Author Archives: Seiko Kuik

@eesti.ee meiliaadressidest ja „postkastist“

Uue turvastandardi DMARC kasutusele võtmine @eesti.ee postiteenuse juures tekitas inimestes üksjagu segadust. Selleks, asi selgemaks saaks, tuleb alustada algusest. Proovime seda seekord teha läbi küsimuste ja vastuste.

Kuidas saab inimene @eesti.ee e-posti aadressi?

Riik loob eraisikule isikukood@eesti.ee aadressi koos ID-kaardi väljastamisega, juriidiline isik saab selle, kui asutab ettevõtte.

 Kes tohib saata @eesti.ee aadressile kirju?

  • nimi.perenimi@eesti.ee aadressile tohib kirja saata igaüks
  • asutusenimi@eesti.ee aadressidele tohib kirja saata igaüks
  • isikukood@eesti.ee ja registrikood@eesti.ee aadressile lubatakse kirju saata ainult riigiasutustel ja riigi nimel teenust osutavatel ettevõtetel, seda teenust saab kasutada kahel viisil:
    • läbi selleks ettenähtud releeteenuse koos vastavate pääsupiirangutega.
    • üle X-tee teavitusteenuse

Kust on pärit @eesti.ee meiliaadress ja mis on selle mõte?

See on tegelikult süsteemne osa meie elektroonilisest identiteedist, mis baseerub avaliku võtme infrastruktuuril (PKI) ja see  võimaldab üheselt ja turvaliselt inimese tuvastada.

@eesti.ee lõpuga meiliaadress tekib RFC822 standardile vastava SAN-välja väärtusena meie igaühe ID-kaardil oleva isikutuvastuse sertifikaadi koosseisus kujul isikukood@eesti.ee  niipea kui inimene saab omale ID-kaardi. Isikukoodi, mitte nime kasutamine sertifikaadil oleva meiliaadressi osana, tagab selle, et infosüsteemidel ei teki probleeme täpitähtede töötlemisega. Lisaks on see alati unikaalne.

NB! Veelkord – isikukood@eesti.ee aadressile saavad kirju saata ainult RIA-ga vastava teenuse kasutamise lepingu sõlminud riigiasutused.

Lühidalt – tunnustatud sertifikaatide puhul on e-posti kontaktaadressi väli standardist tulenev komponent, mis võimaldab sertifikaadi omanikuga ühendust võtta. Meie juhtumi puhul otsustati kunagi võtta kasutusele @eesti.ee domeen.

ID-kaardi infrastruktuuriga seotud meiliaadressi olemasolu tagab tegelikult seda, et aadressi omanik on ikka see päris õige inimene. Häda oli ainult selles, et kuidas see päris inimene päriselt sinna õnnetu e-posti aadressi külge saada. ID-kaardil endal ju postiserverit küljes ei ole. Seetõttu sai projekti algusaegadel veidi aega @eesti.ee aadressi kasutamise võlu nautida ainult väike ring e-riigi entusiaste.

Aga kuidas ID-kaardil olev meiliaadress ja eesti.ee portaal omavahel seotud on?

Alguses ei olnudki. Osadele ärksatele inimestele tundus, et oleks palju lihtsam, kui nad saaksid riigiga seotud teenuseid kasutada võimalikult lihtsal moel ja ei peaks kolistama internetis ringi erinevate asutuste veebilehti ja vorme otsides. Nii sündiski eesti.ee portaal, mis lihtsustatult pakub lõppkasutajale riigi teenuste kohta infoartikleid, juurdepääsu X-tee andmekogudele ja pinutäit teisi lisavõimalusi. Ja nende lisavõimaluste hulka kuulub ka @eesti.ee „postkast“. 

Täpsemalt võib lugeda eesti.ee portaaliga ja selle teenustega seotud vanemaid kirjatükke siit:
https://blog.ria.ee/e-riigi-teejuht/
https://blog.ria.ee/riigiportaalist-ei-pea-pogenema/
https://blog.ria.ee/aj/

Mis asi on eesti.ee “postkast” oma olemuselt?

Teen ühe asja kohe selgeks. See ei ole kunagi olnud postkast e-posti kui teenuse mõttes (nagu näiteks Gmail seda pakub) ja ei saa selleks tõenäoliselt mitte kunagi.

Juba kümmekond aastat on e-posti teenusepakkujaid turul piisavalt palju ning enamik suuri teenusepakkujaid pakuvad seda eraisikutele aastaid täiesti tasuta (Google Gmail, Microsofti Outlook). Ja nad teevad seda väga kvaliteetselt. Seega võib ajas tagasi vaadates tõdeda, et veel ühe meiliteenuse ehitamine riigi nappide vahenditega ei oleks olnud kuigi nutikas idee.

Probleem, et @eesti.ee ei ole päriselt „postkast“ e-posti teenuse mõttes, lahendati sellega, et eesti.ee portaali loodi võimalus oma @eesti.ee aadress suunata enda vabalt valitud ja tegelikult aktiivselt kasutuses olevale e-posti kontole.

Teenus osutus niisugusel kujul päris populaarseks ja paljud hakkasid seda kasutama. Meie vaatest oli aga halb see, et meil tekkis paras ports „surnud“ suunamisi, mis tegelikult erinevatel põhjustel ei toimi (postkast on täis, ei eksisteeri, meiliaadressiga on eksitud jmt).

Nende „surnud“ suunamistega tegeleme tänaseni ja see töö ei saa kardetavasti kunagi otsa. Küll aga tuleb kaaluda käsitöö asemel tegevuse arvutile delegeerimist – pisitilluke moodne kratt lihtsalt eemaldab perioodiliselt mittetoimivad suunamised ja jätab inimese eesti.ee „postkasti“ viisaka teate, et vot selline asi leidis aset.

Oluliste riigi teavituste kodanikule kättesaadavuse tagamise lahenduseks (eelkirjeldatud murede valguses) võetigi selle aasta alguses kasutusele virtuaalne „postkast“ mille mõte on selles, et vaatamata inimese poolt määratud suunamistele säilitatakse volitatud saatjate poolt isikukood@eesti.ee aadressile saadetud sõnumite koopia ka eesti.ee portaalis ning tagatakse selle terviklikkus ja kättesaadavus teatud perioodi (hetkel pole veel otsustatud, kui pikk see on). Seega tekib inimesel võimalus igal ajal minna ja kiigata eesti.ee portaalis oma „postkasti“ kui on vähimgi kahtlus, et suunatud meil ei ole mingil põhjusel kohale jõudnud.

NB! Kõik eesnimi.perenimi.xxx@eesti.ee aadressile saadetud meilid suunatakse siiski ilma neid salvestamata jätkuvalt edasi nii nagu inimene ise on määranud, sest me loeme seda inimese eraasjaks kuhu RIA-l pole õigust sekkuda.

Riigi vaatenurgast oli ja on jätkuvalt vaja kodanikele ning ettevõtetele saata ametlikke teavitusi. Jah, seda saab teha tänaseni paberil, kasutades inimeste ja firmade ametlikke postiaadresse, aga selline lahendus on ressursse raiskav ning ebaefektiivne. @eesti.ee postkast on turvaline ja usaldusväärne kanal, mille kaudu saab riik inimest informeerida.

Üks põhjus, miks võtsime uue turvastandardi kasutusele, ongi see, et kurjategijad kasutasid ära @eesti.ee domeeni ning saatsid sellise lõpuga kirju inimeste trikitamiseks. See on negatiivse mõjuga nii inimesele kui ka kogu e-Eestile.

Vahepõige ajalukku

Umbes samal aja koos suunamise teenuse loomisega katsetati ka võimalust pakkuda @eesti.ee aadressi kasutust nii, et inimene saaks oma e-posti keskkonnas sättida meili saatja aadressiks oma @eesti.ee aadressi. Kõik ikka selleks, et @eesti.ee muutuks populaarsemaks ja leiaks laiemat kasutust.

Selline mõte oli tore ning eesrindlik, aga selle tegelik kasutajaskond üllatavalt tilluke. Seega võeti teenuse korrektse häälestamise võimalus umbes 4-5 aastat tagasi portaalist maha. Toona puudus oskus legacy ehk pärandvara täielikult eemaldada, vahepeal muutus kardinaalselt ka eesti.ee portaali tiim. Nii jäigi alles pilootteenus, mida edasi arendatud ega ka täielikult ära ei kaotatud. Teadlikud inimesed said seda edasi kasutada. . Ka RIA jaoks libises selline teenuse kasutamise võimalus „radari“ alla.

Tagasi tänasesse päeva

Mai lõpul lülitasime eesti.ee postisüsteemis efektiivsemaks pahalastega võitlemiseks sisse täiendava DMARC-i põhise kontrollmehhanismi. Ühtlasi tähendab see seda, et ühelt poolt läks kõigi @eesti.ee meilisuunamise kasutajate jaoks kõik paremaks, sest rämpspostitajaid ning õngitsejaid jäi kõvasti vähemaks.  Samas sai „pihta“ ka eelmainitud legacy staatuses pilootlahendust senini kasutanud inimesed. Nad ei saa enam oma väljamineva meili saatja aadressiks määrata eesnimi.perenimi.xxx@eesti.ee. Meil oli valida, kas lasta kurjategijatel ja õngitsejatel kasutada spämmimiseks @eesti.ee aadressi edasi või see peatada. Kuna @eesti.ee meilikonto on mõeldud selleks, et kohalik omavalitsus ja riik saaks kodanikule saata vajalikku ja usaldusväärset infot, siis me ei saa lubada, et @eesti.ee nime kasutatakse ära õngitsemiseks ja inimestelt raha väljapressimiseks.

Mida sellest kõigest järeldada?

Kõlab klišeena, aga tegijal juhtub. Me peame kindlasti senisest paremini haldama oma teenuste portfelli, et mitte unustada tiksuma sääraseid pilootteenuseid, mis tegelikult ei lähe täies ulatuses tööle ning võivad tekitada aastaid hiljem segadust ja ebameeldivusi. Saan kinnitada, et usin töö selle osas käib juba jupp aega. Peame varem ja paremini inimesi teavitama, kui teeme muudatusi teenustes. Muudatustest tuleb teada anda mõistliku ajavaruga. Siinkohal jäime hiljaks inimeste teavitamisega ning see on meiepoolne viga.

Küll aga peame praeguses tormilises küberruumis olema siiski jätkuvalt valmis kiireteks kannapööreteks, kus oluliste turvariskide ilmnemisel peame omama jätkuvalt meelekindlust probleemsete teenuste kiireks kinnipanekuks või parandamiseks. Sõltuvalt siis sellest, millega me täpselt silmitsi seisame.

Tarmo Hanga
RIA tehnoloogiaosakonna juht