see suunatud on?
Järgmine kampaania on suure tõenäosusega suunatud Eesti venekeelsetele elanikele. Kõik ajakava ja sisu veel täpsustub.

Kas teid saab kutsuda ka asutusse töötajaid koolitama?
Küsida võib ikka, eks siis arutame RIAs, kas või kuidas kellelgi aega on. Kampaaniate ajal on ehk vast isegi lihtsam inimesi endale kooli meelitada. Aga pigem soovitaksin küsida otse mõnelt oma tuttavalt küberspetsialistilt, kas ta võiks tulla teile koolitust tegema.

Kuidas seletada vanaemale või 5-aastasele lapsele, et mis asi on küberturvalisus?
Hea võrdlus oleks oma majaga: kui sa head ukselukku ei pane, siis võivad sisse tulla inimesed, keda sa ei taha sinna. Kui sa mõne aja tagant oma katuse läbilaskmist ei kontrolli, siis võib ühel hetkel vihma hakata läbi sadama. Ja kui sul ei ole akende ees kardinaid, näevad mööduvad inimesed sulle tuppa sisse. Kõik see kehtib ka küberruumis: paroolid on lukud, uuendused aitavad su arvutil tõrjuda välisvaenlasi, ja privaatsussätted on su kardinad akende ees.

Mida lisaks kampaaniatele inimeste teadlikkuse suurendamiseks teete?
RIA jagab perioodiliselt informatsiooni ohtude kohta küberruumis – iga kuu, kvartal, aasta – ning ka siis, kui parasjagu mingi suurem küberoht meid varitseb. Meid võib jälgida sotsiaalmeedias ja püüame pidevalt ka oma hoiatavate näidetega ajakirjanduses pilti saada.

Kas on võimalik saavutada olukord, kus kõik Eesti inimesed on IT- vaatlikud?
Kuna turvalisus ei ole kunagi lõplik, ei ole ka kõik inimesed lõpuni turvateadlikud. Kõik inimesed on mingil määral niikuinii oma elus ettevaatlikud, ka it-vaatlikud, kuid iga väiksemgi proaktiivne tegevus selle turvalisuse tõstmiseks tuleb kasuks.

Kas CIS20 on ka mõeldud pigem just 0, 1 kuni 100 töötajaga ettevõttele?
CIS20 on mõeldud ettevõtetele, kellel on töötajaid, keda koolitada; arvutisüsteeme, mida hallata; teenuseid, mis on IT-lahendustega. Seda raamistikku peaks saama kasutada ettevõte nii 10 töötajaga, kui ka 20000 töötajaga. Loe lähemalt https://www.cisecurity.org/controls/

Kas vanaema, kel on nuputelefon ja arvutis loeb vaid ajalehti, peaks ka IT-vaatlik olema?
Kui vanaema arvutis ei ole brauser uuendatud, millega ta lehti loeb, võib tema arvutisse sattuda pahavara. See võib omakorda teha palju pahandust kohalikus arvutivõrgus või hakata ründama teisi süsteeme üle interneti. Seega jah, kõik arvutit ja internetti kasutavad inimesed peaksid vähemasti teadma, et mõned küberturvalisuse teemad on olulisemad kui teised.

Kas on plaanis ka e- valimistega seotud teadlikkuse koolitusi?
Seda tuleb veel vaadata ja kaaluda, sest iga selline teema nõuab eelarvet. E-valimise õpetamist on vaja üha vähem, sest inimesed on Eestis sellega juba niivõrd harjunud ning aitavad ka üksteist. Küll aga peame vajalikuks toonitada, et hea oleks hääletada oma arvutist, mille puhul sul pole kahtlust, et see oleks nakatunud mingi pahavaraga. Küll me leiame võimaluse seda sõnumit levitada.

Kas RIA teeb koolituste osas koostööd ka HTM-ga, et küberturbe küsimused oleksid kooli õppekavades sees?
Haridus- ja teadusministeeriumi all tegutsev Harno (mille koosseisu liideti ka varasem Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus HITSA) pöörab küberturvalisusele koolides palju tähelepanu ning see küsimus on kindlasti üks, mis neil on kaalumisel. Küsimus on siis pigem selline: kas küberturvalisus peaks olema eraldi õppeaine, läbiv teema või mõlemat. Iga uuema valdkonna õppekavadesse liitmine peab tähendama ka seda, et keegi oleks võimeline neid aineid õpetama. Kui seda teha pelgalt kohustuse pärast, ei pruugi sellest head nahka tulla.

Öeldi, et avalikule sektorile võimaldatakse testi tegemist, see on puhas vale! ETO-d on samuti avalik sektor, kuid ETO-le keelduti testi võimaldamisest!
Eeldan, et juttu on Küberhügieeni Digitestist. DigiTest on suunatud eelkõige valitsussektorile, sh valitsusasutused, põhiseaduslikud institutsioonid ja kohalikud omavalitsused, kuid skoopi on laiendatud ka perearstikeskuste ja üldhariduskoolide personalile. Üheks eelduseks on liitumine Riigivõrguga. ETOsid on muidugi on nii avalikus kui ka erasektoris. Kirjutage digitest@ria.ee, et teada saada, millised on teie asutuse võimalused seda õppeplatvormi kasutada.

Milleks ja kellele Eesti uus infoturbestandard, Ilmar Toom

Miks on meile vaja järjekordset standardit?
Eks igal sellisel lahendusel ole oma elukaar ning olemasoleva oma on jõudmas sinna, et aeg on küps uue jaoks. Ka organisatsioonide küpsusaste kasvab tasapisi ning üha rohkemad on valmis võtma kasutusele standardit, mis pakub lisaks etalonturbele ka riskipõhist lähenemist.

Kas RIA hakkab ka uue standardi täitmist kontrollima?
Jah, RIA teostab järelevalvet infoturbemeetmete rakendamise üle nagu praegugi.

Kui palju on iske rakendamise nõuete vastu eksimise eest trahvitud?
RIA ei tee asutustele trahvi. Kui tuvastatakse puuduseid, mida mõistliku aja jooksul ei kõrvaldata, siis saab määrata sunniraha. Seda saab teha korduvalt, senikaua kuni puudused kõevaldatakse.

Kas olete ISKE ise läbi lugenud?
ISKE ei ole juturaamat, et see kaanest kaaneni läbi lugeda. Pigem on see käsiraamatu laadne teatmik, kust vastavalt vajadusele saab infot otsida. Rakendusjuhend jms üldise dokumendid on muidugi mõistlik läbi lugeda.

Kui ISO on olemas, miks siis üldse uut standardit vaja on?
ISO ei sobi kõigile. Kõik asutused ei soovi või ei jaksa ISOt rakendada. Kuid kes soovib, siis palun väga – ISO 27001 sertifikaadi olemasolu korral loetakse infoturbemeetmed rakendatuks.

Kes asutuses peaks e-ITSi kasutusele võtmisega tegelema hakkama või seda kasutuselevõttu algatama?
Iga selline ettevõtmine on terve maja projekt, kõik peavad sellega tegelema ning arusaama, mida ja milleks tehakse. Mõistagi jagunevad tööülesanded erinevate rollide vahel, kuid, nagu enamasti, algatus ja üldvastutus on tippjuhtkonna juures, sealt edasi äriprotsesside omanikud jne.

Kas uue standardi rakendamise toetamiseks luuakse ka tööriist, rakendus vmt?
Esimeses järgus luuakse portaalile, kus standard asuma hakkab, API, mille abil on standardit lihtne integreerida asutuses juba olemasolevasse töövoohaldusesse. Järgmisel aastal tegeleme ka eraldi tööriista loomise küsimusega.

Kui enne oli 5000 lk ja nüüd 500 lk, kas midagi siis jäeti lihtsalt välja?
Standardi loomisel pandi suurt rõhku mh ka sellele, et esitada materjal võimalikult lühidal ja kontsentreeritud kujul. Sellega seoses on seal vähem korduseid, kirjeldavaid taustalugusid ja üldharivat teksti. Kõik oluline on olemas.

Millal ISKE kinni pannakse?
2024 alguses. ISKE saab siis 20-aastaseks.

Kuidas sündis uue standardi nimi? Kas oli ka alternatiive lisaks E-ITSile?
E-ITS on akronüüm standardi pikast nimest. Kas sellet saab ka lõplik nimi, näitab aeg. Praegu on E-ITS nö tööversioon ning kui kellelgi on silmapaistvalt häid ideid, siis andke meile teada. Jah, meil oli ka erinevaid alternatiive.

Kas ja kui paljudele organisatsioonidele on RIA sel aastal sunnirahasid või trahve määranud? Sanktsioneerimine ei ole kunagi olnud RIA eesmärk. Meie eesmärk on ikkagi see, et asutustes oleksid infoturbemeetmed rakendatud. Kui seda on võimalik saavutada ilma sunniraha määramata, siis see on kahtlemata meie eelistus. Alati see siiski ei õnnestu ja mõnedel puhkudel oleme määranud sunniraha.

Kes hakkab uut standardit auditeerima? Kas neid partnereid on juba olemas?
ISKE puhul on endiselt auditi partneritest puudus. Uut standardit hakkavad auditeerima audiitorid, tõenäoliselt paljuski samad, kes senigi. Ma ei tea, et mõni audit oleks tegemata jäänud põhjusel, et ei ole auditeerijat.

Kust saab alla laadida E-ITSi kavandit?
E-ITS ei hakka olema terviklikuna allalaetav dokument, PDF vms. E-ITS hakkab asuma portaalis, nii nagu ISKE praegugi. Portaal muutub avalikult kättesaadavaks jaanuaris.

Kas E-ITS koolitust on plaanis korraldada üle interneti, arvestades praegust COVID seisu?
Kõige parema meelega korraldaksime füüsilise kohaolekuga koolitusi, kuid meid ümbritsevast keskkonnast tulenevaid mõjusid arvestades võib juhtuda, et peame neid tõepoolest tegema üle veebi.

Miks mitte jääda ISO-27001 juurde selle asemel, et ise leiutada?
ISO puhul on seda “ise leiutamist” oluliselt rohkem kui E-ITSi puhul. E-ITSist on soovi korral võimalik võtta etalonturbe meetmed, ilma et peaks neid ise leiutama hakkama. ISO puhul sellist võimalust ei ole.

Kas riik võiks standardi genereerimiste asemel tegeleda toe/teenuse pakkumisel riskide haldamisel/kaardistamisel/lahendamisel?
Riik ei saa tulla ühegi asutuse riske kaardistama ega haldama, see on ikka iga asutuse enda töö. Mõistagi oleme pakkunud tuge ja koolitusi riskianalüüside läbiviimiste jms teemal ning jätkame seda ka tulevikus. Aga ühegi asutuse eest riske kaardistama ega haldama tulla riik ei saa ega tohi.

RIA juhtkonna paneel – Mida toob 2021 RIA-le ja tema partneritele?

Kas RIA saaks või peaks riigiasutuste koostööd küberturvalisuse tagamisel kuidagi paremaks muuta ja milles see võiks väljenduda?
Kindlasti saaks, aga kvalitatiivseks hüppeks oleks vaja küberturvalisusesse rohkem investeerida. Ja mitte ainult RIAsse, vaid laiemalt.

IT minister ütles, et tema ei saa kinnitada ilma väliste audititeta Eesti e-valimiste turvalisust. Kas RIA peadirektor saab kinnitada, et e-valimised on senini olnud turvalised.
Täna ei ole ühtegi põhjust väita, et e-Valimised ei ole turvalised. Uute valimiste osas kindluse saamiseks on kindlasti igasugused auditid teretulnud. Mida põhjalikumad, seda parem.

Eesti on siiani suuresti läinud rätsepatööna tehtud IT hankimise ja arendamise teed. Kas näete, et siinses ökosösteemis on midagi suurt, mida saaks ka nö karbitootena osta või erasektorile delegeerida
Kindlasti saaks riik rohkem sisse osta ja pikajalises vaates ka sellised plaanid on. Nt arvutitöökohtade haldus või pilve kasutamine jne.  

Kui palju MKM kui RIA katusorganisatsioon dikteerib Eesti küberturvalisusest arengusuundi?
Võiks rohkem dikteerida. Täna peamiselt läbi standardi, järelevalve ja kogukonna kaasamise. Samas võiks riigis olla mitmed kesked RIA poolt hallatud lahenduste kasutamine olla kohustuslik ja mitte valikuline a’la riigivõrk, riigiportaal, keskne autentimine jms lahendused.

Ühes kohas väidetakse, et e-valimsed ei ole turvalised, sest auditeerimist pole tehtud, teises kohas väidetakse, et e-valimised on turvalised. Keda me nüüd usume? Kes auditeeris lahenduse või mitte?
Siiani 15 aasta jooksul toimunud valimiste auditeerimiste kohta on info kättesaadav riigi valimisteenuste kodulehelt. Sealt leiab vastused ka korduma kippuvatele küsimustele.

Miks riik kaasab niivõrd vähe tunnustatud tippeksperte väljaspoolt avalikku sektorit? Kas riik on tõesti veendunud, et kogu tippkompetents on avalikus sektoris?
Riik kasutab väga palju erasektori tippspetsialiste. Seda erinevates valdkondades sh nt arenduses ja infoturbes.

Rahast rääkides – kui raha paneb tellija paremini läbi mõtlema – mis on muidugi õige, siis miks ei võiks tellija ise otsustada, millisele tarnijale ta oma raha viib?
Reeglina võibki. Teatud valdkondades tuleb arvestada ka julgeoleku aspektidega ja siin ei ole mõtet võtta liigseid riske.

Riigiasutused saavad oma raha riigieelarvest. Kui riigiasutused hakkavad oma tulu teenima, siis kas see riigieelarveline tugi ei ole ebavõrdne konkurentsieelis erasektori ees?
Riigisektori IKT on olnud ja on jätkuvalt teatud ulatuses alarahastatud ning kui omatulu ka teenitakse, siis kulub see enamasti eelarveaukude lappimiseks. Riik ei peaks riigiarvelise raha eest pakkuma konkurentsi erasektori teenustele, kui see just ei aita kokku hoida riigi enda raha (nt Riigi autentimisteenus).

1. Smart-ID on rahvusvaheliselt kasutatav rakendus

Smart-ID rakendus on sertifitseeritud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse alusel (Electronic Identification, Authentication and Trust Services ehk eIDAS) ning see vastab kvalifitseeritud allkirjastamisvahendi tasemele. Teisisõnu vastab Smart-ID kui elektroonilise allkirjastamise vahend ELis paika pandud kõrgetele turvanõuetele, seda auditeeritakse regulaarselt ning sellega antud allkirja tuleb tunnustada ka teistes Euroopa riikides. Lisaks Eestile on Smart-ID laialt kasutusel Lätis ja Leedus, ent kui Eestis on kõik Smart-ID kontod ühesuguse kõrge turvatasemega, siis Lätis ja Leedus on kasutusel ka nõrgema turvalisuse tasemega, nn basic Smart-ID, mille kasutusvõimalused on piiratumad. Igal juhul võib arvata, et kuna Smart-ID kasutusala on Eestist laiem, võib küberkurjategijatel olla ka rohkem motivatsiooni töötada välja efektiivseid ründe- ja ülevõtmismeetodeid.

2019. aasta kevadsuvel õnnestus kurjategijatel luua mitukümmend Smart-ID libakontot nii Eesti kui ka teiste Balti riikide elanike nimel ning mitmel juhul nende abil ka ülekandeid teha (mobiil-ID ega ID-kaardi puhul pole sellised pettused õnnestunud). Kui Eesti tunnustaks Smart-IDd hääletamisvahendina ja küberkurjategijatel õnnestub rünnata sama toote vähem turvalist varianti teistes riikides, võib see kaudselt heita halba varju ka meie e-valimistele.

2. Smart-ID ei ole riigi väljastatav isikut tõendav dokument

Smart-ID juriidiline staatus erineb oluliselt mobiil-ID ja ID-kaardi omast. Viimased kaks on riigi poolt isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel välja antavad dokumendid. Smart-ID on eraettevõttele kuuluv isikutuvastuse ja digitaalse allkirjastamise rakendus, mille arendaja ega tellija ei ole riik. Seejuures on riik hinnanud selle toote piisavalt usaldusväärseks, et lubada inimestel end Smart-IDga autentida paljudes avalikes teenustes (nt eesti.ee portaal, maksuamet ja paljud teised).

Smart-ID kasutuse laiendamine lisaks praegustele avalikele teenustele ka elektroonilisele hääletamisele oleks aga põhimõtteline muudatus. Hääleõigus valimistel on erinev näiteks õigusest deklareerida makse või vaadata oma andmeid rahvastikuregistrist – see on demokraatlikus riigis keskse tähtsusega põhiõigus. Oma häälega mõjutab inimene otseselt riigi valitsemist ja ühiskonnaelu korraldamist tervikuna. Smart-IDga hääletamise võimaldamisel oleks uuenduslik ja erinev just see, et mobiil-IDd arendab ja kontrollib riik, Smart-IDd aga mitte, ning tulevikus võib Smart-ID kõrval turule tulla teisigi samalaadseid rakendusi. Kui riik loobuks nõudest, et valida saab ainult riigi välja antud dokumendiga, tuleks paika panna mingid muud väga selged kriteeriumid, mille alusel erasektori lahendusi hinnata.

3. Smart-ID väljastamise viise on mitu, kas need kõik on ühtmoodi turvalised?

Smart-ID konto loomiseks on neli võimalust. Tuleb alla laadida vastav rakendus ning isikustada see kas ID-kaardi või mobiil-ID abil, külastada pangakontorit ja tõestada oma isikut dokumendi alusel või biomeetria abil.

Biomeetriline isikustamine on võimalik juhul, kui inimene ei loo Smart-ID kontot esimest korda, vaid teeb aegunud konto asemele uue või loob täiendava konto uude seadmesse. Biomeetrilise isikustamise võimalus tekkis alles 2020. aasta veebruari lõpus, seega pole Eestil veel piisavalt kogemusi, mis selle täisautomatiseeritud meetodi usaldusväärsust kinnitaks või ümber lükkaks.

ID-kaart ja mobiil-ID on riigi välja antavad dokumendid ning nende abil oma kontot isikustades osaleb riik konto loomise protsessis vähemalt ühe osapoolena. Biomeetrilise isikutuvastuse puhul on vaja passi ning „näokontrolli“ teeb ära telefonis olev rakendus kaamera abil. Pangas Smart-ID kontot luues on samuti vaja näidata isikut tõendavat dokumenti, mille õigsust kontrollib pangateller.

Kõigi Smart-ID konto loomise viiside puhul on niisiis eelduseks riigi välja antud dokumendi olemasolu, ent täiendavat füüsilist isikutuvastuskontrolli riigiasutuses ette nähtud ei ole. Samuti ei ole võimalik eristada, millisel eelnimetatud moel konkreetne konto loodi. Tinglikult võib öelda, et riigile kõige mitteomasem on konto loomine pangakontoris. Biomeetriline isikustamine on aga veel nii uus lahendus, et selle turvalisust ja võimalikke riske ei ole võimalik terviklikult hinnata  ̶ vastavaid kriteeriume ja nõudeid pole Eestis veel välja töötatud.

4. Smart-ID tulevik ei ole riigi kontrolli all

Nagu juba välja toodud, kuulub Smart-ID teenus eraettevõttele. Seejuures pakub sama ettevõte praegu ka sertifikaatide kehtivuse kontrolli teenust mobiil-ID-le ja ID-kaardile, mis on vastavalt hädaolukorra seadusele elutähtis teenus. Lihtsalt öeldes – mobiil-ID ja ID-kaardi kasutamine sõltub niigi ühe eraettevõtte teenustest ning selline avaliku ja erasektori koostöö ning vastastikune sõltuvus tehnoloogia arendamisel on tavapärane ja igati tervitatav. Riigi seisukohalt on aga oluline, et ettevõtte usaldusväärsuse muutudes või mõne kriitilise turvanõrkuse ilmnedes on riigil võimalik kiiresti ja jõuliselt sekkuda. Nii tehti näiteks 2017. aasta ID-kaardi kriisi ajal, ent seda võimaldas suuresti just asjaolu, et ID-kaardi puhul on tegemist riigi enda tootega. Nii riigi sekkumine kui ka selle vajalikkuse hindamiseks õige info saamine võib täielikult erakätes oleva toote puhul olla märksa keerulisem.

5. Smart-IDga valida ei saa, aga mis saab edasi mobiil-IDst?

Mobiil-ID tuleviku osas oleme võtnud seisukoha, et igal inimesel peab olema võimalik omada kahte erinevat riigi väljastatavat elektroonilise identiteedi vahendit. Seni on nendeks olnud ID-kaart ja mobiil-ID ning nii jääb see vähemalt kuni 2021. aasta lõpuni. Praegu on koostöös politsei- ja piirivalveametiga kaalumisel erinevad uued lahendused, mis võiks tulevikus mobiil-IDd asendada. Sellist olukorda ei teki, kus ainsaks riigi väljastatavaks eID vahendiks jääb ID-kaart. Seega saab ka järgmistel kohaliku omavalitsuse valimistel 2021. aastal e-hääletada kasutades vähemalt kahte erinevat elektroonilise identiteedi vahendit.

SK Solutionsi andmetel on Eestis kasutusel ligikaudu 508 900 Smart-ID kontot ja ligi 235 000 inimesel on Mobiil-ID. Umbes 20%-l kasutajatest on olemas mõlemad rakendused.

Mark Erlich, elektroonilise identiteedi osakonna juhataja