Author Archives: Nelli Pello

RIA-t külastab aastas ligi sadakond välisdelegatsiooni

21. mail külastasid RIA-t Rwanda partnerasutuse liikmed. Foto: Nelli Pello

Keskpäevane kohtumine Vietnami delegatsiooniga. Pärastlõunased külalised esindasid rahvusvahelist organisatsiooni OECD. Vaid tunnike hiljem kohtumine Saksamaa delegatsiooniga. Need nopped ei pärine pelgalt ühest nädalast, vaid ühest päevast ja ilmestavad hästi, kui tihe on RIA rahvusvaheline suhtlus.

„Meil käib külalisi igast maailmajaost. Väga raske on leida riiki, kust meil ei oleks külas käidud või kus meie enda inimesed pole käinud,“ ütleb RIA rahvusvaheliste suhete juht Piret Urb, kes võtab aastas RIA-s vastu ligi sadakond välisdelegatsiooni. Viimase kahe kuu jooksul on RIA-t väisanud külalised näiteks Rwandast, Prantsusmaalt, Bruneist, Tšehhist, Poolast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Luksemburgist, Rootsist, USA-st, Jaapanist, Singapurist, Taiwanist, Ukrainast, Kamdodžast, Türgist, Austraaliast, Arubast ja Kosovost. Kui võtta kõik kohtumised kokku ühe märksõnaga, siis on selleks kahtlemata Eesti digiriigi edu. Kitsamaks minnes tunnevad väliskülalised kõige rohkem huvi X-tee, e-teenuste ja küberturvalisuse vastu.

Kõik need kolm teemat olid kõneaineks 21. mail toimunud kohtumisel RIA partnerasutusega Rwandast. „Rwandalased on just praegu selles ristkohas, kus nad otsivad viise, kuidas panna käima andmevahetus oma asutuste vahel. Rääkisime neile oma X-teest, kuidas see ligi 18 aastat tagasi alguse sai ning kuidas see töötab. Ei ole mõtet jalgratast uuesti leiutada, kui meil on see juba olemas ja nö lastehaigused on läbi põetud. Sellepärast jagamegi alati hea meelega oma kogemusi,“ tõdeb Piret. X-tee vastu tundsid 20. mail toimunud visiidi käigus huvi ka prantslased, kes on samuti otsimas viise asutustevaheliseks andmevahetuseks ning tutvuvad eri riikide kogemustega.

21. juunil külastasid RIA-t Jaapani inseneride föderatsiooni esindajad, kes tutvuvad Euroopa riikide kogemustega tuuma- ja küberturvalisuses. Jaapanlased tundsid huvi meie küberturvalisuse põhimõtete ja CERT-i töö vastu ning uurisid, kuidas on korraldatud kriitilise infrastrukuuri kaitse ja kuidas me rakendame ISKE-t. Väliskülalised kiitsid meie X-teed, mille on nemadki osaliselt kasutusele võtnud.

Jaapani inseneride föderatsiooni esindajad RIA-s 21. juunil. Foto: Nelli Pello

Kahepoolsed koostöölepped

Kõige tihedam koostöö on RIA-l Soome, Läti, Saksamaa, USA, Prantsusmaa ja Jaapaniga. Viimasel ajal on märgatavalt tugevnenud suhtlus Austraalia ja Lõuna-Koreaga. Digilahenduste ja küberkaitse teemadel on RIA-l väga hea koostöö Iisraeliga, kellega on sõlmitud eelmise aasta novembris digilahenduste arendamise koostöölepe. Sarnased koostöölepped küberturvalisuse tõhustamiseks on RIA-l ka mõnede teiste riikidega. Mitmed on veel huvitatud nende sõlmimisest.

Samamoodi nagu käiakse palju külas RIA-l, käime ise teistes riikides kogemusi vahetamas. Kutseid suurtele digiteemade konverentsidele, töötubadele, seminaridele ja õppustele üle maailma tuleb igal nädalal. Kõige rohkem käiakse tööreisidel Brüsselis, aga ka Bukarestis, mis on praegu EL-i eesistuja maa. Maikuus käisid RIA eksperdid jagamas Eesti digiriigi kogemusi ja suhteid loomas näiteks Riias, Sydneys, Bukarestis, Londonis, Varssavis, Amsterdamis, Vilniuses, Reykjavikis, Singapuris, Genfis ja nimekiri läheb aina edasi. „Väga oluline on leida õige inimene, kes oskab rääkida just sellel teemal, mida meilt oodatakse ning mille vastu tunneb kuulajaskond huvi,“ täpsustab Piret. Seetõttu on rahvusvaheliste suhte hoidmine ka logistiliselt korralik ettevõtmine, sest inimeste graafikud on tihedad ning sobivate aegade leidmine võib olla paras väljakutse.

Diplomaatiline kunst

Rahvusvaheline suhtlus on mõistagi suur diplomaatiline kunst, sest kursis tuleb olla paljude nüanssidega. „Tuleb teada riikide tausta ja millised suhted Eestil nende riikidega on. Millised on riikide omavahelised suhted? Peab teadma riikide kohalikke tavasid ja kombeid ning ajalugu. Kas oleme riikidega meile olulistes küsimustes sama meelt ÜRO-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides? Millised on Eesti välispoliitika prioriteedid?“ loetleb Piret.

Oluline on tunda ka riikide kultuurilisi eripärasid. Näiteks armastavad jaapanlased viia end enne välisreisi väga põhjalikult kurssi külastatava riigi ja asutuse taustaga, muidugi ka kõnealuse teemaga, aga lisaks soovivad nad tutvuda ka nende inimeste CV-dega, kellega nad kohtuvad. Jaapanlased ulatavad visiitkaardi alati kahe käega ning selle juurde käib väike kummardus. India ja Bangladeshi delegatsioonidega on aga juhtunud, et keset ettekannet on osa grupist püsti tõusnud ja läinud võtma endale teisest toast kohvi või lihtsalt koridoris jalgu sirutanud. „Nende jaoks on see täiesti tavaline, aga meile oli see ja on siiani suureks üllatuseks. Aja jooksul jäävad sellised asjad meelde ning nendega harjub ära,“ tõdeb Piret, kes on puutunud nii RIA-s kui ka varem välisministeeriumis töötades kokku kõikvõimalike väliskülalistega seotud ootamatute situatsioonidega, mis tuleb kiirelt ära lahendada.

Jaapani inseneride föderatsiooni juht Kaoru Naito RIA-s 21. juunil. Foto: Nelli Pello

Rahvusvahelises suhtluses tuleb olla alati valvas, sest esindatakse ju Eesti riiki ja RIA puhul Eesti digiriigi mainet. „Minu jaoks on väga oluline, et RIA välissuhtlus on kooskõlas Eesti välispoliitiliste prioriteetidega ja et Eesti oleks digiteemadel maailmas nähtav. Sellepärast me ei käigi pelgalt konverentsidel osalemas, vaid RIA inimesed on valdavalt kutsutud ekspertideks, kes teevad ise ettekandeid, juhivad debatte või osalevad töötubades. Eestil on ikkagi väga tugev digiriigi maine ja oleme neil teemadel maailmas esiviisikus.“

Kõige suurem rahvusvaheline projekt

RIA kõige suurem rahvusvaheline projekt on Euroopa Liidu arenguabiprojekt Cyber Resilience for Development ehk lühidalt Cyber4D, mida kutsutakse ka NICO projektiks. Selle eesmärk on toetada Aafrika ja Aasia riikide küberturvalisuse tõstmist ning projekti veavad eest RIA töötajad Liina Areng ja Martin Indrek Miller. „Läbi selle projekti saavad paljud RIA töötajad külastada kaugeid ja eksootilisi maid, et jagada oma parimaid teadmisi ja kogemusi küberturvalisusest. Eelmise aasta suvest on ligi kümme kolleegi käinud Sri Lankal, Botswanas ja Mauritiusel. Paari nädala pärast toimub CERT-ide koolitus Ugandas ning aasta teises pooles plaanime alustada tegevust ka Rwandas,“ räägib Liina, kes on olnud projekti juures alates taotluse esitamisest saadik neli aastat tagasi.

Projekt sai alguse seetõttu, et saada häid kogemusi ja tutvustada Eesti kogemust küberturvalisuse valdkonnas. „Kindlasti aitab see tõsta ka Eesti positiivset kuvandit maailmas ning on hea võimalus panna kolleegidel proovile oma koolitajaoskused. Vähemtähtis pole ka see, et nii suure projekti juhtimine aitab meil teha paremat koostööd projekti partnerite Suurbritannia ja Hollandiga ning kokkuvõttes aitab saada nö jala ukse vahele ka teistele suurtele rahvusvahelistele projektidele,“ lisab Liina.

Martin Indrek Miller NICO projektiga Rwandas. Foto: erakogu

Nelli Pello
RIA kommunikatsiooniosakond

Uuringu järgi kaaluksid 42% IT-spetsialistidest RIA-s töötamist

(Foto: Nelli Pello)

Selle aasta alguses läbi viidud IT-tööandjate maine uuringu järgi kaaluksid 42% IT-spetsialistidest RIA-s töötamist. Kõige kõrgemalt hindavad IT-spetsialistid RIA stabiilsust ja projektide sisukust ning kõige madalamalt paindlikku töökorraldust ja otsustusõigust oma töös. IT-tööandjate pingereas asub RIA 18. kohal.

Uuringu järgi ootavad IT-spetsialistid, et tööandja väärtustab oma töötajaid ja hoolib neist, tööõhkkond oleks avatud ja sõbralik, palk oleks konkurentsivõimeline ja tööaeg ning -koht oleksid paindlikud.

Uuringust selgus, et kõige rohkem sooviksid vastajad töötada Transferwise´is, Skype`is,Pipedrive`is ja LHV-s. RIA asub tööandjate pingereas 18. kohal. 2017. aastal asus RIA samas edetabelis 11. kohal.

Osalejatelt küsiti, kas nad kaaluksid RIA-s töötamist, kui neile oleks pakkuda erialast tööd. 42% vastasid, et jah, nad kaaluksid RIA-s töötamist ning 36% ei kaaluks RIA-s töötamist. RIA-t tööandjana kaalujate osakaal on kõrgem tugiteenuste spetsialistide seas. Need, kes kaaluksid RIA-s töötamist, tõid põhjustena välja huvitava tegevusvaldkonna (17% vastanutest). Pooled vastanutest ei osanud RIA-s töötamise kaalumise põhjuseid öelda – sõltub pakkumisest.

RIA peadirektori Margus Noormaa sõnul toovad uuringu tulemused selgelt välja, et RIA kui kaubamärk on tuntud ja mainekas, aga samas näitab uuring ka seda, et paremaks saamise kohti on. „Kui me seame endale eesmärgi olla parim IT-tööandja riigiasutuste seas, siis peame tegema kõik selleks, et seda ka töötajate ja tulevaste potentsiaalsete töötajate jaoks olla. Uuring osutab selgelt nendele kitsaskohtadele, kus meil on asutusena vajaka. Samas ei too uuring välja midagi sellist, mida me ei suudaks lahendada või paremaks muuta,“ ütles Noormaa.

Noormaa sõnul ei ole olemas ühte konkreetset võluvitsa, mis teeks kõik tööandjad spetsialistide jaoks atraktiivseks ja ahvatlevaks, vaid tööandja maine sõltub nii töökorraldusest, -tingimustest kui ka palgasüsteemist ja -tasemest ning loomulikult töö sisust. „Kui viimasega on meil kõik väga hästi – teeme e-riigi jaoks väga olulisi asju, siis teiste teemade osas saame kindlasti paremini teha,“ tõdeb Noormaa. „Hakkame koos otsast peale ja kui järjekindlalt toimetame, olemegi varsti tööandjana märksa atraktiivsemad. Juhtkonnal ja juhtidel on siin eestvedajana kindlasti väga oluline roll, aga õnnestumine sõltub iga töötaja panusest. 2021 oleme kümne parima IT-tööandja seas!“

RIA mainekuvandit IT-spetsialistide seas uuriti viie punkti skaalal. Kõige kõrgemalt hinnati töökoha stabiilsust (4 punkti), projektide sisukust ja mõjukust (3,9 punkti) ning tööandja edukust ja head mainet (3,6 punkti). Kõige madalamalt hinnati konkurentsivõimelist palka (3,2 punkti), paindlikku tööaega ja -kohta (3 punkti) ning tegevusvabadust ja otsustusõigust oma töös (2,8 punkti).

Kõige suuremad käärid RIA mainekuvandi versus eelistatud tööandja kuvandi vahel on avatud ja sõbralik tööõhkkond, paindlik töökorraldus ning tegevusvabadus ja otsustusõigus oma töös.

RIA mainekuvandi osas olid tugiteenuste spetsialistid võrreldes teiste segmentidega oluliselt positiivsemad.

Uuringufirma Kantar Emor viis IT-tööandjate maine uuringu läbi teist korda. Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja IT-spetsialistide ootused tööandjatele, mainekamad tööandjad ning erinevate ettevõtete maine tööandjana.

Kokku vastas uuringule 852 IT-spetsialisti. Nende seas 281 tarkvara arendajat (Development), 331 muu tootearenduse, tootekujunduse ja testimise tegelevat spetsialisti (Delivery ja Business) ning 240 IT-infrastruktuuriga tegelevat tugiteenuste spetsialisti (Support). IT-juhid uuringus ei osalenud.

Uuring viidi läbi veebiküsitlusena ning küsitlusperioodiks oli 26. veebruar – 25. märts 2019.

Nelli Pello
RIA kommunikatsiooniosakond

Peadirektor Margus Noormaa: RIA võiks julgemini riigi IT-tegevust eest vedada ja suunata

Margus Noormaa, RIA peadirektor (Foto: Nelli Pello)

Uus peadirektor Margus Noormaa usub, et RIA võiks julgemini koordineerida riigi IT-alast tegevust. „RIA võiks olla riigi IT valdkonnas suunanäitajaks ja teerajajaks, sillaks asutuste vahel ja kindlasti olla riigis IT-tippasutus, kuhu pürgitakse tööle, mitte kuhu ei pea inimesi otsima,“ ütleb Noormaa.

Miks otsustasid kandideerida RIA peadirektoriks?
Sest ma usun, et RIA on kõige olulisem riigi IT-asutus. Minu endiselt kohalt riigi IT-valdkonnas edasi liikumiseks suuremaid väljakutseid ei olegi.

Sa kohtusid eelmisel nädalal RIA juhtidega. Millised on esimesed muljed nendelt kohtumistelt?
Muljed on väga head. Kuigi ma põgusalt teadsin, kuidas RIA toimetab, siis väga täpset ettekujutust ei olnud. Just need üle-eelmise ja eelmise nädala kohtumised andsid mulle üsna hea linnulennu ülevaate. Täna on juba pilt palju selgem. Ma tegin ka eelbriifingu eelmise peadirektoriga. Tema andis mulle sisse elamiseks päris palju vajalikku eelinfot.

Milline juht sa oled, milline on sinu juhtimisstiil?
See on alati väga raske küsimus. Tahaks öelda, et hästi vahva, asjalik, tore ja lahe. Ma loodan, et ma olen normaalne juht. Minuga on mõistlik ja hea koos töötada. Ma ei ole kindlasti autoritaarne juht. Olen pigem meeskonnamängija. Aga samas ma ei arva, et peadirektori eest saab keegi teine otsuseid teha. Parimad otsused valmivad koostöös meeskonnaga.

Mis sind juhina motiveerib?
Mind motiveerib, kui asjad saavad hästi tehtud. Ja inimesed, kes minu ümber töötavad. Kui inimestel silmad säravad, siis see motiveerib kõvasti.

Millised on sinu ootused juhtkonnale ning RIA meeskonnale tervikuna?
Ma loodan, et RIA juhtkond võtab vastutuse asutuse juhtimise eest kui üks mees või kui üks naine. Ja et kogu RIA oleks kui üks rusikas, mis on ühe asja eest väljas. Et keegi ei ajaks oma asja, vaid ühist asja. Ja nii võiks mõelda kõik meie töötajad.

Millised plaanid on sul RIA jaoks? Kas plaanid midagi muuta?
Mõtteid ja suundi on, aga need ei ole veel praegu väga detailsed. Kindlasti üks suund on organisatsiooniga seotud. Ma usun, et kui inimestel on organisatsioonis hea töötada ja RIA on hea tööandja, siis sellest lähtuvalt on võimalik väga palju korda saata. Kui see pool ei toimi, siis on ka raske loota väga häid tulemusi. Ehk siis organisatsiooniga tahan kindlasti tegeleda.

Teine suur pool on RIA teenused. Pean koos inimestega teenustele otsa vaatama ja koos arutama, kas mingeid asju võiks teha vähem või mingeid asju rohkem. Enne, kui ma pole jõudnud detailidesse minna, ei oska seda väga täpselt öelda.

Kas RIA-l on teenused, millega me ei peaks tegelema või vastupidi, kas on mingeid teenuseid, mis peaksid just olema RIA vedada?
Kindlasti on. See on vastus küsimuse mõlemale poolele. Aga mis need täpselt on, seda ma ei oska veel öelda. RIA-l peaks olema riigi IT-valdkonnas kindlasti suurem eestvedamise roll. RIA võiks julgemini koordineerida riigi IT-alast tegevust. Olla ühelt poolt sillaks asutuste vahel ja teiselt poolt olla riigis IT-tippasutus, kuhu pürgitakse tööle, mitte kuhu ei pea inimesi otsima.

Milline peaks olema RIA roll Eestis?
RIA võiks olla eelkõige see koht, kust küsitakse nõu ja saadakse nõu. Ja et teatud põhimõttelisi otsuseid riigis tehakse just RIA tasandil. Alates sellest lihtsast küsimusest, mille üle on räägitud viimased 25 aastat – kui palju peaks riik ise tegema IT-d ning kui palju ostma seda erasektorist sisse. Täna seda otsust riigis tegelikult tehtud ei ole. Igaüks teeb nii nagu oskab.

Mis sinu isiklik arvamus selles küsimuses on?
See on kuldse kesktee küsimus. On mingid IT-valdkonnad ja teenused, mida riik peab kindlasti ise tegema. Ja on osa, mida on mõistlik erasektorist sisse osta, näiteks standardsed teenused. Siin ei ole lihtsaid vastuseid. Kuni selleni välja, et milline peaks olema riigi IT-arhitektuur suures vaates. Et see oleks kestlik ja turvaline.

Kumb valdkond on RIA-s tähtsam – kas riigi infosüsteemide ehitamine või nende kaitsmine?
Nad on võrdselt tähtsad. Infoturbe poolt on väga raske üle hinnata. See on kriitilise tähtsusega ning see töö ei saa kunagi valmis. Sellest, kui hästi infosüsteeme ehitatakse või on ehitatud, sõltub, kui kerge või raske on neid süsteeme kaitsta. Mõlemad peavad olema käsikäes ja võrdse kaaluga.

Mis võiks olla Eesti järgmine tiigrihüpe?
Olen seda usku, et ega tiiger ei maga sugugi. Ta hüppab edasi. Me võiksime küll rohkem hoolitseda selle eest, et e-riik oleks meil ka 25 aasta pärast tugev ja et ta ei sõltuks nii palju välistest mõjutajatest. Ehk siis korrastaks kogu riigi IT-korraldust ja looks sellega eelduse, et tiiger ei jäägi magama ja hüppab muudkui edasi.

Räägi palun ka oma varsemast tööalasest taustast.
Tulen RMIT-ist ehk Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusest. Olin RMIT-i direktor selle loomisest saadik 1. jaanuarist 2012. Enne seda töötasin Rahandusministeeriumis nõunikuna, kus üheks minu ülesandeks oli RMIT-i loomise ettevalmistamine. Veel enne seda töötasin Maksu- ja Tolliametis peadirektori asetäitjana, kus üks minu vastutusvaldkond oli IT. Varasemalt olin Maksu- ja Tolliametis teabeosakonna juhataja ning enne seda Tolliametis infoturbejuhina. Oma karjääri avalikus teenistuses alustasin 1992. aastal, kui töötasin lennujaamas inspektorina. Riigiteenistuse staaži saab mul kohe 27 aastat.

Liigume nüüd lõbusamate küsimuste vooru. Millega tegeled vabal ajal?
Käin regulaarselt jõusaalis, teen joogat. Suvel sõidan rohkem tõukeratast. Vahel satun ujuma. Ei ütle ära ka ühestki teisest spordialast nagu bowling, vehklemine või kardisõit. Jooksmas käin kindlasti.

Olen mesinike liidu liige ja pean tõsist plaani mesindusega alustada. Mul on kaks koera, nemad nõuavad tähelepanu. Maal elades on toimetamist kogu aeg ja igavuse üle ei kurda. Omalaadne hobi seegi.

Hobiks on erinevate Rubiku kuubikute ja vigurkuubikute kogumine ning lahendamine. Huvi jäi külge ajast, kui esimesed kuubikud jõudsid 80ndatel Eestisse ja on muutunud vaikselt hobiks. Kuubikute lahendamine hoiab vaimu virge ja käed nobedad. Kogus on mul kuubikuid üle 20 ja see täieneb vaikselt edasi. Sellised nohiku hobid on mul.

Kuidas häälestasid Riigikogu valimistel? Digitaalselt või manuaalselt?
Olen hääletanud digitaalselt alates hetkest, kui see võimalik oli. Ma ei põe seda nostalgiat, et pean kindlasti käima valimisjaoskonnas.

Kui pikk on turvaline parool?
See on üldse vaidlusküsimus, kas parool saabki turvaline olla. Aga ma pole ka kindel, kas see peab olema just nii pikk nagu meil on. Võibolla saame ID-kaarti siin rakendada? Või on olemas muid kasutajasõbralikumaid lahendusi.

Apple või Android?
Mul ei ole kindlat maitse-eelistust. Kasutan Apple`i nutiseadmeid, aga olen kasutanud kaua aastaid ka Androidi. Saan mõlemaga hakkama. Apple on mugavam. Seal on vaja vähem seadistada ja kohendad, tootja on selle vaeva ise ära teinud.

Kas sa „Troonide mängu“ vaatad?
Ei vaata. Kuna ma elan maal ja mul on üsna kehv levi, siis telekapilt on ka üsna tagasihoidlik.

Igipõline küsimus – kas ananass käib pitsa peale või mitte?
Ära ma ei sure, kui ananass pitsa peal on, aga ise ma seda pitsa peale panna ei lase.

Margus Noormaa (Foto: Nelli Pello)

Nelli Pello
RIA kommunikatsiooniosakond